Miks suurem osa ajajuhtimissüsteeme kukub läbi?

Mitu korda oled proovinud ennast kätte võtta ja varem või hiljem avastanud, et sel korral ei saanud sellest taas asja? Sind ei aita ükski efektiivsusnipp kui sa ei mõtle enne enda jaoks läbi, mis on oluline ja mis mitte ning mis väärib sinu aega ja mis mitte.

Osa inimesi käib mu koolitusel mitu korda. Asi pole selles, et koolitus oleks kehv. Vastupidi, osalejate tagasiside põhjal kuulub see Eesti parimate hulka. Nad võtavad ühe või rohkem ajajuhtimisnippi pärast koolitust kasutusele ning kõik näib tore selle hetkeni, kuni tundub, et koolitusest polnud midagi kasu. Inimene saab palju rohkem tehtud kui enne, aga ajast tuleb ometi puudu.

Minu endaga oli täpselt sama lugu. Võttis mitu aastat enne, kui mõistsin: kõige tähtsam on see, mida pead oluliseks ja mida mitte; see, millised on su prioriteedid.

Kui prioriteedid on paigast ära, on paigast ära ka kõik muu. Kui prioriteedid klapitad paika, loksub paika ka kõik muu.

 

Keskendu hädavajalikule

Selleks, et suudaksime mõnuga elada, peaksime keskenduma hädavajalikule. Millised on sinu eluks hädavajalikud kaks või kolm rolli? Millised rollid annavad su elule mõtte? Mina olen eelkõige isa ja koolitaja. Teised rollid: abikaasa, majaehitaja, müügimees, klienditeenindaja, kolumnist, õppija, qigongi harrastaja ja õpetaja ning kes iganes veel käivad nendega kaasas, kuid pole nii tähtsad. Mõtle enda jaoks ka läbi, kes sa oled.

Kui rollid on paigas, leia iga rolli kõige olulisem tegevus. Edaspidi on oluline keskenduda eelkõige nendele, jättes vajadusel vähem tähtsad asjad kõrvale.

See nõuab oskust öelda “ei” nii teistele kui ka endale. Kui ma ei loobu osast asjadest ja kohustustest, siis ma ei saa vähestes valitud tegevustes olla väga hea.

 

Meistrid muudavad maailma

Sa muudad maailma, kui kuulud mõnes kitsas valdkonnas maailma tippude hulka ning teistes asjades oled keskpärane või alla keskmise. Me panustame oluliselt maailma parendamisse ainult sel juhul, kui pürime mõnel üksikul alal meistristaatusse. Millisel alal sa saad meistriks? On see mõni pereroll, hobi, töö, õppimine? See võib olla mis iganes, mis pakub lusti ja mõnu ning aitab muuta maailma paremaks kohaks.

Võime olla mõnes vallas maailma parimate hulgas õigustab “ei” ütlemist neile asjadele, mis aita sellele kaasa. Fookus on oluline – kui pildil puudub fookus, ei köida see kedagi.

 

Kuidas öelda “ei”?

Fookusest välja jäävatele asjadele “ei” ütlemine on tegelikult lihtne. Teiste inimeste puhul ütlen: “Sel korral on vastus “ei”, ma ei saa seda asja ette võtta, sest olen end ära lubanud.” See jätab järgmisel korral abi küsimiseks ukse avatuks, kuid laseb mul praegu keskenduda olulisematele asjadele. Väljendi “olen end ära lubanud” õppisin loodusmees Fred Jüssilt, kes lisab vahel juurde, et ta on end endale ära lubanud. Kui lubad oma aja kellelegi, kas endale või kellelegi teisele ära, siis pole ju ilus lubadust rikkuda.

Oma uutele ideedele või lühiajalistele ahvatlustele “ei” ütlemine on keerulisem, kuid siiski teostatav. Kasutan kahte nõksu. Esimene: panen uitmõtte kirja ja naasen selle juurde kuu aja pärast. Kui idee mind kuu pärast enam ei kõneta, siis polnud see tõsiseltvõetav. Teine: küsin endalt, kuidas tunnen aasta pärast mõtte teoks tegemist. Kui tunnen hästi, on mäng seda väärt, kui mitte, siis pole mõtet tegutseda.

 

Lihtne elu

Kuigi see, millest kirjutan, on aukartust äratavalt suur, alusta väikese asjaga. Kong Fuzi on öelnud, et tuhandeliine teekond saab alguse esimesest sammust.

Küsi endalt, millised on su prioriteedid, millised on su elu kolm kõige tähtsamat asja. Pane need kirja, lisa juurde esimene väike tegevus, et ka oma tegudega näidata nende olulisust, ning pühendu eelkõige nendele tegevustele.

Igal õhtul küsi endalt, mida tegid valitud suunal edasi liikumiseks ning mida teed järgmisel päeval, et jätkata oma teekonda. Nii lihtne see ongi.

  • naine

    Avastasin eile, et olen ca 1,5kuud mitte teinud üht prioriteetset asja. Tahan seda teha iga päev, ülesanne on kirjas, fookus on peal aga ikka ei tee. Mingi kohutav tõrge on teha nii nagu peab ja seda mida peab. Ei meeldi, ei taha, ei oska, ei saa, ei tule välja, muud asjad tulevad vahele jne jne. Selliseid mäesuurusi prioriteete ei lükka üldse laiskusest ega totaalsest hajaliolekust. Lihtsalt kasutan ära iga vähimagi põhjuse teha mõnda muud tähtsat asja. Kusjuures, kõik muud asjad tunduvad mõnusad teha selle prioriteedi kõrval. See on optiline trikk: üks kasvab, teised kahanevad. Kui paneks prioriteediks mõne teise, hakkaks see kasvama, teised kahanema. Prioriteet ju kasvatab tähtsust, tähtsus kasvatab aukartust, paisutab tajutavat töömahtu ja lõpuks on see suur nagu Sokukese mure (kunagi oli siuke multikas). Prioriteetide seadmise juures on see iseeneslik paisumine kõige suurem probleem, miś takistab tegelemast õige asjaga siis kui otsustatud. Mis Sa selle peale kostad?

  • Kasljasf

    mina arvan, et mõnikord tuleb kuulata ka nö “südamehäält”. ma kaalusin enne eilset üritust, kes on mõtet minna, mis kasu see mulle toob. kas tulevikus on see vajalik jne jne. aga ei suutnud leida ühtegi head põhjendus, et miks ma peaksin osa võtma sellest. lõpuks hakkas see mind piinama ja kuna olen endale mitu korda juba Ei öelnud, siis eile ma tegin üle pika aja midagi impulsiivset ja ei saanud kasu rahaliselt ega ka mingit nipi ega tarkust juurde, aga tunne on siiani hea. ma olen nii ületöötanud, et teen lihtsalt mõnda aega seda, mida tahan ja siis kui saan end korda, siis vaatan prioriteedid üle. tegelikult nad on paigas, olid ja on, aga ma tunnen end hästi, sest võtsin osa sellest üritusest, mis ei andnud mulle mingit kasu, aga ma ma sain võta üle pika aja aja maha, enda jaoks, pool tundi jalutada üritusele ja tagasi. ülejäänud aega on kuust kuusse ära planeeritud.