Ülekoolitatud juht ja ÄGEdad eesmärgid

Üksuse juht Andrus tuiskas ruumi sisse nagu tormituul. “Nii, kõik nüüd… Üheskoos ja rõõmsalt! Nõupidamine tuleb!” teatas ta.

“Nüüd ja kohe või?” päris Mari.

“Ei-ei, mitte kohe,” lausus Andrus. “Viie minuti pärast!”

Ruumi läbis ühine ohe. Midagi head polnud loota.

Poole tunni pärast olid jõudnud kõik nõupidamiste ruumi ning koosolek võis alata.

“Eesmärgid on ägedad!” kuulutas Andrus. “Aga meie eesmärgid? Ei ole, kaugel sellest! Me peame kasutusele võtma ägedad eesmärgid!”

Esimesed töötajad hakkasid taipama: Andrus on taas koolitusel käinud. Mis siis sel korral uut? Vilunumate töötajate suunurk hakkas vaikselt tukslema ning uuemad tulijad ainult ohkasid sügavalt.

“Hea eesmärk on ÄGE,” jätkas Andrus, sirgeldades tahvlile kolm tähte. “Ä – hea eesmärk tuleb äkki, ta üllatab meid. G – hea eesmärk on geniaalne, mõistate? E – eesmärk on esikohal. Triviaalne ju!”

“Sellist idiootsust pole jupp aega kuulda olnud,” sosistas Mari kõrval istuv Mart, “Juhtide tuleks keelata koolitustel käimine.”

Mari oli täiesti nõus.

Inimesed sukeldusid oma läpparite taha. Kellel arvuti puudus, näperdas telefoni. Nad olid juba kõike näinud, nii metsa- kui ka mereteooriat, nii SMART- kui ka DUMB-eesmärke. Vahet polnud, kõik need vaimustused on teinud oma kahju ja möödunud. Ju nii läheb ka ÄGEdate eesmärkidega.

Enne kontorist lahkumist juhtus Mari kohvi jooma ja juttu ajama koristaja Maimuga.

“Maimu, kuidas sina tead, kuhu tahad omadega jõuda ja mida teha?” päris Mari. Ega temalt eesmärkide kohta nii ehk naa pole mõtet küsida.

Koristaja vajus hetkeks mõttesse ja siis lausus: “Mes ta ikke… Ma ju tean, mis ma olen ja kes ma olen… Vahel isegi näib, et mina tean, miks mina olen,” lisas ta elavnedes. “Eks ta ole, vanainemese elu, veeretad ikke päev korraga, sest ega tea, kui palju Issand veel päevi annab ja millal enda juurde ää kutsub. Aga ikka üks asi korraga. Homme ehk jälle päev.”

Ruumis kostis aeg-ajalt vaid tassikõlks ning eemalt mööduva auto mürin.

“Mul on säändsed väiksed sihid ja – nigu nüid üteldakse – eesmärgid,” jätkas Maimu. “Ikka üks asi korraga ja üks päev korraga. Tasapisi ikke edasi.”

Mari taipas. Aga miks tema on? Ja kuhu ta oma rattasjooksuga jõuab? Mille poolest jääb ta oma lähedastele meelde?

Eneselegi märkamatult oli ta hakanud joonistama paberilehele enda ees olulisi suhteid oma elus: perekond, sõbrannad ning eneselegi üllatusena ka töist pilti.

“Noh, aitüma siis,” hõikas Maimu ukselt. “Ää siis liiga pikale jää.”

Mari viipas hüvastijätuks, lootes, et ehk homme trehvab ta taas koristajaga. Ta jätkas joonistamist, lisades iga rolli alla selle kõige olulisemad tegevused, millele peab kohe homme tähelepanu pöörama.

Ei, kõigele küll ei jõua… Hüva, homme võtab igast valdkonnast vähemalt ühe ning selle teeb kindlasti ära: ütleb kodus kõigile hea sõna, helistab sõbrannale ja läheb temaga lõunale – oh, kui ammu pole seda teinud – ning võtab aega, et mõelda, kuidas saaks tööl nutikamalt toimida. Ja teeb ühe asja korraga.

5 pööripäeva tegevust

Pool aastat on seljataga ning see annab põhjust põgusa vahekokkuvõtte tegemiseks ja teise poolaasta lihtsaks planeerimiseks.

 

1. Millised olid sinu edusammud?

Võta kümmekond minutit ja mõtle tagasi aasta esimesele poolele. Millised olid sinu suurimad saavutused? Millega oled rahul? Mille eest väärid kiitust? Pane saavutused kirja ning premeeri ennast ja oma lähedasi, kes aitasid sul neid asju ära teha.

 

2. Milline on järgmise 6 kuu olulisim tegevus?

Tee väike paus ja mõtiskle eesootava poolaasta peale. Kirjuta paberile või arvutisse teineteise alla olulised asjad, mida võiksid järelejäänud aastaga ära teha.

Kui saad need kirja, siis vali neist kõige olulisem välja. Kui üht sihti on keeruline valida, siis vali välja kolm: üks eraeluline, üks enda arendamise siht ning üks töine eesmärk. Kirjuta need eraldi välja, iga siht eraldi lehele.

 

3. Milline on sinu järgmine tegevus?

Mõtle iga sihi puhul läbi, milline on sinu järgmine tegevus, et eesmärgini jõuda. Kirjuta see tegevus sihi alla. Kui pliiats jookseb paberil või näpud klaviatuuril nobedalt, siis visanda ka järgmised tegevused, mida on vaja teha eesmärgini jõudmiseks.

 

4. Otsusta aeg

Otsusta iga sihi puhul, millal sellega tegeled. Uuringud näitavad, et tegutseme kõige tõhusamalt siis, kui suudame endale luua nö positiivse rutiini. Otsusta, millal igal nädalal (ükskõik, kas korra või mitu korda nädalas) tegeled kõige olulisema eraelulise, enda arendamise ja töise sihi suunas liikumisega. Kirjuta need ajad kalendrisse.

 

5. Hakka pihta

Kohe kui saabub esimene sihipärase tegutsemise aeg, loo segamatuks toimetamiseks eeldused ning asu usinalt ja lustiga esimese väikese sammu kallale, mis viib sind sihile lähemale. Kui see samm tehtud, tõmba korra hinge ning seejärel võta ette järgmine samm.

Sellisel moel avastad peagi, et asjad liiguvad edasi uue ja värskema hooga.

 

Sihipärane kulgeja

Nn ajajuhtimisõpikud ja nn ajajuhtimiskoolitajad ei saa üle ega ümber eesmärkidest, aga tegelikult on see marginaalne mõtteviis: edujanustest ameeriklastest kasutab eesmärki ainult 3 protsenti. Ülejäänud inimesed tulevad ka eesmärkideta toime.

Põhjus on lihtne: eesmärk iseenesest pole hädavajalik ega vii kuskile. Oluline on mõista, millised asjad on elus tegelikult tähtsad ning samal ajal minna kaasa elu vooluga ja nautida seda. Näitan üht lihtsat viisi, kuidas rahulikult ja keskendunult edasi liikuda ilma eesmärkideta.

Esimese asjana pane kirja, millised on sinu jaoks kõige olulisemad asjad. Olgu neiks näiteks pere, töö, enda arendamine, kodu eest hoolitsemine. Kui hakkad tegutsema, siis otsustad, millisega neist neljast praegu tegeled.

Nüüd vali igas valdkonnas välja kõige olulisem tegevus. Kui vähegi võimalik, vali igast valdkonnast üks tegevus, aga kui seda jääb väheks, siis võib ka paar-kolm võtta. Tee eelkõige seda asja kuni valmimiseni või seni, kuni tegevus jääb kellegi teise taha ootama või tunned, et sellest ei tule enam mingit lusti.

Võta selles valdkonnas nüüd üks tegevus juurde ja tegele sellega järjekindlalt. Juhul kui eelmine tegevus jäi pooleli, kirjuta see lihtsalt üles. See aitab hoida sul pooleli olevatest asjadest ülevaadet.

Kui tegutsemise ajal tulevad uitmõtted, siis need tasub üles kirjutada, aga kui vähegi võimalik, siis nende asjadega mitte tegeleda enne järgmist päeva, mil vaatad nimekirja üle ja viskad sellest välja asjad, mida sa nii ehk naa ei kavatse teha.

Selle süsteemi juures on oluline vältida ülekoormust. Selle suurim põhjus on üha uute kohustuste võtmine samal ajal, kui eelmised pole veel valmis. Kui võtad uue ülesande, siis peab eelmine olema lõpetatud, kellelegi teisele üle antud või oled sellest loobunud vähemalt mõneks ajaks. Vastasel juhul ohustab meid takerdumine ülesannete sasipuntrasse.

Sellisel moel tegutsemine aitab endiselt sihipäraselt ja keskendatult edasi liikuda, kaldumata samal ajal eesmärgihaiguse küüsi. Milliseid võtteid sina kasutad, et olulisi asju ära teha? Mul on hea meel, kui jagad neid kommentaarides, sest siis saame neist kõik õppida ning mõnusamalt elada.

 

Üks eesmärk kuus

Kui valime välja ühe selgepiirilise asja, millega kavatseme kuu jooksul toime tulla, läheb see ka tavaliselt korda, sest sel juhul suudame sellele, kõige olulisemale tegevusele keskenduda ja selleks aega võtta.

Näen oma koolitustel ikka ja jälle inimesi, kes ütlevad, et eesmärkide püstitamine ja eesmärgipärane tegutsemine on mõttetu jama. Sellel suhtumisel on peamiselt kolm põhjust. Esimene: töised eesmärgid ei lähe inimesele korda, sest on bürokraatlikult ja keeruliselt sõnastatud. Teine: töiseid eesmärke on liiga palju või need on liiga kõrged/madalad. Kolmas: inimesele lihtsalt ei sobi eesmärgipärane lähenemine – on teine pigem sihitüüpi inimene või lihtsalt kulgeja. Näitan, kuidas esimesest kahest asjast lahti saada. Kui liigitad end kolmandat tüüpi, palun naase mu kolumni juurde järgmisel nädalal, sest siis kirjutan nö kulgemise-juttu.

Pilt tuleb välja, kui objekt on fookuses ja terav. Sama lugu on meie tegevustega. Kui püüame teha mitukümmet asja, siis ei tule sellest suurt midagi välja. Kui me ei tea, kuhu on vaja välja jõuda, juhtub sama. Pealegi on väga kaugele keeruline vaadata – silm lihtsalt ei võta.

Neist asjadest aitab üle saada üks lihtne võta: sea endale iga kuu üks eesmärk. Hüva, kui üht ei suuda välja valida, võta kaks – üks kodune ja üks töine eesmärk. Vali välja kõige olulisem asi, mis sind köidab ja mis on vaja ära teha. Kui valida ei oska, palu kellelgi teisel enda käest küsida, milline on kõige olulisem asi ning kuidas saaksid seda otsustada.

Kui oled eesmärgi välja valinud, siis pane paberile kirja olukord, mis valitseb mai lõpus – kuidas see välja näeb, kuidas lõhnab, mis tunne sul on, millisel moel on elu paremaks muutunud. Kasuta kirjeldamisel kindlasti olevikku. Kui kavatsed näiteks aia ära koristada, siis kirjuta „Mai lõpus on meie muruplats puhas, peenratel õitsevad lilled ning kompostihunnik on nii hästi korda tehtud, et seda ei märka peale minu mitte keegi.“

Kirjuta see eesmärk kuskile, kus loed seda iga päev. Siis püsib kõige olulisem asi silme ees.

Nüüd leia, mida teed eesmärgi poole liikumiseks juba käesoleval nädalal. Pane kirja. Näiteks: „Riisun lehed ja vean kompostihunnikusse.“ Jaga see tegevus ka päevade vahel ära, näiteks laupäeval riisud ja pühapäeval vead lehti. Loomulikult lootes, et ööl vastu pühapäeva tormi ei tule.

Sellisel moel saame püstitada aastas tosin eesmärki ning kui need kõik saame tehtud, oleme teinud suure sammu edasi. Oluline on hoida iga kuu silme ees üht, kõige olulisemat eesmärki, ning see jagada nädala ja päevade peale konkreetseteks tegevusteks.

Proovi mais, kas sul tuleb selline edasiliikumine välja.

Järgmisel korral kirjutan sihipärasest kulgemisest ja eesmärkideta elust.

 

Lihtne päevik aitab luua paremaid päevi

Tundide kaupa pühendunud töö tegemise asemele saab pooleldi alateadvuse enda paremate päevade kujundamisse abiks võtta.

Minevik määrab tuleviku. Vahel tasub piinlikult põhjaliku planeerimise asemel või vähemalt selle täienduseks lasta end juhtida alateadvusel, sest tegelikult me ju teame, milliseid olulisi asju teha.

Raamatu „The Happiness Advantage“ autor Shawn Achor soovitab pidada päevikut. Ei-ei, mitte midagi sügavamõttelist, mille täitmine nõuab iga päev tundide kaupa pühendunud tööd.

Lahendus on hoopis lihtsam. Võta kaustik ja tee igal õhtul järgmist:

  1. Kirjuta lause-paariga, milliste asjade eest möödunud päevas oled tänulik endale, teistele ja maailmale.
  2. Pane kirja, kui palju ning millist trenni tegid. Teisisõnu: milles seisnes täna sinu füüsiline aktiivsus?
  3. Kirjuta, mitu minutit mediteerisid (siia alla kuuluvad nii kujutlus kui ka mõtisklus), palvetasid või lihtsalt molutasid või tegid mitte midagi.
  4. Kirjuta lause-paariga, milliseid heategusid tegid nii endale kui ka teistele.
  5. Hinda päeva viiepalliskaalal: 1 – väga kehv päev, 5 – suurepärane päev.

Esimene mõju peaks avalduma nädala-paariga, sest järsku avastad, milliseid asju peaksid tegema, aga ei tee. Oma südameis tahame ju head ja tublid olla. Seega kui mõni päev jätad olulisele inimesele tähelepanu pööramata või muud olulist tegemata, siis järgmisel päeval tahad seda teha. Ja mõnus oleks ju homme õhtul kirjutada ka mõni heategu päevikusse… Nagu ka ajada end sirgu ning kirjutada, kui kaua tegid trenni või mediteerisid.

Sellisel moel loome poolenisti alateadlikult üha paremaid homseid päevi.

Nüüd on käes proovimise aeg. Võta paberileht, märkmik, kaustik või ava hoopis tekstifail ning pane tänase päeva kohta kirja ülal kirjeldatud viis punkti.

3 põhjust, miks asjad ei liigu edasi

Olles praeguseks tööd teinud mitmesaja Eesti ettevõtte ja organisatsiooniga, märkan ikka ja jälle kolme ürgpõhjust, mis takistab inimestel endast maksimumi andmast. Näitan, millised on need põhjused ja pakun välja mõned retseptid nende raviks.

Kõigi nende juhtumite puhul pole halb ajakasutus mitte põhjus, vaid sümptom.

1. Rabelev kultuur
Aastaid kestev paaniline rabelemine kuulub Eesti meeskondade kõige levinumate krooniliste haiguste hulka. Vahel veab ning haigushood annavad mõneks nädalaks järgi, kui juhtkonnal on käsil järjekordse uue strateegia tegemine, et edaspidi sihipäraselt liikuda. Aga muretsemiseks pole põhjust, uus tõmblustsükkel on juba teel ning strateegia loomist ei mäleta mõne nädala pärast enam keegi.

Tulemuseks ongi pidev rahmeldamine, mille käigus näib iga uus idee olulisem kui eelmised kokku. Töötajatel pole prioriteetidest aimugi ning ettevõte teeb näiliselt meeletult palju tööd, kuid eriti edasi ei liigu.

Sellel tõbi esineb variatsioonidega. Näiteks mõnel juhul tormavad juhid nii kiiresti oma tiimi ees, et ülejäänud seltskond ei jõua neile järele. Sageli puudub tiimi liikmetel vähimgi aimdus, millises suunas juhid viimati minema lehvisid. Aga pole viga, nad naasevad peagi, et vastupidises suunas vuhiseda.

Sellist kultuuri kirjeldab eelkõige tava olulised tegevused pooleli jätta. See toob kaasa fookuse puudumise ning inimesed ei suuda keskenduda elutähtsate asjade edukale lõpetamisele. Tagajärjena on meeskond kurnatud ja osa juhtkonda süüdistab neid saamatuses, mõistmata, et peegel on kõver ning esmalt tuleks ennast ravida ja alles siis asuda alluvate mõtteviisi ning tegutsemise tulemusliku juhtimise juurde.

Retsept: Leidke, milline on teie meeskonna kõige olulisem tugevus. Üks. Ei rohkem ega vähem. Üks. Kui selleks on tõesti kiirus ja rabelemine, laske vana moodi edasi. Kui ei, siis keskenduge järgmisel nädalal ühele olulisele projektile. Kui see on tehtud, võtke järgmine ette. Vahepeal saabunud ideed pange lihtsalt kirja. Kui loote strateegia või seate pikema aja sihid, siis rühkige nendeni sihikindlalt, laskamata end uitmõtetel eksitada.
Just see ja järgmine sümptom on need, mida aitame lahendada märtsi alguses toimuval oluliste asjade meeskonnaga ära tegemise koolitusel „Uus kurss“ .

2. Luik, haug ja vähk
Füüsikast teame, et vastassuunalised jõud kompenseerivad teineteist. Täpselt nii on ka meeskonnas, kui selle liikmed sikutavad olulist projekti või protsessi igaüks ise suunas. Kõik pingutavad maksimaalselt, higi voolab ojadena ning oluline asi nihkub vahel ühes või teises suunas. Töötegemise mulje on kõikehõlmav, kuid tegelikult ei toimu peale nägelemise ja ühise ähkimise suurt midagi.

Retsepte on kaks. Esimene: leppige omavahel kokku, miks selle asjaga tegelikult möllate ning kuhu soovite koos välja jõuda; milline on igaühe jaoks tegevuse lõpptulemus ning milline on teie eesmärkide ühisosa. Joonistage kasvõi ühine pilt sellest, millise olukorra te loote käesoleva ühise projektiga – vahel aitab joonistamine kiiremini kokku leppida kui tavaline arutelu.

Teine: kui lõppeesmärk on ette antud, siis muutke jõudude vahekordi – lisage inimesi, kes aitavad vedada soovitud suunas, ning eemaldage vastassuunas tirijaid. Veel parem, aidake neil leida põhjuseid, miks sikutamise suunda muuta, sest köit tirida neile ju meeldib.

3. Lained löövad üle pea kokku
Vahel on tunne, et maailm käib liiga kiirelt ning tegevused löövad üle pea lihtsalt kokku. Meilikast täitub üha enamate kirjadega ning kõik tahavad meilt midagi saada. Pealekauba elame veel ebaloomulikus rütmis: oleme ju mõeldud töötama suviti, kui päevad pikad ning päikest küllaga, mitte talvel, kui vajame energiat lihtsalt tasahilju tiksudes kevadeni elus püsimiseks.

Retsept: Pane rahulikult kirja olulisemad asjad, mida peaksid tegema. Vali välja neist kõige olulisem ja keskendu sellele iga päev tund või paar. Igal õhtul vaata üle ja planeeri järgmine päev. Kui mõni päev on nii tavapärasest paremini välja tulnud, siis planeeri nädala kaupa. Püstita väike eesmärk nädalale ja tee see ära.
Võta iga päev paar-kolm tundi, et järjekindlalt närida end läbi vanade tegevuste kuhjast. Selles töös on eesmärgiks ülesannetest loobuda, mitte neid ära teha. Võta päevakavasse ainult hädavajalikud tööd, teistest ütle ära, sest kõike ei jõua nii ehk naa teha.

Vähemalt üle päeva tee veidi sporti või jaluta, vaadeldes ümbritsevat ja otsides sellest meeldivaid pisiasju, mida sa pole varem märganud. Veeda vähemalt paar korda nädalas lähedaste ja sõpradega mõnusalt aega.

Alusta päeva naeratusega ja lõpeta päev naeratusega. Mis sest, et õues on pime, päevad lähevad juba pikemaks. Mis sest, et tegemist on nii palju, kui keskendud ja hoiad positiivset suhtumist, siis olukord paraneb. Mis sest, et vahel ei näi tegevustel lõppu, iga õhtu on ju väike vahepeatus, mil vaadata tänulikult päevale tagasi ja veidi unistada uuest ja paremast, saabuvast

5 võtet, kuidas muuta uus aasta nauditavaks

Mida peaksime küll tegema, et mitte lasta uusaastalubadustel end mõttetult koormata ja selle asemel elada mõnusalt ja mõttekalt? Näitan viit võtet, kuidas muuta äsja alanud aasta enda jaoks mõnusaks ja rahuldust pakkuvaks.

Nagu eelmistel aastatel, matsime end ka tänavu tuhandete lubaduste lasu alla. Uuel aastal hakkame paremaks, spordime kohusetundlikult, loobume suitsetamisest ja joomisest, mõnusalt rasvaseid roogi vihkame siiralt, ütleme inimestele ainult hästi, teeme hiiglaslikke maailma muutvaid tegusid – hakkame veel tublimaks kui esimesel koolipäeval.

Nüüd, aasta esimestel päevadel, oleme end lubaduste kuhja alt vabandustega välja uuristanud ning jätnud suurema osa neist tegemata, lüües käega: vahet pole, nii kui nii ei tule neist asjadest midagi välja. Pealegi, mis mul ennegi häda oli! Ning jätkame vana viisi. Sagedamini õnnetu kui õnnelikuna.

Miks me piiname end nii? Kas kuidagi teisiti siis ei saa? Saab.

1. jaanuar ei erine teistest päevadest mitte millegi poolest. See on lihtsalt kokkuleppeline uue aasta algus, muidu kuupäev nagu iga teinegi. Mingil jabural põhjusel oleme selle teiste seast esile tõstnud lootes naiivselt, et sel päeval äkki muudame end ning loome end uueks. Vahel isegi pingutame paar-kolm päeva, aga siis läheb elu vana rada pidi edasi.

Uusaastalubadused väljendavad meie pooliku õnne sümptomeid, mitte põhjuseid. Asi pole selles, et ahelsuitsetamine oleks tobe, pigem selles, et hommikuti tahab köha hinge võtta. Mitte selles, et sporti teha oleks mõnus või tervislik toit annaks hea enesetunde, vaid hoopis selles, et pärast poolekilomeetrist kiiret kõndi ähime nagu maratoonerid pärast lõpuspurti. Ega ka selles, et suhtume kaasinimestest hooletult ega aita ja tunnusta neid piisavalt, vaid hoopis võõrandume üksteisest üha enam.

Bodil Jönsson kirjutab raamatus „10 mõtet ajast”, et oleme hüljanud kreekapärase teleoloogilise maailmakäsitluse. Kui Vana-Kreekas küsis laps isalt, miks vedeleb puu all tammetõru, vastas isa: „Aga loomulikult selleks, et kasvaks uus puu!” Meie näitame näpuga läheduses kasvavat tamme ja nendime, et ju see tõru selle tamme otsast pudenes.

Kui võtame kasutusele uuesti kreekapärase mõtteviisi, muutub meie maailm terviklikumaks ja mõtestatumaks. Seda saab teha viie sammuga.

1. Leia kohad, kus tunned end abituna. Olgu selleks segi tuba, koristamata kirjutuslaud, tühjad toaseinad, mõttetu koosolekuruum, sisutühi töökoht. Leia mõni pisiasi, mis aitab seda kohta mõnusamaks muuta. Aseta mõned esemed oma kohale; riputa seinale meeldiv pilt; sea koosolekule eesmärk ja lepi kokku, et räägime siis, kui meil on öelda midagi, mis lisab keskustelule sisu; leia oma töös üks oluline asi, mis muudab selle oluliseks, ning väljenda seda ka oma töökoha ilmes.

Kaardista need kohad, kirjuta iga koha taha üks pisiasi, mida saad teha selle koha parandamiseks ning vali neist üks meelepärane muudatus, mis kohe ära teha. Kui see on tehtud, võta mõne päeva pärast järgmine ette.

2. Avasta sündmused, mis muudavad sind õnnetumaks. Neid on kümneid: ületöö, liigjoomine, ohjeldamatu suitsetamine, hingeldamine iga väiksemagi füüsilise pingutuse puhul, üle värvli töllerdav õllekõht, mõttetu töökohustus, ebameeldiv kohtumine. Pane need olukorrad kirja ja lisa iga olukorra järele, mida saad teha, et pöörata sündmus sinus õnne tekitavaks.

Vali neist üks ja muuda seda tasapisi kuni soovitud tulemuse saavutamiseni. Nüüd võta järgmine ja tee sama.

Ma ei pea silmas äärmustesse langemist – tunneme end kõige paremini, siis kui käitume mõistlikult ja end ohjeldavalt, sest siis suudame nautida peaaegu kõike, mis ohjeldamatult tarbides rahulolu loomise asemel suurendab meis õnnetust.

3. Mõtiskle selle üle, millised tegevused loovad sinus õnnetunnet. Lähedastega koos olemine, sport, laulmine või pillimäng, maalimine, lugemine, loominguline töö, jalutuskäik looduses, tegelemine millegi täiesti uuega või hoopis mõni vana ja armas harjumus… Tegele iga päev vähemalt ühe-kahe sellise tegevusega. Hoolitse selle eest, et iga päev oleks põhjust päevale tagasi vaadata ning mõnuga meenutada vähemalt paari hetke, mil olid õnnelik, ning mõelda järgmisele päevale ja kirgastele hetkedele, mille see kaasa toob.

4. Milline on üks kõige olulisem muudatus, mida tegelikult tahad ka ära teha? Üks. Ei rohkem ega vähem. Kui seda üht kohe ei meenu, siis pane kirja nii palju muudatusi, kui iganes meelde tuleb. Las see nimestik settib mõne päeva, soovi korral aruta see lähedastega läbi ning vali välja üks, kõige olulisem asi. Mida teed homme esimesena, et see Tähtis Tegu saaks ühel päeval valmis? Pane vajadusel kirja ning homme hommikul võta see asi esimesena ette. Kui tahad rohkemaga toime tulla, siis uuri lisa artiklist “Loo endale suurepärane aasta“.

5. Võta rahulikult. Hinga rahulikult ja mõnuga. Naudi, et oled elus ja maailm on suurepärane koht elamiseks just sellises keskkonnas ning sääraste inimestega nagu oled. Elu on ilus ning meid ootab ees fantastiliselt tore ja mõnus aasta.

Artikkel on taasavaldatud Eesti Ekspressi loal.

Loo endale suurepärane aasta

Kuidas läks sinu tänavuste uusaastalubadustega? Oleks võinud vist paremini minna… Mida teha, et järgmine aasta tuleks parem?

Näitan, kuidas planeerin enda 2011. aastat. Võtan selleks pool päeva.

1. Vaata läbi tänavune aasta. Pane kirja, mis tänavu õnnestus suurepäraselt, ning mis veel tähtsam, kirjelda, milles arenesid lõppeval aastal – mida uut õppisid, milliseid uusi asju tegid. Pane kirja ka kõik oma tänavused saavutused.

Vaata ka varjupoolt: milliseid asju tahtsid teha, aga ei teinud. Miks läks just nii? Kas tegemata tegudeks on järgmine aasta parem? Kas neid üldse on mõtet järgmisel aastal teha? Mida õppisid lüüasaamistest? Kuidas võitsid nii lörriläinud asjadest kui ka tegemata jäänud tegudest igal juhul?

2. Vali 2011. aasta tunnuslause. Mille poolest tuleb järgmine aasta eriline, millise lööklausega võiks seda iseloomustada? „Kaastunde aasta“, „Perele pühendumise aasta“, „Lihtsama elu aasta“, „Majandusliku muretuse aasta” või hoopis „Meisterlikkuse aasta”? Pane järgmise aasta nimi kirja vihikusse, mida kasutad järgmisel aastal igal nädalal oma tegevuste ülevaatuseks.

Ole ettevaatlik järgmise aasta tunnuslause valimisel, sest selle nimel tegutsemine toob kaasa peale ihaldatud tulemuste ka soovimatuid tagajärgi. Kui näiteks otsustad kutsuda järgmist aastat „Majandusliku sõltumatuse aastaks“, siis kas oled arvestanud võimalusega, et see toob kaasa hulga ületunde ning ületöötamise ohu? Seega, kaalu järgmise aasta nimetuse plusse ja miinuseid ning pane talle seejärel nimi.

3. Sõnasta missioon. Nüüd sõnasta ühe tekstilõiguga oma missioon järgmiseks aastaks ning lisa see järgmise aasta iganädalaste ülevaatuste dokumenti. Mida selgemalt oma missiooni sõnastad, seda lihtsam on sul pühenduda selle elluviimisele. Ja seda paremaid tulemusi sa järgmisel aastal näed. Milline on kõige olulisem põhimõte, millest lähtud ning mille teostamise suunas liigud? Millist kasu saab sinust maailm järgmisel aastal?

4. Loetle 3 olulisimat eesmärki. Nüüd küsi endalt väga tõhus enesecoachingu küsimus: „Millised kolm olulist asja minu elus juhtuvad tänase ning järgmise aasta 31. detsembri vahel, et sellest saaks minu senise elu parim aasta?” Pane need kolm eesmärki nii lihtsalt ja selgelt kirja kui vähegi oskad. Hoolitse selle eest, et need tekitaksid sinus kirge, oleksid mõõdetavad, nõuaksid väikest pingutust ka ning iga asja puhul oleks ka kirjas kuupäev, mis ajaks tahad selle asjaga toime tulla. Kui vähegi võimalik, hoolitse selle eest, et üks eesmärk oleks seotud sinu enda arenguga, teine sinu lähedaste ja pereeluga ning kolmas tööeluga.

Kui sa esimese hooga ei suuda kolme eesmärki valida, vaid neid tuleb oluliselt rohkem, siis kirjuta üles kõik olulised asjad, mida sa võiksid järgmisel aastal teha. Lase nimekirjal seista mõni päev ning seejärel kriipsuta maha need tegevused, mida sa ei kavatse kindlasti teha. Nüüd las nimekiri settida veel mõne päeva ning kirjuta teise, tulevikutegevuste nimekirja ümber need asjad, mida ei pea tingimata järgmisel aastal tegema. Nüüd on juba lihtsam välja valida järgmise aasta kolm olulisimat eesmärki.

Võid kirja panna ka nö varueesmärgid, lisades iga eluvaldkonna olulilisimale eesmärgile veel kaks eesmärki, mida on vahva saavutada, kuid need ei pea tingimata tehtud saama. Keskendu eelkõige olulisimate eesmärkide ellu viimisele, aga kui need on valmis või sinust sõltumatult ei saa nendega hetkel edasi tegeleda või jääb lihtsalt aega üle, siis saad tegutseda varueesmärkide teostamisega.

5. Aruta lähedastega. Aruta järgmise aasta tunnuslauset, missiooni ja kõige olulisemaid eesmärke oma lähedastega. Vajadusel lihvi neid ning kohanda selliseks, et teie ühine panus maailma oleks võimalikult suur. Kui saad oma olulistes tegudes toetuda mõistvatele ligimestele, siis tegutsed oluliselt sihikindlamalt ja suurema lustiga.

Edasine sõltub sellest, kas oled planeerija tüüpi või pigem kulgemise nautleja. Kui oled kulgeja, siis jätka lugemist 9. sammust; kui planeerija, siis jätka tekstiga juba järgmisest lõigust.

6. Tükelda 3 olulisimat eesmärki. Jaga iga eesmärk veidi väiksemateks sammudeks ning otsusta iga eesmärgi puhul, mida oled ära teinud 31. märtsiks, mida juuni lõpuks ning milliseid samme astunud septembri lõpuks. Hoia neid eesmärke pidevalt silme ees, sest siis on sul lihtsam neid saavutada.

7. Tee oluline samm edasi igal nädalal. Vaata märtsi lõpu eesmärki ning otsusta, kui kaugele oled iga eesmärgiga jõudnud järgmise aasta esimese ja teise nädala lõpuks. Selleks planeeri juba praegu järgmise aasta esimene nädal nii, et tegeled iga päev nii pea kui võimalik kasvõi natuke ühe või kahe eesmärgi saavutamise nimel.

Tõeliselt oluline: tegele uute eesmärgipäraste tegevustega hommikul kohe esimese asjana enne, kui hakkad teiste asjadega toimetama!

Vaata kord nädalas möödunud nädalale tagasi ning kirjuta päevikusse, mida olulist tegid. Samuti vaata selle sessiooni käigus üle järgmise nädala kava, vajadusel kohenda seda veidi ning planeeri ka ülejärgmine nädal oma eesmärkidest lähtuvalt.

8. Keskendu hetkele ja käsilolevale tegevusele. Ainult planeerimisest pole mingit kasu, kui sellele ei järgne tegevusi. Keskendu praegu käsilolevale tegevusele täielikult. Kui see samm tehtud, täna ja tunnusta end ning teisi, kes aitasid sind sammukese edasi. Nüüd küsi endalt: „Milline on minu järgmine tegevus, et kõige olulisema asja teostamisele astuda sammuke lähemale?“ Astu see samm, täna ja tunnusta ning planeeri järgmine tegu.

9. Vaata oma päev üle. Igal õhtul vaata mööduvale päevale tagasi ning tunnusta end oma saavutuste eest. Seejärel viska pilk oma eesmärkidele ning vajadusel kavanda järgmine päev. Loomulikult kanna hoolt, et selles oleks vähemalt üks tegevus eesmärkide saavutamiseks.

10. Õpi. Tee 2011. aastast õppimise aasta – võta iga päev kasvõi natuke aega, et õppida midagi uut. See aitab olla veelgi kindlam, et järgmine aasta tuleb tänavusest parem.

Nüüd võtame mõlemad – sina ja mina – paberi ning paneme sellele kirja järgmise aasta lööklause, missiooni ning 3 eesmärki, sest sellega kauem viivitada pole põhjust ega kannatust. Seejärel leiame sobiva hetke, et rääkida need oma lähedastega läbi.

Varu uueks aastaks ideid

Uue aastani on jäänud kuu. Täna on suurepärane päev, et alustada rahulikult selleks valmistumist ning panna kirja mõned mõtted, mida uuel aastal tahad teha.

Kas oled andnud uusaastalubadusi? Ja vahel mõelnud, et enam ei tee seda kunagi? Uusaastalubadustel on mõned puudused. Vahel anname neid kiiruga, valides neid juhuslike uitmõtete seast, mis näivad hetkel olulised. Vahel seame lati liiga kõrgele. Sageli me ei loo endale plaani, kuidas lubaduse hiljem ellu viime. Kui õige prooviks tänavu neid vigu vältida?

Selleks, et lubadused oleksid tõsiselt võetavad, peaksime välja valima parimad kõigist võimalikest variantidest. Parima välja valimiseks peaks ideid olema piisavalt palju.
Alusta nende variantide kirja panemisega juba täna. Pane täna kirja nii palju töiseid Tõeliselt Suuri Tegemisi järgmiseks aastaks, kui tuleb. Homme pane paberile või kirjuta arvutisse võimalikult palju enda arengut puudutavaid järgmise aasta plaane ning reedel eraelulisi olulisi tegevusi – kõik, mida iganes võiksid järgmisel aastal teha. Eesmärk on saada igasse nimekirja vähemalt paarkümmend ideed, et meil oleks kirev menüü, millest mõne nädala pärast tellida mõnusaid asju elluviimiseks.

Kui tahad, võid ideid kirja panna kaaslastega: tööasjad töökaaslastega koos, isikliku arengu uitmõtted sõpradega ning eraelulised koos perega. Praegu me ei luba veel mitte midagi, lihtsalt koostame menüü, lihtsalt unistame järgmise aasta tegudest.

Järgmisel nädalal võta kolmel päeval aega ja uuri iga valdkonna ideid eesmärgiga leida tööelust, enda arendamisest ning eraelust kõige olulisemad paar-kolm eesmärki. Püüa leida sellised eesmärgid, millest sõltuvad ka teised eesmärgid ja mida tahad tegelikult ka ära teha. Ülejärgmise nädala kolumnis kirjutan sellest, kuidas oma aastat planeerin ning jagan vahepeal lugejatelt saadud nutikaid ideid, kuidas luua uueks aastaks selline kindel plaan, mille suudad ka ellu viia.

Selleks, et saaksin paari nädala pärast kirjutada võimalikult hea ja kasuliku uue aasta planeerimise loo, palun kirjuta selle artikli kommentaaridesse oma nippe ja võtteid, mida kasutad, et uue aasta plaanid ei jääks ainult lubadusteks. Kõigi kommenteerijate vahel loosime välja minu äsja ilmunud raamatu „Hetk: 12 sammu parema elu poole“. Ja palun ole hea ning hakka tasapisi looma ideid selleks, et järgmine aasta tuleks suurepärane.

Tegutsemise võti: 3 kuud ja 2 nädalat

Kasutan juba paar kuud uut tegevuste juhtimise süsteemi, mida võiks nimetada kolme kuu ja kahe nädala süsteemiks. Mul toimib väga hästi ning need paarsada inimest, kellega olen seda prooviks jaganud, kiidavad samuti.

Süsteemi kasutamise eelduseks on sihikindel töö ühe eesmärgi elluviimiseks. Me ei suuda korraga joosta kahele poole. Kui hoiame fookust, oleme märksa edukamad ning liigume jõudsalt edasi. Seepärast – kui vähegi võimalik – keskendu korraga ühele eesmärgile ning tegutse selle elluviimise nimel iga päev kasvõi natuke niipea kui võimalik.

Kui liigud eesmärgi poole iga päev, siis muutub selle saavutamine harjumuseks ning iga päev teed kasvõi väikese sammu edasi.

Eesmärki ellu viia iga päev kasvõi natuke on hea, sest mõne minuti ju ikka leiad, et sihipäraselt tegutseda. Pealegi vähendab asjade „kasvõi natuke“ tegemine edasilükkamist, sest eesootav ülesanne pole nii hirmuäratav. Kui juba hakkad tegutsema ja saad hoo sisse, siis töö lausa lendab käes ning sageli saab „kasvõi natukesest“ tund või paar.

Kui tegeled olulisima eesmärgi ellu viimisega esimesena ehk enne kõiki teisi tegevusi (e-kirjade lugemine nende seas), võid olla kindel, et sa ei lase end valitud kursilt kõrvale kallutada.

Võta süsteem kasutusele

Sõnasta eesmärk, mida soovid ellu viia, ning kaardista järgmiseks kolmeks kuuks olukord, milles oled iga kuu lõpus.

Selleks, et see ei jääks pelgalt plaaniks, sõnasta kuu eesmärgist tulenevalt oma järgmise ja ülejärgmise nädala eesmärgid. Kuu ja nädala eesmärkide sõnastamisel hoolitseme selle eest, et kasutame olevikku ja kirjeldame neid põneva, hinnatava ja pingutust nõudvana.

Viimase planeerimise sammuna pane kirja järgmise paari nädala igasse päeva ühe, kõige olulisema tegevuse, mis viib sind oma nädala eesmärgi täitmisele lähemale. Ja vii see tegevus ellu iga päev teeb esimesena, kohe hommikul.

Nädala pärast vaatame koos möödunud nädalale tagasi ja planeerime järgmise kahe nädala tegevused.

Selline nädala kaupa jooksev planeerimine aitab meil hoida plaani piisavalt paindliku, et ootamatustega toime tulla ning ühist liikumissuunda vajadusel korrigeerida.

Just sellist planeerimisviisi kavandan meeskondadega oluliste asjade ära tegemise koolituse „Uus kurss“ planeerimisel ning viimase kahe kuu jooksul pole kogenud ühtki tagasilööki.

Palun proovi ka ja kommenteeri, kuidas sul välja tuli. Olen igasuguse tagasiside nagu ka süsteemi nõrkadele kohtadele tähelepanu juhtimise eest väga tänulik.