Virge meelega projektijuht

Projektide algatamise, planeerimise ja elluviimise tempo kasvab pidevalt. Sellega toimetulek eeldab virget ja rahulikku meelt.

Mindfulness ehk meelevirgus (Doris Kareva pakutud vaste 2008. aastal ilmunud intervjuus Kalev Keskkülale) leiab üha enam kõlapinda. Kümnekonna aasta eest peamiselt esoteerikute, psühholoogide ja loomeinimeste pärusmaale kuulunud sõna leiab üha enam rakendust ärimaailmas. Möödub harva nädal, kui meelevirgusest ei kirjutaks Harvard Business Review.

Maria Gonzalez defineerib meelevirget liidriks olemist (mindful leadership) kui “lihtsalt märkamist, kuidas asjad on”. Meie eeldused, emotsioonid ja poolteadlikud tähelepanelikud moonutavad oluliselt seda, kuidas tajume tegelikkust. Tulemuseks on kehvad otsused, mis juhivad projekte kraavi.

Kiron Bondale jagab virget meelt ihkavale projektijuhtile Project Timesis 9 soovitust.

  1. Ole kohal. Kui kohtud projekti sidusinimeste või meeskonnaga, siis pole mõtet sukeldada mineviku sügavustesse või kerkida kauge tuleviku kõrgustesse. Keskendu sellele, mida öeldakse, ning sellele, kes ja kuidas midagi räägib. Proovi mõni kord, mis juhtub, kui keskendud täieliku tähelepanuga rääkijale.
  2. Ole teadlik. Meelevirgus ei tähenda emotsioonide ja reaktsioonide eiramist või allasurumist. Küsimus on selles, et teadvustame emotsioone ja reaktsioone, kuid ei lase neil haarata võimu.
  3. Ole rahulik. Karlsson katuselt tavatses öelda: “Rahu, ainult rahu.” Märulipolitseile, tuletõrjujatele, eriüksuslastele ning teistele õpetatakse kriisiolukorras rahulikuks jäämist (vihje: hinga selleks mõned korrad sügavalt sisse-välja ning vaata end ja ümbritsevat olukorda hetkeks kõrvalt). Rahulikkus nakkab ja rahustab ümbritsevat olukorda ning aitab pealegi targemalt otsustada.
  4. Ole keskendunud. Projektides toimub kümneid, sadu ja tuhandeid asju korraga ning see võib tekitada tiimi liikmetes rööprähkelimise kihku. Julgustades inimesi isikliku eeskujuga keskenduma ühele asjale korraga tõuseb efektiivsus ja väheneb praak.
  5. Hoia selgust. Emotsioonid toovad tavaliselt kaasa ennustamatuid ja heitlikke otsuseid. Kui tead, kuhu on vaja välja jõuda ning milline on õige suund, siis see aitab langetada sihipärasemaid ja tulemuslikumaid otsuseid.
  6. Hoia meelerahu. Ameerika teoloog Reinhold Niebuhr tõi kasutusele nn meelerahu palve: “Issand, anna mulle meelekindlust leppida asjadega, mida ma muuta ei saa, julgust muuta asju, mida ma muuta saan, ja tarkust nende vahel alati vahet teha”. Iga projekt toob kaasa sündmusi, mida projektijuht ega tiim ei saa oluliselt mõjutada. Kuigi te ei saa sündmust mõjutada, saate reageerida neile adekvaatselt. Kui tiim mõistab, et projektijuht reageerib arukalt ka halbadele uudistele, siis see käitumine laieneb kogu meeskonnale.
  7. Ole positiivne jõud. Kui projekt on ajakavast maas või rahaliselt kehvas seisus, lahutab projektijuhti ja tiimi negatiivsusest kõigest juuksekarv. Kui tajud kehva olukorda, kuid ei lase sellel oma tuju rikkuda ning tervitad inimesi ikkagi naeratusega näol ja südames, siis see võib päästa projekti.
  8. Tunne kaasa. Kui oleme enda ja teiste vastu kriitilised ning näeme ainult seda, mis on kehvasti, siis see võib vähendada oluliselt meie võimet tulla toime stressiga ja suurendada kalduvust tarbetule süüdistamisele. Kui tunneme kaasa endale ja teistele ning oleme avatud, siis sellega me avame projektile avarama tuleviku.
  9. Ole laitmatu. See ei tähenda seda, et sul on alati õigus. Pean silmas seda, ole eeskuju – aus, siiras ja vahetu. Kui teed vea, siis võta selle eest vastutus ja õpi edasiseks.

PS: Kui tahad omandada projektijuhtimise algteadmisi või saada veel paremaks projektijuhiks, siis tule ja osale 3. ja 4. märtsil Tallinnas Kaasava projektijuhtimise meistriklassis.

Tee see nüüd lihtsalt ära

Hea Kodaniku toimetaja Mari Öö Sarv uuris inimestelt ja raamatutest, kuidas panna end ja/või oma inimesi uutmoodi käituma, kui on välja selgitatud, milles häda ja mismoodi oleks parem.

Pean tunnistama, et pole kunagi pidanud dieeti ega jätnud maha suitsetamist. Aga ma usun, et ma tean, kui rasked need mõlemad on. Ja tean minagi, kui mõnus on istuda mugavustsoonis ja mitte midagi muuta, ehkki tegelikult on ebamugav olla ja ma tean küll, mida oleks vaja teha.

Tean, kui raske on alustada kogu korteri koristamisega; kui raske on lõpetada mittemillegitegemine ja alustada uue suure tööga; kui raske on õpetada lapsi enda järel nõusid ära panema; kui raske on töörutiinis teha muutuseid, kui ebatõhusad võtted on sisse harjunud.

Ainult natuke lohutab see, et ma pole oma mugavustsoonis üksi, pigem kuulun enamuse hulka. Seda haaravam oli teekond muutuste tegemise saladustesse ja nippidesse. Read more

9 võtet eksamiks valmistumisel

Eksamisessioon on peatselt ees ning nutikalt õppimiseks on käes viimane aeg. Jagan mõne soovituse, mille järgimine aitab sul tulla eksamitega paremini toime.

Iga päev natuke

Väldi tundidepikkuseid õpimaratone, sest nende käigus läheb suurem osa materjalist peas segi. Selle asemel õpi iga päev natuke ning pea vahepeal pausi.

Millal oled kõige andekam? Tavaliselt on igaühel meist ööpäevas paar-kolm mõnetunnist ajavahemikku kui oleme veidi teravamad pliiatsid. Kasuta neid õppimiseks, sest sel moel säästad aega ja parandad tulemusi.

Ankurda õppimise aeg mõne igapäevase harjumuse külge: kui oled harjunud kõige tulemuslikumal ajal näiteks kirjutama, siis enne seda õpi; kui FaceBooki minema, siis enne seda õpi; kui sporti tegema, siis pärast seda kohe õpi. Read more

Veerandi reegel

Ideaalis võiksime pikaajaliste parimate tulemuste nimel püüelda selle poole, et jagame päeva neljaks veerandikuks, millest iga tükk peab silmas ajahorisondil erinevat vahemaad.

Kui tihti avastame, et päev on jõudnud õhtusse, kuid olulised asjad on endiselt ripakil ning pikema aja jooksul tähtsatele tegevustele ei jagunud hetkegi? Teoreetiliselt on ju tore mõelda, et tõeliselt tähtsad on need tegevused, millel tohutu mõju, ent ajaline surve puudub. Päriselu surub oma armutu tempo peale ning sellega kaasa minekust hoidumine nõuab hiiglaslikku enese- ja sihikindlust.
Kõige paremini toimivad lihtsad meetodid. Üks viis, mida proovida pikema aja jooksul tähtsatele teemadele varasemast suurema tähelepanu pööramiseks, on päeva või nädala tükeldamine neljaks.
Selle puhul tasub enne iga tegevust jonnaka järjekindlusega küsida endalt ja teistelt, millal me näeme konkreetse tegevuse vilju ning kui mahlakaks ja kasulikuks need tõotavad kujuneda.

3–5 aasta perspektiiv

Magusaimad viljad valmivad pikaldaselt. Oliivipuu hakkab kandma oskusliku kasvatamise korral 30–50 aastaga. Kui isa istutab puu, siis selle vilju hakkavad hea hoolduse korral nautima tema lapsed ja lapselapsed.
Meie igapäevane elu pole nii pika vinnaga. Sellest hoolimata tasub pärida, millised on muudatused, mida eesootav tegevus toob kaasa 3–5 aasta pärast. Milline on selle tegevuse pikaajaline mõju?
Eralda iga päev 2 tundi või nädalas päev ja veerand sellistele tegevustele, mille tohutu mõju avaldub mõne aasta pärast. Kui praegu pöörad neile tegevustele tähelepanu, siis õisi näed võib-olla juba aasta pärast, kuid viljad saavad küpseks alles mitme aasta möödudes. Read more

90 minutiga ajajuhiks

Pidasin Tallinna Tehnikaülikooli infotehnoloogia esmakursuslastele poolteisetunnise loengu sellest, kuidas võtta õppimiseks ja teisteks olulisteks asjadeks aega. Kui on isu ja aega, saad seda vaadata siit.

Koolitusprojekti 3 suurimat ohukohta

Klõpsa pildil mõttekaardi sisu suuremaks kuvamiseks.

Klõpsa pildil mõttekaardi sisu suuremaks kuvamiseks.

Koolitusprojekte ohustavad kõige rohkem koolituse puudulik või olematu järeltöö, koolituse eesmärgi ebapiisav selgitamine osalejatele ning koolituse halb planeerimine, leidsid täna Äripäeva korraldatud koolituskonverentsil “Koolitus 2016” minu töötoas osalejad.

Järeltegevused puuduvad

Suurima ohukohana tõid töötoas osalejad välja seda, et koolitus küll valmistatakse ette ning see toimub, kuid koolitusele ei järgne sellel õpitud ja omandatud oskusi ja teadmisi kinnistavaid järeltegevusi. Osalejate kogemuste põhjal on järeltegevuste mõju edukale koolitusele tohutu, ent sellest hoolimata 70% juhtudest puudub koolitusel järeltegevused.
Selle vea ennetamiseks soovitasid osalejad tellida koolitus järeltegevustega koos ning planeerida juba alguses koos koolitusega ka järeltegevused. Samuti on vaja koolituse käigus panna paika osalejate järgmised tegevused pärast koolitust: kes teeb mida kuidas mis ajaks. Häid tulemusi annab ka see, kui koolitusele järgneb juhtrühmaga kohtumine, millel vaadatakse läbi koolitusel osalejate järeltegevused ning nende tulemused.

Osalejad ei tea, miks nad on koolitusel

Neljal juhul viiest on töötoas osalejate hinnangul ette tulnud, et mõni osaleja ei tea, miks ta osaleb koolitusel.
Selle ennetamiseks on oluline sisekommunikatsioon enne koolitust, mis selgitab ootusi koolitusele ning koolituse vajadust nii organisatsiooni kui ka osaleja vaatevinklist. Kasuks tuleb see, kui koolitaja intervjueerib koolituse eeltöö käigus osalejaid ning omalt poolt tutvustab neile koolitust ja selle eesmärki. Koolitusel osalejate kaasamist ettevalmistustöös ei saa alahinnata: kui kuulata osalejate vajadusi, siis saab peenhäälestada koolituse selliseks, et osalejad saavad sellest võimalikult palju kasu.

Halb planeerimine

Kolmanda olulise valukohana tõid töötoas osalejad välja koolituse halva planeerimise.
Koolitust saab paremini planeerida, kui mõelda läbi koolituse vajadus ning asuda koolitust ette valmistama piisavalt vara. Samuti aitab planeerimist parandada oluliselt see, kui uurida osalejatelt, millal ja kuidas saavad nad kõige paremini koolitusel osaleda. Abi saab ka koolituse ettevalmistuse checklist’ist, mida enne iga koolitust läbi vaadata ja pärast iga koolitust veidi täiendada.

Milleks Outlook on tegelikult mõeldud?

Suurem osa meist kasutab Outlooki pelgalt e-kirjade vahetamiseks ning koosolekute planeerimiseks. Tegelikult moodustavad need kaks asja ainult killukese Outlooki võimalustest: selle kalender võimaldab mugavalt planeerida ühiseid tegevusi ning paindlikud tegevusnimestikud lubavad meil oma tegevusi täpsemalt ja mõnusamalt kavandada.

Kirjeldan mõnda oma lemmiktöövõtet, mida Outlookis kasutan ja oma koolitustel näitan. Kasutan näitena ingliskeelse liidesega Outlooki versioone 2010 ja 2013, sest need on kõige levinumad.

Koopiakirjad eraldi kausta

Alustame lihtsatest reeglitest.

Tean mitut organisatsiooni, milles kehtib arukas kokkulepe: kui olen kirja to:-väljal, siis pean tegutsema, ning kui cc:-s, siis on kiri mulle infoks. Tavaliselt nende nn koopiakirjade lugemisega pole suurt kiiret, piisab sellest, kui viskad neile pilgu peale korra päevas.

Siseneva info tulva aitab kontrolli all hoida see, kui lood reegli, mis tõstab need koopiakirjad automaatselt eraldi kausta. Selleks lood esmalt Inbox’i alla alamkausta “CC”, seejärel valid tööriistaribalt Rules ning lood uue reegli, mille ainsaks tingimuseks valid ”Where my name is in the CC box” ja palud Outlookil sellele tingimusele vastavad kirjad tõsta CC kausta.

Tähele tasub panna seda, et kui reegliga tõstad kirju mingisse teise kausta, siis Outlook ei kuva enam teadet nende kirjade saabumise kohta. Kui soovid nende kohta säilitada töölauateate, siis pead reeglis sätestatud tingimusele vastavate kirjadega tehtavate toimingute aknas valima teiste seas ka kõige alumise toimingu ”display a Desktop Alert”.

Eralda rämpsukirjad

Meilikasti potsatavad tavaliselt peale asjalike kirjade ka erinevad infomeilid: reisibüroode teated, sotsiaalvõrgustike märguanded, listikirjad ja muu säärane kraam. Iga kord, kui mu kirjakasti maandub selline kiri, siis küsin endalt: kas võiksin selle tellimisest loobuda. Kui tahan loobuda, siis vajutan tellimusest loobumise viidet. Kui selline viide puudub või kirja saatja saadab edaspidi mulle tellimusest loobumisest hoolimata kirju edasi, lisan ta rämpsposti saatjate nimestikku.

Osa kirju sisaldavad infot, mida vahel vajan: olgu selleks lennukampaaniate kirjad või mõne ettevõtte uudiskirjad. Sellistele kirjadele olen teinud Inbox’i alla kausta “Loe hiljem”. Kui selline kiri saabub mu kirjakasti, siis valin Reeglite loomise nupu alt ”Always move messages from:” ning palun Outlookil edaspidi suunata selle saatja kirjad kausta “Loe hiljem”.

Kui sel moel kirjakasti sisu kultiveerida paar nädalat, jõuavad edaspidi Inbox’i peamiselt olulised kirjad. Office 365 kasutajatel veab, sest Outlook sorteerib ise sellised kirjad eraldi kausta välja.

Jälgi delegeeritud tegevuste käekäiku

Selle võtte õppisin ühe logistikaettevõtte keskastme juhilt. Rahulikumatel päevadel saab ta umbes 300 kirja ning kiirematel ligi pool tuhat. Umbes pool neist nõuab tegutsemist ja neist omakorda pool on säärased, mille puhul on oluline, et kirja adressaat tegutseks õigeks ajaks.

See logistik on loonud endale reegli: “Kui mina olen kirja autor ja samuti koopia saaja, siis tõsta kiri kausta “Ootab vastust”.”

Selle reegli loomiseks teed esmalt parema hiireklõpsuga Inbox’il selle alla kausta “Ootab vastust”. Nüüd valid Rules ning reeglite haldamise ja lood uue reegli. Selles reeglis märgid ära, et see käib kirjade kohta, mis tulevad sinult ning mille koopia saaja sa oled. Seejärel palud Outlookil sellised kirjad tõsta kausta “Ootab vastust”. Klõpsad edasi-edasi-edasi, annad reeglile nime, mille järgi selle hiljem ära tunned ning reegel ongi valmis.

Edaspidi kui saadad kirja, millele ootad vastust, lisad end koopia saaja reale. Järgmisel hetkel pärast kirja saatmist naaseb su arvutisse kirja koopia ja see tõstetakse automaatselt kausta “Ootab vastust”.

Korra päevas käid vastust ootavate kirjade kausta läbi ning kustutad need, mille vastus on käes. Seejärel lisad saadetud kirjadele meeldetuletuse lipukese: nende kirjade puhul, mille vastaja peab tavaliselt tähtajast kinni, sätid lipukese tähtajaks, ning nende puhul, mille vastajad kipuvad üle aja minema, tähtajast päev-paar varajasema ajaga.

Hommikul tööle tulles vaatad esmalt öösel saabunud kirjad läbi ning seejärel käid läbi vastust ootavate kirjade meeldetuletused ning vajadusel tuletad inimestele nende kohustusi meelde.

Lipukesele õige tähtaeg

Kas tead, milline on Outlookis kirjale lisatava lipukese vaikimisi tähtaeg? Täna! Mitme lipustatud kirjaga tegeled tegelikult tänase jooksul? Heal juhul mõnega, aga tavaliselt mitte kõigiga.

Lipukesele vasaku hiireklõpsuga lisatavat tähtaega saad muuta, kui teed mõne kirja lipukesel parema hiireklõpsu ning valid hüpikmenüüst ”Set Quick Click”. Võid valida vaikimisi tähtajaks homse, reede (this week), järgmise nädala reede (next week) või kuupäeva määramata jätta ning selle soovi korral hiljem käsitsi lisada.

Selle nõksuga vähendad oluliselt “punaste” kirjade hulka oma tegevusnimestikus ja kirjade loendis.

Suurenda keskendunud töö aega

Inimesed töötavad tulemuslikumalt, kui saavad keskenduda. Outlook seda eriti ei soodusta, sest pidevalt hüppab lahti uuest kirjast märku andev töölauateade, tähelepanu köidab ka ümbrikupilt ekraani all paremas servas ja kirja saabumisest teatav heli. Proovi nüüd keskenduda!

Olen oma arvutis maha keeranud kõik märguanded, et paremini keskenduda. Selleks valid File -> Options -> Mail ning leiad sealt kirja saabumise märguannete loetelu. Eemaldan nendest kastidest kirja saabumisest märku andvad linnukesed. Kui pead kiirelt reageerima olulistele kirjadele, siis jäta töölauateate ehk Desktop Alert’i märguanne peale.

Töövood säästavad oluliselt aega

Alates Outlooki 2010. versioonist on meiliakna kohal selline tore asi nagu “_Quick Steps_” ehk kiirsammud.

Selgitan. Kui pead näiteks arveid viseerima, seejärel need edasi saatma ning lõpuks veel mõnda kausta salvestama, siis saad umbes minutiga luua töövoo (vali selleks kiirsammudest “Create New”), mis lisab edasisaadetava arve ette lõigud a la “Tere, kiidan selle arve heaks – selle võib ära maksta.” Teise tegevusena võid valida adressaadi, millele kiri edasi saadetakse. Ja kolmandaks selle, et kiri tähistatakse edastatud arve kategooriaga. Lõpuks tõstetakse kiri automaatselt arhiivikausta.

Kui oled kiirklõpsuinimene — soovitan kiirklõpse kasutada, sest see on märksa kiirem kui hiirega ekraanil navigeerimine —, siis võid lisada igale töövoole kiirklõpsu.

Kui saabub uus kiri, mida soovid kiirsammuga töödelda, siis vajutad klaviatuuril kiirsammuga seotud klahvikombinatsiooni või valid hiirega kiirsammude menüüst soovitava tööjada.

Kategoriseerimine asendab katalooge

Üks mu koolitusel osaleja lausus: “Meilikaustade kasutamine on nii 2007.” Tal on õigus – pärast seda kui kirjade sildistamine ehk tag’imine sai hoo sisse, pole mõtet kasutada enamat kui kahte kausta: üks sisenevatele kirjadele, millega sa pole veel otsustanud, mida teha, ning teine arhiveeritud kirjadele, millest oled tegevused juba välja sõelunud.

Kuidas eristada siis erinevate tööde ja tegemistega seotud kirju? Hea lahenduse pakuvad sildid, mida Outlookis kutsutakse kategooriateks. Olen teinud kategooriad iga kliendi ja protsessi jaoks. Selgitan näitega.

Kui olen saatnud kliendile pakkumise ning klient kiidab selle heaks – seega saame hakata sisuliselt tööle -, teen nii:

  1. Loen läbi kliendi kirja.
  2. Lisan kirjale kategooria kliendi nimega ning teisegi nimega “Müük”.
  3. Vastan kliendile kohe, sest see võtab aega mõne minuti. Vastuses palun saata oma assistendile koolitusel osalejate nimekirja ning pakun välja mõned intervjuude ajad osalejatega koolitusvajaduse täpsustamiseks. Saadetud kirjale lisan ennast koopia saajaks, selleks, et mulle jääks jälg maha: selle asjaga on pall kliendi poolel.
  4. Kuna minu järgmine tegevus on visandada koolituse ajakava, kuid see võtab aega poolest tunnist tunnini, loon kirjast tööülesande ja ajastan selle näiteks järgmiseks esmaspäevaks.
  5. Tõstan kirja arhiivikausta.

Selline töövoog on kiire, tõhus ja tulemuslik.

Jaga oma kalendrit kolleegidega

Kui teil on kasutusel Microsoft Exchange, siis saad jagada oma kalendrit kolleegidega. Selleks lähed hiirega kalendri vaate vasakus veerus oma kalendri nimele ning klõpsad paremat nuppu. Valid ”Share my calendar” ning sisestad inimeste nimed, kellega jagad kalendrit. Sa saad valida seda, kas teised näevad ainult su hõivatust või ka seda, mis su kalendris täpsemalt kirjas. Kogemus näitab, et täpsema info jagamisest on rohkem kasu, sest siis ei kutsu inimesed sind nii sageli koosolekule selleks ajaks, mis sul on teisteks tegevusteks planeeritud. Kui soovid mõne sündmuse sisu teiste ees salajas hoida, võid vastava sündmuse oma arvutis avada ja klõpsata tegumiribal tabaluku pilti. Siis näevad teised selle sündmuse sisu asemel teksti ”Private appointment”.

Planeeri koosolekuid mugavalt

Lõpetuseks paar koosolekute kokku kutsumise nippi ka. Kuigi Outlookis on olemas koosolekute kokku kutsumise abiline, kasutan seda haruharva, sest koosolekute abiline näitab liiga väikest ajavahemikku koosoleku aja valimiseks. Palju mugavam on vaadata kohakuti kutsutute kalendreid nädalavaates ja valida sel moel kohtumise aeg.

Teiste kalendrid saad avada vasakust veerust “Shared Calendars” alt. Kui teil on kasutusel Microsoft Exchange, aga sa ei näe töökaaslaste kalendreid, siis saad paluda neil oma kalendrit sinuga jagada, tehes parema hiireklõpsu “Shared Calendars” peal ja valides hüpikmenüüst “Add Calendar”.

Kui soovid teiste kalendreid vaadata, siis klõpsad vasakus veerus nende inimeste nimedel. Kui soovid kalendreid kohakuti tõsta, siis klõpsad inimese kalendri päises olevale noolele. Nüüd valid hiirega kohtumise aja, mis sobib kõigile ja klõpsad kohtumise loomise nupule või vajutad lihtsalt Ctrl+N.

Alternatiivina võid uue kohtumise loomisel kasutada Outlooki pakutavat soovitatavate aegade loetelu.
Kui võtad kasvõi mõne neist nippidest kasutusele, siis säästad iga päev vähemalt veerand tundi ehk töönädalaga veidi üle tunni. Tasub proovimist küll.

Kui tahad neid ja hulka teisi nippe ja võtteid minu ja veel mõne inimesega koos omandada ja harjutada, siis tule 24. novembril Outlooki nutika kasutamise meistriklassi.

Areng võistluse asemel

Võistlemine (kui tegemist pole just tippspordiga) on inimlik, ent arulage ressursside raiskamise viis. Võistlus kütab küll madalaid kirgi, kuid ei lisa tulemuslikkusele karvavõrdki.

Mida annab mulle teadmine, kas või kui palju parem või halvem olen teistega võrreldes? Mitte midagi.

Võistlemise mõttetus ei muuda harjutamist mõttetuks. Harjutamine aitab kaasa sihipärasele täiustumisele. Ainus, millega tasub võistelda, on enda potentsiaal. See on siht, mille poole püüelda. Mängu muudab põnevamaks see, et enda potentsiaali püüda pole võimalik, sest see libiseb ikka kaugemale või põikleb viimasel hetkel teistele aladele.

Sama lugu on vahel katsetega valida Eesti parim koolitaja. Mille põhjal sa otsustad, et kes koolitajatest on parim? Kumb on maitsvam, õun või maasikas? Mis kasulikum: sandaal, kummikud, talvesaapad, auto, jalgratas või lennuk?

Tasub mõelda iga päev selle üle, kuidas muutuda oma elu kutses üha meisterlikumaks, võisteldes üha vähem. Parimad meistrid lihtsalt on, aga ei võistle.

PS: Kui tahad leida head koostööpartnerit koolituse elluviimiseks, siis tule Äripäeva koolituskonverentsile 25. novembril. Saad hea ülevaate sellest, mis parajasti toimub ning kui kaugele keegi oma meisterlikkuse teel on jõudnud.

Väga hea ajajuhtimise koolitus Tartus 11. novembril

Korraldame koostöös Tartu Rahvaülikooliga korraldame Tartus aruka ajajuhtimise koolituse 11. novembril kell 10.00 – 16.45 aadressil Pepleri 4.

Ajajuhtimise koolitusel arutame koos selliseid asju:

  • kuidas teha õigeid asju õigel ajal õiges kohas ja seega aega võita,
  • kuidas püstitada reaalseid ja konkreetseid sihte ja eesmärke ning neid saavutada?
  • kuidas olulised asjad kiiresti ja tulemuslikult ellu viia?
  • kuidas teha õigeid asju õigel ajal õiges kohas ja seega aega võita?
  • kuidas võtta kontroll oma kalendri üle enda kätte?
  •  kuidas vähendada tegemata asjadest tingitud stressi miinimumini?
  • kuidas kasutada arukaks ajajuhtimiseks harjumuspäraseid töövahendeid tõhusalt?

Koolitusel osalemine maksab ühele inimesele 87 eurot. Lisainfot selle koolituse kohta ja registreeruda saad aadressil http://www.rahvaylikool.ee/kursus/21/242/797/arukas-ajajuhtimine/algav-kursus.

7 võtet projektide ajahädaga võitlemiseks

Üle 90% projektidest jõuab tulemusteni kokkulepitust hiljem. Selleks, et lõpetada projekt õigel ajal, võib abi olla 7 allpool kirjeldatud võttest.

Kui veel eelmise sajandi lõpus öeldi, et projekt on eesmärgistatud tegevuste kogum, millel on algus ja lõpp, siis tänapäeval sõnastame projekti kui ajutise organisatsiooni, mis on loodud eesmärgiga saada valmis üks või rohkem toodet kokkulepitud ärikaasuse piires. Kui varem ütlesime, et projekt on tegevused, siis nüüd ütleme, et projekt on inimesed. Ja projektijuht on nende inimeste juht.

Alusta varem

Me jääme tavaliselt hiljaks sel põhjusel, et hakkasime liiga hilja minema. Projektidega on sama lugu. Kõige rohkem kaotatakse aega projekti alguses, sest projekti lõpuni on veel hoomamatult palju aega ning ebaselgus tuleviku suhtes aeglustab samuti tempot. Kui projektiga alustada varem ja võtta kohe hea hoog sisse, saab projekt varem valmis ning tudengisündroom jääb tulemata.

Kaasa varakult

Mida varem kaasata võtmeisikud projekti, seda parem ja kiirem saab tulemus. Esimeste tegevuste seas tasuks ühiselt visandada projekti lõpptulemus, hetkeseis ning hetkeseisust lõpptulemuseni jõudmiseks vajalikud vahetulemused. Kui nüüd hajutada vahetulemused projekti etappide vahel ja leppida kokku, kes võtmeisikutest vastutab iga vahetulemuse saavutamise eest, ning planeerida esimese etapi vahetulemuste saavutamiseks vajalikud tegevused, on üsna hea projektiplaani visand valmis.

Projekti edule aitab kaasa seegi, kui võtmeisikutega kokku leppida, milline on selle projekti prioriteet teiste projektide ja protsessidega võrreldes ning kui palju keegi võtmeisikutest sellesse projekti panustab. Üks sagedamini esinevaid vigu on see, et projekti ajaressursi kavandamisel arvestatakse sellega, et kõik osalejad tegelevad ainult selle projektiga – päriselus saavad nad pühendada projektile võib-olla ühe päeva nädalas.

Selleks, et muuta projekti visand veelgi kindlamaks, tasub kaardistada projekti ees ootavad riskid, hinnata nende mõju ja tõenäosust ning kõrge mõju ja tõenäosusega riskidele leida nende juhtimise meetmed.

Planeeri etapiti

Täpsem plaan tasub teha etappide kaupa, sest inimene on kehv ennustaja. Enne iga etapi lõppu on hea vaadata läbi järgmise etapi vahetulemused ning nende saavutamiseks vajalikud tegevused koos vastutajatega nagu ka järgmise etapi olulisemad riskid ja nende juhtimine.

Aja planeerimisel ei maksa unustada Parkinsoni seadust, mille kohaselt kõik tegevused täidavad nendeks ette nähtud aja. Päriselus kipuvad need tegevused ette nähtud aega isegi ületama. Ajaraami ületamine tuleneb tavaliselt sellest, et inimene on kavandamisel parandamatu optimist ning tavaliselt ülehindab nii enda kui ka oma meeskonna võimeid. Sellest aitab üle saada see, kui meeskonna liikmed hindavad ühiselt igaks tegevuseks kuluvat pingutust.

Hindamise viise on mitu, toon näitena planeerimispokkeri. Selle puhul jagatakse igale tiimi liikmele vale-Fibonacci jada arvudega kaardid: 1, 2, 3, 5, 8, 13, 20 ja 40. Tiimi juht küsib meeskonnalt hinnangut, kui suurt pingutust nõuab iga konkreetse tulemuseni jõudmine ning osalejad annavad oma hinnangust märku vastava kaardi tõstmisega. Kui mõni tiimi liige pakub silmnähtavalt vähem või rohkem kui teised, siis ta põhjendab oma hinnangut ning toimub uus hääletus.

Ole eeskuju

Briti krimikirjanik Catherine Aird kirjutas, et meil on kaks võimalust, kas olla hea eeskuju või kohutav hoiatus. Hea projektijuht on eeskuju.

See on keeruline, sest projektijuht on nii sise- kui ka väliskonflikti küüsis: ühelt poolt peab ta olema suurepärane eestvedaja ja teiselt poolt hea administraator ning ühelt poolt survestavad teda tippjuhid ja teiselt poolt projektis osalevate tiimide juhid. Kui suudad need vastuolud eeskujulikult lahendada, on projekti edu tagatud.

Motiveeri inimesi

Daniel Pink kirjutab, et inimesi motiveerib kolm asja.

Esimene: ühine ja selge eesmärk, millest lähtuda tegutsemisel.

Teine: autonoomia tegutsemisel – kui projektis osalejal on selge, kuhu ta peab välja jõudma, kuid tulemuseni jõudmisel on tal selgelt kokku lepitud piirides vabad käed, tegutseb ta usinamalt, loovamalt ja tulemuslikumalt.

Kolmas: kui tegevus aitab suurendada projektis osaleja meisterlikkust ning oma oskusi ja teadmisi pidevalt täiendada, on motivatsioon suurem.

Hea projektijuht hoolitseb selle eest, et need kolm soovitust saaksid iga meeskonna liikme puhul täidetud.

Delegeeri oskuslikult

Inimesed tahavad delegeerimisel teada seda, miks tegevus on vajalik, kuidas see sobitub suuremasse pilti, milline on soovitav lõpptulemus, millal peab asi valmis olema ning millised on tegutsemiseks vajalikud ressursid, mida ta saab kasutada. Kui need on paigas, saab tulemus parem.

Pühendu iga päev

Kui käsil on oluline projekt, siis juba projekti alguses broneeri oma kalendris selle projektiga tegelemiseks iga päev aega. Kui pooleli on mitu projekti, siis kasuta võimalusel nn ajasahtleid: näiteks teisipäeva ja neljapäeva hommikupoolikuti tegeled eelkõige ühe projekti tegevustega, kolmapäeva ja reede hommikupoolikuti teise projekti omadega ning ülejäänud aegadel teed teisi olulisi asju.

Iga päev võta päeva lõpus 5–10 minutit, et möödunud päeva saavutused üle vaadata ja kavandada järgmine päev, ning korra nädalas pool tundi, et vaadata tagasi möödunud nädalale ja paika panna järgmise nädala kondikava. Ülevaatuse käigus on hea kirjutada ka projekti päevikut, milles lühilausetega kirjas olulisemad saavutused, väljakutsed ja nende lahendused.