Postitused

Prioriteet = Mõju x Pingutus

Kuidas kiirelt paika panna tegevuste prioriteete? MarkITi juht Andres Agasild ütles, et nende lihtsustatud mudel on selline:

  1. Kui suur on tegevuse mõju skaalal ühest kolmeni (1 – väike, 2 – keskmine, 3 – suur)?
  2. Kui suur on pingutus, mida see tegevus nõuab (3 – väike, 2 – keskmine, 1 – suur)?
  3. Ja nüüd korrutad need kaks numbrit. Kui korrutis on 7 või rohkem, tasub kiiresti selle asjaga tegeleme hakata; kui 4-6, siis on ilmselt arukamaid asju teha, kui kolm või vähem, siis pole selle asjaga üldjuhul seni kiiret, kuni on olulisemaid asju teha.

Räägime sellest ja mitmest teisestki nii organisatsiooni kui ka inimese seisukohast olulisest ajajuhtimisvõttest Andresega kolmapäeval Fastleaderi konverentsil Restart!.

7 nippi, kuidas luua suurepärane päev

  1. Otsusta eelmisel õhtul, millest saab järgmise päeva kõige olulisem või kaks kõige olulisemat tegevust.
  2. Pane eelmisel õhtul valmis nimekiri (tähtsuse järjekorras) asjadest, mida kavatsed järgmisel päeval ellu viia.
  3. Hommikul otsusta, milline päev tuleb (väike vihje: optimistlik tulevikuvaade on abiks).
  4. Tegutse vastavalt eelmisel õhtul langetatud otsusele. Vähenda ootamatuste ja katkestuste mõju oma produktiivsusele.
  5. Kui jõuad ühe tegevusega lõpule, tunnusta end, ning asu isukalt järgmise planeeritud töö kallale.
  6. Päeva lõpus vaata tehtu üle ning kiida ennast.
  7. Planeeri järgmine päev.

Ajajuhtimise hea tava aitab aega ja raha oluliselt säästa

Kui ettevõte jõuab kokkuleppele ajajuhtimise heas tavas, siis see muudab organisatsiooni efektiivsemaks, äriprotsessi sujuvamaks ning võtab pingeid maha.

Kas kujutad ette organisatsiooni, kus enne nõupidamisi on osalejad alati teinud eeltöö, nõupidamised lepitakse kokku tavaliselt nädalajagu ette, koosolekul pühendatakse suurem osa ajast asjakohasele arutelule päevateemadest kõrvale kaldumata ning viis minutit pärast nõupidamise lõppu saavad osalejad selle memo, milles kirjas, mida iga osaleja peab järgmiseks tegema, et protsess edasi liiguks? Kui sageli juhtub nii sinu meeskonnas?

Nõupidamine on väga kallis töövahend. Kümne osalejaga tunnine koosolek maksab sõltuvalt osalejate palgatasemest 1500-5000 krooni, kui arvestada ainult otsest palgakulu. Juhul, kui tegemist on inimestega, kelle töö eest esitame kliendile arve, näiteks 700 krooni tunnist, siis on tegelik kulu suurem, 7000 krooni ringis. Järelikult oleks igati arukas koosolekuid läbi viia nii tõhusalt kui võimalik, aga selleks tuleb teha eeltööd, olla nõupidamisel efektiivne ning tagada nõupidamisele järgnev sujuv kommunikatsioon.

Mis juhtuks, kui meil oleks ühine kokkulepe, mis paneks selle kõik paika? Lepime kokku, et koosoleku kutses on selgelt kirjas nõupidamise eesmärk ning eeltöö, mida osaleja peab enne kohtumist tegema. Samuti on kutsele lisatud kõik dokumendid, mida on vaja nõupidamise ettevalmistuseks. Ja paar päeva enne nõupidamist annavad inimesed kiirelt teada, kuidas läheb kohtumiseks ettevalmistus.

Koosolekule saabuvad kõik osalejad täpselt ning me ei pea ootama hilinejate järel ega kulutama aega nende briifimiseks. Osalejad lülitavad nõupidamise ajaks telefonid välja ning keskenduvad arutlusele kogu tähelepanuga. Päevakorrast peame kinni minuti-paari täpsusega, juht innustab osalejaid ning hoiab koosolekut selle raamides ning koosoleku lõpuks vormub protokoll, mis paneb paika, mida ja kuidas teeme edasi.

Pärast koosolekut on osalejatel nende edasised ülesanded selged, nagu on klaar ka see, millal ja millistel teemadel toimub järgmine koosolek. Oleks ju mõnus?

Või võtame meeskonna töötajate aja ühise planeerimise. Kujuta hetkeks ette, mis saaks, kui kõik su meeskonna liikmed jagaksid oma kalendrit teistega. Kogu tiim planeeriks oma kalendri kaks nädalat ette nii, et igasse päeva jääb paar-kolm tundi erakorralisteks ja ootamatuteks töödeks. Ning kogu meeskonnal on kokku lepitud, et nõupidamised toimuvad näiteks teisipäeva ja neljapäeva pärastlõunasel ajal. Saaksime ju lihtsamalt hakkama?

Seejärel paneksime paika reageerimiskiiruse nii sise- kui ka välissuhtluses. Lepime kokku, et kui helistatakse mobiiltelefonile hetkel, kui me ei saa vastata, siis helistame tagasi. E-kirjadel hoiame pilku peal kord tunnis, kuid neile vastame kord või paar päevas, et säästa tegevusi rühmitades aega. Ning kõik inimesed teavad, et kui saame e-kirja, siis vastame sellele hiljemalt ühe tööpäeva jooksul.

Teeme ühe sammu veel edasi: kui palju see annaks juurde, kui teaksime, millised tööd kedagi ees ootavad? Igaühe tööde nimestikku saavad vaadata kõik meeskonna liikmed, et saaksime vajadusel küsida hetkel vähem koormatud inimestelt abi. Samuti koguksime kõik üldisemad probleemid ja arendusideed ühisesse virtuaalsesse salve… Ning kord kuus vaataksime ideed üle, et neist parimad kiirelt ja otsusekindlalt ellu viia.

Kui töökoorem muutub liiga rängaks ja teame, et me ei suuda parimagi tahtmise korral tööd tähtajaks lõpetada, siis anname sellest teistele nii ruttu teada kui võimalik. Ja seejärel otsustame, kas skoopi kärpida, jagada tööd kolleegidega või tähtaega edasi lükata, et saaksime aru, millal ja millises mahus tegelikult saame tööga ühele poole.

Ja kui veel paneks e-kirjadele korrektsed pealkirjad, näiteks „Infoks: klient meie tööga rahul“ või „Tegemiseks: Koosta ja saada kliendile pakkumine“ või „Vajan otsust: kui suure krediidi kehtestame kuldklientidele?“ Kui palju see kiirendaks meie tööd?

Näib idealistlikuna ning liiga ilusana, et olla tõsi? Mitme ettevõtte ja organisatsiooniga oleme ajurünnaku käigus pannud kõik sellised omavahelised kokkulepped paika leheküljelises dokumendis, millel nimeks „Ajajuhtimise hea tava“. Ülaltoodud mõtted on pärit erinevatelt ettevõtetelt, kuid neid kõiki ühendavad paar joont: pärast seda, kui inimesed ise on moderaatori kaasabil tuvastanud oma meeskonna ajajuhtimisprobleemid ning leidnud ühised lahendused nende ületamiseks, on meeskond muutunud kuni viiendiku efektiivsemaks ning äriprotsess oluliselt sujuvamaks, sest inimesed saavad asjadest sama moodi aru ning ootamatuste ja „äkkrünnakute“ hulk on vähenenud. Ning sellises meeskonnas inimestel ka rahulikum, pingevabam ja meeldivam töötada ning see suurendab töötajate motivatsiooni.

Seega, kui tahad protsessi kiirendada, kaasa inimesi ja loo kokkulepe. Ning hakka selle loomist planeerima juba täna.

Autofookuse uus versioon eelmisest (vist) veel parem

Mark Forster uuendas taas oma ajajuhtimissüsteemi ning esialgu tundub, et asi muutus versiooniga Autofocus 4 veel paremaks. Pean seda nädala katsetama ja siis julgen kinnitada.

Eelmine versioon töötas nagu valatult, kuid vahetevahel tekitas väga palju keskmise vanusega tegemata ülesandeid. Uues on see probleem kõrvaldatud.

Kuna pilt seletab asja olemust tekstist paremini, siis viitan Andreas Hofmanni valmistatud demole, mis näitab, kuidas Mark Forster kasutas oma süsteemi päeva jooksul. Palun tõmba demo siit ning vaata seda täisekraanil (Adobe Readeris vajuta selleks Ctrl+L).

Juhendi kirjutan tõenäoliselt ülejärgmisel nädalal, kui saan veidi rohkem aega. Aga kui kellelgi on aega seda enne teha, siis on mul selle üle siiras heameel.

3 nippi meilisõltuvusest vabanemiseks

Kas sinagi kuulud inimeste hulka, kes tahaksid vahel astuda tundmatute inimeste ringi ning alustada oma juttu: “Tere, minu nimi on … ning olen meilihoolik.”

Tunnistan ausalt – mina langen aeg-ajalt tagasi meilisõltlase hoogudesse, et sealt end paari päeva pärast taas lahti rebida.

Millest tunned meilisõltlast?

  1. Ta alustab päeva meilide lugemisega. Võimalikult vara.
  2. Ta checkib meili kohe, kui need saabuvad. Ja vastab ka.
  3. Viimane meililugemissessioon toimub öösel enne magamaminekut. Võimalikult hilja.
  4. Telefonil on push-email sisse lülitatud. Ja ta näperdab telefoni pidevalt, kui võimalik.
  5. Ta vastab meilile kiiremini, kui sina jõuad talle helistada.

Kuidas end lahti rebida:

  1. Alusta päeva ükskõik millise olulise tegevusega, aga mitte meilide lugemisega.
  2. Lülita telefonil ja arvutil automaatne kirjade tõmbamine välja.
  3. Vaata e-kirju iga tunni-paari tagant, aga vasta neile kord päevas, soovitatavalt pärastlõunal.

Ja imetabasel moel tekitad endale päeva tunni-paar viljakat aega juurde.

Prioriteete pole olemas

Ma olen tüdinenud prioriteedijutust, mille kohaselt üks asi on olulisem kui teine. Lubage tsiteerida Mark Forsterit: “Prioriteet on jama”.

Mida Mark selle all mõtleb? Asi on lihtne: kas sa teed mingi asja teoks või ei tee. Ja tegelikult rohkem vahet pole. Prioriteet = tegevus, mille kavatsed teoks teha. Või kui vaadata üldisemalt, siis põhimõte, mida järgid. Seega – juhul, kui prioriteet isegi oleks olemas, muutub see ajas.

Sel nädalal kavatsen teoks teha: valmistada ette Nordea Panga kontorijuhtide, Cybernetica ning Keskkonnaameti koolitused, lõpetada üks ajakirjanikutööprojekt ning ülejäänud aja müüa oma sisekoolitusi ning 9. septembri avalikku ajajuhtimise koolitust (kui tunned kedagi, kes tunneb kedagi, kellel võiks mu 9. septembri koolitusest kasu olla, palun anna mulle teada – kohtade arv on piiratud). Need on asjad, mida teen. Ülejäänud asju lihtsalt ei tee – nii lihtne see ongi.

Näen üha sagedamini sedasama “prioriteediprobleemi” – inimesed kipuvad uppuma sadadesse ja tuhandeisse pisiasjusse, sest ei suuda valida, millega tegeleda ja millega mitte. Ole valivam: küsi endalt iga asja puhul, kas seda on tegelikult ka vaja teha, suurema asja puhul uuri selle delegeerimisvõimalusi ning ütle julgemalt endale ja teistele “ei”, kui tegevus on ebaoluline.

See on üks teema, mida käsitleme 9. septembri koolitusel põhjalikumalt. Nagu ka Mark Forsteri Autofookuse põhjalikum tutvustus (Eestis esimest korda live’is).

6 sammu selge sihi seadmiseks

Suvi on ideaalilähedane aeg selleks, et paika panna selge siht, mille poole teed jätkata pärast puhkust. Sihi seadmiseks pakun välja järgmise lahenduse:

Joonista visioon

Joonista või kirjelda piltlikult, kuhu sa tahad välja jõuda. Sule kasvõi silmad ning hakka silme ette maalima olukorda, milles sulle meeldiks elada. Mida sa näed? Milliseid värve? Milliseid inimesi? Millist kohta? Millist keskkonda? Kuidas see lõhnab? Millist heli teeb? Kuidas maitseb?

Joonista see visioon või pane kirja – rasketel hetkedel pakub see pilt tuge. Sest kui sa täpselt ei tea, kuhu sa lähed, siis pole ju vahet, millises suunas liikuda. Sellisel juhul on oht ekselda ja eksida üsna suur… Selleks, et elada mõtestatud elu, on hea liikuda sihipäraselt edasi. Loomulikult on teekond vahel olulisem kui siht, aga sihipärane liikumine muudab teekonna veelgi ahvatlevamaks. Mis sellest, et siht võib muutuda, kaugeneda või läheneda. Selles mängu ilu peitubki.

Selgita välja Ülesanne

Mõtle selle peale, mis on su Ülesanne siin maailmas.

Kujuta ette järgmist pilti (soovitus pärineb Michael Gerberilt) : imekaunis saalis on küünlalühtritega pidulik laud, selle ümber maitsekad ja mugavad toolid. Sa oled kutsunud üritusele kõik oma lähedased, sõbrad, töökaaslased, äripartnerid. Kohe-kohe on algamas pidulik üritus, kuid enne seda peavad kõik osalejad ütlema midagi päeva kõige olulisema teema kohta, mis lebab smaragdidega kaunistatud väärispuust karbikeses keset lauda. Selles karbis… lebad sina kogu oma elutööga. Mida inimesed ütlevad su kohta?

Pane kirja oma Ülesanne: mida ainulaadset sa oled andnud maailmale ja mida kasutoovat kavatsed pakkuda maailmale oma ülejäänud elu jooksul.

Sõnasta missioon

Ülesandest ja visioonist tuleneb sinu missioon: mis on kolm kõige tähtsamat asja, mida sa oma elu jooksul kavatsed teha. See ei tähenda, et pärast nende asjade elluviimist võid rahus puhata – alati võid ju leida uue missiooni. Aga praegu mõtle sellele, mis on kolm kõige olulisemat asja, mille sa viid pühendunult lõpule, mille teostamise nimel sa elad, oled ja töötad.

Pane paika väärtused

Millised on su väärtushinnangud, milliseid reegleid sa mängu käigus kindlasti ei riku, juhtugu mis iganes? Minul on olulisteks väärtusteks

  • ausus
  • avatus
  • sõbralikkus
  • abivalmidus
  • koostoime
  • rõõm tehtavatest asjadest

Millised on sinu omad?

Kirjelda eesmärgid

Nüüd saad kirja panna ja uuendada oma eesmärke. Hea eesmärk:

  • tekitab kirge,
  • on mõõdetav,
  • on täpne,
  • sisaldab ajalist mõõdet,
  • on sõnastatud nii nagu see oleks juba toimunud.

Olen märganud, et aastaste eesmärkide puhul tuleb kasuks, kui neid on nii era- kui ka tööelu kummagi jaoks 2-5. Kui eesmärke on rohkem, siis ohustab nende saavutamist killustumine erinevate asjade vahel.

Üks kiire märkus veel: eraelulisi eesmärke sean endale kõrgemaks kui tööelulisi – seda kahel põhjusel. Kuna oleme eestlased, kes usuvad pimesi, et töö teeb õndsaks, siis alateadlikult kipume tööelulisi eesmärke ületähtsustama ning teadlikult tähelepanu juhtimine eraelule aitab hoida paremini tasakaalu. Ja teine põhjus: ma ei mäleta, kes seda ütles, aga mõtle selle peale, mitu töökaaslast tulevad su matustele ja mitu pereliiget või sõpra. Ning kummad neist mäletavad sind olulisemana.

Mis on sinu järgmine tegevus?

Kui eesmärgid paigas, siis tee kiire plaan: pane iga eesmärgi puhul kirja, millised on vahesammud nende eesmärkide saavutamiseks ning mis on sinu järgmine tegevus iga eesmärgi järgmise vahesammuni jõudmiseks. Need tegevused pane endale kirja ning leia aeg nende elluviimiseks.

Seatud plaanist aitab kinni pidada päevikuharjumus: hoia eesmärke igal õhtul silme ees ning küsi endalt, mida tegid päeva jooksul selle eesmärgi saavutamiseks. Pane see kirja nagu ka see, mis sel päeval head juhtus.

Hommikul viska kiire pilk päevikusse ning asu sihipäraselt tegutsema: tegele vähemalt ühe eesmärgipärase tegevusega iga päev niipea kui võimalik kasvõi natuke ning juba nädala pärast ilmselt märkad, et elu on märksa mõnusam ja pakub enam rahuldust.

Prii veebivara aitab elu planeerida

Tasuta veebiteenused – Google’i e-mail ja kalender ning Toodledo tegevusnimestikud – aitavad oma elu ja tööd juhtida imetabasel moel ilma, et maksaksid selle eest sentigi. Või äärmisel juhul tasud paarsada krooni aastas.

Mais kirjutasin sellest, kuidas sisse seada maailma parim kalendermärkmik. Sama hästi ajab asja ära ka tasuta veebiteenustel põhinev ajajuhtimissüsteem.

Soovitan ajajuhtimissüsteemi kokku panna kolmest moodulist: Gmaili veebimeil, Google Calendar ning Toodledo tegevusnimestikud. Miks just need kolm?

Gmail on kõige kiirema ja lihtsaima liidesega veebimeil, milles postkastiruumi seitsme gigabaidi kandis. Kasutajaliides on intuitiivne, soovi korral saad kirjadega tööd teha ka netiühenduseta (hiljem, kui jõuad levisse, sünkroniseerid) ning manused võivad olla hiiglaslikud. Peale kõige muu suudab Gmail nutikalt suhelda mitmete teiste veebiteenustega.

Google Calendar pakub võimalust lihtsaimal viisil pidada kalendrit – kui soov on, siis isegi mitut. Samuti saad paari hiireklõpsuga jagada oma kalendreid tuttavate ja kolleegidega. Ning kui keegi saadab Microsoft Outlookist koosolekukutse, siis Google Calendar saab sellest aru. Pealegi pakub nii Google tarkvara, mille abil saad kalendri ja kontaktid automaatselt mobiilse andmeside kaudu oma taskutelefoni tõmmata. Ning Google’i kalendritki saad arvutist vaadata siis, kui netti pole.

Siin märkus ärikasutajatele: Google tekitas äsja väga mõistliku hinnaga (50$ aastas kasutaja kohta) konkurendi Microsoft Exchange’ile. Google Apps võimaldab nüüd sünkroniseerida meilindust-kalendrimajandust ning jagada tõhusalt dokumente, videojuppe ja Google Sitesi kaudu ka muud teadmist töötajate vahel. Enne, kui ostad kalli Exchange’i litsentsi, katseta Google Appsi – võib-olla selle võimalustest piisab Su ettevõttele.

Toodledo pakub kõige intuitiivsemat ja paindlikumat tegevusnimestike koostamise ja haldamise võimalust. Kasutajaliides on lihtne ning Toodledo funktsionaalsus konkurentidest oluliselt laiem, kattes suurema osa ajajuhtimise vajadustest – olgu neiks tegevusnimestike loomine, tegevuste prioritiseerimine ja liigitamine, ajamonitooring, tööülesannete jagamine teiste kasutajatega, eesmärgihaldus, ülesannete väljatrükk või meeldetuletajate kasutamine.

Kui maksad 15 dollarit aastas, siis saad kasutada ka alamülesandeid ehk sisuliselt lihtsat projektijuhtimist, jagada oma ülesandeid teiste tasulise teenuse kasutajatega, mudida ülesannete väljatrükivihikut oma maitsele vastavaks ning hoida lõpetatud ülesannete arhiivi kuni kaks aastat. Muide, Toodledo tööülesandeid saad kuvada ka oma Google’i kalendris.

Toodledo usaldusväärsus küll langes mõni aeg tagasi, kui tornaado pühkis osa nende andmekeskusest minema ning teenus polnud mitu päeva kättesaadav. Ma ei tea, kuidas läks andmetega… Minu omad jäid alles.

Nüüd paneme selle süsteemi käima.

Visioon ja eesmärgid silme ette

Ühendkuningriigis on Sussexi kiriku seinal 1720. aastast pärit silt „Visioon ülesandeta pole midagi muud kui unistus. Ülesanne visioonita on mõttetu rabelemine. Ülesanne ja visioon koos on maailma lootus.“

Toodledo’sse sisestad oma elu eesmärgid nagu ka elu eesmärkidega seotud pika- ja lühiajalised eesmärgid. Eesmärgid sõnasta nii nagu need oleks juba saavutatud. Ja loomulikult peaksid eesmärgid olema konkreetsed ja mõõdetavad.
Eesmärkide sõnastamisel hoolitse selle eest, et elu eesmärgiga oleksid seotud pikaajalised eesmärgid ning nendega omakorda lühiajalised eesmärgid. Lühiajaliste eesmärkidega seod konkreetsed tegevused, mis on vajalikud nende elluviimiseks. Sel juhul võid olla kindel: su elu mõte peegeldub sinu igapäevastes tegevustes.

Talleta ja sorteeri ideed hoolikalt

Oleks ju hea, kui me ei kaotaks enam ühtki ideed – selleks võiksime kõik tegemist vajavad asjad kirja panna. Selleks on mitu lihtsat võimalust: kas kribid mõtted ja tegemist vajavad asjad lihtsalt paberile ning otsustad kord päevas, mida nendega pihta hakkad ja sisestad tööülesanded Toodledosse või tekitad tööülesande Toodledosse saates selle e-kirjaga või sisestades selle otse veebikeskkonda soovi korral Firefoxi brauseri lisamoodulit kasutades.

Korra päevas võtad 30-60 minutit selleks, et otsustada, mida peaksid tegema iga Gmaili kirjakasti saabunud kirjaga. Kahjuks ei ole Toodledo suutnud oma teenust Gmailiga siduda, kuid sellest saab lihtsa nipiga üle: Toodledos häälestad tööülesannete impordi e-maili teel, saad ainult sulle teadaoleva meiliaadressi ning saadad tegevust nõudvad kirjad sellele aadressile edasi. Selle tulemusena lisanduvad need su tegevuste nimestikku.

Lisavõimalusena võid tööülesanded Toodledos sorteerida tegevuskeskkondi kirjeldavate kategooriate kaupa nagu näiteks @kontor, @kodu, @arvuti, @telefon, @müüginõupidamine, @toidupood… Nende keskkondade loomise põhimõte on lihtne: kategooriasse @kontor paigutad ainult need ülesanded, mille täitmiseks pead olema kontoris, kategooriasse @arvuti need tööd, mille tegemiseks on vaja arvutit, @telefon on telefonikõnede nimekiri. Sel juhul saad hiljem tegutsemisel vaadata ainult neid kategooriaid, milles olevaid tegevusi sa saad teha: pole mõtet kontoris mõelda asjade peale, mille tegemiseks peaksid olema kodus.

Ühe keskkonnana soovitan kasutada nimekirja @ootel. Sellesse lisa kõik delegeeritud ülesanded. Korra päevas vaatad nimekirja üle ning vajadusel saad uurida, millises seisus delegeeritud tööd hetkel on.

Hea süsteem paneb tegutsema

Kalendrisse pane kirja nii vähe kui võimalik – seal on peamiselt kokkulepitud kohtumised ning kogupäevasündmustena ka asjad, mida tuleb tingimata konkreetsel päeval teha.

Igasse päeva lepi endaga üks nõupidamine. Selle käigus tegeled hetkel kõige olulisema asjaga ega lase end segada ei e-kirjadel ega telefonikõnedel. Sarnaselt „päris“-nõupidamisega.

Igapäevasel tegutsemisel vaatad esmalt kalendrisse – kas seal on nõupidamisi teiste või sinu endaga. Seejärel vaatad tööde nimekirja, mis tuleks täna ära teha ning saad nendega ühele poole. Järgmiseks võtad ette Toodledo nimestiku ja valid järgmise tegevuse vastavalt keskkonnale, milles viibid, ning vastavalt järgmise oodatava katkestuseni jäänud ajale.

Paari kuu pärast kirjutan samas seerias sellest, kuidas juhin end mobiiltelefoni ja MS Outlooki abil. Selle juhise olen nii mõnelegi inimesele võlgu juba paar aastat. Luban suve lõpuks selle võla lõpuks kõrvaldada.

Reblog this post [with Zemanta]

Nakkuslik optimism levib – tüvi N1O1

Sageli astub mu koolitustel keegi esimesel vaheajal ligi ja pärib: “Kuidagi kahtlaselt positiivne olemine on… Kust küll kogu see energia?” Ja koolituse lõpus pakatavad mitmed osalejad energiast, positiivsusest ja optimismist.

Iga kord, kui pean kuskil esinema (kasvõi teisipäeva hommikul qigongi teemadel Terevisioonis), siis inimesed pärivad, mille üle ma küll pidevalt rõõmustan.

Miks ma hoolitsen selle eest, et kui vähegi võimalik, hoida rõõmsat meeleolu ning levitada optimisminakkuse tüve N1O1 ja kutsub üles ka sind seda tegema? See ju mõjub totakalt! Mida, sa, hing, rõõmustad, kui ümberringi lokkab majandussurutis, ilm on vihmane ning ilmatargad lubavad kehva suve?!

Vladislav Koržets kirjutas mõne aja eest ühes näppu juhtunud ajakirjas: “See, kuidas ma maailma vastu võtan, sõltub eelkõige minust, mitte maailmast.” Sajanditevanune tõde, aga taas kenasti ja selgelt sõnastatud. Kui võtad maailma positiivselt, on su elu palju külluslikum ning mõnusam. Kui naeratad ja oled lustlik, siis see suhtumine levib nakkuslikult (vaata ka lühifilmi “Validation“) ning maailm muutub paremaks ja elada on palju-palju mõnusam.

Kuidas sellist suhtumist saavutada? Retsept on lihtne:

  1. Mõtle tuju heaks. Mõtle eelkõige positiivsetele asjadele, mis lähevad hästi ning mille üle sul on hea meel. Kui sa mõtled, et sul on hea tuju, siis sul ongi. Ära vaeva pead sellele mõtlemisele, miks sul ei peaks hea tuju olema. Selmet otsi häid asju oma elus, mille üle tänulik olla.
  2. Tunnusta end ja teisi regulaarselt. Vaata iga päeva lõpus üle, mille kasuliku ja heaga tulid toime ning mida head teised tegid. Tunnusta nii ennast kui ka teisi nende saavutuste eest.
  3. Ära muretse. Kuigi eestlase lemmikroog on muretainas, ei loo muretsemine häid lahendusi, vaid ainult kulutab energiat. Otsi probleemidele koos ligimestega lahendusi, kõrvalda jamasid põhjustanud süsteemi vigu, aga ära mõtle selle peale, et asjad on pöördumatult halvasti. Elu on näidanud: kõik asjad lahenevad parimal võimalikul moel. Seda isegi siis, kui alguses tundub teisiti. Muretsemise asemel vaatle olukorda ning leia heatujuliselt, mida edasi teha, et maailma ning teiste ja enda elu parandada.
  4. Jäta ruumi kaastundele. See kõik ei tähenda seda, et sa ei tunne kannatajatele kaasa. Kaastunne ja hoolimine parandavad maailma sama moodi nagu positiivne ellusuhtumine. Samas pole kaastunne haletsus. Kaastunne on võime siiralt elada kaasa teiste inimeste elule ja sel moel leevendada nende koormat.
  5. Täna inimesi. Tee täna proovi ühe Marshall Goldsmithi soovitusega: ütle inimestele täna rohkem “aitäh!” kui tavaliselt. Kui keegi aitab sind, täna teda. See on imelihtne viis muuta elu paremaks ning maksab napi sekundi. Proovi.

Katseta neid viit nippi täna ning õhtul vaata päevale tagasi, kas see oli eilsest parem või halvem. Ja siis otsusta, kuidas käitud homme.