Päeviku täitmise võlu

Mulle meeldib päevik kolmel põhjusel: see aitab enda jaoks asju selgeks mõelda, sihipäraselt tegutseda ning lõppude lõpuks teha paremini vahet olulistel ja ebaolulistel asjadel.

Eelmisel nädalal näitasin seitset võtet, mille abil uue aasta lubadusi ära teha. Sel nädalal näed, millist kasu saad nende oluliste asjade tegemisel päeviku pidamise harjumusest.

Päevikuks sobib nii tavaline kaustik kui ka tekstifail arvutis – vali just selline vahend, mida sulle endale meeldib kõige rohkem kasutada. Selleks, et tahaksime igal õhtul kirjutada mõne lause päevikusse, vajame meeldivaid ja ahvatlevaid abivahendeid.

Päeviku esimesele lehele või tekstifaili algusesse kirjuta oma tänavused eesmärgid (kui oled eesmärgiinimene) või oluline siht, mille suunas liigud (kui oled sihipärane kulgeja). Kui sa ei pea enda jaoks kumbagi oluliseks, siis kirjuta mõne lausega, mis on sinu jaoks oluline elus, milline inimene soovid olla.

Igal õhtul ava päevik ning pane esmalt kirja need teod, mis viisid sind edasi soovitud suunas. Samuti kirjelda mõne lausega neid asju, mis tekitasid sulle heameelt ning mille eest oled tänulik. Kui soovid, võid lisada ka lause selle kohta, kui palju tegid täna trenni ning kui kaua võtsid mediteerimiseks ja rahulikult iseendaga olemiseks.

Kõigest sellest lähtuvalt anna soovi korral päevale viiepalliskaalal hinne.

Kui päev kulus sahmimiseks või rabelemiseks, kirjelda ka seda lause või paariga, lisa sahmimise põhjus ning selle juurde ka mõni mõte, mille ellu viimine aitab sul järgmisel päeval rabaelemist vältida ja rahulikumalt tegutseda.

Reedel või pühapäeval loe läbi nädala päevikukanded ning lisa mõni lause selle kohta, kuidas hindad nädalat tervikuna lähtuvalt valitud sihist või eesmärkidest.

Proovi juba täna õhtul, kas päeviku pidamine sobib sulle ning aitab sul paremini elada oma elu mõtet. Võta täna õhtul päevik, kirjuta selle algusesse oma eesmärgid või sihid ning seejärel pane mõne lausega kirja, mille poolest oli täna suurepärane päev.

7 sammu uusaastalubaduse täitmiseni

Vana tõde: lubadusi on lihtsam anda kui täita. Näitan mõnda lihtsat võtet, mille abil tänavu võtta end paremini kätte kui mullu ning vähemalt üks endale ja teistele antud lubadus ka täita.

Lubaduste andmine on imelihtne – see ei nõua pea mingit pingutust. Suurem osa meist on andnud lubadusi just uueks aastaks, justkui see oleks mingi maagiline piir meie eelmise ja järgmise elu vahel. Tegelikult ei torka 1. jaanuar päevade reas millegi poolest silma. Ta on täpselt sama eriline kui iga teinegi, aga armastame ju tõmmata kunstliku piiri “eelmise” ja “uue” elu vahele.

Lubaduse andmise lihtsus ja kergekaalulisus muudab ühel ilusal hetkel selle mõttetuks. Niisama on ju tore mõelda, et võtame kaalus alla, hakkame trennis käima, loobume mõnest kahjulikust või kahjustavast harjumusest, aga tegelikult ei juhtu suurt midagi. See on ka põhjus, mis paneb osa meist põlglikult turtsatama kuuldes sõna “uusaastalubadus”. Eluterve skeptilisus.

Näitan sulle seitset võtet, mida ise olen kasutanud endale antud lubaduste täitmisel. Need lihtsad asjad annavad lubadustele taas mõtte, sest aitavad need teoks teha.

1. Leia kaaslane. Aafrika vanasõna ütleb: “Kui soovid edasi liikuda kiiresti, mine üksi. Kui soovid jõuda kaugele, liigu mitmekesi.” Inimene on sotsiaalne loom. Ühiselt tegutsedes saavutame oluliselt rohkem. Kui vähegi võimalik, leia kaaslane, kelle eesmärgid langevad sinu omadega kokku. Tegutsege koos. Kui sellist kaaslast pole, räägi teistele inimestele endale antud lubadusest. Sotsiaalne surve aitab meil kindlamalt asju ära teha ja mitte nii lihtsalt alla anda.

2. Ära pinguta üle. Neli uusaastalubadust viiest ei ole realistlikud, vaid kalduvad soovunelmate kilda. Kui otsustad hakata sportima, siis pole mõtet alustada maratoni jooksmisest. Võta alustuseks ette 300-500meetrine väike ring. Kui tahad jõudu teha, siis pole arukas rahmeldada jõusaalis mitu tundi, et hiljem valusate lihaste sunnil oiata ja oma lollust kiruda. Alusta sellest, et teed hommikul 2 kätekõverdust ja tõused 5 korda pikaliasendist istuli. Kui väike algus tuleb välja, suurenda veidi koormust, aga mitte liiga palju.

3. Otsusta, kus ja millal teed esimese sammu. Ole võimalikult täpne: “jooksen homme hommikul kell 7.30 ümber kvartali” on oluliselt parem kui “lähen millalgi sel nädalal jooksma”. Vajadusel pane telefoni meeldetuletus veerand tundi enne trenniga alustamist.

4. Loo lubaduse täitmiseks eeldused. Hoolitse selle eest, et sul puuduksid vabandused. Kui otsustad jooksma minna, sea eelmisel õhtul valmis tossud ja tressid. Kui otsustad iga päev kirjatööd teha, siis vaata, et sul oleks olemas kõik kirjutamiseks vajalik pliiatsist-paberist või arvutist täidetud tee- või kohvitassini. Kui otsustad lugeda rohkem kui varem, sea raamat lugemisvalmis, vaata üle mugavusvarustus soojast pleedist järjehoidjani ning vii telekapult teise tuppa.

5. Iga algus on raske. Pole mõtet end petta, iga asjaga alustamine on kõige keerulisem asi üldse. Meenuta endale viimast korda, kui suutsid end kokku võtta ja tegutsema hakata ning milline oli tasu selle eest. Järgmisel korral läheb sama hästi.

6. Uue harjumuse loomine on veel keerulisem. Meile meeldib elada sisseharjunud rütmis. Iga uus harjumus põhjustab ebamugavust, mida vaistlikult proovime vältida. Sellest aitab üle saada paar nippi. Lihtsam võte: tõmba taskukalendris igale päevale, mil uue harjumusega tegelesid, ring ümber. Eesmärgiks on saada võimalikult pikk ahel. Keerulisem ja tülikam võte: palu sõbral endale helistada igal õhtul ühel ja samal ajal ning küsida, mida konkreetselt uue harjumuse kasutuselevõtul tegid.

7. Premeeri end. Tubli inimene väärib tasu. Kui leiad, et uue harjumuse kasutuselevõtt ja selle mõju pole piisav palk selle eest, et oled olnud tubli, anna endale täiendavat preemiat. Olgu selleks kino- või teatripilet, uus plaat, mõni ahvatlev ese või hoopis täiendavad paar-kolm tundi su lähedaste, sõprade või lemmiktegevuse seltsis.

Soovin sulle mõnusat alanud aastat!

6 sammu uue aasta lihtsa ja tõhusa plaanini

Kui palju teist on andnud uusaastalubadusi? Ja mitmed teist on neile pigem varem kui hiljem käega löönud? Näitan, kuidas seada uue aasta sihte nii, et need ei muutuks liiga koormavaks ega keeruliseks.

Heida pilk tagasi

Esmalt vaata tagasi: võta ette märkmik või oma kalender ning leia igast kuust vähemalt üks suurepärane asi, mis sul läks korda ning mille üle sul on hea meel. Kasvõi pisiasi.

Selle tulemusena leiad tänavusest vähemalt tosin helget hetke, mille poolest 2011. aasta väärib meenutamist.

Leia tunnuslause

Võta ette väike ajaränd ning mõtle end järgmise, 2012. aasta jõuluaega. Mille poolest jäi sulle meelde 2012. aasta? Kui vähegi võimalik, joonista sellest pilt (kriipsujukudest piisab täiesti).

Pärast pildi lõpetamist visanda 2012. aasta tunnuslause – milline lühike ja lihtne fraas võtaks kokku selle aasta? “Perele pühendumise aasta?”, “Isikliku arengu aasta?”, “Muretu tuleviku aasta?”, “Tasakaalus elu aasta?”

Kirjuta aasta nimi oma järgmise aasta kalendri esikaanele, et see hakkaks sulle silma iga kord, kui selle avad.

Sõnasta mantra

Nüüd on aeg sõnastada sinu isiklik 2012. aasta mantra, mida võid endale korrata, kui siht käest kadumas.

Saad seda teha paari lihtsa sammuga. Kirjuta paari-kolme lausega või joonista, millist kasu kingid järgmisel aastal maailmale – nii sinu sisemisele, sind ümbritsevale väikesele kui ka laiale maailmale me ümber.

Kui jõuad rahuldava tulemuseni, siis kirjuta ka see mantra märkmiku kaanele, et see oleks sul pidevalt silme ees ega laseks valitud teelt eksida. Lause ette võid soovi korral lisada fraasi: “Minu ülesanne/kohus/kutsumus:”.

Võta suund

Pane kirja kolmes valdkonnas oma kõige olulisem suund: eraelus, isiklikus arengus ja tööelus.

Kui kõige olulisemat suunda kohe ei leia või ei meenu, pole lahti midagi. Sel juhul kirjuta igas valdkonnas nii palju variante kui vähegi tuleb selle kohta, mida kõike võiks teha. Lase nimekirjadel seista mõni päev ning kriipsuta maha tegevused, mida sa kindlasti ei kavatse ellu viia. Seejärel leia järgi jäänud asjadest kõige olulisem – just see, mis pakub sulle kõige suuremat rahulolu ning on kõige paremini kooskõlas sinu mantraga.

Suuna kirjeldamine ei tähenda kohustuse võtmist. Tegemist on lihtsalt orienteerumist lihtsustava abivahendiga. Erinevalt eesmärgist ei pea suund olema mõõdetav ega konkreetne – paned lihtsalt enda jaoks kirja, kuhu poole hakkad liikuma ning milliseid tähiseid silmapiiril näed.

Kui suundade ja mantra vahel peaks tekkima vastuolu, vaata mantra üle, sest võib-olla sa polnud selle sõnastamisel enda vastu päris aus.

Tegutse

Loe uuesti läbi eraelu kõige olulisem idee, mille soovid ära teha. Kujuta endale ette olukorda jaanuari lõpus ja küsi endalt, kui kaugele oled jõudnud selle asjaga. Pane see endale kirja.

Võta lahti kalendris järgmise aasta esimene nädal. Mõtle jaanuari esimese nädala reedele – millise tulemuseni oled jõudnud? Kirjuta üles.

Kolmanda sammuna mõtle selle peale, millised on selle nädala 3-4 päeval iga päeva kõige olulisemad väikesed võidud ja tulemused. Pane needki kalendrisse kirja.

Kanna hoolt selle eest, et sa oma nädalat üle ei koormaks. Üks väike tulemus päevas või üle päeva on täiesti piisav.

Samal moel nuputa välja esimesed sammud enda arendamise teel ja tööelus: mõlema puhul pane kirja jaanuari tulemus, jaanuari esimese nädala tulemus ning selle nädala iga päeva väikesed võidud ja tulemused.

Kui kärsitus on väga suur, võid alustada nende tulemusteni jõudmist juba tänavusel viimasel nädalal. Milleks oodata?

Vaata üle

Edaspidi võta igal õhtul väike hetk, et läbi vaadata päeva tulemused ning end tunnustada nende asjade eest, mis läksid hästi.

Korra nädalas vaata üle nädala tulemus, pöörates erilist tähelepanu kordaminekutele ning pane paika järgmise nädala tulemus ja selle nädala päevade väikesed tulemused.

Kuu vahetumisel kiida end ja tunnusta sind ümbritsevat maailma ning leia järgmise kuu, nädala ja päevade tulemused.

Säärane süsteem on harukordselt paindlik, sest saad kiiresti reageerida muutunud oludele ja sobitada oma käitumise nendega sobivaks.

Sellisel moel liigu kindlas suunas seni, kuni see ei paku enam lusti või sa ei saa edasi minna mõne olulise takistuse või viivituse tõttu. Kui nii juhtub, võta uus suund ja alusta sama sihikindlalt sellel liikumist. Kui peaksid uuel teel tüdinema või väliste esmapilgul ületamatute asjaolude tõttu seisma jääma, naase soovi korral eelmisele sihile või vali uus – täpselt nii nagu ise tahad.

Meid ootab ees suurepärane aasta, millest tuleb meie senise elu parim. Ma olen selles veendunud.

Ilus eesmärkideta elu

Eesmärkidel puudub pikaajaline kasu – me jõuame küll tulemusteni, kuid selle hinnaks on pidevalt kasvav distress. Kui elada selge sihiga, kuid eesmärke seadmata, tuleme tegelikult palju enamaga toime ning enesetunnegi on oluliselt parem.

Kuulasin mõne nädala eest taas loodusmees Fred Jüssit. Olen seda teinud viimase viie aasta jooksul üha suurema naudinguga, sest ta jutt on selge. Jüssi nimetab end eesmärkide ja põhimõteteta meheks, kellel on olemas kindel suund ja siht. Eesmärgid pole vajalikud, kui su jalge all on tee ning peas selge mõte, kuhu poole tahad minna. Jüssi aitas langetada mul otsuse loobuda eesmärkidest.

Mõte hakkas idanema veidi enam kui aasta eest, kui lugesin Ameerika minimalistliku eluviisi ja rahuliku tõhususe arvamusliidri Leo Babauta postitust sellest, et eesmärkidel puudub sisu ning need ainult takistavad edasi liikumist.

Esmalt ehmatasin: noorema põlvkonna efektiivsusguru heidab eesmärgid prügikasti ning tõmbab oma eelmiste aastate jutule vee peale! Nüüd olen ise tegemas täpselt sedasama.

Veel kuu tagasi pesitses mu hinges endiselt kahtlus: kas eesmärkidest on ikka mõistlik loobuda?

Mis mind sel juhul ohustab? Saan vähem tehtud ning mu tegevustel on napimalt tulemusi. Võib-olla pean oma lubadusi vähem. Mine tea, ehk kaotan usaldust. Või raha. Või – mis veel hullem – turvalisust või isegi aega.

Oot, aga selge suund on mul ju endiselt olemas. Ma lihtsalt ei pea iga hinna eest jõudma kindlaks ajaks järgmise tee veeres asuva verstapostini. Kui tahan, siis jalutan selles suunas teekonda nautides. Kui soovin, võin mõne postivahe ka lipata, hing paelaga kaelas. Täpselt nii, kuis hetkel ihkan. Selle tunde nimi on vabadus.

Eesmärgid või siht?

Eesmärgid on mõõdetavad, sihi seadmisel on teada liikumise suund. Eesmärk seab näiliselt realistliku tulemuse, kindlas suunas tegutsemisel on protsess vähemalt sama tähtis kui tulemus. Eesmärgid tekitavad stressi, sest peame neid iga hinna eest täitma või soovitatavalt isegi ületama. Kindlas suunas toimimine hoiab meist eemal asjasse puutumatud tegevused, kuid distressi ei tekita.

Pealegi oleme harukordselt kehvad ennustajad: kõigest kaks projekti kolmesajast lõppevad täpselt nii nagu alguses kavandatud. Mis mõtet on prognoosida tulemusi ja pungestada nende nimel kui teekonnal võiksime kasutada tekkinud võimalusi ning toimida ülejäänud maailmaga täiuslikumas kooskõlas?

Just sellised olid mõtted, mis panid mind katsetama eesmärkideta elu. Hakatuseks otsustasin elada kuu eesmärke seadmata. Nüüd on see kuu läbi.

Kindel meel ja nauditav teekond

Millised on tulemused?

Suurem osa tõeliselt olulisi asju liigub veidi kiiremini edasi ja pikas perspektiivis ebaolulised asjad jäävad sageli tegemata. Samal ajal naudin tegutsemist rohkem ning tulemused on varasemast paremad. Mis kõige olulisem: tunnetan üha enam kulgemist ja see nauding on kirjeldamatu.

Lasen end vähem kõrvalistest asjadest segada, see tähendab, olen sihikindlam. Aga kui hetkel on tuju, siis võtan ka hoopis teisest ooperist tegevusi vahele. Elu on palju mängulisem kui varem ning ma tunnen end hästi. Süümepiinad on kadunud pea täiesti. Nagu juba aru saite, on ka distress oluliselt madalam.

Elu ei saa ju nii ilus olla! Midagi peab valesti olema! Uurime, millised on eesmärkideta elu ohud ja vastuväited. Neid on kaks.

Esimene: midagi ei saa ju valmis, kui eesmärke pole! Kuidas me teame, et oleme jõudnud tulemuseni, kui me ei sea tulemust???

Toon näite. Kavatseme lähiaastail ehitada maale maja ning Tallinnast ära kolida. See, et eesmärke pole, ei tähenda, et me kunagi uude kohta ei koliks (aga samas ka ei taga seda, kuid seda ei tahaks ka eesmärk). Kui võtan sihikindlalt aega endale ja oma perele elamisväärsema keskkonna loomiseks (siht), siis tegutsen selle nimel. Maja eskiis on sama hästi kui valmis ning üht-teist muudki ettevalmistuses tehtud. Olukord on kontrolli all. Kui tegutsed kindlas suunas, on tähtis olla hetkes ning keskenduda käsilolevale sammule, hoides terves mõistuses ka järgmist.

Teine: aga kuidas saab meeskonnaga töötada planeerimata? Kuidas me siis koos edasi liigume?

Meeskondlik eesmärkideta liikumine on võimalik, kui selle liikmed on motiveeritud ning ühine suund kokku lepitud. Veelgi enam: kahtlustan, et kui eesmärkideta elu tõstab üksikisiku efektiivsust, siis motiveeritud meeskonna produktiivsus kasvab hüppeliselt. Meeskond otsustab sel juhul tervikuna pühenduda ühele kindlale valdkonnale ja ühtses suunas liikumisele. Sel juhul küsivad liikmed iga otsuse juures, kas sellest tulenevad tegevused viivad tiimi edasi õiges suunas. Kui nii teha, kasvab nii tulemusteni jõudmise kiirus kui ka nende tase.

Nüüd on pall sinu käes. Mõtle, kas vajad uueks aastaks sihte või eesmärke. Kas vajad rohkem otsuseid või lubadusi? Valik on sinu.

Järgmisel nädalal kirjutan sellest, kuidas kavandada eesmärkideta uut aastat, millest tuleb sinu senise elu parim.

3 väikest võitu päevas

Inimesi aitavad kõige paremini edasi liikuda väikesed võidud. Kui leiame iga päev nende saavutamiseks veidi aega, saame oluliselt rohkem tehtud.

Suurte ettevõtmistega on alati igavene häda: nendega on keeruline alustada ning kuna algusest lõpuni kulub tohutult aega, käib sageli poole peal vedru maha. Kujuta ette olukorda, kui pead mööda sirget verstapostideta maanteed kõndima kolm kilomeetrit – tee näib igavikuliselt pikk ega taha edeneda mitte üks raas. Kui tee peal on verstapostid, mille juures hinge tõmmata ning hetkeks tagasi vaadata, kulub tee kiiremini.

Sama lugu on päevaga. Kui kavandame igasse päeva kolm väikest võitu, kolm kasvõi tagasihoidlikku tulemust, milleni jõuame, saavad suured asjad märksa kiiremini valmis.

Kolme väikese tulemuse kavandamisel tuleb arvestada ka sellega, et elu ei suju kunagi meie plaanide kohaselt. Seega on nutikas planeerida kolm väikest võitu nii, et jõuaksime nendeni umbes poole päevaga – sel juhul jääb ülejäänud pool päeva paindlikuks või hetke ajendil tegutsemiseks.

Kui oled eriti planeerimislembene, siis võid ju nädala alguses otsustada, millise kolme suurema tulemuseni jõuad eesootava nädalaga ning millised on iga päeva kolm väikest võitu, mis sind selleni viivad. Aga see on juba edasijõudnute rõõm.

Võta praegu ette paber ja pliiats ning pane kirja, millised on sinu homsed kolm väikest võitu. Ja kui tahad, palun naase homme õhtul siia leheküljele ja kirjuta, millega toime tulid.

Ülekoolitatud juht ja ÄGEdad eesmärgid

Üksuse juht Andrus tuiskas ruumi sisse nagu tormituul. “Nii, kõik nüüd… Üheskoos ja rõõmsalt! Nõupidamine tuleb!” teatas ta.

“Nüüd ja kohe või?” päris Mari.

“Ei-ei, mitte kohe,” lausus Andrus. “Viie minuti pärast!”

Ruumi läbis ühine ohe. Midagi head polnud loota.

Poole tunni pärast olid jõudnud kõik nõupidamiste ruumi ning koosolek võis alata.

“Eesmärgid on ägedad!” kuulutas Andrus. “Aga meie eesmärgid? Ei ole, kaugel sellest! Me peame kasutusele võtma ägedad eesmärgid!”

Esimesed töötajad hakkasid taipama: Andrus on taas koolitusel käinud. Mis siis sel korral uut? Vilunumate töötajate suunurk hakkas vaikselt tukslema ning uuemad tulijad ainult ohkasid sügavalt.

“Hea eesmärk on ÄGE,” jätkas Andrus, sirgeldades tahvlile kolm tähte. “Ä – hea eesmärk tuleb äkki, ta üllatab meid. G – hea eesmärk on geniaalne, mõistate? E – eesmärk on esikohal. Triviaalne ju!”

“Sellist idiootsust pole jupp aega kuulda olnud,” sosistas Mari kõrval istuv Mart, “Juhtide tuleks keelata koolitustel käimine.”

Mari oli täiesti nõus.

Inimesed sukeldusid oma läpparite taha. Kellel arvuti puudus, näperdas telefoni. Nad olid juba kõike näinud, nii metsa- kui ka mereteooriat, nii SMART- kui ka DUMB-eesmärke. Vahet polnud, kõik need vaimustused on teinud oma kahju ja möödunud. Ju nii läheb ka ÄGEdate eesmärkidega.

Enne kontorist lahkumist juhtus Mari kohvi jooma ja juttu ajama koristaja Maimuga.

“Maimu, kuidas sina tead, kuhu tahad omadega jõuda ja mida teha?” päris Mari. Ega temalt eesmärkide kohta nii ehk naa pole mõtet küsida.

Koristaja vajus hetkeks mõttesse ja siis lausus: “Mes ta ikke… Ma ju tean, mis ma olen ja kes ma olen… Vahel isegi näib, et mina tean, miks mina olen,” lisas ta elavnedes. “Eks ta ole, vanainemese elu, veeretad ikke päev korraga, sest ega tea, kui palju Issand veel päevi annab ja millal enda juurde ää kutsub. Aga ikka üks asi korraga. Homme ehk jälle päev.”

Ruumis kostis aeg-ajalt vaid tassikõlks ning eemalt mööduva auto mürin.

“Mul on säändsed väiksed sihid ja – nigu nüid üteldakse – eesmärgid,” jätkas Maimu. “Ikka üks asi korraga ja üks päev korraga. Tasapisi ikke edasi.”

Mari taipas. Aga miks tema on? Ja kuhu ta oma rattasjooksuga jõuab? Mille poolest jääb ta oma lähedastele meelde?

Eneselegi märkamatult oli ta hakanud joonistama paberilehele enda ees olulisi suhteid oma elus: perekond, sõbrannad ning eneselegi üllatusena ka töist pilti.

“Noh, aitüma siis,” hõikas Maimu ukselt. “Ää siis liiga pikale jää.”

Mari viipas hüvastijätuks, lootes, et ehk homme trehvab ta taas koristajaga. Ta jätkas joonistamist, lisades iga rolli alla selle kõige olulisemad tegevused, millele peab kohe homme tähelepanu pöörama.

Ei, kõigele küll ei jõua… Hüva, homme võtab igast valdkonnast vähemalt ühe ning selle teeb kindlasti ära: ütleb kodus kõigile hea sõna, helistab sõbrannale ja läheb temaga lõunale – oh, kui ammu pole seda teinud – ning võtab aega, et mõelda, kuidas saaks tööl nutikamalt toimida. Ja teeb ühe asja korraga.

5 pööripäeva tegevust

Pool aastat on seljataga ning see annab põhjust põgusa vahekokkuvõtte tegemiseks ja teise poolaasta lihtsaks planeerimiseks.

1. Millised olid sinu edusammud?

Võta kümmekond minutit ja mõtle tagasi aasta esimesele poolele. Millised olid sinu suurimad saavutused? Millega oled rahul? Mille eest väärid kiitust? Pane saavutused kirja ning premeeri ennast ja oma lähedasi, kes aitasid sul neid asju ära teha.

2. Milline on järgmise 6 kuu olulisim tegevus?

Tee väike paus ja mõtiskle eesootava poolaasta peale. Kirjuta paberile või arvutisse teineteise alla olulised asjad, mida võiksid järelejäänud aastaga ära teha.

Kui saad need kirja, siis vali neist kõige olulisem välja. Kui üht sihti on keeruline valida, siis vali välja kolm: üks eraeluline, üks enda arendamise siht ning üks töine eesmärk. Kirjuta need eraldi välja, iga siht eraldi lehele.

3. Milline on sinu järgmine tegevus?

Mõtle iga sihi puhul läbi, milline on sinu järgmine tegevus, et eesmärgini jõuda. Kirjuta see tegevus sihi alla. Kui pliiats jookseb paberil või näpud klaviatuuril nobedalt, siis visanda ka järgmised tegevused, mida on vaja teha eesmärgini jõudmiseks.

4. Otsusta aeg

Otsusta iga sihi puhul, millal sellega tegeled. Uuringud näitavad, et tegutseme kõige tõhusamalt siis, kui suudame endale luua nö positiivse rutiini. Otsusta, millal igal nädalal (ükskõik, kas korra või mitu korda nädalas) tegeled kõige olulisema eraelulise, enda arendamise ja töise sihi suunas liikumisega. Kirjuta need ajad kalendrisse.

5. Hakka pihta

Kohe kui saabub esimene sihipärase tegutsemise aeg, loo segamatuks toimetamiseks eeldused ning asu usinalt ja lustiga esimese väikese sammu kallale, mis viib sind sihile lähemale. Kui see samm tehtud, tõmba korra hinge ning seejärel võta ette järgmine samm.

Sellisel moel avastad peagi, et asjad liiguvad edasi uue ja värskema hooga.

Sihipärane kulgeja

Nn ajajuhtimisõpikud ja nn ajajuhtimiskoolitajad ei saa üle ega ümber eesmärkidest, aga tegelikult on see marginaalne mõtteviis: edujanustest ameeriklastest kasutab eesmärki ainult 3 protsenti. Ülejäänud inimesed tulevad ka eesmärkideta toime.

Põhjus on lihtne: eesmärk iseenesest pole hädavajalik ega vii kuskile. Oluline on mõista, millised asjad on elus tegelikult tähtsad ning samal ajal minna kaasa elu vooluga ja nautida seda. Näitan üht lihtsat viisi, kuidas rahulikult ja keskendunult edasi liikuda ilma eesmärkideta.

Esimese asjana pane kirja, millised on sinu jaoks kõige olulisemad asjad. Olgu neiks näiteks pere, töö, enda arendamine, kodu eest hoolitsemine. Kui hakkad tegutsema, siis otsustad, millisega neist neljast praegu tegeled.

Nüüd vali igas valdkonnas välja kõige olulisem tegevus. Kui vähegi võimalik, vali igast valdkonnast üks tegevus, aga kui seda jääb väheks, siis võib ka paar-kolm võtta. Tee eelkõige seda asja kuni valmimiseni või seni, kuni tegevus jääb kellegi teise taha ootama või tunned, et sellest ei tule enam mingit lusti.

Võta selles valdkonnas nüüd üks tegevus juurde ja tegele sellega järjekindlalt. Juhul kui eelmine tegevus jäi pooleli, kirjuta see lihtsalt üles. See aitab hoida sul pooleli olevatest asjadest ülevaadet.

Kui tegutsemise ajal tulevad uitmõtted, siis need tasub üles kirjutada, aga kui vähegi võimalik, siis nende asjadega mitte tegeleda enne järgmist päeva, mil vaatad nimekirja üle ja viskad sellest välja asjad, mida sa nii ehk naa ei kavatse teha.

Selle süsteemi juures on oluline vältida ülekoormust. Selle suurim põhjus on üha uute kohustuste võtmine samal ajal, kui eelmised pole veel valmis. Kui võtad uue ülesande, siis peab eelmine olema lõpetatud, kellelegi teisele üle antud või oled sellest loobunud vähemalt mõneks ajaks. Vastasel juhul ohustab meid takerdumine ülesannete sasipuntrasse.

Sellisel moel tegutsemine aitab endiselt sihipäraselt ja keskendatult edasi liikuda, kaldumata samal ajal eesmärgihaiguse küüsi. Milliseid võtteid sina kasutad, et olulisi asju ära teha? Mul on hea meel, kui jagad neid kommentaarides, sest siis saame neist kõik õppida ning mõnusamalt elada.

Üks eesmärk kuus

Kui valime välja ühe selgepiirilise asja, millega kavatseme kuu jooksul toime tulla, läheb see ka tavaliselt korda, sest sel juhul suudame sellele, kõige olulisemale tegevusele keskenduda ja selleks aega võtta.

Näen oma koolitustel ikka ja jälle inimesi, kes ütlevad, et eesmärkide püstitamine ja eesmärgipärane tegutsemine on mõttetu jama. Sellel suhtumisel on peamiselt kolm põhjust. Esimene: töised eesmärgid ei lähe inimesele korda, sest on bürokraatlikult ja keeruliselt sõnastatud. Teine: töiseid eesmärke on liiga palju või need on liiga kõrged/madalad. Kolmas: inimesele lihtsalt ei sobi eesmärgipärane lähenemine – on teine pigem sihitüüpi inimene või lihtsalt kulgeja. Näitan, kuidas esimesest kahest asjast lahti saada. Kui liigitad end kolmandat tüüpi, palun naase mu kolumni juurde järgmisel nädalal, sest siis kirjutan nö kulgemise-juttu.

Pilt tuleb välja, kui objekt on fookuses ja terav. Sama lugu on meie tegevustega. Kui püüame teha mitukümmet asja, siis ei tule sellest suurt midagi välja. Kui me ei tea, kuhu on vaja välja jõuda, juhtub sama. Pealegi on väga kaugele keeruline vaadata – silm lihtsalt ei võta.

Neist asjadest aitab üle saada üks lihtne võta: sea endale iga kuu üks eesmärk. Hüva, kui üht ei suuda välja valida, võta kaks – üks kodune ja üks töine eesmärk. Vali välja kõige olulisem asi, mis sind köidab ja mis on vaja ära teha. Kui valida ei oska, palu kellelgi teisel enda käest küsida, milline on kõige olulisem asi ning kuidas saaksid seda otsustada.

Kui oled eesmärgi välja valinud, siis pane paberile kirja olukord, mis valitseb mai lõpus – kuidas see välja näeb, kuidas lõhnab, mis tunne sul on, millisel moel on elu paremaks muutunud. Kasuta kirjeldamisel kindlasti olevikku. Kui kavatsed näiteks aia ära koristada, siis kirjuta „Mai lõpus on meie muruplats puhas, peenratel õitsevad lilled ning kompostihunnik on nii hästi korda tehtud, et seda ei märka peale minu mitte keegi.“

Kirjuta see eesmärk kuskile, kus loed seda iga päev. Siis püsib kõige olulisem asi silme ees.

Nüüd leia, mida teed eesmärgi poole liikumiseks juba käesoleval nädalal. Pane kirja. Näiteks: „Riisun lehed ja vean kompostihunnikusse.“ Jaga see tegevus ka päevade vahel ära, näiteks laupäeval riisud ja pühapäeval vead lehti. Loomulikult lootes, et ööl vastu pühapäeva tormi ei tule.

Sellisel moel saame püstitada aastas tosin eesmärki ning kui need kõik saame tehtud, oleme teinud suure sammu edasi. Oluline on hoida iga kuu silme ees üht, kõige olulisemat eesmärki, ning see jagada nädala ja päevade peale konkreetseteks tegevusteks.

Proovi mais, kas sul tuleb selline edasiliikumine välja.

Järgmisel korral kirjutan sihipärasest kulgemisest ja eesmärkideta elust.

Lihtne päevik aitab luua paremaid päevi

Tundide kaupa pühendunud töö tegemise asemele saab pooleldi alateadvuse enda paremate päevade kujundamisse abiks võtta.

Minevik määrab tuleviku. Vahel tasub piinlikult põhjaliku planeerimise asemel või vähemalt selle täienduseks lasta end juhtida alateadvusel, sest tegelikult me ju teame, milliseid olulisi asju teha.

Raamatu „The Happiness Advantage“ autor Shawn Achor soovitab pidada päevikut. Ei-ei, mitte midagi sügavamõttelist, mille täitmine nõuab iga päev tundide kaupa pühendunud tööd.

Lahendus on hoopis lihtsam. Võta kaustik ja tee igal õhtul järgmist:

1. Hinda päeva viiepalliskaalal: 1 – väga kehv päev, 5 – suurepärane päev.
2. Kirjuta lause-paariga, milliste asjade eest möödunud päevas oled tänulik.
3. Pane kirja, kui palju ning millist trenni tegid.
4. Kirjuta, mitu minutit mediteerisid, palvetasid või mõtisklesid.
5. Kirjuta lause-paariga, milliseid heategusid tegid.

Esimene mõju peaks avalduma nädala-paariga, sest järsku avastad, milliseid asju peaksid tegema, aga ei tee. Oma südameis tahame ju head ja tublid olla. Seega kui mõni päev jätad olulisele inimesele tähelepanu pööramata või muud olulist tegemata, siis järgmisel päeval tahad seda teha. Ja mõnus oleks ju homme õhtul kirjutada ka mõni heategu päevikusse… Nagu ka ajada end sirgu ning kirjutada, kui kaua tegid trenni või mediteerisid.

Sellisel moel loome poolenisti alateadlikult üha paremaid homseid päevi.

Nüüd on käes proovimise aeg. Võta paberileht, märkmik, kaustik või ava hoopis tekstifail ning pane tänase päeva kohta kirja ülal kirjeldatud viis punkti.