Uus abivahend mu käel

Mu käele jõudis uus abimees: Botta Uno 24, mille soetasin Questo Designi kaudu.

Mulle meeldib selle vidina vastuoluline kontseptsioon – ega Botta Uno 24 võitnud ilmaasjata red dot disainiauhinda.

Selle asemel, et meeletult tiirelda ümber telje, teeb Uno 24 ainus osuti ühe tiiru ööpäevas, imiteerides Päikese liikumist taevas. Ainus pilguheit sihverplaadile ning ongi teada, kui palju kell umbkaudu on. Teoreetiliselt võiks ekvaatoril päikeselise ilmaga selle abil ka orienteeruda, sest kui sättida kell seieriga Päikese poole, siis kuupäevaaken osutab põhja.

Selline aega-küll-ligikaudsus on tegelikult ainult näiline, sest kella südames tuksub korralik ja täpne Ronda kvartsmehhanism. Pealegi avastasin, et saan kellaaega vaadata minuti-paari täpsusega (kui kaugel mingile kriipsule osuti asub), mis on minu jaoks täiesti piisav.

Enamikel puhkudel on siiski on mõnus ja rahustav heita pilk sihverplaadile ja tõdeda, et kell on veerand kaheteistkümne paiku ning varsti on aeg sööma minna. Pole ju vahet, mis kell täpselt on: peaasi, et enam-vähem ajataju olemas ning olemine mõnus.