Ajajuhtimise hea tava säästab ettevõtte raha ja aega

/1 Comment/in , , , ,

Kui ettevõte jõuab kokkuleppele ajajuhtimise heas tavas, siis see muudab organisatsiooni efektiivsemaks, äriprotsessi sujuvamaks ning võtab pingeid maha.

Kas kujutad ette organisatsiooni, kus enne nõupidamisi on osalejad alati teinud eeltöö, nõupidamised lepitakse kokku tavaliselt nädalajagu ette, koosolekul pühendatakse suurem osa ajast asjakohasele arutelule päevateemadest kõrvale kaldumata ning viis minutit pärast nõupidamise lõppu saavad osalejad selle memo, milles kirjas, mida iga osaleja peab järgmiseks tegema, et protsess edasi liiguks? Kui sageli juhtub nii sinu meeskonnas?

Nõupidamine on väga kallis töövahend. Kümne osalejaga tunnine koosolek maksab sõltuvalt osalejate palgatasemest 1500-5000 krooni, kui arvestada ainult otsest palgakulu. Juhul, kui tegemist on inimestega, kelle töö eest esitame kliendile arve, näiteks 700 krooni tunnist, siis on tegelik kulu suurem, 7000 krooni ringis. Järelikult oleks igati arukas koosolekuid läbi viia nii tõhusalt kui võimalik, aga selleks tuleb teha eeltööd, olla nõupidamisel efektiivne ning tagada nõupidamisele järgnev sujuv kommunikatsioon.

Mis juhtuks, kui meil oleks ühine kokkulepe, mis paneks selle kõik paika? Lepime kokku, et koosoleku kutses on selgelt kirjas nõupidamise eesmärk ning eeltöö, mida osaleja peab enne kohtumist tegema. Samuti on kutsele lisatud kõik dokumendid, mida on vaja nõupidamise ettevalmistuseks. Ja paar päeva enne nõupidamist annavad inimesed kiirelt teada, kuidas läheb kohtumiseks ettevalmistus.

Koosolekule saabuvad kõik osalejad täpselt ning me ei pea ootama hilinejate järel ega kulutama aega nende briifimiseks. Osalejad lülitavad nõupidamise ajaks telefonid välja ning keskenduvad arutlusele kogu tähelepanuga. Päevakorrast peame kinni minuti-paari täpsusega, juht innustab osalejaid ning hoiab koosolekut selle raamides ning koosoleku lõpuks vormub protokoll, mis paneb paika, mida ja kuidas teeme edasi.

Pärast koosolekut on osalejatel nende edasised ülesanded selged, nagu on klaar ka see, millal ja millistel teemadel toimub järgmine koosolek. Oleks ju mõnus?

Või võtame meeskonna töötajate aja ühise planeerimise. Kujuta hetkeks ette, mis saaks, kui kõik su meeskonna liikmed jagaksid oma kalendrit teistega. Kogu tiim planeeriks oma kalendri kaks nädalat ette nii, et igasse päeva jääb paar-kolm tundi erakorralisteks ja ootamatuteks töödeks. Ning kogu meeskonnal on kokku lepitud, et nõupidamised toimuvad näiteks teisipäeva ja neljapäeva pärastlõunasel ajal. Saaksime ju lihtsamalt hakkama?

Seejärel paneksime paika reageerimiskiiruse nii sise- kui ka välissuhtluses. Lepime kokku, et kui helistatakse mobiiltelefonile hetkel, kui me ei saa vastata, siis helistame tagasi. E-kirjadel hoiame pilku peal kord tunnis, kuid neile vastame kord või paar päevas, et säästa tegevusi rühmitades aega. Ning kõik inimesed teavad, et kui saame e-kirja, siis vastame sellele hiljemalt ühe tööpäeva jooksul.

Teeme ühe sammu veel edasi: kui palju see annaks juurde, kui teaksime, millised tööd kedagi ees ootavad? Igaühe tööde nimestikku saavad vaadata kõik meeskonna liikmed, et saaksime vajadusel küsida hetkel vähem koormatud inimestelt abi. Samuti koguksime kõik üldisemad probleemid ja arendusideed ühisesse virtuaalsesse salve… Ning kord kuus vaataksime ideed üle, et neist parimad kiirelt ja otsusekindlalt ellu viia.

Kui töökoorem muutub liiga rängaks ja teame, et me ei suuda parimagi tahtmise korral tööd tähtajaks lõpetada, siis anname sellest teistele nii ruttu teada kui võimalik. Ja seejärel otsustame, kas skoopi kärpida, jagada tööd kolleegidega või tähtaega edasi lükata, et saaksime aru, millal ja millises mahus tegelikult saame tööga ühele poole.

Ja kui veel paneks e-kirjadele korrektsed pealkirjad, näiteks „Infoks: klient meie tööga rahul“ või „Tegemiseks: Koosta ja saada kliendile pakkumine“ või „Vajan otsust: kui suure krediidi kehtestame kuldklientidele?“ Kui palju see kiirendaks meie tööd?

Näib idealistlikuna ning liiga ilusana, et olla tõsi? Mitme ettevõtte ja organisatsiooniga oleme ajurünnaku käigus pannud kõik sellised omavahelised kokkulepped paika leheküljelises dokumendis, millel nimeks „Ajajuhtimise hea tava“. Ülaltoodud mõtted on pärit erinevatelt ettevõtetelt, kuid neid kõiki ühendavad paar joont: pärast seda, kui inimesed ise on moderaatori kaasabil tuvastanud oma meeskonna ajajuhtimisprobleemid ning leidnud ühised lahendused nende ületamiseks, on meeskond muutunud kuni viiendiku efektiivsemaks ning äriprotsess oluliselt sujuvamaks, sest inimesed saavad asjadest sama moodi aru ning ootamatuste ja „äkkrünnakute“ hulk on vähenenud. Ning sellises meeskonnas inimestel ka rahulikum, pingevabam ja meeldivam töötada ning see suurendab töötajate motivatsiooni.

Seega, kui tahad protsessi kiirendada, kaasa inimesi ja loo kokkulepe. Ning hakka selle loomist planeerima juba täna. Kui soovid selles abi, palun võta ühendust kristjan-at-selgepilt.ee või helista 502 9037.

Tagasi kooli: kuidas anda hea tund?

/1 Comment/in ,

Mida tegin täna Keila Koolis 10. klassile aja lugu õpetades paremini kui eelmisel aastal:

  1. Vähem on rohkem: tundi ette valmistades keskendu max 3 teemale.
  2. Alusta tundi õpilaste aktiveerimisega, anna neile näiteks mõni lühike rühmatöö teha.
  3. Ütle tunni alguses, millest räägid, ning tunni lõpus võta räägitu kokku.

Mida õppisin täna ja mida teen järgmisel aastal teisiti:

  1. Suhtle enne tundi kooliga ja uuri järgi, millises klassis tund toimub. Täna selgus üllatusena, et tund oli arvutiklassis – kui oleksin seda varem teadnud, oleks teinud hoopis teistsuguse sisuga tunni. Uuri samuti, kas on olemas projektor – tänases klassis see ei töötanud, seega seina poleks ma saanud web2.0 asju näidata.
  2. Kaasa õpilasi kogu tunni jooksul, mitte ainult alguses.
  3. Kontrolli kogu tunni vältel, kas õpilased ikka saavad aru, millest räägid.
  4. Kasuta head eesti keelt ja väldi slängi. Tänapäeva õpilaste arusaam erineb kardinaalselt meie põlvkonna omast ja sellest, mida meie peame noortepäraseks kõnepruugiks. Räägi tavalises eesti keeles ja kõik saavad aru, millest jutt käib.

Järgmisel aastal annan kindlasti veel parema tunni ning soovin kõigile, kes veel sel nädalal teel “Tagasi kooli” edukat tundi!

Jalg põrandale!

/1 Comment/in , , ,

Ärkasin täna hommikul ega tahtnud end kuidagi voodist välja ajada, kuigi otsustasin juba eile õhtul, et täna lähen kindlasti jooksma ning seejärel metsa alla võimlema. Voodi oli lihtsalt nii mõnus ja soe.

„Kus sa täna ikka lähed, homme võib ju ka…“ nurrus laisavõitu hääl mu peas. Õnneks tunnen seda Destruktiivset Häält juba ammu – tavaliselt soovitab ta esmapilgul mõnusaid, ent pikemas tulevikus halbu asju. Mu peas elab ka Konstruktiivne Hääl, kuid tema polnud veel ärganud.

Pikutasin edasi ning olin kahevahel: kas minna jooksma või mitte. Pärast hommikusörki tunneksin end mõnusalt reipana, aga teisest küljes voodis oli ka hea vedeleda…

Nüüd virgus ka Konstruktiivne Hääl, kes ümises unesegasena: „Pane jalg põrandale.“ Misasja? Lolliks läinud, leidis Destruktiivne Hääl. Aga Konstruktiivne Hääl ei andnud alla: „No mida sa passid, pane lihtsalt üks jalg põrandale, ega sa ju sellepärast veel jooksma lähe!“

Tõesti ei lähe. Mis selles ikka halba on, ajasin parema jala voodist välja ja astusin põrandale. Ning vasaku tagantjärgi. Istusin voodi serval ning uurisin oma häälte käest, mida nüüd edasi peale hakata.

Destruktiivne Hääl ei osanud jahmatusest midagi kosta. Aga Konstruktiivne Hääl soovitas mul püsti tõusta, vedada tressid jalga ja T-särgi ning kampsiku selga, ise samal ajal julgustades ja kinnitades Destruktiivsele Häälele, et Kristjan ei kavatsegi jooksma minna. Kui nii, siis kuuletusin – see polnud keeruline.

Seejärel läksin Konstruktiivse Hääle juhatamisel verandale, tõmbasin prooviks tossud jalga ning sörkisin 30 meetrit. Ja siis veel 30. Ja siis veel 300. Ja siis veel. Ja seejärel võimlesin. Ning naasin koju tunni pärast reipana.

Sama lugu on ükskõik millise teise ebameeldiva või suure tööga. Alguses ei taha kuidagi alustada, sest Destruktiivne Hääl su peas otsib mida imelisemaid ettekäändeid ja ahvatlusi. Aga kui Briti ajajuhtimisguru Mark Forsteri soovituse kohaselt jagad sellised asjad imeväikesteks tükkideks, mida on lihtne ära teha, hakkavad asjad liikuma.

Mõtle nüüd ja kohe mõnele tööle, mida oled edasi lükanud. Mis on selle töö esimene naeruväärselt väike tükk? Näiteks panna arvutis Excel või Word käima, luua uus e-kiri ning kirjutada selle esimeseks reaks „Tere!“ või tõsta hargilt telefonitoru või hoopis otsida kellegi telefoninumber? Proovi selle asjaga alustada. Nii, mida edasi peaksid tegema, milline on järgmine naeruväärselt väike jupp, mis viib sind sammukese eduka tulemuse poole? Tee see ka ära. Ja nüüd järgmine. Ja järgmine. Lahe, saidki asjaga ühele poole! Polnudki ju nii hull, kui võis arvata?

Kasuta seda nippi kohe, kui tunned kihku asju edasi lükata. Muide, kui pead toime tulema mõne Tõeliselt Suure Ülesandega, siis siingi leiad sellest nipist abi. Forster soovitab neid asju teha iga päev kasvõi natuke nii pea kui võimalik. Iga päev – kui tegeled olulise asjaga iga päev, siis see nihkub vaikselt edasi. Kasvõi natuke – Forster ei ütle, et 5 või 60 minutit, vaid kasvõi natuke, kasvõi alusta selle asjaga. Nii pea kui võimalik – ära lükka ebameeldivusi edasi, vaid seljata need kohe ning distress väheneb ja efektiivsus suureneb oluliselt.

Tänane nipp, millest kirjutasin, võta kasutusele… Loomulikult, õige vastus! Veel tänase jooksul.

Lugu ilmus esmakordselt sekretar.ee‘s ja raamatupidaja.ee‘s ning on taasavaldatud Äripäeva loal.

Korduma kippuvad küsimused: Kuidas kasutada EASi koolitusosakut

/1 Comment/in , , ,

Panin kokku eelmisel nädalal EASis toimunud koolitusosaku infopäeval räägitust lähtuvalt koolitusosaku korduma kippuvad küsimused. Loodan, et koolitusosaku taotlejail on sellest infost kasu:

Mis on koolitusosak?

3. augustil alustas EAS mikro- ja väikeettevõtetele mõeldud koolitusosakute taotluste vastuvõtmist. Koolitusosak on sihtotstarbeline toetus tööalase täiendkoolituse ostmiseks, mille eesmärgiks on tõsta mikro- ja väikeettevõtete konkurentsivõimet läbi parema ligipääsu koolitusteenusele.

Koolitusosaku abil saavad FIEd, mikro- ja väikeettevõtted hankida koolitusteenust riiklikelt koolitusasutustelt ja koolitusfirmadelt, kes on kantud teenusepakkujate nimekirja (nende seas ka Selge Pilt, st Selge Pildi kõikidele koolitustele saab taotleda rahalist tuge koolitusosakust). Toetuse maksimaalne suurus on 15 000 krooni toetusesaaja kohta ning taotleda saab ainult kord 12 kuu jooksul.

Kuna toetust saab taotleda kord 12 kuu jooksul, tuleb ettevõtjal oma koolitusvajadused eelnevalt hoolikalt läbi mõelda.

Kas on oluline taotleda koolitusosakut täismahus?

Kui võimalik, siis kaardista oma või oma mikro- või väikeettevõtte koolitusvajadused ning taotle toetust täismahus, sest kui taotled väiksemas summas, siis nö ülejäänud summa eest täiendavat taotlust enne aasta möödumist esitada ei saa.

Kui suures mahus koolituse hinnast saab toetust taotleda?

Kuni 100% koolitusprogrammi abikõlbulikest kulutustest (kui koolituse arvel on toitlustamine, siis see tuleb maha arvata, sest pole abikõlbulik), aga mitte üle 15 000 krooni. Käibemaks pole abikõlbulik välja arvatud juhul, kui taotleja pole käibemaksukohuslane.

Kes siis ikkagi saab koolitusosakut taotleda?

FIE, mikro- või väikeettevõtja. Piirideks majandusaasta aruande põhjal töötajate arv, mis ei tohi olla üle 49, ning bilanss, mis peab jääma alla 10 miljoni euro. Kui ettevõte kuulub kontserni, siis käsitletakse kontserni tervikliku taotlejana, st kui väikeettevõte kuulub enam kui 49 töötaja või üle 10 miljoni eurose bilansimahuga kontserni, koolitustoetust taotleda ei saa. Ja loomulikult peab ettevõtte omakapital vastama äriseadustiku nõuetele. Ning maksuvõlga ka ei tohi olla.

Ettevõtte kõlbulikkus tuvastatakse viimase kahe täisaasta tegevuse põhjal. Kui tegemist on alustava ettevõttega, siis on üldjuhul eelduseks see, et ettevõte on tegutsenud min 3 kuud.

Koolitusosaku kaudu koolitusel osaleja peab olema taotlejaga lepingulises töösuhtes või taotleja juhatuse liige.

Milliseid dokumente on taotlemiseks vaja?

  • Taotlusvorm. Kui koolituse kuupäevad muutuvad või koolitusel osalevad inimesed vahetuvad, siis palun teavita sellest EASi.
  • Koolituspakkumised nimekirjas olevatelt koolitajatelt. Pakkumine peab kajastama koolituse teemat, sisu, eesmärki ja tulemust.
  • Bilanss ja kasumiaruanne, mis pole vanemad kui kolm kuud.

Kas võin minna koolitusele enne taotluse rahuldamist?

Jah, aga siis on tegemist sinu enda võetud riskiga, et taotlust ei pruugita rahuldada. Ning igal juhul pead olema taotluse esitanud enne koolitusel osalemist – tagantjärele ei saa juba toimunud koolitustele raha taotleda.

Kui kaua võtab menetlemine aega?

Kuni 10 tööpäeva, aga arvesta igaks juhuks puhverajaga, sest taotluste tulv kasvab üha.

Kuidas näeb välja taotluse menetlemise protseduur?

  • Infokeskus võtab taotluse vastu ning registreerib selle või palub täpsustada.
  • Konsultant vaatab taotluse sisuliselt üle.
  • EASi juhatus langetab otsuse.

Kuidas tõestan koolituse toimumist?

Üldjuhul piisab koolituse läbimist tõendavast tunnistusest, kuid EAS jätab endale õiguse teha pistelist osaluskontrolli koolitustel.

Kuidas toimub väljamakse?

Tavapärane tagantjärele finantseerimise skeem. Käid koolitusel ära, esitad lõpparuande koos kulu- ja maksedokumentidega ning seejärel mõne aja möödudes kannab rahandusministeerium raha üle abikõlbulike kulude ulatuses. Vahemakset koolituste vahel mitme koolituse puhul pole võimalik kasutada.

Millistes valdkondades tegutsevad ettevõtted ei saa koolitustoetust taotleda?

Kui ettevõtte põhitegevuseks on põllumajandus, jahindus, kalandus, alkoholi või tubaka tootmine, jae- või hulgikaubandus, finants, kindlustus, kinnisvara või hasartmängud, siis osakut taotleda ei saa.

Millised toetused saavad raha ja millised mitte?

Raha on tõenäolisem saada hästi läbimõeldud koolitusvajadust kajastava taotlusega, kus on näha, miks ettevõte soovib läbi viia nimelt neid koolitusi ning milline on nende koolituste mõju ettevõtte tegevusele. Heas taotluses on selgelt kirjas projekti eesmärgid ja oodatavad tulemused.

Eriti hea taotlus kaasab kõiki ettevõtte töötajaid, mitte ainult juhti. Samuti tõstab taotluse kaalu see, kui see sisaldab erinevaid koolitusi. Vaata enne taotluse esitamist ka hindamiskriteeriumeid.

Raha on keerulisem saada nn copy-paste taotlusega, mille puhul on sisu üks-ühele kopeeritud mõne teise ettevõtte taotlusest.

Mida veel uurida enne taotlemist?

Igati kasuks tuleb teadmiste ja oskuste arendamise toetamise määrusega tutvumine.

Kas juba esitatud taotlust saab tagasi võtta?

Kui taotluses on väga palju vigu, siis erandkorras saab küll. Taotleja saab igal ajal esitada avalduse taotluse tagasi võtmiseks ja menetluse lõpetamiseks.

Aga kui olen taotlenud juba korra, aga pole raha saanud?

Sel juhul 12 kuu jooksul uuesti taotleda ei saa.

Kui pikalt EAS jätkab koolitustoetuse jagamisega?

Seda praegu ei tea. Praegu on kindel see, et programmi 2009. a maht on 5 miljonit krooni.

Kas koolitusosaku taotlemine võimaldab samal ajal osaleda koolitustoetuse programmis? Ja kas koolitustoetuse kasutajad võivad taotleda koolitusosakut?

Jah.

Kas koolitusosakut võib kasutada ka välismaal toimuval koolitusel osalemiseks?

Jah, aga reisikulud pole abikõlbulikud.

Kuidas koostada võimalikult edukas taotlus?

Kaalu hoolikalt, millist koolitust Su ettevõte vajab just praegu. Ning põhjenda seda koolitusvajadust selgelt ja asjalikult taotluses.

Ja kindlasti palun võta ühendust EASiga ja konsulteeri. Ja küsi ka koolitajalt nõu ja abi.

Suur tänu EASi ettevõtete võimekuse divisjoni vanemkonsultant Toomas Valgele info ülevaatamise ja parandamise-täiendamise eest!

Meelis Milder: tähista väikeseid võite

/0 Comments/in , , ,

Selleks, et töötajaid hoida motiveerituna, on oluline tähistada igal nädalal väikeseid võite, ütles eile toimunud Fastleaderil ütles Baltika juht Meelis Milder. Siit soovitus Sulle:

  1. Tee igal nädalal kas ise või koos oma meeskonnaga korrapärast ülevaatust. Alternatiivina võite üle vaadata MarkITi moel, millised on olnud iga meeskonna liikme erinevad tegevused: olulised asjad, millega on veel aega küll, olulised kiired asjad ning ebaolulised kiired asjad. Just seda varianti kasutab MarkIT ning väga edukalt.
  2. Arutage 5-10 minutit selle üle, kuidas järgmine nädal muuta veel paremaks.
  3. Tähistage igaühe väikeseid võite, sest see aitab mõnusalt ja jõudsalt koos edasi minna.

Kui vajad abi selle protsessi käima panemisel, siis palun võta minuga ühendust – tulen hea meelega appi, sest mida enam meist liigub ajas arukalt, seda mõnusamaks läheb kõigi teiste elu. Minu telefon on endiselt 5029037 ja meiliaadress kristjan-at-selgepilt.ee.

Prioriteet = Mõju x Pingutus

/1 Comment/in , , ,

Kuidas kiirelt paika panna tegevuste prioriteete? MarkITi juht Andres Agasild ütles, et nende lihtsustatud mudel on selline:

  1. Kui suur on tegevuse mõju skaalal ühest kolmeni (1 – väike, 2 – keskmine, 3 – suur)?
  2. Kui suur on pingutus, mida see tegevus nõuab (3 – väike, 2 – keskmine, 1 – suur)?
  3. Ja nüüd korrutad need kaks numbrit. Kui korrutis on 7 või rohkem, tasub kiiresti selle asjaga tegeleme hakata; kui 4-6, siis on ilmselt arukamaid asju teha, kui kolm või vähem, siis pole selle asjaga üldjuhul seni kiiret, kuni on olulisemaid asju teha.

Räägime sellest ja mitmest teisestki nii organisatsiooni kui ka inimese seisukohast olulisest ajajuhtimisvõttest Andresega kolmapäeval Fastleaderi konverentsil Restart!.

7 nippi, kuidas luua suurepärane päev

/1 Comment/in , , ,
  1. Otsusta eelmisel õhtul, millest saab järgmise päeva kõige olulisem või kaks kõige olulisemat tegevust.
  2. Pane eelmisel õhtul valmis nimekiri (tähtsuse järjekorras) asjadest, mida kavatsed järgmisel päeval ellu viia.
  3. Hommikul otsusta, milline päev tuleb (väike vihje: optimistlik tulevikuvaade on abiks).
  4. Tegutse vastavalt eelmisel õhtul langetatud otsusele. Vähenda ootamatuste ja katkestuste mõju oma produktiivsusele.
  5. Kui jõuad ühe tegevusega lõpule, tunnusta end, ning asu isukalt järgmise planeeritud töö kallale.
  6. Päeva lõpus vaata tehtu üle ning kiida ennast.
  7. Planeeri järgmine päev.

Mikroettevõtte blogimise võlud

/6 kommentaari/in ,


Millist kasu saab blogimisest mikroettevõte ehk Peeter Marveti sõnu kasutades mees-ja-koer-tüüpi ettevõte blogimisest? Rääkisin sellest Tallinn Blogfestil:

  • Suurepärane turunduskanal – näita, mida teed ja kuidas teed; jaga lugejatega erinevaid edukaid projekte, mida oled ellu viinud.
  • Tõsta usaldusväärsust – näita, et tunned oma ala ning oled oma alal väga-väga hea.
  • Fantastiline kommunikatsioonikanal – näita, et su ettevõte on elus ning hea tervise juures.
  • Hea katsepolügon – testi uusi tooteid ja uuri, mida inimesed sellest arvavad.
  • Ja mis kõige olulisem – lisa väärtuslikku infot blogosfääri, millest inimesed saavad kasu.

Suur tänu Robin Gurney & altexile osalemise võimaluse eest! Võimas üritus oli ning ootan juba praegu üritust, millel nimeks Tallinn Blogfest 2010.

3 nippi meilisõltuvusest vabanemiseks

/5 kommentaari/in , , ,

Kas sinagi kuulud inimeste hulka, kes tahaksid vahel astuda tundmatute inimeste ringi ning alustada oma juttu: “Tere, minu nimi on … ning olen meilihoolik.”

Tunnistan ausalt – mina langen aeg-ajalt tagasi meilisõltlase hoogudesse, et sealt end paari päeva pärast taas lahti rebida.

Millest tunned meilisõltlast?

  1. Ta alustab päeva meilide lugemisega. Võimalikult vara.
  2. Ta checkib meili kohe, kui need saabuvad. Ja vastab ka.
  3. Viimane meililugemissessioon toimub öösel enne magamaminekut. Võimalikult hilja.
  4. Telefonil on push-email sisse lülitatud. Ja ta näperdab telefoni pidevalt, kui võimalik.
  5. Ta vastab meilile kiiremini, kui sina jõuad talle helistada.

Kuidas end lahti rebida:

  1. Alusta päeva ükskõik millise olulise tegevusega, aga mitte meilide lugemisega.
  2. Lülita telefonil ja arvutil automaatne kirjade tõmbamine välja.
  3. Vaata e-kirju iga tunni-paari tagant, aga vasta neile kord päevas, soovitatavalt pärastlõunal.

Ja imetabasel moel tekitad endale päeva tunni-paar viljakat aega juurde.

40 asja, mida täna teha

/5 kommentaari/in , , ,

Kuulasin mõne aja eest Brian Johnsoni audioraamatut “50 Things I’m Going to Do Today” (skripti saad lugeda siit) ning see inspireeris looma sarnast nimestikku ka oma blogisse. Mõne asja olen üle võtnud Johnsonilt, mõne mujalt, aga siin see nimekiri on:

  1. Naerata. Regulaarselt, hommikul, lõuna ajal, õhtul. Vahepeal ka. Proovi üks päev ajada asju naeratuse saatel ning hiljem vaata, kuidas asjad muutuvad. Naeratades.
  2. Liiguta ennast. Füüsiliselt. Käi iga päev jooksmas, mängi palli, uju, tee qigongi või joogat, käi kiires tempos. Alguses kasvõi veidi – see on parem kui üldse mitte. Enamikule meeldib meist terve olla ning mõõdukas sportimine aitab sellele kaasa. Tegelikult on sul valida, kas kulutad iga päev mingi aja enda vormis hoidmiseks või kulutad hiljema sama palju (või rohkem aega) haige olemiseks ja enda ravimiseks. Kumb sulle rohkem meeldib?
  3. Liiguta ennast. Vaimselt. Võta iga päev kümmekond minutit, et sihikindlalt mõelda elu ja asjade üle. Mõtle selle üle, miks on maailm just selline. Ja mida maailm sinult ootab.
  4. Söö regulaarselt kolm korda päevas. Ja, paluks, tervislikult. Eelista eestimaist ja ökoloogilist. Vähenda kartuli osakaalu (mis teha, oleme eestlased) ja väldi piima (me pole enam vasikad, vabandust). Ja menüü sea kenasti tasakaalu nii mitmekesisuse kui ka kalorsuse poolest – ära söö endale rohkem kaloreid sisse kui ära kulutad.
  5. Alusta uue harjumusega. Millist harjumust oled endale igatsenud? Täna on suurepärane päev selle uue ja kasuliku harjumusega alustamiseks. Nüüd. Praegu. Mitte homme, sest homme ei tule kunagi – me elame tänases.
  6. Lõpeta halb harjumus. Millest soovid loobuda? Milline harjumus kahjustab sind ja/või sinu ligimesi? Lõpeta see harjumus nüüd. Ära jäta seda harjumust maha, vaid lihtsalt lõpeta see (Marshall Goldsmithi soovitus).
  7. Pese hambaid. Terved hambad on mugavad ning säästavad tervist laiemalt, kui oskaksid arvata. Pealegi pääsed siis oma igapoolaastasel hambaarstivisiidil lihtsamalt.
  8. Ära virise. Maailm pole ideaalne koht, aga kuidas muudab virisemine seda paremaks? Ei mingil moel. Ole optimistlik, vaatle maailma, tee järeldusi ning tegutse. See on pea ainus viis asju paremuse poole nihutada.
  9. Naudi hetke. Teadagi, lapsepõlves oli rohi rohelisem ning inimesed viisakamad ja paremad. Ning kus me alles ühel ilusal päeval hakkame elama! Selle asemel, et paaniliselt sobrada minevikus ja jagada laskmata karu nahka, naudi praegust olukorda. Kuidas su ümbrus lõhnab? Mida tegelikult näed? Võta tempo maha ja naudi elu pisikesi üksikasju. Siin ja praegu. Ja sinu ümber on uus maailm.
  10. Tule Kristjan Otsmanni koolitusele. Teen iga kuu mitu väga head ajajuhtimise ja projektijuhtimise koolitust ning töötuba, millest inimesed saavad palju kasu. Tegelikult ka. Kui ei usu, loe, mida osalejad arvavad. Järgmine avalik ajajuhtimise koolitus toimub 9. septembril. Kui tahad korraldada koolitust oma meeskonnale, palun võta minuga ühendust telefonil 502 9037. Või kirjuta kristjan-at-selgepilt.ee.
  11. Valmista abikaasale üllatus. Pese nõud, vii prügiämber välja, too lilli, mine temaga jalgpalli vaatama, kutsu ta välja sööma, tee talle kompliment, ütle ausalt, mis sulle tema juures meeldib. Vaata, mis juhtub.
  12. Puhasta WC pott. Kadunud Henn Mikkin ütles, et mees jõuab täisikka siis, kui taipab, et WC-pott ei puhasta end ise.
  13. Loe raamatuid. Vähemalt 15 minutit iga päev. Soovitatavalt ilukirjandust. Avardab maailmapilti ning sõnavara.
  14. Vaigista teler reklaamipausi ajal. Pole mõtet lasta oma ajusid pesta, isegi taustategevusena mitte.
  15. Lülita teler välja. Pole mõtet seda sihitult passiivselt passida. Lülita teler sisse siis, kui tahad vaadata midagi, mis toidab su meelt ja viljastab su maailma. Muul ajal… Vaata 13. punkti.
  16. Küsi sõbralt, kuidas tal läheb. Millise oma sõbraga pole sa juba jupp aega suhelnud? Kuidas sa end seepärast tunned? Nüüd: võta telefon ja helista talle, küsi, kuidas tal läheb, ning ütle talle, et tunned temast puudust ning tahad kohtuda.
  17. Kasva. Iga päev. Õpi uusi asju, uuri maailma, arene. Me oleme loodud selleks, et kasvada ja areneda.
  18. Unista. Mida tahaksid teha tulevikus? Milline on sinu ideaalelu? Kirjuta need mõtted üles nagu ka kõik teised ideed, mis sul tulevad. Vaata korrapäraselt märkmeid üle ning vii kõige ahvatlevamad ideed sihikindlalt ellu.
  19. Hinga. Mida nüüd?! Ma ju hingan niigi!!! Võta rahulikult: hinga sügavalt ja aeglaselt sisse nii, et täituvad ka alumised kopsusagarad ning kõht liigub välja… Ja välja, rahulikult ja sügavalt. Korda seda mõned korrad. Ja veel mõned. Ja veel. Kuidas on? Parem?
  20. Ole kena. Nii teiste kui ka enda vastu. Uuri siiralt, kuidas inimestel läheb ning käitu nendega sõbralikult, viisakalt ja rahulikult. See suhtumine tuleb sulle teistelt inimestelt tagasi.
  21. Ole tänulik. Maailm on mõnus koht, ära unusta tänada teisi inimesi selle eest, et nad aitavad maailma selliseks luua. Täna inimesi pigem rohkem kui vähem. Ja kui palud inimesi midagi teha, siis kasuta sõna… Loomulikult, “palun”. Ja pärast “tänan”.
  22. Joo vett. Piisavalt. Täiskasvanud inimene vajab vähemalt klaasitäie vett kehakaalu iga 10 kilogrammi kohta. Alusta enne hommikusööki. Duši all pesed end väljastpoolt ning rahulikult joodud klaasitäie veega ka seestpoolt.
  23. Vastuta. Oma tegude eest. Ära otsi ettekäändeid või libapõhjuseid, vaid mõista, miks midagi juhtus ning mida saad edaspidi teisiti teha, et asjad kukuksid veelgi paremini välja.
  24. Mediteeri. Korrapäraselt. Võta iga päev paarkümmend minutit, et mediteerida või palvetada vaikuses. See korrastab inimest äärmiselt tõhusalt.
  25. Pea päevikut. Kirjuta igal õhtul päevikusse, mis muutis selle päeva imeliseks. Ning mis muudab homse veelgi imelisemaks.
  26. Ära karda hirmu. Mõtle, mida sa kardad. Pane kirja. Mõtle, mida teeksid, kui sul puuduks hirm. Pane kirja. Ja tee ära.
  27. Ütle “jah”. Mitu korda sa kuuled päeva jooksul inimesi ütlevat “ei”? Mitu korda teed seda ise? Loe kokku. Tee endale “jah”-päev, mille jooksul sa ei kasuta väljendeid “ei”, “see pole võimalik” ning “jah, aga…” Kahtled, kas töötab? Johnson soovitab lihtsat harjutust. Ütle: “Ei!” “Ei!” “Ei!” “Ei!” “Ei!!!” Pea väike paus ning nüüd ütle: “Jah!” “Jah!” “Jah!” “Jah!” “Jah, loomulikult!!!” Milline vahe oli?
  28. Ära muretse, mida teised sinust mõtlevad. Neil on endagagi tegemist – peamiselt küll selle üle nuputamisega, et mida sina neist küll mõtled.
  29. Kuula. Teisi inimesi. Vaata korra peeglisse. Mitu suud sul on? Ja mitu kõrva? See paneb ka paika kuulamise-rääkimise suhte (Robin Sharma ütles vist seda? Ei, siiski Johnson, aga ju ta on seda kuskilt lugenud). Ja kuula loodust ka, tal on huvitavad jutud.
  30. Tegutse. Ära kõhkle tegutsemast kui selleks on vajadus. Enne tegutsemist mõtle ning siis tee asjad teoks. Rahulikult ja kindlalt. Voola nagu vesi.
  31. Ole sina ise. Oh, kui ma vaid oleksin nagu …, siis ma teeksin nii ja naa. Sina oled sina ja tema on tema. Ole sina ise ning avasta oma unikaalselt tugevad küljed – Seth Godin soovitab järgida oma kirge ning kaldub arvama, et hiljem tuleb kire järgimisel ka raha. Võin seda oma kogemusest kinnitada.
  32. Käitu “kui ma oleksin…” stiilis. Milline on sinu ideaal? Ja nüüd käitu nii nagu sa oleksidki juba selle staatuse saavutanud.
  33. Lahenda oma probleeme usinalt. Probleemid lahenevad iseenesest väga harva. Nuputa, mida peaksid tegema, ning otsi väljapääs. Tee plaan ja liigu väljapääsu poole, sest väljapääs sinu juurde üldjuhul ise ei tule.
  34. Teeni teisi inimesi. Tee väikeseid teeneid, paku oma tuge inimestele, kes seda otsivad. Uuri, kes sinu sõpradest vajab tuge, ning paku talle seda, julgusta teda.
  35. Ole muudatus. Tahad maailma rahu? Ole maailma rahu. Tahad mõistlikumat ja taiplikumat Eestit? Ole mõistlikum ja taiplikum. Tahad normaalset kliimat saastevabamas keskkonnas? Ela roheliselt.
  36. Ole järjekindel. Vii alustatu lõpuni ja ära alusta uusi asju enne, kui eelmised pole korralikult lõpetatud või jätkusuutlikult üle antud.
  37. Toeta teisi inimesi arengus. Aita ka teistel inimestel muutuda paremaks ning teha seda, mida nad tahavad. Julgusta inimesi, anna neile edasi oma teadmisi, otsi neile abimaterjale, paku tuge, nii vaimset kui ka materiaalset. Hakatuseks mine näiteks vaatama “Ürgmeest”, mida mängib mu hea sõber Jan Uuspõld.
  38. Lõpeta enda võrdlemine teistega. William Faulkner ütles, et pole mõtet proovida olla oma kaasaegseist või eelkäijaist parem, märksa mõistlikum on olla iseendast parem.
  39. Ringuta ja siruta. Aja selg sirgu, ringuta ja haiguta laia lõuaga. Mõnus, eks?
  40. Täienda nimestikku ja saada sõbrale edasi. Kui sul on veel häid nippe, siis palun täienda seda nimekirja kommentaarides ning siis saada viide sõbrale edasi, et temagi saaks neid mõtteid lugeda ning ennast muuta. Täna.

Aitäh lugemast ja kaasa mõtlemast!