Postitused

Kaasava projektijuhtimise koolitusele 3 viimast vaba kohta!

Järgmisel teisi- ja kolmapäeval, 18.-19. oktoobril teeme Tallinnas Tammsaare koolituskeskuses Kaasava projektijuhtimise koolituse, millele on jäänud kolm viimast vaba kohta.

Iga osaleja tuleb koolitusele oma äsja alanud või peatselt algava töise või koduse projekti või muu suuremat sorti tegemisega ning seejärel arutame need projektid üksipulgi läbi:

  • Harjutame esialgset kiiret planeerimist: sõnastame projekti vajaduse, paneme paika mängureeglid, seame ja joonistame sihi, loome mõttekaardi abil esialgse tegevus- ja ajakava ning kaardistame olulisemad riskid ja nende juhtimise viisi.
  • Käime läbi põhjalikuma planeerimise: uurime GANTTi kaarti ja PERTi diagrammi, vaatame eelarve planeerimist ning projekti kvaliteedi kirjeldamist.
  • Harjutame elluviimise nippe tagasi- ja edasisidest alates koosolekute pidamise ja läbirääkimistega lõpetades.
  • Õpime projekti lõpetama sel moel, et selle “sabad” ei lööks meid hiljem kõige ebasobivamal ajal ning omandatud tarkus jääks alles.

Koolituse käigus töötab iga osaleja oma projektiga, samuti saab oma tegemisi teistega koolituse jooksul piisavalt arutada. Siiani on osalejad koolitusega jäänud väga rahule ning selle abil olulisi asju ära teinud.

Koolituse tavahind on 249 eurot + käibemaks, aga kui reageerid enne reede hommikul kella 10, on hind Sulle tervelt 50 eurot soodsam: 199 eurot (lisandub käibemaks). Eriti suurt kasu saad koolitusest juhul, kui tuled ühe või kahe kaaslasega, kellega ajate sama asja.

Koolituse hinnas on:

  • koolituse ettevalmistus lähtuvalt Sinu vajadustest,
  • kahepäevane kaasav koolitus,
  • materjalid,
  • veidi tarkvara, et edaspidi saaksid paremini hakkama,
  • lõunasöögid ja kohvipausid,
  • tasuta parkimine.

Registreeru koolitusele siin.

3 põhjust, miks asjad ei liigu edasi

Olles praeguseks tööd teinud mitmesaja Eesti ettevõtte ja organisatsiooniga, märkan ikka ja jälle kolme ürgpõhjust, mis takistab inimestel endast maksimumi andmast. Näitan, millised on need põhjused ja pakun välja mõned retseptid nende raviks.

Kõigi nende juhtumite puhul pole halb ajakasutus mitte põhjus, vaid sümptom.

1. Rabelev kultuur
Aastaid kestev paaniline rabelemine kuulub Eesti meeskondade kõige levinumate krooniliste haiguste hulka. Vahel veab ning haigushood annavad mõneks nädalaks järgi, kui juhtkonnal on käsil järjekordse uue strateegia tegemine, et edaspidi sihipäraselt liikuda. Aga muretsemiseks pole põhjust, uus tõmblustsükkel on juba teel ning strateegia loomist ei mäleta mõne nädala pärast enam keegi.

Tulemuseks ongi pidev rahmeldamine, mille käigus näib iga uus idee olulisem kui eelmised kokku. Töötajatel pole prioriteetidest aimugi ning ettevõte teeb näiliselt meeletult palju tööd, kuid eriti edasi ei liigu.

Sellel tõbi esineb variatsioonidega. Näiteks mõnel juhul tormavad juhid nii kiiresti oma tiimi ees, et ülejäänud seltskond ei jõua neile järele. Sageli puudub tiimi liikmetel vähimgi aimdus, millises suunas juhid viimati minema lehvisid. Aga pole viga, nad naasevad peagi, et vastupidises suunas vuhiseda.

Sellist kultuuri kirjeldab eelkõige tava olulised tegevused pooleli jätta. See toob kaasa fookuse puudumise ning inimesed ei suuda keskenduda elutähtsate asjade edukale lõpetamisele. Tagajärjena on meeskond kurnatud ja osa juhtkonda süüdistab neid saamatuses, mõistmata, et peegel on kõver ning esmalt tuleks ennast ravida ja alles siis asuda alluvate mõtteviisi ning tegutsemise tulemusliku juhtimise juurde.

Retsept: Leidke, milline on teie meeskonna kõige olulisem tugevus. Üks. Ei rohkem ega vähem. Üks. Kui selleks on tõesti kiirus ja rabelemine, laske vana moodi edasi. Kui ei, siis keskenduge järgmisel nädalal ühele olulisele projektile. Kui see on tehtud, võtke järgmine ette. Vahepeal saabunud ideed pange lihtsalt kirja. Kui loote strateegia või seate pikema aja sihid, siis rühkige nendeni sihikindlalt, laskamata end uitmõtetel eksitada.
Just see ja järgmine sümptom on need, mida aitame lahendada märtsi alguses toimuval oluliste asjade meeskonnaga ära tegemise koolitusel „Uus kurss“ .

2. Luik, haug ja vähk
Füüsikast teame, et vastassuunalised jõud kompenseerivad teineteist. Täpselt nii on ka meeskonnas, kui selle liikmed sikutavad olulist projekti või protsessi igaüks ise suunas. Kõik pingutavad maksimaalselt, higi voolab ojadena ning oluline asi nihkub vahel ühes või teises suunas. Töötegemise mulje on kõikehõlmav, kuid tegelikult ei toimu peale nägelemise ja ühise ähkimise suurt midagi.

Retsepte on kaks. Esimene: leppige omavahel kokku, miks selle asjaga tegelikult möllate ning kuhu soovite koos välja jõuda; milline on igaühe jaoks tegevuse lõpptulemus ning milline on teie eesmärkide ühisosa. Joonistage kasvõi ühine pilt sellest, millise olukorra te loote käesoleva ühise projektiga – vahel aitab joonistamine kiiremini kokku leppida kui tavaline arutelu.

Teine: kui lõppeesmärk on ette antud, siis muutke jõudude vahekordi – lisage inimesi, kes aitavad vedada soovitud suunas, ning eemaldage vastassuunas tirijaid. Veel parem, aidake neil leida põhjuseid, miks sikutamise suunda muuta, sest köit tirida neile ju meeldib.

3. Lained löövad üle pea kokku
Vahel on tunne, et maailm käib liiga kiirelt ning tegevused löövad üle pea lihtsalt kokku. Meilikast täitub üha enamate kirjadega ning kõik tahavad meilt midagi saada. Pealekauba elame veel ebaloomulikus rütmis: oleme ju mõeldud töötama suviti, kui päevad pikad ning päikest küllaga, mitte talvel, kui vajame energiat lihtsalt tasahilju tiksudes kevadeni elus püsimiseks.

Retsept: Pane rahulikult kirja olulisemad asjad, mida peaksid tegema. Vali välja neist kõige olulisem ja keskendu sellele iga päev tund või paar. Igal õhtul vaata üle ja planeeri järgmine päev. Kui mõni päev on nii tavapärasest paremini välja tulnud, siis planeeri nädala kaupa. Püstita väike eesmärk nädalale ja tee see ära.
Võta iga päev paar-kolm tundi, et järjekindlalt närida end läbi vanade tegevuste kuhjast. Selles töös on eesmärgiks ülesannetest loobuda, mitte neid ära teha. Võta päevakavasse ainult hädavajalikud tööd, teistest ütle ära, sest kõike ei jõua nii ehk naa teha.

Vähemalt üle päeva tee veidi sporti või jaluta, vaadeldes ümbritsevat ja otsides sellest meeldivaid pisiasju, mida sa pole varem märganud. Veeda vähemalt paar korda nädalas lähedaste ja sõpradega mõnusalt aega.

Alusta päeva naeratusega ja lõpeta päev naeratusega. Mis sest, et õues on pime, päevad lähevad juba pikemaks. Mis sest, et tegemist on nii palju, kui keskendud ja hoiad positiivset suhtumist, siis olukord paraneb. Mis sest, et vahel ei näi tegevustel lõppu, iga õhtu on ju väike vahepeatus, mil vaadata tänulikult päevale tagasi ja veidi unistada uuest ja paremast, saabuvast

7 sammu ühise tegutsemiseni

Inimesed liiguvad ühiselt jõudsamalt edasi kui igaüks eraldi. Mida teha, et ületada individualismi tõkked ning teha koos kõige olulisem asi teoks?

Ametivend ja suurepärane DISCi koolitaja Indrek Rahi rääkis mõne kuu eest loo: ta koolitas üht keskmise suurusega Tallinna ettevõtet, koolitus toimus maal, ning 20 koolitusel osalejat saabusid Tallinnast kohale 19 autoga. Nii Indreku kui ka minu jaoks on see eestlaste koostöövõimetuse musternäide. Selleks, et olla näiliselt iseseisev, kulutad nii aega kui ka raha üksinda autos sõitmiseks! Võib-olla oli oma osa ka selles, et teistele tuli näidata, millise autoga keegi sõidab, aga võib-olla ka mitte.

Eestlane hoiab omaette – me juba oleme sellised. Vaata kasvõi eestlase elupaika, üldjuhul rida- või hajaküla. Majad asuvad üksteisest võimalikult kaugel ning alati, kui süütad toas tule, tõmbad ette kardina, et naaber ei näeks tuppa. Ainsaks erandiks on kalurikülad, milles majad tihedamalt koos ja ka inimeste omavaheline koostöö oluliselt parem. Kuid kalurid teevad koostööd olude sunnil, üksi on merel väga keeruline toime tulla.

Nüüd, pärast masu, on kalurite kombel ühine tegutsemine väga tähtis. Me ju tahame kehvad ajad võimalikult ruttu tasa teha ning edasi liikuda! Koos tuleme oluliselt paremini toime kui üksi – inimene on endiselt karjaloom, isegi siis, kui ta on eestlane.

Kuidas jõuda ühise tegutsemiseni?

1. Igaüks teeb seda, mida tahab ja oskab

Kuidas sa saad teada, mis paneb teist inimest liikuma? Ei mingil muul moel kui temalt küsides. Kuulsin lugu, mille kohaselt Virgini juht Richard Branson olla istunud kord baaris ning vestelnud ta naaberpukil tasapisi napsu võtnud mehega, kes äsja ühest töökohast ära tulnud ja järgmist tööd polnud veel hakanud otsima. Vestluse käigus selgus, et mehe silmaring oli harukordselt avar, mõttekäigud köitvad ning suhtlusviis innustav.

Branson olla temalt pärinud: „Kui te tahaksite minu juurde tööle tulla, siis millist tööd te sooviksite teha?“ Mees vastanud, et kõige põnevam oleks praegu tegeleda pikaajalise strateegilise finantsplaneerimisega.

„Aga kuidas võiks kõlada teie ametinimetus?“ Mees mõtles veidi ning lausus: „Strateegilise finantsplaneerimise osakonna, ei, hoopis divisjoni, juht, või veel parem: peadirektor.“

„Ja kui palju te palka sooviksite?“ jätkas Branson asjast üha enam huvitudes. Mees pidas pika pausi ning lausus: „Kui saaksin teha täpselt seda tööd, mida tahaksin, ning mu visiitkaardil ilutseks mainekas ametikoha nimetus – see on mulle oluline –, siis see rahaline pool polegi nii oluline. Eelmises kohas sain 60 000 dollarit aastas, no nüüd võiks 70 000 ära tulla. Või 75 000 – see oleks veel parem.“

Mida selle peale vastas Branson? „Tere tulemast meeskonda, strateegilise finantsplaneerimise divisjoni peadirektor!“ Väidetavalt töötavat see mees endiselt Virginis.

Teeme 6.-8. oktoobrini coach Raimo Ülavere, psühholoogiatreener Kristel Rannamehe ja ametivend Rahiga Stockholmi laeval poolesajale meeskonnale ühiselt oluliste asjade elluviimise koolituse „Uus kurss“. Selle koolituse meeskonna koostasime täpselt sama põhimõttega: iga koolitaja ja tugimeeskonna liige teeb täpselt neid töid, mis talle endale meeldib. Tulemuseks on kõrgeima motivatsiooniga tiim, milles kunagi olen osalenud. Ja selle tiimiga loome Eestis ainulaadse koolituse, millel inimesed suudavad teha oma kõige olulisema projekti või protsessi ühised plaanid, mida nad saavad ja tahavad edukalt ka ellu viia.

2. Miks on ühist projekti vaja?

Esmalt oleme omavahel projekti osalistega selgeks vaielnud, miks seda projekti on üldse vaja. Kui vaidleme omavahel selgeks, miks on seda konkreetset projekti vaja, siis jõuame lõpuks koosmeelele ning saavutame ühise sihi, mille suunas koos edasi liikuda.

Pealegi aitab selline lähenemine vältida üht olulist projektide elluviimise kitsaskohta: mõni projektiga tegeleja võtab muidu kõige kiiremal ajal vinguva häälega küsida: „Aga miks seda projekti üldse vaja on?!“ Kui projekti vajadus selgeks vaielda, siis vahel juhtub ka nii, et projekti polegi vaja ning selle võib tegemata jätta.

3. Lepi kokku mängureeglid

Seejärel lepime kokku projekti elluviimise reeglites, näiteks selles, millist eelarvet me ei ületa, kui kiiresti käib kommunikatsioon, mida teeme tõrgete ilmnemise korral, kuidas omavahel suhtleme… Tean mitmeid ettevõtteid, mis täiustavad iga projekti alguses neid reegleid ning on loonud sel moel endale projektijuhtimise hea tava, millest juhinduvad pidevalt oma töös.

4. Sõnasta metsikult edukas tulemus

Kolmanda sammuna oleme sõnastanud projekti metsikult eduka tulemuse. Just nimelt metsikult eduka, mitte reaalse. Kui sõnastame eesmärgi nii nagu see oleks juba sündinud, siis näeme ja tunneme seda oma vaimusilmas juba praegu ning meil on lihtsam selle suunas edasi liikuda.

Me sõidame täpselt sinna, kuhu vaatame. Kui kujutame ette põldude vahel sirgelt jooksvat teed, mille ääres kasvab üksik puu, siis kuhu autod ja traktorid ühtelugu sõidavad, kui juht kaotab masina üle kontrolli? Loomulikult vastu puud, sest me sõidame sinna, kuhu me vaatame. Kui proovime kõigest hingest mingit probleemi vältida, siis kiiremini kui arvatagi põrkume just nimelt selle probleemiga.

Seega kui vaatame sarnaselt vormelisõitja või mootorratturiga, kes silmitseb kurvi võimalikult kiireks läbimiseks sellest väljumise punkti, edukat tulemust, siis tõenäoliselt ka jõuame selleni.

Eestlase jaoks on lugu küll natuke teine. Mida ütled, kui mõni asi on välja kukkunud parimal võimalikul moel? „Pole paha“, „Üsna normaalne“ või jõmised lihtsalt tunnustavalt „Käib kah“. Mitu aastat tagasi kirjutas majandusajakiri „The Economist“, kui eestlane ütleb mingi asja kohta „üsna normaalne“, siis paremini teha ei saa! Seega, kui oled läbi ja lõhki eestlane, sõnasta „üsna normaalne“ projekti tulemus, millega nii enam-vähem jääd pärast rahule. Muu maailma jaoks ongi see tulemus „metsikult edukas“.

5. Pane olulisemad tegevused kirja

Nüüd oleme visandanud olulisemad tegevused, mis viivad meid soovitava lõpptulemuseni. Esimese hooga me ei lisa kuupäevi ega tegevuste elluviijate nimesid, lihtsalt paneme koos kirja, mida meil on vaja koos teha. Seejärel paneme tegevused ajateljele ning iga osaleja võtab endale talle sobivaimad ülesanded. Kui inimene võtab ise endale kohustused, viib ta need ellu palju tõhusamalt ja edukamalt.

6. Loo järgmise kolme kuu plaan

Seejärel kaardistame järgmiseks kolmeks kuuks olukorra, milles oleme iga kuu lõpuks. Samuti paneb iga osaleja endale kirja oma järgmise kolme kuu eesmärgid.

Selleks, et see ei jääks pelgalt plaaniks, vaatame koos järgmise kuu eesmärki ning leiame ühiselt, mis on toimunud järgmise ja ülejärgmise nädala lõpuks. Iga osaleja sõnastab ka isikliku järgmise ja ülejärgmise nädala eesmärgid.

Kõik eesmärgid paneme kirja nii nagu need oleksid juba sündinud, siis tunnetad, tunned, kuuled ja näed saavutatud olukorda.

Viimase planeerimise sammuna paneb iga osaline kirja järgmise paari nädala igasse päeva ühe, kõige olulisema tegevuse, mis viib teda oma nädala eesmärgi täitmisele lähemale.

Nädala pärast vaatame koos möödunud nädalale tagasi ja planeerime järgmise kahe nädala tegevused.

Selline nädala kaupa jooksev planeerimine aitab meil hoida plaani piisavalt paindliku, et ootamatustega toime tulla ning ühist liikumissuunda vajadusel korrigeerida.

7. Hoia inimesed kursis

Võta kord nädalas aega, et parimal juhul korra oma meeskonnaga kohtuda, et koos vaadata ja arutada, kuidas kõige olulisem tegevus edeneb.

Sageli anname paar korda nädalas kõigile meilitsi teada, milliseid edusamme oleme teinud. Kui näeme, kui hästi tiimikaaslastel läheb, siis see annab ka endale jõudu ja energiat iga päev kõige olulisema projekti tegeleda kasvõi natuke niipea kui võimalik, sest ega me ole tiimikaaslastest halvemad.

Raimo Ülavere “Tagasi mängu”: 3 aasta tõhusaim äriraamat

5 põhjust, miks lugeda läbi hea kolleegi Raimo ÜlavereTagasi mängu“:

  • Saad enda ja oma meeskonna eesmärgid selgemalt paika panna. Raimo kirjutab, et aastane eesmärk ei toimi, aga kolme kuu oma töötab väga hästi. Loe raamatust lähemalt, miks.
  • Õpid, kuidas ennast ja oma meeskonda tulemuslikumalt juhtida. Raimo pakub raamatus mitu head töövahendit, mis aitavad teada saada, mis tegelikult toimub ning mida tegelikult peaksid ette võtma. Ega ta neid asju otse ütle, aga ta paneb sind mõtlema nende asjade üle.
  • Mõistad, mis on coaching ning kuidas see aitab sul paremini oma meeskonda eest vedada.
  • Saad teada, kuidas juhivad ettevõtet Eesti tippjuhid.
  • Kiire ülevaade coachingu töövahendeist enda ja teiste coachimiseks.

Soovitan Raimo raamatut mitte peamiselt seepärast, et oleme head tuttavad ja ametivennad. Soovitan raamatut, sest sellest oli mulle suur kasu: lugesin raamatu läbi ning see aitas mul muutuda oma töös paremaks ning olla ka parem meeskondade eestvedaja.

Raamatut osta saad kõige odavamalt Mindsweeperi lehelt või veidi kallimalt hästivarustatud raamatupoodidest.

Meelis Milder: tähista väikeseid võite

Selleks, et töötajaid hoida motiveerituna, on oluline tähistada igal nädalal väikeseid võite, ütles eile toimunud Fastleaderil ütles Baltika juht Meelis Milder. Siit soovitus Sulle:

  1. Tee igal nädalal kas ise või koos oma meeskonnaga korrapärast ülevaatust. Alternatiivina võite üle vaadata MarkITi moel, millised on olnud iga meeskonna liikme erinevad tegevused: olulised asjad, millega on veel aega küll, olulised kiired asjad ning ebaolulised kiired asjad. Just seda varianti kasutab MarkIT ning väga edukalt.
  2. Arutage 5-10 minutit selle üle, kuidas järgmine nädal muuta veel paremaks.
  3. Tähistage igaühe väikeseid võite, sest see aitab mõnusalt ja jõudsalt koos edasi minna.

Kui vajad abi selle protsessi käima panemisel, siis palun võta minuga ühendust – tulen hea meelega appi, sest mida enam meist liigub ajas arukalt, seda mõnusamaks läheb kõigi teiste elu. Minu telefon on endiselt 5029037 ja meiliaadress kristjan-at-selgepilt.ee.

Tegime Nordea jaemüügiinimestega tublisti tööd

Neljapäeval ja reedel sättisime Nordea Panga jaemüügi poole juhtide ja keskastme juhtide ajajuhtimist paremaks ning koolitusest tõuseb loodetavasti tublisti kasu. Mida tegime?

  • Enamik inimesi tuli koolitusele oma sülearvutiga, milles MS Outlook 2003.
  • Võtsime läpparid lahti ning häälestasime vaikevaated.
  • Käisime läbi kogu ajajuhtimise protsessi ning nii mõndagi asja harjutasime Outlookiga, et paremini meelde jääks ning pärast koolitust oleks lihtsam oma tööelu korda sättida.
  • Arutasime üsna põhjalikult selle üle, millistes asjades oleks vaja kokku leppida, et efektiivsemalt tegutseda. Loodan, et nende arutelude põhjal valmib juba lähiajal Nordea jaepanganduse juhtide ajajuhtimise hea tava, mille järgimine aitab meeskonnal veelgi efektiivsemalt tööd teha.

Inimesed jäid koolitusega rahule. Mõned osalejate kommentaarid pärast koolitust:

„Meeldis dialoogi ja arutelu vorm ja väga praktiline „hands on“ lähenemine.“
Teet Parring, segmendijuhtimise osakonna juht, Nordea Pank

„Koolitus ületas ootused – nii materjali ülesehituse kui tempo osas. Super!“
Milja Peiker, telefonipanga juht, Nordea Pank

„Meeldis, et kohe pabermaterjalide kõrval oli võimalk ise Outlookis järele proovida ja vajalikke seadistusi muuta, lisada ja ära võtta. Sain nii mõnegi nipi ja soovituse, mida saan ise koolitades kasutada.“
Marit Mardi, personaalpanganduse osakonna juht, Nordea Pank

„Rakendan Outlooki kalendri ja taskid enda jaoks tööle süsteemseks info talletamiseks -> asi kirjas, aju puhkab! [Mulle meeldis koolitusel] Suurepäraselt vahetu suhtlus, loogiliselt lihtsad näpunäited, kuidas ennast natukenegi süstematiseeritumaks saada.“
Hendrik Rannamets, igapäevapanganduse tootejuht, Nordea Pank.

„Saan seada oma ülesanded ja ideed süsteemi ja seeläbi rahuliku südamega magada, kuna „kõik on kirjas!“ Ma ei unusta midagi.“
Reet Kivi, mass-marketing segmendijuht, Nordea Pank

„Väga praktiline, saab kohe kasutada. Väga suur pluss, et ühe ettevõtte töötajad [osalesid] -> [koolitus] leiab kandepinda ja [õpitu] elluviimine läheb kiiresti käima.“
Reelika Areng, projektijuht, Nordea Pank

„Palju häid nippe ning igapäevaeluks vajalikku informatsiooni. Väga lahe ning asjalik koolitus. Soovitan kindlasti ka tuttavatele/sõpradele.“
Kristo Kokk, eluaseme finantseerimise tootejuht, Nordea Pank

Koolitus andis mullegi ühe mõtte: võib-olla võiksime korraldada kahepäevase Outlooki, pabermärkmiku või Google Calendari töötoa, milles osalejad saaksid juba koolitusel kõik vajalikud asjad kirja ning töödeldud. Kas keegi on huvitatud sellisel koolitusel osalemisest? Kui jah, palun anna mulle teada aadressil kristjan-at-selgepilt.ee või postituse kommentaarides.