Postitused

Heal juhil on aega

Mul on hea meel esitleda Selge Pildi järjekordset külalisblogijat, head kolleegi Raimo Ülaveret, kes on üks Eesti parimaid juhtide coach’e. Raimo aitab juhtidel jõuda selgusele olulistes asjades, mida on vaja teha, ning pakub tuge nende oluliste asjade ärategemisel. Muide – väike vihje – tal on kaks uut väga põnevat ja kasulikku väärtuspõhise coachingu toodet.

Kirjutades raamatut coachingust ja otsides kliente coachingu teenusele olen viimase kuu jooksul kohtunud kümnekonna Eesti tippjuhiga, kelle juhitavad ettevõtted kuuluvad nii käibe kui kasuminäitajatelt Eesti TOPi eesotsa. Inimestena väga erinevad, ka juhtimisstiililt ja arusaamiselt, mis on hea juhtimine – väga erinevad. Ent ühes tunduvad nad olevat üsna sarnased – neil on aega. Mida? Praeguses kriisis ja masus? Selgitan.

Selleks, et praegu ära elada, tuleb kolm korda kiiremini liigutada. Selleks, et praegu ellu jääda, tuleb neli korda rohkem tööd teha. Ja nii edasi. Erinevates vormingutes, kus muutujaks kordade arv, on sarnaseid lauseid pillatud meediasse ja omavahel hulganisti. Ja kindlasti on nendes lausetes kaalukas tõetera sees. Ent sageli jäetakse välja ütlemata kiiremini töötamise teine pool – kiirustada tasub targalt. Huupi ja kiirustades kirvega vehkides võib endale jala pihta lüüa.

Mida siis tippjuhid teevad? Kiirustavad. See on selge. Ent samas võtavad nad endale ja annavad ka oma alluvatele aega mõtlemiseks. Ja mõnedel puhkudel isegi mitte ainult mõtlemiseks, vaid niisama olemiseks, kolleegidega loba ajamiseks, kohtumisteks otseselt igapäeva äriga mitteseotud inimestega (nagu mina :)).

On selge, et praegu koguneb lauale oluliselt enam operatiivset reageerimist nõudvaid tegevusi, kui varem. Ning tsiteerides Swedbanki värsket finantsjuhti Erkki Raasukest: Praegu on peamine laud puhas hoida.

Kuid selge on ka see, et mida enam nõuavad tähelepanu kiiret reageerimist nõudvad tegevused, seda enam on vaja enne jooksma hakkamist veidi mõelda, a) kas ma pean tingimata ära tegema kõik need asjad. Mul on tunne, et mõnikord on juhid endale haaranud tööülesanded, mida suudaks korralikult ära teha heal juhul kolme järeltuleva põlve jooksul. Teisisõnu, võib-olla tasub alustuseks mõelda hoopis sedapidi – mis on need asjad, mida ma EI pea ära tegema? ja b) mis on need asjad, mida ma pean ära tegema kohe, mis kannatavad homseni, järgmise nädalani. Sõnaga, panna tegevused ajateljele (see on see, mida valdab imehästi Kristjan).

Läbi mõtlemine enne jooksma hakkamist on üks koht, kuhu tippjuhid endale aega tekitavad. Ning teine koht on aeg iseendale. Sinna mahuvad ka eelpool nimetatud kolleegidega lobisemine ja kohtumised otseselt mitte äriga seotud inimestega. Kuid sinna mahuvad ka kohtumised iseendaga – toimugu see töökabinetis, metsas jooksurajal või raamatut lugedes. See on koht, kust leitakse suur osa ideid, lahendusi. Lugesin hiljuti uuringust, mis väitis, et üks tulemuslikumaid probleemilahendusi viise on laskuda poolunne ning lasta ajul ise lahendus leida. Ma ei tea, kas see on kõigi jaoks parim, ent selge on see, et lahendus ei pruugi tulla koosolekult koosolekule tormates.

Seega – vaja on kiirustada ja rohkem tööd teha – kahtlemata. Ent samas on vaja seda teha ka targemalt kui kunagi varem. Sõelaga vett tassides pole vahet, kas sa jooksed või kõnnid, vesi läheb kaduma niikuinii. Võib-olla oleks mõistlik oleks enne mõelda, siis võtta ämber ja seejärel üritada sammu kiirendada.

Nädalane kiirülevaatus annab selguse

Vahel lihtsalt ei jõua või ei taha teha korralikku iganädalast ülevaatust. Sel juhul päästab nädala-paari jooksul olukorra kiirülevaatus, mis nõuab 10-15 minutit:

  • Vaata läbi möödunud nädal ja tunnusta end
  • Hoolitse selle eest, et ükski tegevus pole jäänud laokile – vaata kiirelt läbi nõupidamiste märkmed
  • Vaata järgmist paari nädalat ning leia järgmise nädala igasse päeva vähemalt üks oluline tegevus, mis on seotud su eesmärkidega; samuti hoolitse selle eest, et järgmise paari nädala olulisi sündmusi ettevalmistavad tegevused oleksid kirjas
  • Valmis.

Hommikune sauna- või jooksuülevaatus

Teadvustasin täna hommikul taas sauna- või jooksuülevaatuse võlu: ühel hommikul käin ujumas ja saunas ning teisel hommikul jällegi jooksmas ja metsa all qigongi harjutamas. Peale parema tervise pakuvad need hommikused harjutused veel üht olulist asja – selgust saabuvas päevas.

Sageli mõtlen hommikusörki tehes või saunas higistades läbi, milliste oluliste asjadega pean täna toime tulema. Ei, see pole pingeline mõttetöö, vaid selline rahulik mõtiskelu – lasen korra oma väljakutsed ja probleemid endast läbi ning vaatlen neid. Vaatluse käigus kerkivad pinnale kõige olulisemad, millega tuleb eelkõige tegeleda. Need 4-5 asja jätan meelde ning kui lülitan mobiili taas sisse, panen endale kirja.

Seejärel enne, kui asun uusi e-kirju ja säutse lugema, teen ära nimekirjast esimese asja (kui see võtab kauem, siis alustan ja teen seda kasvõi natuke). Sel moel saan iga päev vähemalt ühe olulise asja tehtud.

Proovi seda meetodit: võta igal hommikul rahulik 5-10 minutit, et veidi rahulikult mõelda, mida eesolev päev Sulle pakub ja Sinult ootab. Pane need paar asja kirja, vähemalt alusta esimesega ja alles seejärel lase maailmal oma päeva sisse sõita. Proovi seda paar-kolm päeva ja siis vaata tagasi, kas sellest oli kasu ning kas jõudsid rohkem tähelepanu pöörata olulistele asjadele.

Sellised uitmõtted lisaks eilsele postitusele ja selle kommentaaridele.

Anonüümsed meilisõltlased

Kuidas algab tavaliselt Sinu päev? Loomulikult: loed e-kirju ja võib-olla ka vaatad, mis Twitteris või Facebookis uut. Ja ongi tunnike läinud. Vahel ka paar.

Mul endalgi tuleb vahel sama viga juurde. Kui vaatad õhtul päeva üle, siis avastad, et hommikul läks tund-paar lihtsalt kaduma. Ehk peaks looma anonüümsete meilisõltlaste klubi? Inimesed kogunevad ja alustavad oma juttu: “Tere, mina olen Kristjan ning olen anonüümne meilisõltlane.” Tegelikult me ei pea ju kogu aeg meili kontrollima ega ka hommikul esimese asjana tormama kirjadele vastama.

Ma ei taha öelda, et meilikastile pilguheitmises oleks midagi halba. Meilide töötlemine koosneb kahest osast: vaatad, mida e-postituvid on su postkasti kokku kandnud, ning teise osana vastad kirjadele ning sõelud neist tegevusi välja.

Proovin oma elu korraldada nii, et hommikuti küll viskan kiirelt pilgu meilikastile peale – kas seal on asju, mis vajavad kohest tegutsemist. Aga kõikidele kirjadele vastan ja sõelun neist tegevusi välja kord päevas tunnise sessiooni jooksul; minu puhul toimub see tavaliselt pärastlõunal. Sellega hoian aega oluliselt kokku ning säästan iga päev tunni.

Kui palju päevast planeerida?

Sakslaste uuringud näitavad, et kui paned tegevuse kalendrisse kirja, siis teed selle asja ära neli korda tõenäolisemalt. Aga kui palju kalendrisse kirja panna ajaliselt?

Kas oled kunagi märganud seda, et soovid hakata ülitubliks ning planeerid hoolikalt päeva minutipealt ära? Ja siis tulevad ootamatused ja loovad plaani täiesti sassi? Ja pärast on stress veel suurem kui enne?

Siit soovitus: planeeri päevast ära hakatuseks kolmandik kuni pool, aga pea päevaplaanist täpselt kinni – käitu sama moodi nagu kõik need tegevused oleksid nõupidamised teiste inimestega. Endale antud lubadusi tuleb pidada ju vähemalt sama hoolsalt kui teistele antud lubadusi. Kui sellest hoolimata ei õnnestunud plaanidest kinni pidada, pane kirja, mis kallutas sind valitud kursilt kõrvale, ning edaspidi arvesta reaalsusega rohkem – sellega, kui palju sa tegelikult saad oma päevadest planeerida.

Sellisel moel planeeri ette nädal-paar ja hoolitse selle eest, et iga päev teeksid vähemalt ühe olulise asjaga märkimisväärse sammu edasi. See aitab asju varasemast kiiremini edasi liigutada.

Ära ole täiuslik – kasuta visandamist

Mida aeg edasi, seda rohkem meeldib mulle visandada. Selle asemel, et kirjutada valmis kogu pakkumine, visandan seda sammhaaval ning enne valmimist teen sellele peale 5-10 “ringi”. Enam ei kirjuta valmis kogu artiklit, vaid lisan sellesse järjest mõtteid, vahepeal tõstan neid ümber ja tiirutan artiklis, lisades ja eemaldades mõtteid.

Kuna visandamine on loomulik tegevus, siis saab tulemus sageli palju parem kui nui neljaks põhimõttel asi algusest lõpuni ära teha. Visandamine ei sea tarbetuid kohuseid. Lihtne näide: “Visanda oma mõtted müügi kasvatamise kohta” on palju leebem kui “Loo perfektne ettevõtte müügi kasvatamise plaan.” Visandamise käigus pääseb mõte vabamalt lendu ning mõttekrampi esineb haruharva.

Pealegi on visandamist palju lihtsam alustada kui asjade täiuslikul moel elluviimist. Visandamine ei pane kohustust asi lõpetada tippkvaliteedi saavutamisega. Selle asemel vaikselt nokitsed asja kallal ja parandad seda. Ning tulemus saab hea ja stressivaba.

Mis on su järgmine tegevus?

See David Alleni küsimus aitab oluliselt asju edasi liigutada. Teed ühe tegevuse ära ja küsid endalt: “Mis on minu järgmine tegevus, et asjad soovitud suunas edasi liiguksid?” Ning seejärel võtad järgmise tegevuse ette. Nii lihtne see ongi.

PS: Uurisin vahepeal, kuidas inimestel läheb nüüd, mitu kuud pärast koolitusel käimist. Suur tänu kõigile vastajatele! On ikka mõnus lugeda küll, kui inimestel on koolitusest kasu. Loe näiteks, mida kirjutab BIGBANKi siseauditi üksuse juht Key Aria.

Nakkuslik optimism levib – tüvi N1O1

Sageli astub mu koolitustel keegi esimesel vaheajal ligi ja pärib: “Kuidagi kahtlaselt positiivne olemine on… Kust küll kogu see energia?” Ja koolituse lõpus pakatavad mitmed osalejad energiast, positiivsusest ja optimismist.

Iga kord, kui pean kuskil esinema (kasvõi teisipäeva hommikul qigongi teemadel Terevisioonis), siis inimesed pärivad, mille üle ma küll pidevalt rõõmustan.

Miks ma hoolitsen selle eest, et kui vähegi võimalik, hoida rõõmsat meeleolu ning levitada optimisminakkuse tüve N1O1 ja kutsub üles ka sind seda tegema? See ju mõjub totakalt! Mida, sa, hing, rõõmustad, kui ümberringi lokkab majandussurutis, ilm on vihmane ning ilmatargad lubavad kehva suve?!

Vladislav Koržets kirjutas mõne aja eest ühes näppu juhtunud ajakirjas: “See, kuidas ma maailma vastu võtan, sõltub eelkõige minust, mitte maailmast.” Sajanditevanune tõde, aga taas kenasti ja selgelt sõnastatud. Kui võtad maailma positiivselt, on su elu palju külluslikum ning mõnusam. Kui naeratad ja oled lustlik, siis see suhtumine levib nakkuslikult (vaata ka lühifilmi “Validation“) ning maailm muutub paremaks ja elada on palju-palju mõnusam.

Kuidas sellist suhtumist saavutada? Retsept on lihtne:

  1. Mõtle tuju heaks. Mõtle eelkõige positiivsetele asjadele, mis lähevad hästi ning mille üle sul on hea meel. Kui sa mõtled, et sul on hea tuju, siis sul ongi. Ära vaeva pead sellele mõtlemisele, miks sul ei peaks hea tuju olema. Selmet otsi häid asju oma elus, mille üle tänulik olla.
  2. Tunnusta end ja teisi regulaarselt. Vaata iga päeva lõpus üle, mille kasuliku ja heaga tulid toime ning mida head teised tegid. Tunnusta nii ennast kui ka teisi nende saavutuste eest.
  3. Ära muretse. Kuigi eestlase lemmikroog on muretainas, ei loo muretsemine häid lahendusi, vaid ainult kulutab energiat. Otsi probleemidele koos ligimestega lahendusi, kõrvalda jamasid põhjustanud süsteemi vigu, aga ära mõtle selle peale, et asjad on pöördumatult halvasti. Elu on näidanud: kõik asjad lahenevad parimal võimalikul moel. Seda isegi siis, kui alguses tundub teisiti. Muretsemise asemel vaatle olukorda ning leia heatujuliselt, mida edasi teha, et maailma ning teiste ja enda elu parandada.
  4. Jäta ruumi kaastundele. See kõik ei tähenda seda, et sa ei tunne kannatajatele kaasa. Kaastunne ja hoolimine parandavad maailma sama moodi nagu positiivne ellusuhtumine. Samas pole kaastunne haletsus. Kaastunne on võime siiralt elada kaasa teiste inimeste elule ja sel moel leevendada nende koormat.
  5. Täna inimesi. Tee täna proovi ühe Marshall Goldsmithi soovitusega: ütle inimestele täna rohkem “aitäh!” kui tavaliselt. Kui keegi aitab sind, täna teda. See on imelihtne viis muuta elu paremaks ning maksab napi sekundi. Proovi.

Katseta neid viit nippi täna ning õhtul vaata päevale tagasi, kas see oli eilsest parem või halvem. Ja siis otsusta, kuidas käitud homme.

Unistuste kalendermärkmik

Milline võiks olla maailma parim kalendermärkmik? Seda peaks saama võimalikult lihtsalt kasutada, pakkuma ülevaadet tegemist vajavatest asjadest ning, mis kõige tähtsam, see peaks vähendama meis stressi ning aitama meil võimalikult loomulikult tegutseda.

Suurem osa mu koolitustel osalejatest kasutab tavalist kalendermärkmikku või kaustikut, et oma tegevusi kirja panna. Neid kõiki kirjeldab ühine omadus: nad pole praeguse süsteemiga rahul ja otsivad mugavamat ning efektiivsemat ajajuhtimise lahendust. Viimase paari aasta jooksul olen leidnud erinevatest ajajuhtimissüsteemidest ning enda ja koolitustel osalejate kogemusest kombineeritud lahenduse, mis sobib suuremale osale pabermärkmiku kasutajatele väga hästi.

Talleta ideed hoolikalt

Esmalt oleks hea, kui me ei kaotaks enam ühtki ideed – selleks võiksime kõik tegemist vajavad asjad kirja panna.

Esimese sammuna vähenda uute tegevuste kirjapanekukohtade hulka. Kalendermärkmiku vahele pane indekskleebis, mille abil saad kiirelt avada ideedelehe, et sinna kirja panna tegemist vajavad asjad. Kõik saabuvad dokumendid kogu ühte ümbrikusse, mida tühjendad korra päevas. Kiirelt ideede kogumiseks võib olla abi ka märkmepaberitest, mille köidad ühte kirjaklambriga. Autos on abi käigukangi lähedale või armatuurlaua kõrvale paigutatud post-it’i blokist ja pastakast.

Kord päevas vaata kõik ideed läbi ja hoolitse selle eest, et päeva lõpuks oled otsustanud, mida hakkad pihta iga idee, tegemist vajava asja või e-kirjast tulenevate tegevustega.

Visioon ja eesmärgid silme ette

Märkmiku esimestele lehtedele pane kirja 3-5 aasta visioon ning visioonist tulenevad kokku kuni kümme era- ja tööelu eesmärki.

Eesmärgid sõnasta nii nagu need oleks juba saavutatud – see motiveerib tegutsema. Ja loomulikult peaksid eesmärgid olema konkreetsed ja mõõdetavad. Mida selgem on eesmärk, seda lihtsam on mõista, mida peame eesmärgi saavutamiseks konkreetselt tegema.

Selgelt sõnastatud eesmärgid aitavad vältida igapäeva pisiasjadesse mattumist. Iga tegevuse puhul saad otsustada selle prioriteedi vaadates, kas tegevus on vajalik eesmärgi saavutamiseks. Kui tegevus pole seotud eesmärgiga, siis kaalu, kas see on vajalik riskite juhtimiseks, suhete loomiseks, hoidmiseks või parandamiseks või kas see loob uusi, tulevikus väga palju kasu tõotavaid võimalusi. Kui tegevus pole seotud ühegagi neist, kaalu tõsiselt tegevusest loobumist.

Juhi end autofookusega

Mõne kuu eest kirjutasin Briti ajajuhtimisguru Mark Forsteri Mañana-printsiibist – nüüd on ta seda oluliselt edasi arendanud ja kutsub uut süsteemi Autofocuseks.

Autofookuse puhul paned tegevusnimestikku teineteise alla kirja asjad, mida kavatsed teha. Tegevuste kirjeldamisel ole konkreetne: selmet kirjutada „Auto tuleb remonti viia“ kasuta väljendit „Helista autoremondi töökotta“. Kasuta aktiivset verbi ja ütle täpselt, mida pead tegema. Sel moel täidad ilmselt mitu lehekülge.

Nüüd võtad ette esimese tegevuste lehekülje ja loed kirjapandud asjad läbi ilma, et ühegagi neist tegeleksid. Järgmisena uuri tegevusi seni, kuni neist üks jääb silma ja tunned, et praegu on õige hetk sellega tegelemiseks. Tööta väljavalitud tegevusega seni, kuni tahad. Pärast seda kriipsuta tegevus läbi ning lisa nimekirja lõppu, kui sa sellega ühele poole ei jõudnud. Kui lõpetasid tegevuse, küsi endalt: „Mis on järgmine tegevus, et jõuda eduka tulemuseni?“ Pane see tegevus nimekirja lõppu kirja.

Jätka tegevuste läbivaatuse ja tegutsemisega sama süsteemi kasutades. Ära liigu järgmisele lehele enne, kui oled teinud ära kõik asjad, mida tõesti kavatsed teha ning mille teostamiseks oled valmis.

Kui enam ükski tegevus lehel esile ei tõuse, liigud järgmisele lehele ja kordad protsessi. Kui jõuad viimase tegevuste lehe lõppu, alusta taas esimeselt „aktiivselt“ lehelt ehk lehelt, millel on tegemata töid.

Kui lehele jäävad alles asjad, millega sa niipea ei kavatse tegeleda, märgista need markeriga või lisa need tulevikutegevuste nimekirja. Ära tegele nendega enne paari nädala möödumist. Kui siiski tahad mõne neist teoks teha, siis jaga see ülesanne väiksemateks tükkideks ja lisa nimekirja lõppu.

Tee esimese „aktiivse“ lehe ülanurka rist – siis leiad selle kiiresti. Kui lehele pole jäänud ühtegi tegevust, tõmba ristile ring ümber.

Kõik delegeeritud tegevused pane eraldi lehele kirja, siis on hea sealt järge ajades inimestele meelde tuletada, et nad lubasid midagi teha. Selline meenutamine on igati asjakohane, kui sa pole delegeeritud tegevuse käigu kohta viimase kahe päeva jooksul midagi kuulnud – vastasel juhul võib tegevus ripakile jääda.

Hea kalender

Kalendrisse pane kirja nii vähe kui võimalik – seal on peamiselt kokkulepitud kohtumised ning kogupäevasündmustena ka asjad, mida tuleb tingimata konkreetsel päeval teha. Samuti võib kogupäevasündmusena panna kirja need delegeeritud tegevused, mille puhul olete töö valmimise ajas kokku leppinud.

Igapäevasel tegutsemisel lähtud suurema osa ajast Autofookuse nimekirjast – selle võtad ette niipea, kui kalendris konkreetset sündmust ees pole. Kui sul on käsi mõni väga oluline suurem tegevus, siis tegele sellega iga päev nii pea kui võimalik kasvõi natuke. Sel juhul saad olulist projekti iga päev edasi liigutada.

Ülevaatus loob selguse

Iga päeva alguses või lõpus võta hetk, et otsustada, mida teed päeva jooksul kogutud tegevustega. Samuti vaata üle möödunud päev, kiida end hea päeva eest ja vaata üle, kas kõik kavandatud asjad said tehtud. Seejärel viska pilk eesootavale päevale ning pane end mõttes valmis; võib-olla tuleks veel midagi teha, et paremini valmistuda?
Kord nädalas võta tund segamatut aega, et üle vaadata oluliste projektide käekäik ning seada elu märkmikus kooskõlla eluga sinu ümber – siis saad olla kindel, et märkmik kajastab tegelikku elu ning selle loodud vajadusi.

Märkmiku vahel kanna kaasas käesoleva ja järgmise aasta-paari aastakalendrit ning viimase kuu ja järgmise kolme kuu üksikasjalikumat päevakalendrit. Mõni päev enne kuu vahetumist võtad üle-eelmise kuu lehed välja ning lisad ühe kuu jagu lehti juurde, et järgmise kolm kuu info oleks pidevalt kaasas. Samuti kannad üle vajaliku info aastakalendrist.

Järgmises selle seeria postituses räägin ca kuu pärast sellest, kuidas tasuta või väga odavate veebivahenditega luua hea endajuhtimissüsteem

Kevadine suurpuhastus

Käes on kevadise suurpuhastuse aeg: kraamime puhtaks oma elamise, aia, keldrid-kuurid, ehk isegi töölaua… Ehk teeks nii, et sel aastal tuleb kevad teisiti – ehk puhastaks tänavu kevadel ka pea seal laokil olevaist painajaist, mida põhjustavad tegemist vajavad asjad?

Hakatuseks võta tund-paar segamatut aega ning pane kirja kõik meeles tähelepanu köitvad ja tegemist nõudvad asjad; üks asi reale, nii kiiresti kui võimalik. Selle käigus ära prioritiseeri ega analüüsi – pane lihtsalt kõik asjad kirja paberilehele või arvutisse.

Kuidas tunne on? Kas stress kasvas või vähenes? Tavaliselt väheneb, sest maailm ja meid ees ootavad kohustused selginevad.

Nüüd võime hakata peast paberile kolitud mõtteid täpsemalt uurima – ikka ükshaaval, esimesest alustades ja viimasega lõpetades. Millega on tegemist? Miks see asi on oluline? Mida peame täpselt tegema, et selle kirjapandud asjaga edasi liikuda?

Oletame, et kirjutasid muuhulgas üles tegevuse „Otsida uusi kliente“. See on oluline, aga kes neid otsib? Kui sina ise, siis kas võiks pigem öelda „Otsi uusi kliente“? Aga kuidas sa neid otsid? Kui õige helistaks praeguste rahulolevate klientide võtmeisikud läbi, koguks ühtlasi tagasisidet ja uuriks, kas neil on soovitada uusi kliente? Ja kellele neist esimesena helistan? Võib-olla tuleks võtmeisikute nimekiri koostada? Paneme siis oma tegevusnimestikku kirja „Koosta võtmeklientide nimekiri, et nende käest koguda tagasisidet ja nende abil leida uusi kliente“. Kõlab ju paremini ja konkreetsemalt kui „Otsida uusi kliente“!

Kui mõttepuhastus on läbi, valid neist olulisima tegevus ja hakkad sellega lihtsalt pihta. Kui lõpetad tegevuse, küsid endalt: „Mis on mu järgmine samm, et jõuda eesmärgini?“ Pärast sellele küsimusele vastamist „tõlgid“ tegevuse endale arusaadavasse keelde ning viid taas sobival hetkel ellu. Oluline on panna asjad selgelt kirja nii, et mõistad hetkega, mida, millal, kus ja kuidas pead tegema.

Sel moel selgita välja kõikide oluliste asjadega, mida pead ühe või teise asjaga konkreetselt pihta hakkama – kuidas, kus ja miks tegeled nende asjadega. Ebaolulised asjad viska minema, talleta arhiivis või lisa tegevusnimestikku nimega „Tulevikus võib-olla ühel ilusal päeval“ – viimane on ideede inkubaator, millesse vaatad kord-paar kuus ja vajadusel võtad ideetibu välja ning kasvatad ta võimsaks tegevuseks.

Kutsun säärast käitumist mõttepuhastuseks ega kujuta ette, et suudaksin selleta toime tulla.

Kui mõttepuhastus leevendas stressi, siis varu üks rahulik päev, et sellega põhjalikumalt tegeleda, sest tegelikult ei piirdu mõttepuhastus ainult meie ajuga. Korda sama protsessi oma töölauaga: vaata, mida sulle räägivad laual lebavad asjad; ehk mõni neist nõuab tegutsemist. Pane kõik need asjad kirja.

Seejärel võta ette arvuti saabuvate kirjade kaust ja viimaste koosolekute märkmed. Kirjuta üles tegutsemist nõudvad asjad. Kui e-kirju on väga palju, tee uus kaust „Vanad e-kirjad“, millesse tõsta kõik, üle kahe kuu vanused kirjad. Ning viimase paari kuu omad käi järjest läbi ning sõnasta nendega seonduvad tegevused.

Siis võta ette kodune keskkond: mida räägivad sulle kappides, keldririiulitel, garaažinurgas seisvad asjad. Ehk nõuab mõni neist tegutsemist?

Pärast sellist kevadist suurpuhastust on pilt varasemast märksa selgem ning meenub nii mõnigi ununenud kohustus või soov.

Pärast esimest põhjalikku mõttepuhastust korralda seda iga päev, et vältida mõtterisu kuhjumist. Niipea, kui tuleb mõni idee, meenub tegemist vajav asi või keegi soovib, et midagi teeksid, pane see kirja. Korra-paar päevas käi nimekirja läbi ja otsusta, millal, kuidas ja mida täpselt teed oluliste asjadega. Ma olen kasutanud seda mitu aastat – unustan ideid haruharva, elu on muutunud stressivabamaks ning tean täpselt, mida ja kuidas teha, et eesmärke saavutada.

Miks rõhutan mõtete ja tähelepanu köitvate asjade kirjapaneku vajadust? Peamine põhjus peitub selles, et inimene suudab korraga meeles pidada tavaliselt kuut kuni kaheksat asja. Kui meile tuleb mingi idee või keegi tahab, et teeksime midagi, siis see töökäsk talletub lühiajalisse mällu nagu ka järgmine ja ülejärgmine. Ühel hetkel see mälu täitub ning töötlemata asjad liiguvad korrastamata kujul edasi teistesse aju osadesse kuni nad ühel – tavaliselt kõige sobimatumal – hetkel end meile meenutavad. Aja jooksul selliste painajate hulk kuhjub. Nagu neist tingitud distress.

Peale piiratud mahu on lühimälul veel mitu halba külge, mille muutmine näib ilmvõimatuna. Kui sa pole läbinud mälutreeningut või ei paista silma looduse poolt antud harukordselt struktuurse mõtlemisega, siis valitseb meie peas täielik korralagedus, mille kõrval näib suvalise teismelise pahupidi pööratud tuba organiseerituse musternäitena. Asja teeb hullemaks seegi, et mälul puudub mineviku- ja tulevikutaju – see ei suuda tavaliselt eristada kiireloomulisi asju neist, milleni veel jupp aega.

Ainus lahendus on kasutada mälust usaldusväärsemat süsteemi: siis valivad painajad selle endale uueks eluasemeks ega piina meid. Lõpptulemusena saame kulutada rohkem aega sellele, et mõelda, mida erinevate asjadega pihta hakata ja kuidas neid lahendada, selle asemel, et vaevata oma pead abstraksete ja sihitute uitmõtetega sellest, mida kõike peaksime tegema.

Sel aastal võiks ju kevad tulla tänu mõttepuhastusele teisiti. Nagu ülejäänud eesootavad aastadki.