Postitused

6 viisi, kuidas võtta end kätte kui oled tegevused lohakile jätnud

/3 kommentaari/in , , , , , ,

Kas oled vahel tundnud, et mingi oluline tegemata asi kripeldab, aga sellega alustada või ammu pooleli jäänud tegevust ei suuda kuidagi jätkata? Või mida teha siis, kui peal on lihtsalt pikemat aega kestev laiskuselaine, mis sunnib päevast päeva molutama?

1. Uuri, kuhu tahad välja jõuda, ja miks sa seda tegelikult tahad.

Mõtle veidi selle peale, miks sa elad, milline on su elu mõte. Mille poolest oled jäänud inimestele meelde? Kui peaksid surema viie minuti pärast, siis mille tegematajätmise pärast sul on kahju? Milline on kõige olulisem asi, mis jäi tegemata?

Kirjuta see kõige olulisem asi üles. Sõnasta see nii nagu sa lõikaksid selle tegevuse vilju just praegu. Kui tahad lähedase inimesega ära leppida, kirjuta: „Saan oma sõbraga suurepäraselt läbi ning me vestleme sõbralikult ja avatult.“ Kui soovid ehitada maja, pane kirja: „Elame oma (kus?) asuvas (millises?) majas ning hetkel me (pane kirja, mida teile kõige rohkem meeldib teha)“. Kui soovid midagi õppida, lausu: „Oskan (mida ja millisel tasemel?) ja kasutan oma teadmisi (milleks?).“

Kui tahad edasi liikuda, tuleb vaadata sihti. Meenub zen-budistlik legend sõrmest, mis osutab kuule. Kui vaatad sõrme, siis sa kuud ei näe. Võid teha lihtsa katse. Võta üks kirjaklamber ning seo selle külge niit. Nüüd haara niit pöidla ja nimetissõrme vahele ja tõsta kirjaklamber üles. Vaata oma sõrmi ja mõtle selle peale, et kirjaklamber kõigub, aga sõrmi või kätt ära liiguta. Veidi aja pärast vaata kirjaklambrit ja mõtle taas selle peale, et klamber kõigub edasi-tagasi. Kummal juhul hakkas klamber kõikuma?

Ainus võimalus meelekindlalt unistuste täitumise suunas liikumiseks on hoida neid unistusi silme ees. „Kui suudad millestki unistada, suudad selle ka ellu viia,“ ütles Walt Disney.

Kui sinu siht näib sama kõrge ja kättesaamatu kui kuu, leia endale esimene vahepeatus, milleni jõuad jõuludeks. Sõnasta seegi olukord nii nagu see oleks äsja kätte jõudnud.

Üks olulisimaid põhjuseid, miks me ei suuda uusaastalubadusi täita, on see, et seame ületamatult kõrged sihid ning esimese luhtamineku peale lööme käega. Kui jagad pika teekonna etappideks, jõuad kaugemale. Mõtle sellele, milline piin on käia mööda sirget maanteed kümmekond kilomeetrit – tee ei lõpe ega lõpe. Kuidas möödub sama vahemaa metsas või linnadžunglis? Oluliselt kiiremini, sest vahepeal muudad veidi suunda ja sellega jagad teekonna juppideks.

Kui oled vahe-eesmärgi sõnastanud, leia esimene väike samm, mille pead tegema sihile jõudmiseks. Ja astu see. Ning siis järgmine. Ja järgmine. Kuni oled kohal.

2. Keskendu järgmisele tegevusele

Kui märkan, et asjad jäävad soiku, küsin endalt peaaegu alati kolm küsimust.

Esimene: kas see asi on üldse tähtis? Võib-olla polegi tegemist olulise teemaga ning sel juhul võib selle kõrvale tõsta ja rahulikult tegemata jätta. Aga kui asi tundub tähtis, siis tuleb asuda järgmise küsimuse juurde.

Teine: kuidas muudab see tegevus maailma, kasvõi minu väikest maailma? Mis selle tegevuse tulemusena juhtub head? Kui mõistame selgelt, miks on mingit asja vaja, siis on lihtsam tegutseda.

Kolmas: milline on minu järgmine samm? Keskendun alati järgmisele tegevusele, muretsemata liigselt sellele järgnevate tegevuste pärast. Kui ees on mitu sihti, siis valin neist olulisima ja viin ellu selle eesmärgi saavutamiseks vajaliku järgmise tegevuse. Seega mõtle, milline on kasvõi imeväike samm, mis viib sind tulemusele lähemale. Ja tee see ära. Seejärel küsi endalt, mida võiksid järgmisena teha, et edasi liikuda. Ikka üks samm korraga.

3. Tegutse iga päev kasvõi natuke niipea kui võimalik

Liigu kõige olulisema unistuse täitmise nimel iga päev kasvõi natuke. Üks väike samm iga päev. Ja kui lusti on, siis mõnel päeval ka mitu sammu.

Tegele tähtsaima unistuse täitmisega iga päev võimalikult vara, sest vastasel juhul võtavad igapäevased näiliselt kiired asjatoimetused kogu aja. Kui sa tõeliselt oluliste asjade tegemiseks ei võta aega, siis sa ei leia seda kunagi.

Proovi hakatuseks ärgata tund aega varem ja vajadusel ka tund varem magama minna. Proovi seda nädala vältel. Kui see harjumus sobib, jätka. Kui ei, siis proovi nädala jooksul tõusta pool või poolteist tundi varem. Leia oma ideaalne ärkamise aeg, mil suudad kasvõi veidi tegutseda kõige olulisema asjaga – isegi enne hommikusööki.

Kui hommikurutiin sulle ei sobi, siis leia oma päevas kõige produktiivsem aeg ning tegele tähtsaima unistuse elluviimisega siis. Tee endale sellest rutiin, mida järgid 5-7 päeval nädalas.

Kui sul on raskusi rutiini järgimisega, siis võta tavaline tabelkalender ning tõmba iga päev, kui oled kasvõi natuke unistuse teostamisega nokitsenud, päevale rist peale. Ära lase ristide ahelat katkeda. Ja kui tõesti üks päev jääb vahele, lepi sellega, ja alusta ahelat uuesti. Peaaegu miski ei õigusta kahe- või kolmepäevast pausi. Aga kui see tuleb, siis alusta uuesti niipea kui võimalik.

4. Venitamine on samuti otsus

Vahel kinnitame endale, et me lihtsalt ei viitsi mingit asja teha. Ja mida kauem me venitame, seda hullemaks olukord läheb.

Otsus mitte viitsida on samuti otsus nagu ka otsus tegutseda. Meil on alati valida tegutsemise ja mittetegutsemise vahel. Igal otsusel on tagajärjed. Kui otsustad tegutsemata jätta, siis mõtle enda jaoks läbi ja vajadusel pane kirja, millised on selle tulemused. Kas need tulemused meeldivad sulle või annaks mõni teine teguviis parema tulemuse? Vahel on arukas jätta tegutsemata ja vahel tegutseda. Ajastus on tähtis, leiavad taolased.

5. Leia kaaslane

Inimene on karjaloom. Selleks, et end kätte võtta, võid vajada teiste abi. Teine inimene saab aidata mitmel moel.

Lepi kokku mõne hea sõbra või tuttavaga selles, et ta kohtub sinuga iga päev, üle päeva või vähemalt iga nädal kindlal ajal ja küsib sinu käest küsimusi selle kohta, kuhu sa tahad jõuda, mida oled selleks ära teinud ja mida kavatsed järgmisena teha. Sellisel coach’il on luba ainult küsida – nõu anda, hinnanguist rääkimata, ei tohi. Vastutasuks saad teda aidata sama moodi. Kummalisel moel aitavad teise inimese esitatud küsimused meil enda seest üles leida vastuseid, milleni me iseseisvalt ei jõua.

Alternatiivina leia keegi, kel sinu omaga sarnane või seda täiendav eesmärk. Erinevad uuringud näitavad, et viime olulisi muudatusi koostöös märksa edukamalt ellu kui üksinda. Kui su tuttavad loobuvad suitsetamisest, siis üsna tõenäoliselt teed ka sina vähem suitsu. Kui su elukaaslane hakkab tervislikumalt toituma, teed seda ilmselt ka sina. Koos liigume jõudsamalt ja kindlamalt edasi.

6. Kuuluta avalikult, et teed olulise asja mingiks ajaks ära

Mitmetest katsetest on selgunud, et kui inimese tegevusi mõõdukalt kontrollida ehk kui ta teab, et keegi jälgib teda, siis ta tegutseb 3-5 korda hoolsamalt ja kohusetundlikumalt. Üheks võimaluseks olulist asja ära teha on see avalikult välja lubada. Seejuures on kasulik seada endale tähtaeg, mille samuti avalikustad.

Räägi oma ideest sõpradele-tuttavatele ja töökaaslastele, kirjuta sellest Facebookis ja säutsu Twitteris. Palu tuttavatel kohtumisel küsida enda käest, kuidas sul läheb selle olulise asjaga. Ühel hetkel märkad, et liigutad end märksa nobedamalt, sest mõnus on ju rääkida sellest, kui hästi parajasti läheb ning milline mõnu on olulisi asju ära teha.

9 viisi, kuidas edasilükkamist vähendada

/7 kommentaari/in , ,

Kui mu koolitusel osaleb vähegi noorem seltskond, siis mainivad nad olulisima ajajuhtimisprobleemina tegevuste ohjeldamatut edasilükkamist. Sama lugu on vanemate osalejatega, aga nad on ilmselt elu jooksul kogenud, et pole mõtet end avalikult venitajaks nimetada. Näitan üheksat viivitamist vähendada aitavat võtet, millest võib abi olla.

Visanda. Tee ülesandest kasvõi väike jupp, naeruväärselt väike osa. Kui läheb hästi, siis suudad sellega end käima tõmmata ja töövoogu viskuda. Kui ei, siis oled vähemalt midagigi teinud ja endast parima andnud.

Vastik konn ja meeldiv komm. Mõne inimese puhul aitab see, kui ta teeb kõige ebameeldivama ülesande esimesena. Selle kohta tavatsetakse öelda: „Kõige rõvedam konn süüakse esimesena.“ Kui oled kõige hullema ülesande pintslisse pistnud, siis ülejäänud asju teha on lausa lust ning tegemata ebameeldiv töö ei paina enam.

Teist tüüpi inimestele sobib risti vastupidine lahendus: tegele hakatuseks mõne meeldiva ülesandega ning siis, kasutades loodud inertsi, veereta end rahulikult läbi ka ebameeldivast ülesandest. Seejärel teed taas meeldivaid asju ning vahepeal, justkui muuseas, ka mõne ebameeldiva.

Keskendu eesmärgile. Sageli märkan, et kipume tegevusi edasi lükkama siis, kui keskendume liialt takistusele, mitte eesmärgile. Kas mäletad veel lugu puust keset põldu, mille otsa autod ja traktorid kipuvad sõitma, kui siht kaob silme eest? Sageli kaotame ebameeldiva tegevuse tõttu silmist eesmärgi ning keskendume kõikvõimalikele takistustele selle asemel, et eesmärki silmas pidada. Kui suudad takistusest mööda, eesmärgi suunas vaadata, siis leiad sageli üsna pea viisi, kuidas ebameeldivust vältida ja jätkata eesmärgi suunas liikumist.

Kui kavandasime oma maja, siis käisime alumise korruse põhiplaani arutades nagu kassid ümber kuuma pudru – vaata, millise nurga alt tahes, ikka pole maja ruumide jaotus selline nagu vaja. Jätsime mõneks päevaks need mõtted ootele ning keskendusime sellele, kuidas käib päikesevalgus ümber maja ning mis kell peaks millistesse ruumidesse päike paistma. Oluline on ju see, et majas oleks mõnus ja valgusküllane elada. Hetk hiljem oli meil ruumide põhijaotus paigas.

Vähenda eesmärki. Vahel on eesmärk hirmuäratavalt suur ning see takistab meid edasi minemast. Jaga sel juhul eesmärk väiksemateks lõikudeks: nuputa välja, mida tahad aastasest eesmärgist sel kuul ellu viia, kui kaugele jõuda nädala lõpuks ning milline on olukord täna õhtul. Vii ellu tänaõhtune eesmärk ning oledki edasi liikunud.

Kaardista päästikud. Me ei lükka tegevusi ilmaasjata edasi. Igal sündmusel on põhjus. Kaardista „päästikuid“, mis kallutavad sind vajalikke tegevusi edasi lükkama ning loo neile tegevustele asendajad. Jälgi end kõrvalt ning analüüsi.

Näiteks kavatsed küll õhtuti raamatuid lugeda, aga enne kui märkadki, avastad end taas teleri ees diivanil vedelemast. Mis sind sinna ajab? Päästikuks on telekava või teleri pult, mis ootavalt käepärast. Aga kui paneks õige enne sööki diivanilauale raamatu, muusikakeskusse juba valmis lemmikmuusika ning tõstaks telekava ja teleri puldi sahtli kõige tagumisse nurka? Sel juhul on sul pärast sööki palju lihtsam teha oma plaan teoks ja lugeda mõnusa muusika saatel head raamatut selle asemel, et telekast mõttetult aega raiskavaid seebiseriaale vaadata.

Astu kõrvale ja uuri, miks lükkad tegevust edasi. Kui põhjuseks on info puudus, hangi seda juurde ning pane kirja tegevus, mis aitab infot saada. Kui sul napib oskuseid, leia keegi, kes oskab ja saab sind õpetada või aidata. Kui sa ei tunne kedagi sellist, siis uuri, kas mõni su tuttav teab sobivat inimest. Kui ülesanne on lihtsalt ebameeldiv, leia selles meeldivaid jooni. Kui vaatad probleemi piisavalt kaugelt, siis näed justkui mäe tipus seistes laiemat pilti, mis aitab mõista, kuidas sihini jõuda.

Kiusatus. Oluliste tegevuste edasilükkamist põhjustab sageli mõni kiusatus. Olgu selleks e-kirjade lugemine, Facebookis sihitu surfamine või kaaslastega lobisemine. Kui kiusatus tuleb, siis hinga rahulikult paarkümmend korda sisse ja välja ning jälgi oma hingamist. Tõenäoliselt on pärast seda harjutust kiusatus möödunud ja saad taas edasi tegutseda.

Irvhambad lausuvad, et kõige parem on kiusatusele järgi anda. Seegi peab paika, aga sea endale piirang: näiteks surfad Facebookis täpselt viis minutit ning seejärel lepid endaga kokku, millal saad järgmised viis minutit Facebooki-aega preemiana kätte.

Ootamine toimib samuti. Vahel on kõige targem probleemi lahendamisega veidi oodata, kui see on vähegi võimalik. Aga sel juhul sea endale tähtaeg, mida sa mingil juhul ei ületa – lepid endaga kokku, et näiteks ülehomme teed edasilükatud asja kindlasti teoks. Vahel veab ning paari päevaga selgub, et ebameeldivat ülesannet polegi vaja teha.

Üks mu koolitusel osaleja ei vaevunud kalendrisse sündmusi kirja panema. Ta kirjutas märkmed kleeplipikutele ning siis liimis need märkmikku. Kui mõni asi jäi tegemata, liimis ta selle järgmisele päevale. Tema süsteemi muutis vastupandamatuks kokkulepe, mille ta oli endaga teinud: kui lipiku tagaküljel liim enam ei võtnud, tuli tegevus kas kohe ära teha või sellest loobuda ja lipik lõplikult prügikasti visata.

Järgi Goldmani viite reeglit. Mediteerimisõpetaja ja elustiili treener Burt Goldman soovitab viit lihtsat reeglit:

1. Kui sulle mingi asi meeldib, naudi seda.

2. Kui sulle mingi asi ei meeldi, väldi seda.

3. Kui sulle mingi asi ei meeldi ning seda pole võimalik vältida, muuda seda asja.

4. Kui sulle mingi asi ei meeldi ning seda pole võimalik vältida ega muuta, aktsepteeri seda.

5. Sa aktsepteerid asju muutes oma suhtumist neisse.

Seega: võimalusel väldi ebameeldivaid asju, võimalusel muuda neid ning kui muud ei jää üle, muuda oma suhtumist. Meenuta, millal viimati kohtusid läbi ja lõhki ebameeldiva inimesega. Jube tüüp, eks? Ometigi oli temas ilmselt ka midagi meeldivat. Mis see oli? Sama lugu on tegevustega: ka kõige ebameeldivama tegevuse juures on midagi meeldivat.

Allikas: oktoobri lõpus ilmuv raamat „Hetk“.

4 õppetundi pisipojalt

/2 kommentaari/in , ,

Meil on oma lastelt õppida kaugeltki rohkem kui oskaksime oodata. Olen oma kahekuuselt pojalt õppinud nelja asja, mis aitab mul end ajas paremini juhtida.

1. Keskendumine

Imik on keskendumise maailmameister. Kui ta magab, siis ta magab täiega ja miski ei sega tema und. Kui ta sööb, siis ta keskendub söömisele. Kui mängib, siis mängule. Kui punnitab, siis punnitamisele. Ja kui karjub, siis karjumisele.

Kas olete kunagi näinud multitask’ivat imikut? Mina siiani pole ja kahtlustan, et ei näe ka tulevikus. Kuna titt pühendub käsilolevale tegevusele täielikult, jõuab ta tulemuseni kiiremini.

Üks asi on alles arenemisjärgus: laps ei saa aru sellest, kui ta väsib, ning märkab väsimust siis, kui see on ületanud igasugused piirid. Ja siis ta on väsinud täiega, sest ta pühendub ju tegevustele. Täiskasvanutena saame õppida ka sellest – ka täie tähelepanuga tegutsemisel on mõistlik end jälgida, et osata õigel ajal hoog maha võtta ja puhata.

2. Edasilükkamise puudumine

Kas olete kunagi märganud, et äsjasündinu lükkab mõnda tegevust edasi? „Hakkaks õige kakama, ah? Äh, ei viitsi, hiljem kunagi kakan…“ Unustage ära, sellist asja pole olemas. Kui piss tuleb, siis see tuleb kohe, mitte kunagi hiljem. Ja kui kõht on tühi, siis tuleb kohe süüa, muidu tuleb üks suur jama.

Mida aeg edasi, seda rohkem õpib me poeg tegevusi edasi lükkama. „Jääks õige magama… Ei, praegu ei viitsi, parem möllan veel veidi!“ Selle tulemuseks on üleväsimus ning hiljem on uinumine märksa raskem.

Meiega on sama lugu. Mida rohkem lükkad tegevust edasi, seda enam muutub see ebameeldivaks ja seda keerulisem on sellega alustada. Kui teed asja kohe teoks, muutub elu palju lihtsamaks.

3. Prioriteedid paigas

Imiku prioriteedid on paigas ning kõige tähtsamaid tegevusi on igas hetkes ainult üks – muidu ta ei saaks ju keskenduda. Ma ei ole märganud, et ta kunagi kõhkleks, mida teha järgmisena: kas süüa, magada või karjuda. „Oot, magaks õige veidi… Ei-ei, tahan hoopis süüa… Mkmm, tahan hoopis mängida!“ Ei mingit kõhklemist.

Sama selge arusaam on tal tema enda rollist ja tähtsusest. On täiesti iseenesest mõistetav, et kui laps vajab äiutamist, siis jätad kõik teised tegevused kõrvale ning kussutad ta magama. Laps on ju kodustest toimetustest olulisem, tööst rääkimata.

Kui suudad oma tegude ja elu mõtte teostamisega muuta end kaasinimeste jaoks sama asendamatuks kui pisike ilmakodanik, siis muutuvad ka sinu teod ja soovid teiste jaoks väga olulisteks ning nad pööravad neile varasemast rohkem tähelepanu. Ma ei mõtle seda, et peaksime igast oma soovist teada andma vehkimise, siputamise ja meeleheitliku kisaga, pigem oma olemuse ja olemise ning sellega, mida omalt poolt maailmale anname.

Lapsel on selge siht: tunda end hästi ning kasvada ja areneda. Ta panustab kõigest hingest sellesse. Ja see muudab tema soovid ja tegevused oluliseks.

4. Vahetu ja kiire suhtlemine

Kui sageli märkad, et beebi viivitab mõnest oma soovist teada andmisega? „Kõht on pagana tühi, nälg võtab lausa silmanägemise, aga hüva, ma veel ei karju, veel ei anna sellest teada, ootan veel veidi aega, küll ma välja kannatan…“ Võin kihla vedada, et imiku peas pole ühtegi sellist mõttepoega.

Kui kõht on tühi, tuleb sellest teada anda. Algul viisakalt, nämmutades suud ja ajades aeg-ajalt keelt suust välja. Siis veidi vaiksema koogamisega. Kui seda ka ei võeta kuulda, siis valju kisaga.

Selle, vahetu kommunikatsioonipõhimõtte võiksime tittedelt üle võtta. Anna rahulikult ja kõigile arusaadaval viisil probleemist teada kohe, kui see tekib. Kui sellest pole kasu, tõsta veidi häält ja selgita asja veel klaarimalt. Ning kui muud üle ei jää, pasunda tõsisest takistusest nii, et kõik, kel vaja kuulda, seda kuulevad ning nad on sunnitud tegutsema.

7 sammu pärast puhkust

/3 kommentaari/in , , , ,

Juuli sai läbi ning mu puhkus koos sellega. Näitan, mida tegin esimesel tööpäeval pärast puhkust, et hakata taas värskelt uue hooga tõhusalt tööle. Pakun ka paar nippi neile, kes veedavad oma päevi erinevalt minust paberirohkes kontoris ning delegeerisid osa oma töid puhkuse ajaks töökaaslastele.

1. Eemalda kontorist-väljas-teade

Kui enne puhkust sättisid oma meiliprogrammis peale kontorist-väljas-teate, siis palun võta see nüüd maha. Vajadusel saada inimestele, kellega sagedamini suhtled teade, milles annad oma tööle naasmisest teada ning lisa ka mõne sõnaga, kuidas su puhkus möödus.

2. Võta oma ülesanded tagasi

Kui sind asendas keegi puhkuse ajal, siis lepi nendega pooletunnised silmast-silma kohtumised kokku, et uurida, millised olulised asjad su puhkuse jooksul juhtusid ning millises seisus on mingi projekt, protsess või rutiin.

Täna inimesi asenduse eest ning muu hulgas uuri nende käest, milliseid häid töö korralduse ideid neil tuli, kui nad sind asendasid. Kuna nende sinu ülesanded pole nende jaoks igapäevatöö, siis ehk tabas nende värske pilk mõne olulise muudatuse vajaduse või vähemalt pisiasjagi, mille muutmisest oleks tulevikus kasu.

Märgi neil kohtumistel iga projekti hetkeseis ja järgmine tegevus oma tegevusnimestikku.

3. Isoleeri puhkuse ajal saabunud materjalid

Esimesel tööpäeval pärast puhkust avasin oma meilikasti, lõin uue kausta „Puhkuse ajal saabunud kirjad töötlemiseks“ ja tõstsin sellesse kõik puhkuse ajal saabunud e-kirjad.

Kui osa materjale maanduksid mu laual paberkujul, siis koguksin need ühte kuhja ning tõstaksin selle eraldi hunnikusse.

Ma ei vasta neile kirjadele kohe, vaid vaatan need pisut hiljem süstemaatiliselt läbi.

4. Tühjenda isolaator

Alates homsest võta iga päev 30-60 minutit, et tühjendada süstemaatiliselt puhkuse ajal saabunud kirjade isolaatorit, olgu selleks meilikaust või dokumendikuhi.

Alusta uusimatest kirjadest või dokumentidest, sest vahel juhtub, et uuemad kirjad muudavad eelmistes soovitud tegevusi või kaotavad nende järele vajaduse.

Iga kirja või dokumendi puhul küsi esmalt, kas sa vajad seda. Kui ei, viska ära või kustuta.

Kui pead kirja või dokumendi säilitama, kuid see ei too kaasa tegevusi, paiguta see arhiivi. Ära kasuta kausta „Muud materjalid“ ning väldi arhiveerimise edasilükkamist. Pane kõik paberid sinna, kuhu nad kuuluvad, ja tõsta kõik e-kirjad asjakohasesse kausta.

Kui kiri või dokument nõuab tegutsemist, lisa tegevus oma tegevusnimestikku ja arhiveeri pärast seda kiri või dokument.

5. Sea prioriteedid

Enne ummisjalu tegutsema asumist pane kirja järgmise paari kuu kõige olulisemad projektid. Milline neist on kõige olulisem, millele keskendud kõige rohkem? Vali välja 1-2 kõige tähtsamat projekti, millel on kõige suurem mõju ning millest tulemustest sõltub võimalikult palju teisi projekte.

Otsusta, mida konkreetselt pead nende projekti või paariga järgmisena tegema. Millised on sinu järgmised sammud? Palun kirjuta need tegevusnimestikku esimesteks töödeks.

Samuti vaata läbi teised projektid ning lisa tegevusnimestikku lõppu iga projekti järgmine samm.

6. Planeeri järgmine nädal

Planeeri järgmised nädal-paar nii, et iga päev tegeled esmalt vähemalt tunni või paar kõige olulisema projektiga ning iga päeva lõpus tühjendad tunnikese puhkuse ajal saabunud kirjade isolaatorit. Kaitse neid kahte „ajasahtlit“ ja tegutse sihikindlalt neil aegadel kõige olulisema projekti lõpetamise ning isolaatori tühjendamise nimel.

7. Vaata üle

Nädala pärast vaata üle, kaugele oled oluliste projektidega jõudnud ning otsusta, milline on kõige olulisem projekt, millega töötamiseks võtad järgmisel nädalal sihikindlalt aega.

Piira end ja keskendu olulisele

/0 Comments/in , , , , ,

Inimene on kõige vabam piiride sees – vana hea tõde. Sama lugu on ka meie aja kasutamisega.

Kui sul on 10 miljonit krooni, siis milline on lihtsaim viis selle raiskamiseks? Kulutad seda ühele ja teisele asjale ega vaata pikemat kasu. Just sel põhjusel jääb suurem osa lotomiljonäridest jõukaks vaid mõneks aastaks. Kui investeerid raha arukalt, on sul suurem tõenäosus jääda jõukaks.

Sama kehtib aja puhul, mida meil kõigil on piiratud kogus. Kui investeerid aega suurema kasu tekitamiseks, siis tunned end paremini.

Paremini aega investeerida aitab endale piirangute seadmine: olen viimasel ajal töötanud päevas mitte üle kahe tunni ning üllataval moel pole mu tootlikkus mitte langenud, vaid kasvab. Kui sul on ees piirangud, siis saad teoks teha ainult kõige olulisemad tegevused – vastasel juhul raiskad aega pisiasjadele. Mõned piirangud minu praeguses elus: kirjutan raamatut igal tööpäeval kuni kaks tundi, meilide lugemiseks ja neile vastamiseks kulutan 15 minutit päevas, kui raamat valmis, siis promon Eesti parimat meeskonnakoolitust “Uus Kurss” kaks tundi päevas ning sellele lisaks valmistan tulevasi koolitusi ette tunni päevas.

Kui sead endale konkreetsed piirangud, millal tegeled ka pikemas perspektiivis oluliste ülesannetega, saad võtta rohkem aega nendele asjadele, mis on tegelikult olulised – olen viimase kuu-paari jooksul veetnud perega kaks korda rohkem aega kui tavaliselt.

Leo Babauta soovitab oma äsjailmunud suurepärases raamatus The Power of Less: The Fine Art of Limiting Yourself to the Essential…in Business and in Life puhastada oma tegevuste nimestik: viska esmalt sellest välja kõik tegevused, mis ei tekita olulist muudatust paremuse poole pikemas perspektiivis ning seejärel tõsta esile need tegevused, mis on vajalikud kõige olulisema eesmärgi teostamiseks ning pühenda iga päev veidi aega, et teha oluline samm eesmärgi saavutamise poole.

Võta ette kaks asja:

  1. Eemalda oma tegevusnimestikust need tegevused, millel puudub pikaajalisem oluline mõju
  2. Võta iga päev tund, et edasi liikuda olulisel sihil, mis muudab su elu paremaks.

Selge Pildi koolitustel uued hinnad

/3 kommentaari/in , , ,

Kuna olen novembri alguseni enam-vähem välja müüdud, siis otsustasin oma töökoormust veidi reguleerida hindade korrigeerimisega. Hinnamuudatused ei puuduta kliente, kellega olen praeguse seisuga leppinud kokku koolituse/coachingu toimumises, esitanud pakkumuse või sõlminud eelkokkuleppeid käesoleva aasta koolitusteks.

Uus hinnakiri:

  • Kahepäevane koolitus: soovituslikult alates 2290 eurot ehk 35 839 kr
  • Ühepäevane koolitus: soovituslikult alates 1490 eurot ehk 23 319 kr
  • Poolepäevane koolitus: soovituslikult alates 990 eurot ehk 15 494 kr
  • 1,5-tunnine koolitus või esinemine: soovituslikult alates 490 eurot ehk 7 669 kr
  • 1,5 tundi konsultatsiooni või coachingut: soovituslikult alates 149 eurot ehk 2332 kr
  • Coachinguprogramm, mis koosneb neljast 1,5tunnisest sessioonist: soovituslikult alates 390 eurot ehk 6104 kr

Mida saad selle raha eest?

  • Üha paremaid koolitusi, sest olen õppinud igast viimasest kui koolitusest, mida läbi viin. Viimase aasta jooksul on neid sadakond ning neil osalenud inimesi paari tuhande ringis.
  • Väga täpselt sihitud koolitusi, sest enne iga koolitustsüklit intervjueerin silmast silma või telefonis ettevõtte või osakonna juhti, paari-kolme osalejat ning veebiküsitlusega kõiki osalejaid. Selle tulemusena adresseerime koolitusega just neid probleeme, mida vaja.
  • Iga koolitusega käib kaasas mõistliku aja jooksul mõistlikus mahus tasuta konsultatsiooni igale osalejale.

Kõikidel koolitustel kehtib 100% raha tagasi garantii: juhul, kui koolituse tagasisidelehtedel on keskmine hinne koolitusele või koolitaja tööle viiepalliskaalal 3 või vähem, kanname rahulolematute koolitusel osalejate osalustasu tellijale tagasi 15 päeva jooksul pärast koolitust. Siiani pole tekkinud vajadust raha tagasi kanda, sest keskmine hinne koolitusele on 4,71.

Kõikidele hindadele lisandub käibemaks 20%. Juhul, kui koolitus toimub Tallinnast kaugemal kui 50 km, lisandub transporditasu 4 kr/km. Lehel toodud hinnad kehtivad kuni 20liikmeliste koolitusrühmade puhul.

Laupäeval toimuv koolitus on 25% kallim ning pühapäeval toimuv koolitus 50% kallim tööpäeval toimuvast koolitusest.

Küsi julgelt lisainfot kommentaarides, mulle kirjutades-helistades või alloleva vormi vahendusel.

6 nippi puhkuseks valmistumiseks

/1 Comment/in , ,

Milline on su kõige tõhusam tööpäev aastas? Loomulikult päev enne puhkust – ühe päevaga jõuad ära teha oi kui palju. Ja õhtuks oled rampväsinud. Ning enne seda tavaliselt rahutu ja närviline. Kuidas valmistuda puhkuseks stressivabamalt ning puhata seda nautides? Pakun välja mõned soovitused, millest mul endal on olnud kasu.

1. Kaardista, mida pead jõudma enne puhkust

Ega puhkuseni pole enam palju jäänud – kes puhkab juba lähinädalail, sel õige kiire, kes augustis, sel näiliselt veidi veel aega.

Pane kirja, millega pead enne puhkust toime tulema. Tee lihtsalt nimekiri. Seejärel jaga järelejäänud tööd nädalatele ja päevadele. Arvesta sellega, kui palju sa iga päev jõuad teha. Mina oma elus ei planeeri üle 4-5 tunni päevale ning need asjad jõuan nibin-nabin tehtud.

Kui tööd ei mahu kalendrisse ära, siis uuri nimekirja ning vaagi, mida saad delegeerida. Kõik, mida saad, delegeeri. Uuri nimekirja veel ning otsusta, milliseid asju tegelikult pole vaja suveks valmis saada – millised tegemised võivad rahulikult sügisesse jääda. Kirjuta need teise nimekirja ümber, millega asud pärast puhkust tööle.

Edaspidi tööta iga päev hunniku kahandamise suunas: tee iga päev kõige olulisem asi ära niipea kui võimalik (loe: enne, kui sukeldud oma meilikasti). Teine oluline tegevus kavanda enne- või pärastlõunasse. Kui vähegi võimalik, ole oma graafikust ees nagu tippjooksja. Kui jääd maha, siis võta järgi nii ruttu kui võimalik.

Ega tööde voog ei peatu. Lisanduvad ülesanded jaga samuti päevadele ning ära lase oma puhkusesse tööga sisse sõita. Mida paremini puhkad, seda paremini ja tõhusamalt ju töötad pärast.

2. Planeeri puhkus

Mida tahad puhkusel teha? Millega selle sisustada? Võta aega ning aruta ja planeerida veidi oma lähedastega.

Kuhu kavatsed reisida? Mil moel tuleb seda ette valmistada? Mida kavatsed lugeda? Mida kodus nokitseda? Milliseid materjale ja vahendeid vajad selleks?

Mõtle rahulikult, mida võiksid teha veel enne puhkust, et puhkuse ajal saaksid lihtsalt rahulikult ja sisukalt aega veeta. Pane kirja ning asu ettevalmistusi juba praegu tegema, sel juhul saad juba esimesest puhkusepäevast võtta asju mõnuga ega pea rabelema.

3. Valmista ette asendajad

Mis saab su tööst siis, kui puhkad? Kes ja milles sind asendab? Kellega suhtlevad kliendid ja koostööpartnerid?

Nuputa veidi nende asjade üle ning lisa tegevuste üleandmine asendajatele oma tegevusnimestikku. Lepi juba praegu nendega nõupidamised kokku, et asjade üleandmine läheks võimalikult kergelt. Valmista ette ka kiired nimekirjad, mis vastavad enamlevinud küsimustele, ja aruta need asendajatega läbi. Kui asendajad on ette valmistatud, siis häirivad nad sind puhkuse ajal töökõnedega oluliselt vähem.

4. Pane peale kontorist-väljas-teade

Päev enne puhkust seadista oma meiliprogrammis kontorist-väljas-teade. Seda, millist teadet kasutada, otsusta ise.

Kui oled julge, siis kasuta samasugust teadet nagu mina tänavu esimest korda proovin: „Tere! Suur tänu kirja eest! Selleks, et olla pärast puhkust värskem ja Sulle kasulikum, kustutan kõik töökirjad, mis on saabunud enne puhkuse lõppu 2. augustil. Palun kirjuta mulle pärast 2. augustit uuesti juhul, kui teema on siis veel oluline.“

Ju ma käitun ka nii – võib-olla ma isegi vastan mõnele olulisele kirjale pärast puhkust, kuid sellise automaatvastusega võtan endalt kohustuse seda teha.

Kui näid endale asendamatuna, siis pakun kasutamiseks veidi tavapärasema teate: „Tere! Olen puhkusel kuni 2. augustini ning vastan Su kirjale augusti esimesel nädalal.“

Sama sisuga teade loe palun oma kõneposti ning ära võta töökõnesid puhkuse ajal vastu. Meile võib küll tunduda, et oleme nii asendamatud, et puhkamiseks pole aega, aga kui me ei puhka korralikult, siis see maksab sügisel väiksema tööjõuga valusalt kätte.

Kui muud üle ei jää, kasuta puhkuse ajal kõnekaarti, mille numbrit teavad ainult su lähedased ja sõbrad. Kui sul õnnestub puhkuse ajal elada mõni nädal töömõteteta, on sügisel hoog hoopis kiirem.

5. Puhkusel kogu ideid

Parimad mõtted tulevad puhkusel. Kanna endaga kaasas väikest märkmikku ja pliiatsit ning pane kõik ideed kirja, aga ära hakka neid kaaluma ega analüüsima. Pärast puhkust võta päev-paar ning tööta siis ideed läbi, otsustades neist igaühega, mida see tegelikult on väärt ning millal ja kuidas see ellu viia.

6. Arvesta reegliga 1 päev = 1 tund

Planeeri puhkusele järgnevateks tööpäevadeks nö järeletõmbamisaeg. Kehtib vana hea reegel: 1 päev = 1 tund. Teisisõnu: selleks, et mõista, mis toimus iga eemaloldud päevaga, kulub sul umbkaudu tund. Kui puhkad kaks nädalat, planeeri järeletõmbamiseks 10 tundi ehk kaks tööpäeva, kui neli nädalat, siis 20 tundi ehk neli tööpäeva.

Kui sa seda aega oma kalendris kirja ei pane, siis poole puhkuse pealt hakkad stressama pinge üle, mis ootab sind puhkuselt naastes. Selle järeletõmbamisajaga arvestamine aitab sul vältida puhkuse ajal ka töömeilide lugemist, sest selleks on sul ju pärast puhkust aeg juba võetud.

Alustame puhkuseks valmistumisega nüüd: seega pane kirja, mida pead enne veel jõudma ära teha, ning jaga ülesanded päevade peale laiali. Kui need tehtud, siis pole muud kui soovida rahulikku ja lõõgastavat puhkust meile kõigile!

Planeeri päeva 3+2 tegevust

/0 Comments/in , , , ,

Kui otsustad piirata oma igapäevaste tegevuste arvu, siis hoolimata alguses keerulisest valiku tegemisest on tulemuseks lihtsam ja rahulikum elu.

Minus tekitasid selle arusaamise Leo Babauta uus raamat „Power of Less“, tema uus kollektiivne ajaveeb 6changes.com, minu ühe tippkliendi juhtkonna jutt ja käitumine ning eks minu enda aja uurimine ikka ka.

Babauta soovitused on lihtsad: keskendu korraga ühe eesmärgi saavutamisele ning piira oma igapäevaste tegevuste arvu, tegeledes ainult nende asjadega, mis hädavajalikud. Lõpptulemusena suureneb su efektiivsus, tegeled ainult väga oluliste asjadega ning meelgi on rahulikum.

Meie tegevuste planeerimise ja ajas käitumisega on sama lugu nagu söömisega: kui tõstad endale liiga palju ette, siis jätad osa järgi või läheb seedimine korrast ära. Kui tõstad ette paraja portsu tervislikku toitu, siis tunned end pärast sööki oluliselt paremini.

Mõtle veidi selle peale, kui sageli tõstad (või lased kellelgi teisel tõsta) endale ette liiga suure portsu. Jätad osa tegevusi tegemata ning nihutad neist päevast päeva kuni need lähevad halvaks. Olen kohtunud kümnete ja sadade inimestega – mina veel mõni aeg tagasi nende seas –, kelle tegevusnimestik on pigem nimestik tegevustest, mida lohistame üles kirjutatuna aastate kaupa endaga kaasa ilma, et neid teeks. Sellel pole ju mõtet!

Praeguseks olen mõnda aega elanud nii, et igal õhtul planeerin järgmisesse päeva kuni kolm olulist tegevust, mille kindlasti jõuan ka ära teha. Pikemal ette planeerimisel jälgin samuti põhimõtet, et igasse päeva ei läheks üle kolme tegevuse. Õhtul võin järgmisse päeva lisada kaks kiireloomulist tegevust veel, aga ma ei pea seda tegema.

Kui järgmisel päeval on „kohustuslik kava“ tehtud, siis mul on vaba voli kas lihtsalt logeleda, lugeda, teha midagi kodus, veeta kavandatust rohkem aega perega… Ühesõnaga, teha, mida süda lustib.

Ega tegemist pea olema tingimata 3+2 tegevuse süsteemiga, mida ma kasutan. Jälgi end paaril päeval ja pane kirja, mitu olulist asja saad tehtud – siit saad edaspidiseks planeerimiseks ka tegevuste hulga ja ajalise mahu.

Kõige keerulisem on selle enda juhtimise süsteemi juures otsustamine, sest kangesti tahaks käituda ohjeldamatu buliimikuna ning ahmida tulevastesse päevadesse kaugeltki rohkem tegevusi, kui neisse mahub. Aga süsteem peab olema ses suhtes range: kui tahad lisada mõne uue tegevuse päeva, mille tegevuste limiit on juba täis, pead mõnest asjast loobuma.

Esmamuljena muutume selle süsteemi tulemusena talumatult aeglaseks. Tegelikkuses hakkad keskenduma varasemast enam väga olulistele asjadele ning suudad vähemolulised tegevused elimineerida. Eelduseks on muidugi teistele aeglasemalt „jah“ ütlemine.

Proovi järgi. Võta ette homne päev ning pane kirja 3-5 olulist asja, mille teed teoks. Ning homme õhtul pane kirja ülehomsed tegevused. Katseta uut süsteemi mõned päevad ja seejärel kommenteeri, kuidas Sul läheb.

Halb, hea ja suurepärane töö

/1 Comment/in , , , ,

Raamatu Do More Great Work ja blogi Box of Crayons autor Michael Bungay Stanier jagab töö kolmeks: halb töö, mis nõuab ainult aega ja energiat midagi vastu pakkumata, hea töö, mis hoiab asju käigus, aga ei lõpe kunagi, ning suurepärane töö, mis loob muudatusi ning aitab meil ennast ja teisi arendada. Kuidas leida rohkem aega suurepärase töö jaoks?

Ta väidab, et inimesed teevad kuni 40% ajast nn halba tööd – kirjutavad aruandeid, millest pole kellelegi kasu, löövad aega koosolekutel surnuks, tegelevad asjadega, mille tegelikult võiks vabalt jätta tegemata, sest neil lihtsalt pole sisulist mõtet.

40-80% ajast veedavad inimesed nn hea tööga – see on just see, milleks sind palgati ning mida sa teed hästi. Meie eesmärk on ju pakkuda häid tooteid või teenuseid ning teha seda efektiivselt. Paha lugu on see, et meil maal (või linnas) ei lõpe töö kunagi. Pealekauba teeme head tööd oma mugavustsoonis – ega selleks suurt pingutama pea. Aga seni, kuni teed tavapäraseid tegusid, jõuad tavapäraste tulemusteni. Ühel hetkel avastad, et teedki tööd lihtsalt päeva- või nädalakaupa, et õhtule ära saada ning kord kuus palka saada.

Kõigest kuni veerandi teeme nn suurepärast tööd, mida sa lootsid tegema hakata, kui asusid praegusele ametikohale. See on töö, mis paneb inimestel silmad särama, viib asju edasi, aitab meil elus edasi liikuda. See on töö, mis loob aluse helgele tulevikule. See on töö, mis on sinise ookeani strateegia, innovatsiooni, eristumise, evolutsiooni ja muutumise süda.

Miks me sellele siis nii vähe tähelepanu pöörame? Küsimus on ju valikutes: millele ütleme „jah“ ja millele „ei“. Aga see pole ju tegelikult nii lihtne! Jube lihtne on öelda alati „jah“ ning lõpptulemusena end üle koormata. „Ei“ ei meeldi eriti kellelegi öelda…

Kuidas öelda „ei“ kui sa ei saa/taha öelda „ei“. „Ei“ me ei ütle kahele sihtrühmale: inimestele, kes on meile tõesti tähtsad, ning müügimeestele, kellega vestluse katkestame enne kui eini jõuame.

Küsimus on tegelikult selles, kuidas öelda „jah“ aeglasemalt. Seega: enne kui järgmine kord „jah“ ütled, nooguta pead ning lausu: „Loomulikult, aga ma enne täpsustaksin siiski paari asja.“ Seejärel vali mõned järgmistest küsimustest:

  • Miks sa palud just mul seda teha?
  • Kelle käest sa veel oled küsinud?
  • Kui ütled, et sellega on kiire, siis mida sa selle all täpsemalt silmas pead?
  • Kui ma saaksin teha ainult osa sellest ülesandest, siis millise osa tegemisel ma olen asendamatu?
  • Milline on oodatav tulemus? Kui hästi see asi peab olema tehtud?
  • Kas see on olulisem kui see või teine tegevus, mis mind ees ootab? Mille poolest?
  • Kas sa oled juba rääkinud mõne teise inimesega sellest, kuidas me seda tööd koos saaksime teha?
  • Milline on selle ülesande mõju Kõige Tähtsamale Eesmärgile?

Kui hakkad ütlema „jah“ aeglasemalt, märkad nelja asja. Esimene: töö andja põhjendab seda sulle paremini ning mõistad paremini, miks öelda „jah“. Teine: nad paluvad sul pärimise lõpetada ja lihtsalt tööle hakata. Kolmas: nad võtavad vastuste leidmiseks aja maha ning sa saad samal ajal olulisi asju teha. Neljandaks: ühel hetkel eelistavad nad hõivetöö jaoks leida kellegi teise vähem tülika.

Palun leia rohkem aega, et teha Tõeliselt Olulisi Asju. Pane vähemalt üks selline ülesanne kirja ning tegele sellega iga päev kasvõi natuke niipea kui võimalik.

5 nippi, kuidas suvemõnusid nautides saaks ka töö tehtud

/0 Comments/in , ,

Ega see ilm nii jahedaks jää; paneks õige vaimu valmis Suure Suve saabumiseks, millele ilm vihjas eelmisel nädalal. Kuidas teha suvel tööd nii, et olulised asjad saaks tehtud, aga suve jääks ka aega nautida?

1. Ärka varem

Elame viimased sadakond aastat loomulikule eluviisile vastupidises rütmis. Läbi aegade on inimesed meie maal teinud suvel pikemaid päevi ja talvel lühemaid, sest suvel pakub pikem päikest täis päev rohkem energiat kui talvine üürike valge aeg. Nüüd elame vastupidi: talvel rügame tööd ning suvel puhkame ja logeleme.

Kasuta mõistlikult esiisade ja –emade tarkust ning tõuse suvel hommikul varem. Suvel on oluliselt lihtsam tund-paar varem tõusta kui talvel; kui ei usu, proovi homme hommikul järgi.

Tõuse kella viie-kuue paiku, virgu veerand tundi ning tee seejärel ära päeva kõige olulisem tegevus. Selleks ajaks, kui sul on päeva kõige tähtsam asi juba ühel pool, hakkavad teised alles tasapisi end voodist välja ajama. Meil kõigil on terve päev veel ees, aga sul on juba nii mõndagi olulist tehtud ning selle võrra rohkem aega ülejäänud päeva ja kena suveilma nautida!

Hommikune varajasem tõusmine eeldab seda, et võimalusel teed päeval väikese uinaku või lähed õhtul veidi varem magama, sest vajame 7-8 tundi und ööpäevas.

2. Koli õue

Kui vähegi võimalik, tööta õues. Loomulikult seda ei saa kõigis ameteis teha, aga kui oled vähegi paindlikuma eluviisiga läppariinimene, siis koli vähemalt mõnel päeval nädalas kodukontorisse ning võimalusel vii kodukontor õue. Kui sul on töö juures rõdu, vea sinna pikendusjuhe ning sea end rõdul sisse.

Päikese käes on mõnus küll, aga läppari ekraanipilt paistab halvemini. Siin aitab lihtne nipp: pane nokkmüts või nokaga soni pähe. Sel juhul harjub silm veidi hämarama pildiga, sest päike ei paista silma, ning läppariekraan paistab samuti paremini. Kasu on ka päikesevarjust, mis tõkestab otsese päikesevalguse.

Kui võimalik, istu näoga päikese poole, siis ei peegelda päike arvutiekraanil. Aga eks proovi ise erinevaid nurki – olen kindel, et leiad sulle ja su arvutile sobivaima.

3. Pea siestat

Kasuta mõnusat ilma ning võta võimalusel iga päev lõuna paiku nanopuhkus. Pea pikki lõunaid, mille käigus saad sõprade-tuttavatega rahulikult tänavakohvikus süüa-juua, vestelda ning lõõgastuda.

Aga mis mu tööst siis saab, millal ma seda veel teen?! Kui tõused hommikul varem või töötad õhtul veidi pikemalt, siis saad ju töö ka valmis. Säti tasahilju oma elu selliseks, et oluline on tööga toimetulek, mitte kellast kellani töötamine – seda ei saa kõigis ameteis teha, aga uuri, kuidas saad kasvõi veidi oma päeva paindlikumaks muuta.

Kui ülemus pole sellega nõus, siis paku välja proovipäev: lepi kokku, et reedel töötad vaba graafiku alusel ning esmaspäeval vaatate üle, kuidas läks. Kui asi ei toiminud, siis võite ju naasta harjumuspärase töögraafiku juurde. Kui võimalik, tee osa reedeseid asju juba neljapäeval ära ning ole reedel väga usin. Sel juhul võidad oluliselt edaspidisel läbirääkimistel vabale graafikule üleminekuks.

Uuri oma klientide käest, kuidas nad suhtuksid sellesse, kui avaksid kontori kell 7 või 8, lõuna paiku oleks see paar-kolm tundi kinni ning õhtul sulgeksite uksed 7 paiku. Loomulikult ole „siesta“ ajal telefonitsi kättesaadav ning võimalusel loe ka meile, et vastata kõige kiirematele. Kui klientidele selline elukorraldus sobib, siis puudub vähimgi põhjus selle katsetamisest loobumiseks.

4. Ole paindlik. Tööta hommikul ja õhtul ning vahel ka nädalavahetustel

Kui saad tasapisi vabale töögraafikule üle minna, tööta edaspidi rohkem hommikuti, tavapärasest veidi rohkem ka õhtul ning samuti neil nädalavahetustel kui sajab vihma. Sel ajal tehtud töö arvelt saad nautida mõnusat päikesepaistet igapäevastel mõnetunnistel nanopuhkustel.

5. Kaardista, mida saad muuta ja mida mitte

Kuulen siiamaani, oma koduhoovi, kus seda kolumni kirjutan, protestihääli: „Aga nii ju ei saa! See lihtsalt pole võimalik!“

Jaga paberileht kaheks ning pane vasakule poole kirja asjad, mida sa ei saa oma töökorralduses muuta, ning paremale asjad, mida saad muuta. Nüüd loe üle vasakpoolne nimekiri ja küsi endalt iga asja puhul, mida sa enda hinnangul ei saa muuta, mida saad teha kasvõi natuke, et olukorda õige veidi parandada.

Nagu näed, suudame muuta palju rohkem kui alguses arvasime. Dale Carnegie on öelnud, et 50% probleemidest laheneb, kui need probleemid ja nende võimalikud lahendusvariandid kirja panna, ning 40% järelejäänud probleemidest lahendab sihikindel tegutsemine.

Kui sinulgi on nippe ja mõtteid, mis aitaksid meid, kontorirotte, rohkem õues tegutseda, palun jaga neid kommentaarides. Meid ootab ees päikeseline ja mõnus teguderohke suvi.