Kaks asja, mis panevad inimest oma ajakorraldust muutma

Inimest paneb muudatusi ette võtma kas loodetav kasu või hirm. Ajakorraldus pole erand: inimene on nõus oma ajahaldust korrastama, kui see pakub tajutavat või kujutatavat kasu või aitab päästa varitseva või juba saabunud ohu küüsist. 

Muutused on ebameeldivad, sama moodi jätkamine on mugav. Iga muutus nõuab pingutust: kui muudame ise midagi, siis tuleb teha muudatuse jaoks tavapärasest veidi enam, ning kui muutus surutakse meile väljastpoolt peale, nõuab pingutust selle muutusega kohanemine.

Nii peakski ajahalduse korrastamine peale selle teadvustamise vajadusest: millist kasu see mulle annab või millise silmapiiril varitsevat ohtu aitab see vähendada? Võib-olla aitab aja korrastamine teha mul olulisi asju paremini ära? Võib-olla saan arukamalt aega kasutades vabastada aega oma lähedaste jaoks? Võib-olla vähendan aega planeerides ja seda plaani kasutades mõne kuu pärast rahulikumalt magada? 

Kui see miks-küsimus on vastatud, saab uurida, kuidas oma aega korrastada. Kas tegevusi ühte kohta üles märkides, neid prioriseerides, püüdes sättida tegevusi parimale ajale päevas või nädalas, koondades sarnaseid tegevusi järjestikku, luues päeva rütm, keskendudes minu jaoks olulistele tegevustele ja teistesse asjadesse kolleege kaasates, ennast väikeste sammude eest tunnustades või sootuks mingil kaheksandal või üheksandal moel? Igaühe tegutsemisviis või ajajuhtimisvõtete kombinatsioon on ainulaadne. 

Eks ajajuhtimise koolituse roll olegi neile kahele küsimusele vastata ning peale selle püüda kaardistada võimalikud takistused eesootaval teel ja nuputada välja, kuidas neil ületada või neist mööda põigata.

Teeme praegu ühe organisatsiooniga koostööd, et koolitada nende töötajaskonnast välja kümmekond tulevast sisekoolitajat. Selle töö raames kirjutan nende siseveebi mõne artikli, millest osa avaldan nende nõusolekul ka siin.

Tulemuslik sisekoolitaja kui imeinimene

Suurepärane sisekoolitaja meenutab imeinimest, kelle muudavad täiuslikuks mõtlemisvõime ja mõtete selge sõnastamise oskus, uudishimu ja soov pidevalt õppida, empaatia ja kuulamisoskus ning sihikindel paindlikkus. See on ideaal, mille poole püüelda, ja iga samm sel teel muudab inimese paremaks sisekoolitajaks.

Selgitan lühidalt, mida mingi omaduse all silmas pean.

Mõtlemisvõime ja mõtete sõnastamise oskus. Hea sisekoolitaja suudab infot hankida ning selle enda jaoks mõtestada ning vastavalt sellele ka koolitust ette valmistades, seda läbi viies ja hiljem järeltööd tehes käituda. See on koolitaja pilgust ja olemisest näha, kas ta mõtleb või ei mõtle ning kas ta materjali mõtestab või mitte.

Uudishimu ja pidev õppimine. Hea sisekoolitaja teab, et ta midagi ei tea, ning seetõttu tahab ta oma silmaringi üha laiendada ning oma valdkonnas muutuda ühe haritumaks, avaramaks ja sügavamaks. Seda saab teha ainult ühel viisil: siira uudishimu ning ihaga õppida kõigest ja kõigilt.

Empaatia ja kuulamisoskus. Koolitaja eesmärk on tuua koolitusel osalejatest välja nende parimad isiksuseomadused. Seda saab teha ainult nii, kui koolitaja laseb särada koolitusel osalejatel ning jääb ise pigem varju. Selleks on vajalik empaatiline suhtumine koolitusel osalejatesse: ma pean koolitajana suutma end nende kingadesse sättida, sest muidu ma ei hooma üldse nende maailma. Selleks on pea ainus võimalus osalejaid tähelepanelikult kuulata, et sel moel veidigi nende olukorda ja vajadusi mõista.

Sihikindel paindlikkus. Igal koolitusel on eesmärk, mõte ja siht. Ükski suurepärane koolitus ei lähe täpselt nii nagu kavandasid. Hea koolitajana hoiad kogu aeg sihti silme ees ning tüürid ennast ja koolitusel osalejaid paindlikult, oludega arvestades eesmärgi suunas, vajadusel teekonda muutes ja sihti veidi kohendades. Kui suudad mõelda, õpid protsessist pidevalt ning oled empaatiliselt koolitusruumis kohal, siis tuled sellega toime.

Teeme praegu ühe organisatsiooniga koostööd, et koolitada nende töötajaskonnast välja kümmekond tulevast sisekoolitajat. Selle töö raames kirjutan nende siseveebi mõne artikli, millest osa avaldan nende nõusolekul ka siin.

Vana kala trikid kaugkoolituse vetes

Ujuma saab õppida ainult siis, kui jalad põhja ei ulatu, ütles kunagi mõtleja, teoloog ja sumeroloog Evald Saag. Sama kehtib otse-eetris kaugkoolitamise kohta. Võid ju teoreetiliselt teada, kuidas üht või teist kontaktkoolituse nõksu või nippi võiks e-maailmas kasutada, aga pole midagi teha: tõe kriteerium on praktika.

“Igaühel on plaan seni, kuni ta saab vastu hambaid,” lausus poksija Mike Tyson. Sama lugu on kaugkoolitamisega. Sul võib ju olla hea mitu aastat koolitajakogemust ning mõni tuhat (või ka rohkem) tundi koolitajatöö kogemust, ent esimest korda vahetult kaug- või põimkoolitust tehes tuleb üllatusi riburada pidi. Nokkisin allolevasse artiklisse kokku enda olulisemad kaug- ja põimkoolituste õppetunnid.

Kui see ei tööta, on see tehnika

Parafraseeriksin just sel moel tuntud Murphy seadust. Kuigi mul oli enne esimest vahetut kaugkoolitust tarkust võtta osa SpeakSmarti Zoomi kasutamise koolitusel ning see hoidis ära kümmekond apsakat esimesel kaugkoolitusel ja aitas mõista, kuidas käib kaugkoolitusel aktiivne osalemine, on just tehnika see, mis töötab väheke teisiti, kui oli kavandatud. 

Nipp nr 1: Enne koolitust tasub üle kontrollida, kas mikrofon ja kõlar või kuularid toimivad. Ega seegi tähenda, et teised ka sind kuulevad ja sina neid, sest nendepoolses otsas võib tehnika tõrkuda. Või siis enda arvates kõik toimib, aga tegelikult siiski ei toimi.

Sama kehtib arvutiekraani jagamise kohta: ava enne koolitust kõik vajaminevad dokumendid ja kontrolli üle, kas neid on võimalik jagada ja kas ka teised näevad neid nii nagu sina.

Nipp nr 2: Logi koolitusele sisse peale arvuti ka oma päädi või nutitelefoniga või mõne teise arvutiga ning vaata, kuidas asi tegelikult välja näeb ja kostab. Pildi edastamist ja ekraani jagamist saad kontrollida samas ruumis viibides, kui nutiseadmel lülitad heli välja. Kui heli jääb nutiseadmes sisse lülitatuks ning viibid samas ruumis, läheb heli vilisema või kajab nagu hiigelkemmergus. Eriti hea on kontrollida koolitustehnika toimimist kõrvaltoast: siis kuuled ka adekvaatset helipilti.

Nipp nr 3: Kasuta võimalusel koolitusel kõrvaklappe või paiguta kõlar mikrofonist kaugemale, sest muidu kuulevad osalejad enda juttu kajaga.

Nipp nr 4: Paiguta veebikaamera oma silmade kõrgusele, sest kui su läppar on laual ja räägid veebikaamerasse, siis osalejate jaoks räägid sõna otseses mõttes ülevalt alla. Read more

9 säästuaja ajasäästu töövõtet

Kui keegi oleks aastapäevad tagasi öelnud, et suurem osa meist tegutseb peamiselt kodukontoris, siis oleksin kergitanud kulmukaart ning vastanud, et oh, oleks see ainult nii. Kui keegi ütleks nüüd, et aasta pärast töötab enamus meist kontoris, siis kergitaksin taas kulmukaart ja oleksin skeptiline.

Uues ebanormaalsuses on kodutöö osakaal tõusnud hüppeliselt. See on omakorda toonud kaasa uued probleemid, millest suurimad on tööaja pikenemine eraelulisse aega ning töö- ja eraelu kiire vaheldumine, mis väsitab tavapärasest rohkem. Erinevate uuringute põhjal on praegune tööaeg toonud kaasa palju positiivset: näiteks töötaja vajadusi enam arvestava tööaja ning olulise säästu kasvõi transpordiks kuluva aja arvelt. Varjukülgedena toovad uuringud peamiselt esile ületunnitöö ning tööstressi kasvu nagu ka sotsiaalse suhtluse vähenemise.

Ühe tõsiasja ees ei maksa silmi kinni pigistada: pärgviirus on tulnud selleks, et jääda meiega — ning tal on üsna ükstapuha, kas see meeldib meile või ei. Loomulikult loodavad inimesed vaktsiinidele kui imerohule, ent sellest hoolimata tuleb vaim panna valmis selleks, et praegune elukorraldus jätkub vähemalt 4–6 aastat.

Säilenõtkus ehk resilientsus omandab käitumismustrina üha suuremat kaalu. Säilenõtke on inimene, kes käitub sihipäraselt paindlikult. Siht on silme ees, kuid vajadusel me saame oma tegutsemisplaani kiiresti muuta ning vajadusel kohendada ka eesmärki hetkeolukorraga sobivaks. Selline sihikindel mõtte-, suhtumis- ja käitumiselastsus on võtmeoskus.

Jagan mõne töövõtte, mis aitab uue ajastu töös teha rohkem olulisi asju ära väiksema pahapaine ehk düstressiga. Praegusel, varasemast säästlikumat eluviisi nõudval ajal on oluline ka oma energiat säästa, et peaksime vastu ja suudaksime elu võtta mõnuga.

1. Nagu GPS

Navigatsiooniseadmesse sisestad sihtkoha aadressi ning seejärel arvutab masin Sulle välja optimaalse tee sihtkohani, võttes arvesse erinevaid teekondi ning liiklusolusid. Selle põhjal näitab GPS Sulle, kuidas edasi liikuda järgmisel olulisel ristmikul.

Samast mõtteviisist tasub võtta oma tegevuste kavandamisel ja tegutsemisel eeskuju. Hoiad sihti silme ees, mõtled kiiresti läbi hetkeseisust tulenevalt optimaalse teekonna ning lähed mööda valitud teed järgmise olulise “ristmikuni”, et seejärel taas vaadata kiirelt läbi vahepeal toimunud muudatused ja vajadusel korrigeerida teekonda.

2. Jäta valikuvõimalus

Need meie seas, kes armastavad lugeda, teavad, et loeme rohkem, kui pooleli on paar raamatut, mitte üks ehk terve kuhi. Sama lugu on meie tegevustega: kui jätame oma tegevuste loetelusse 2-3 järgmise tegevuse valikuvarianti, siis tegutseme rohkem ja paremini. Võib-olla praegu puudub tuju eelmise aasta aruandega tegeleda, ent tahe käesolevat aastat kavandada või olulist projekti ette valmistada on täitsa olemas. Siis tegeledki sellega ning avastad, et pärast selle järgmise tegevuse lõpetamist on tõenäoliselt eelmise aasta kokkuvõtte koostamise tahe suurenenud.

3. Edasilükkamise piiramine

Tegevuste edasilükkamine on täiesti normaalne inimlik joon. Tegevuse alustamisega venitamist võib põhjustada emotsionaalse valmiduse puudumine, napp info, kesised teadmised, segane ülesandepüstitus või (peaaegu) mis iganes. 

Üks nõks, millega saab end käima, on kasutada nn kolme edasilükkamise reeglit. Kui oled üht tegevust juba kolm korda edasi lükanud, tuleb valida kolme variandi vahel: kas teed selle asja kohe ära, loobud sellest täiesti ja otsustad tegevusest loobuda või lükkad tegevuse paar-kolm kuud edasi, sest ajastus oli vale.

4. Tark valik

Meil Maal ei lõpe töö kunagi. Mõte sellest, et ühel hetkel jõuame kõik kavandatud asjad tehtud, on petlik. Järelikult tuleb meil teha tark valik.

Kõige nutikam on hinnata tegevuse mõju ja selle valmis saamiseks vajalikku pingutust. Need tegevused, mille mõju on suur ja pingutus olematu, tasub ära teha esimesena. Need, millel suured nii mõju kui ka pingutus, vajavad kavandamist ning ellu viimist sel ajal, kui meie käsutuses on võimalikult palju energiat ja ülejäänud ilm meid parasjagu liiga palju ei häiri, vaid laseb meil tegutseda rahulikult ja keskendunult. Tegevused, mille mõju on tagasihoidlik ja mis pingutust ka ei nõua, ent ära on vaja ometi teha, tasub jätta nendeks hetkedeks, kui me muud ei jaksa teha. 

5. Infopakist läbinärimise nõks

Vahel koguneb meilikasti selline kuhi asju, et see võtab igasuguse tegutsemise isu ära. Mõne aja eest leidsin hea teguviisi, kuidas sissetulnud infokuhjast end läbi närida.

  1. Eemalda ebavajalik info: kustuta või arhiveeri.
  2. Suuna edasi need tegevused, mida (või millest osa) saab keegi teine teha.
  3. Tee järjest ära paar minutit nõudvad tegevused.
  4. Märgista tegevused, millega aitab veel venitada. Märgi juurde kuupäev, mil vaatad need tegevused taas üle.
  5. Vali kolm kõige mõjukamat tegevust. Märgista need, sõnasta igaühe puhul neist konkreetne järgmine samm (kasuta kindlasti tegusõna!) ja otsusta, millal sa nendega tegutsed. Pane see aeg kalendrisse kirja.
  6. Järelejäänud tegevuste puhul anna teistele teada, millal sa otsustad, mida nendega peale hakata. Väike vihje: kindlasti toimub see pärast seda, kui oled 3 kõige olulisema tegevusega edasi liikunud.

6. Töökoht mõnusaks!

Ei taha meist keegi tegutseda ebameeldivas keskkonnas. See kehtib ka kodukontori kohta.

Esmatähtis asi: tekita endale töötsoon, olgu selleks töölaud või kasvõi köögilaua nurgapealne. Kui on vaja tööd teha, siis mine “tööle” ehk sellesse pessa, mille oled töötamiseks sisse seadnud. Selles pesas kehtivad ka kokkulepped: kui oled seal, siis töötad, laskamata end segada teistest ega endast.

Säti iga päev oma töökeskkonda natuke ning püüa seda iga päeva lõpus muuta järgmiseks päevaks veidi mugavamaks, ergonoomilisemaks ja mõnusamaks. Väikesed muudatused loovad lõpuks suure muutuse.

Üks nipp veel: kui pead kiiresti vahetama tegevust, muuda oma asukohta ruumis kasvõi natuke. Näiteks tõused korra toolilt, nihutad tooli sentimeetri võrra ja istud taas. Pärast, kui tahad eelmisele tegevusele tagasi lülituda, nihutad tooli vana koha peale tagasi ja tõenäoliselt su keha teab, kus pooleli jäid.

7. Järgi oma kronotüüpi

Meid on laias laastus kolme tüüpi: “lõokesed” on ärksad hommikul, “öökullid” hilisõhtul ja varaöösel ning “kolmandatel lindudel” on üsna ükspuha, millal tegutsevad. Mõne päeva jooksul pane iga tunni tagant kirja hinnang oma energiatasemele. Edaspidi ajasta analüütilist mõtlemist nõudvad ülesanded virgele ja energiast tulvil ajale ning rutiinsed tegevused loidudele ja madala energiatasemega aegadele.

8. Kasuta tomatitehnikat

Francesco Cirillo loodud pomodoro ehk maakeeli tomatitehnika aitab paremini keskenduda. Tehnika nimetus tuleb tomatikujulisest köögitaimerist. Sätid taimerile peale 25 minutit ning otsustad ära, millised asjad jõuad selle aja jooksul tehtud. Kui taimer heliseb, teed lühikese pausi, sirutad ja ringutad ning näiteks jood veidi vett ja seejärel otsustad, kas tulemus on piisavalt hea või vajad ühte “tomatit” veel. 

Kui keegi segab sind keset “tomatit”, siis vaatad, mitu minutit on “tomati” lõpuni jäänud ning palud segajal võimalusel järgmise pausini oodata. Kui segaja teema on nii oluline, et oodata ei saa, siis “tomat” ei lähe kirja. Pole hullu, küll järgmine “tomat” tuleb paremini välja.

Pärast nelja “tomati” tegemist pead pikema, 15—45minutilise pausi, et süüa-juua või teha väike jalutuskäik.

Sellisel moel tegutsed keskendunumalt ja paremate tulemustega. Kui tundub, et 25 minutit on liiga lühike aeg, võid ju kasutada pontsakamaid “tomateid”, näiteks 52 minutit tööd ja 7 minutit puhkust või poolteist tundi tööd ja pool tundi puhkust rütmi.

9. Enda tunnustamine ja pidev parendus

Iga tegevuse ning iga päeva tasub end tehtu eest tunnustada ja olla endale siiralt tänulik tehtu eest. Soovi korral võid isegi märkmikusse kirja panna, millega just toime tulid — siis on nädala lõpus mõnus märkmikku sirvida ja tõdeda, et tehtud sai nii mõndagi.

Samuti tasub iga päev või kordki nädalas võtta kümmekond minutit, et leida väike parenduskoht, mis uuel nädalal teoks teha. Kui õpime pidevalt oma tegutsemisest, siis muutume üha meisterlikumaks ning tegutsemise mõnu üha suureneb.

Hea võimalus oma koolitajaoskuste arendamiseks ja lihvimiseks

Kristjan Otsmann ja Tiina Saar-Veelmaa esitlevad:

Uue ajastu sisekoolitaja meistriklass

Avalik koolitus: 29.-30. aprillil Tallinnas, registreeru koolitusele

Kahepäevase interaktiivse ja haarava õpipäeva jooksul saad teada,  kuidas töös omandatud teadmised disainida kaasahaaravaks koolituseks: kuidas kujundada koolitus õppijate jaoks selliseks, et see kaasaks nende intellektuaalsust, emotsionaalsust ja füüsist ning viiks õppimise sel moel sügavamale tasemele.

Koolitus on mõeldud nii sise-, kliendi- ja partnerikoolitajatele kui ka infopäevade läbiviijatele. Koolitusel käsitleme järgmisi teemasid:

  • Koolituse teekonna disain läbi kasutajakogemuse prisma;
  • Sammud ettevalmistusest järelanalüüsini;
  • Osalejate kaasamise meetodid;
  • Harjutuste portfoolio loomine: soojendavad, energiseerivad, teemasse viivad, uut teadmist soodustavad, infot osalejate vahel jagavad ja edasi arendavad, toimunut kokkuvõtvad jm harjutused;
  • Nipid ja töövõtted koolituse mõjususe suurendamiseks; 
  • Näidete, lugude ja teiste koolitustehniliste võtete kasutamine;
  • Erinevas vanuses ja erineva taustaga inimeste kõnetamine; 
  • Kriitiliste ja passiivsete osalejate taltsutamise kunst.

Koolitusel osalemine maksab ühele inimesele 490 € + km kuni 31. märtsini, pärast seda 690 € + km. Kui ühest ettevõttest on vähemalt kaks osalejat, on hind 10% soodsam.

Mida teed järgmisena?

Koolitusele mahub kuni 16 osalejat.

Koolitusel osalemisest loobumise tingimused

Inspireeriva kohtumiseni!

21 head küsimust arenguvestluseks

“Arenguvestlus” on mõnes ettevõttes kujunenud vaat et sõimusõnaks, mida viisakas inimene kaine peaga suhu ei võta. Tegelikult ei peaks see nii olema, sest arenguvestlus aitab areneda mõlemal vestluse osapoolel ning ettevõttel tervikuna.

Scott Miller soovitab oma raamatus “Everyone Deserves a Great Manager” lasta su meeskonna liikmel end vabalt väljendada ning ise pigem aktiivselt kuulata. Parima tulemuse nimel tasub küsida avatud küsimusi, mis aitavad luua mõlemapoolset õppimist ning olulistele lahendustele suunavat dialoogi.

Milleri raamat pakub näidisküsimusi, millest Davis & Company looja ja juht Alison Davies tegi Inc.com’is avaldatud artiklis oma valiku lähtudes eelkõige sellest, millised küsimused aitavad alustada sisukat vestlust. “Ükskõik milline neist küsimustest võib enda alla võtta terve kohtumise,” soovitab Miller, “ja sellest pole midagi. Lähed vooga kaasa ja saad vestluse alustatud.”

21 suurepärast küsimust:

  1. Kuidas sa tunned end oma rollis?
  2. Mis sulle meeldib praeguses töös kõige rohkem?
  3. Kuidas ma saan aidata sul teha rohkem selliseid asju?
  4. Milline on sinu ebameeldivaim tööülesanne ja kuidas see mõjutab su tulemusi?
  5. Millised on su töö osad, mis tekitavad sinus tunde, et jääd jänni?
  6. Kui võiksid järgmisel kuul töötada ükskõik millega, siis mida teeksid?
  7. Millises valdkonnas vajad rohkem tagasisidet?

Saa rohkem projekti kohta teada

  1. Mida peaksin su projekti kohta teadma, aga praegu ilmselt ei tea?
  2. Millised projekti apsektid on olnud eriti huvitavad?
  3. Mis on põhjustanud sinus kõige rohkem frustratsiooni?
  4. Mida ma peaksin tegema, et toetada sinu edukust selles projektis?
  5. Milline on praegune kõige olulisem väljakutse, millega oled silmitsi?
  6. Mida oled siiani proovinud teha selle seljatamiseks?
  7. Milliseid ideid saaksid kasutada varasematest kogemustest?
  8. Milliseid lahendusi sa pole veel katsetanud, aga tahaksid proovida?
  9. Millised on takistused, mille eemaldamisel saan sind aidata?

Toeta karjääri arendamist

  1. Millised on mõned kõige olulisemad saavutused, mille üle oled uhke?
  2. Millised on kaks või kolm oskust, mis aitaksid sind olla veel tulemuslikum?
  3. Milliseid teisi rolle/vastutusalasid tahaksid avastada?
  4. Mis sulle meeldib selliste vestluste juures nagu meie oma praegu?
  5. Mida tahaksid nendes vestlustes muuta?

Lisaks neile küsimustele uuriksin omalt poolt veel seda,

  • millisena inimene näeb oma töö eesmärki ja millised on tema hinnangul kõige olulisemad tegevused ning millised muudatused nendes suurendaks tema tööisu,
  • mis talle praegu meeldib töö ja töökeskkonna juures ning mida oleks neis vaja muuta tulemuste parandamiseks tervikuna,
  • kuidas ta on rahul minu tegevusega juhina ning mida saaksin tema arvates oma töös ja meievahelises suhtluses paremini teha?

 

“Ole ise”: intervjuu Harald Lepiskile

Mu hea ametivend Harald Lepisk võttis vaevaks mind intervjueerida, et aru saada, mida pean oluliseks. Tema küsimused olid nauditavalt mõtlema panevad. Ühe asjana uuris ta, milline oleks mu juhtlause, mille kirjutaksin seinale või särgile või kuskile mujale, kus inimesed seda näevad. Võttis mõtlema. Ja siis klaarus:

“Ole ise,” on vastus mu jaoks. Seda võib kolme pidi mõista.

Ole ise ehk autentne. Igaüks meist on väärtuslik just sellisena, millised me oleme ja kuidas me areneme.

Ole ise ehk iseseisev. Otsusta ise ja vastuta ise.

Ole ise ja lase teistel ka olla ehk tolerantne. Ole avatud.

Kuula lähemalt Haraldi veebist.

“Müks”

Müks on tore maakeelne sõna. Etümoloogiasõnastik annab selle päritolu üle mõtisklemiseks mitu vihjet. Ühest küljest on väike kühmuke müks. Tavaliselt tekib see väiksemat sorti hoobi (soome keeles “muksu”) tagajärjel. Isuri keeles tähendab “muksaa” tasakesi toimetamist. Sellega on lähedane karjala “mukšata” ehk pehmelt ümber ajada ja kukkuda lasta. Igal juhul on tegemist väliskeskkonnast tuleva vopsuga, mis tõukab mingi asja tasapisi liikuma.

Sama asjaga on seotud proto-indo-euroopa “mew”, millest tuleneb ladinakeelne “moveo” (ma liigun) ja sellest omakorda “motivus”, mis märgib seda, kui midagi on liigutatud. Sel moel ongi prantsuse ja sealt edasi inglise keele mõjul jõudnud meieni sõna “motivatsioon”. Kui miski müksab meid, siis oleme motiveeritud midagi ette võtma. See müks võib tulla seest või väljast. Sisemine müks innustab meid pikemalt ja välimine kiiremini.

Toon paar näidet.

Võimlen peaaegu igal hommikul ja sörgin veidi joosta. Peamiselt müksab mind sisemine hirm: kui ma ei võimleks, siis kes teab, mil saabub päev, kui mu jalg ei tõuse enam piisavalt kõrgele, et ronida jalgratta selga, mille lapsetoolis me tütar. See oleks ju kurb, kui ma ei saaks teda sõitma viia.

Kui ei liigutaks (“mew”) end, siis ei pruugi mul pärast pikka motosõitu ratta seljast maha ronimine enam nii hästi sujuda, sest kere kipub minu hirmuäratavas keskealises vanuses mõnesaja kilomeetriga kangeks jääma. Kui ma ei liigutaks, siis ma ei pruugi tõbedega nii hästi toime tulla, kui praegu, ja mõistus hakkaks rohkem takerduma ja vembutama kui praegu.

Ma ei taha öelda, et mu ainus sisemine motivaator on hirm.

Sealt leiab teisigi ajendeid. Soov eristuda. Lood, mida endale olen harjunud enda kohta jutustama a la “Sa tuled peaaegu alati toime”. Soov olla eeskuju, mitte hoiatus. Tahe olla oma töös üha meisterlikum. Lootus mõista, miks midagi teen, ja mõnu, mida pakub asjade valmis saamine ja tegude lõpetamine. Müks võib olla ka väline: keegi meelitab piisavalt mahlase porgandiga või annab kaikaga valusalt vastu kannikat. Mõlemal juhul lippad mõnda aega, ent kui sisemist motivatsiooni ei järgne, lõppeb hoog sama kiiresti kui algas. Tõeline liikumissund on sisemine.

Üks oluline asi veel, millele vihjab tavapisi toimetamist tähisatav isurikeelne “muksaa”. Tark ei torma. Motiveeritud inimene toimetab järjekindlalt ja rahulikult, mitte ei jookse ummisjalu amokki ihaldatud lõppseisundi suunas. Rahulik sihikindel toimetamine suurendab motivatsiooni.

Võib-olla oleks mõistlik võtta väike hetk ja mõtiskella, mis sind müksab sisemuses ja annab hoogu. Proovi. Kui mõte ei taha käima minna, siis lappa mõnda raamatut. Soovitan neist kaht. Susan Weinschenki “Kuidas panna inimesti tegutsema?” kaardistab inimese motivaatorid ja annab eri olukordades teiste inimeste motiveerimiseks konkreetsed stsenaariumid. Nutikas inimene taipab, et motivaatorite mitmekesisuse poolest sarnaneb ta liigikaaslastega ja suudab raamatut kasutada ka eneseanalüüsis. Mihály Csíkszentmihályi “Kulgemine” aitab mõista, kuidas luua endale iseenesliku tulemusliku tegutsemise eeldusi ja nautida mõtestatud loomisest täidetud elu.

Üks oluline asi veel. Niiehknaa müksu mõju haihtub lõpuks ja hoog hääbub ning seegi on loomulik.

Kiri 25 aastat nooremale iseendale

Tere, minust 25 aastat noorem mina ise! Kuidas Sul viimasel ajal on läinud? Kiire-kiire, mis? Vahel pidu-pidu ka, eks? Enda heaolu endiselt esikohal? Mõtlesin, et kirjutan Sulle, võib-olla tuleb kasuks. Panen kirja kaksteist soovitust, mida annaksin Sulle kui saaksin unenäos end Sulle ilmutada 25 aasta eest. Muidugi, praegu Sulle tundub 25 aastat lõpmatult pika ajana, aga tegelikult läheb see päris kärmelt. Vahel aeg lendab käest ja vahel venib piinarikkalt, aga selline ta juba on. Hoiatan Sind juba ette: vahepeal olen vastikult moraliseeriv, aga mis teha. See on varjukülg, mis keskeas kipub vahel esile trügima.

1. Ole optimistlik idealist

Sellega Sul probleemi pole, aga palun hoia seda joont. Elurõõm – nauding igast südametuksest ja õhusõõmust – on hindamatu. Püüa alati näha helgemat külge, seda ka rasketel hetkedel. Suundu alati oma ideaali poole. Sa ei jõua selleni kunagi, aga liigud talle üha lähemale ning tema hingus hoiab Sind käigus.

See ei välista elutervet pessimisti ning küünilisi nalju. Ole kriitiline ja muretse mõõdukalt, aga vaata, et Sa kellelegi muretsedes või enda ja teiste üle irvitades haiget ei tee. Sõnaga on imelihtne vigastada, sõnaga tuleb olla ettevaatlikum kui maailma vahedaima mõõgaga. Sama lugu on emotsiooniga – need nakkavad kiiremini kui oskad arvata. Su tuju levib ülehelikiirusel teiste inimesteni.

2. Eelista ühist huvi

Kui vähegi võimalik, palun eelista ühist huvi enda kitsale isekale maailmale. Ma tean, Sul on kalduvus enesekesksusele, aga muu maailm on tegelikult suurem ja olulisem. Loomulikult: selleks, et luua maailma headust, pead ise olema võimalikult hea. Kui tuled endaga toime, on lihtsam ka teistega toime tulla. Aga siiski…

Palun taltsuta oma egoismi! Loomulikult Sa oled paras egoist – seda on kümne kilomeetri kauguselt näha ning see on Sinu vanuses loomulik. Et kuidas egoismi taltsutada?

Mõtle alati selle peale, milline on Su tegevuse mõju kaasinimestele ja maailmale tervikuna. Alati. Alati. Alati.

Loomulikult on selgi asjal kaks poolt. Tagasi vaadates oled ju teinud kõige olulisemad muudatused paljuski enesearmastuse ajel. Nii mõnigi neist muudatustest on tulnud pikema aja jooksul kasuks. Aga samas… Sa oled teinud teistele väga palju haiget. Kui varitseb kellelegi haiget tegemise oht, siis mõtle alati läbi, kuidas saad edasi liikuda ja samal ajal vähendada teiste ning enda valu. Eelkõige näita teistele, et kui lähed oma teed, siis Sa lähed, sest teisiti ei saa. Ent Sa endiselt hoiad neid ja nad jäävad Sulle armsaks, kui nad vaid lubavad seda. Ehk nad siis andestavad Sulle kunagi. Aga võib-olla ka mitte. Eks pead sellega edasi elama.

3. Leia ja hoia mõttekaaslasi

Järgmine: leia ja hoia mõttekaaslasi. Sa ju tead, et teismeliseaja sõbrad on armsad. Aga nad hakkavad tasapisi jääma üha võõramaks. Kui mõni klassivend või sõber sureb, siis helistad paaniliselt üha vähesemad allesjäänud sõbrad läbi, kohtud nendega, lubad hakata sagedamini kokku saama. Aga tegelikult…igaühel on oma elu ning Sa näed neid üha harvemini. Muidugi te peate endiselt üksteist meeles ning teil on hea meel kokku saada. Aga te näete üksteist üha harvemini.

Leia uusi mõttekaaslasi. Ja seejärel hoia nendega kontakti. Saa nendega kokku, kirjuta, helista. Sõpru pole kunagi liiga palju ning mida aeg edasi, seda keerulisem on kellegagi lähedaseks saada.

4. Ära eelda

Murphy seadused ütlevad, et eeldamine on kõigi vussiminekute ema. Proovi alati vaadelda ja tajuda inimesi, olukordi ja asju neutraalselt, hinnanguid andmata. Eelarvamustest tuleb ainult jama, kasu neist pole ning need ainult piiravad võimalusi.

Võta iga inimest ja olukorda kui ainulaadset, kelle või mille eesmärk on aidata Sind eluteel edasi või midagi Sulle õpetada. Muidugi, vahel kohtud mölakatega ja nii mõnigi olukord on halvem kui halb, aga neilgi on Sulle nii mõndagi õpetada.

5. Pane visioon paika

Kelleks Sa tahad saada kui suureks saad? Kes Sa tahaksid olla? Võta hetk ja joonista seda. Kui tahad, pane paika 2-3 aasta eesmärk ja järgmise kuu või paari eesmärk. Liigu selle poole iga päev kasvõi natuke. Sinu vanuses aitavad eesmärgid edasi liikumisele kõvasti kaasa. Sihi-inimeseks jõuad hiljem hakata.

Kui asi muutub igavaks või enam ei köida Sind, võid alati suunda muuta. Sul on selleks mõnikümmend aastat, et ennast leida. Kõige olulisem on see, et teed tulevikus asju, millega Sa annad maailmale võimalikult palju. Kui ka vahetad sihti, jääb Sulle teel kogutud pagas alles. Sa oled nutikas ja taipad isegi, kuidas kogutud teadmisi edasisel teel kasutada.

6. Kasuta viljakaimat aega

Ma ei tõesti ei taha välja kosta nagu lubjakas (tead Sa üldse, kes lubjakas on?), aga palun kasuta oma viljakaimat aega arukalt. Palun kasuta seda õppimiseks, sest kahekümneselt haagivad teadmised paremini külge kui neljakümneselt. Tõsi küll, ega Sa suurt taipa, mida õpid ja miks õpid, aga kui asud hiljem, nii paarikümne aasta pärast, seoseid looma, on Sul sellest omaaegsest õppimisest väga palju kasu.

Treeni mälu. Tee märkmeid. Kuulsin kedagi ütlevat, et tal on pagana hea mälu, aga jube lühike. Tal on õigus. Loe võimalikult palju. Käi koolis. Suhtle endast targematega. Aruta nendega maailma. Ja aja endiselt lora ning räägi lollusi – see on tähtis! Ent ära tee seda enda arendamise arvelt.

7. Leia tegevused, mis lisavad värvi

Mängi pilli edasi ja tee bändi – see on tähtis! Ainult et… Kui võimendi tuleb ikka tingimata põhja keerata, siis pane traktoristi kõrvaklapid pähe või kasuta kõrvatroppe. Kuulmist tuleb säilitada, et saaksid ka poole sajandi pärast linnulaulu kuulata.

Reisi rohkem! Avasta Eesti vähetuntud kohti ning laia maailma – reisimine aitab mõista maailma ja avab silmad. Pööra reisides teadlikult tähelepanu inimestele, keda kohtad.

Ah jaa, mõne aasta pärast, noh nii 26. eluaasta kandis osta endale tsiklisõiduks varustus. Võid hakatuseks kasutatud ja hästi hoitud varustuse ka osta (kiiver osta igaks juhuks uus, mõned odavama otsa kiivrid on päris head). Siis mine heasse motokooli, näiteks Hiiule Raido juurde Motokarusse – kukud tulevikus vähem ja sõidad arukamalt. Alguses on hirmus, aga pärast läheb ikka väga toredaks! Ah, see lõhnade maailm, mis kiivrisse lööb sisse, ning kurvisõidu mõnu ja vabaduse illusioon… Usu mind, see meeldib Sulle.

8. Kui enam ei jaksa, siis proovi veel

Palun ole veidi järjekindlam. Kui mingi asi läheb igavaks, siis proovi pool aastat veel nii, et ei lase asju lohisema. Ja kui vähegi võimalik, palun lõpeta ülikool ära – noorest peast on see lihtsam. Tee asju lõpuni.

9. Tee trenni ja ära hävita ennast

Liiguta end nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Käi jooksmas, harjuta metsa all, mine trenni. Proovi idamaiseid võitluskunste. Need sobivad Sulle. Mäletad, kuidas Sulle meeldis karate trennis. Siis keelati küll karate ära ja Sa tulid trennist ära. Tegelikult oleksid võinud treeneri juurde minna ja talle öelda, et tahad trenni edasi teha. (Õppetund: ütle alati oma arvamus välja ja ära karda – see, mida teised teevad, on nende asi, mitte Sinu). Tead, taiji ja xing yi on äge värk! Bagua vist ka, aga seda ma kindlalt ei tea. Ja qigong on igati kasulik. Kirjuta mulle ja ma annan Sulle hea treeneri kontakti, kellest saab tulevikus Su õpetaja. Sa võiks temaga varem kokku saada, kui tegelikult saad.

Vähenda teadlikku enesehävitust. Lõpeta suitsetamine – varem on lihtsam. Joo mõõdukalt – purjus inimene on geniaalne ainult enda arvates, eemalt vaadates on ta lihtsalt nõme. Ära ole liiga pikalt tööl – usu mind, mujal on palju lõbusam ja toredam.

Tormakas noorus on õppimiseks vajalik, aga palun säästa oma tervist. See lõpeb ühel hetkel otsa. Praegu rajad Sa vundamenti sellele, milline Sa oled 25 aasta pärast. Seega: rohkem sporti ja trenni ning vähem enesehävitust.

10. Ära ole masendunud ega haletse end

Muidugi oled Sa melanhoolik ja muidugi need teised ei hakka mitte kunagi mõistma, milline prillikivi Sa oled… Aga lõpeta see neetud enesehaletsus! See tee viib tupikusse.

Kui keegi jätab Sind üksi, pole see maailma lõpp. Sul läheb seda teadmist ja oskust hiljem vaja, kui Su lähedased ja sõbrad hakkavad siit ilmast lahkuma. Mõtle parem tänuga sellele, mida lahkuv inimene Sulle andis ning millised olid teie ilusaimad hetked. Need on möödas ja see on valus. Aga need hetked olid ning see on ilus ja tore.

Ja ära joo, kui kurb on. See ei muuda maailma paremaks ei seest ega väljast. Mine rabele parem oma energia bändiproovis või trennis maha. Või vänta lihtsalt jalgrattaga nii kaugele kui jaksad. Ja siis proovi mingi ilmaime abil jälle tagasi jõuda.

11. Eraldu

Sulle ju meeldib üksi olla. See on loomulik ja hea. Nii umbes viie aasta pärast mine vähemalt kuuks Hiina või Tiibeti mägedesse. Või Jaapanisse. Siis on õige aeg, et olla pikemalt omaette, mediteerida ja õppida süvendatult elu teoreetilist ja praktilist poolt. Tahad, soovitan Sulle Wudangil paar head õpetajat? See pole üldse nii kallis, kui arvad. Kui kogud pool aastat raha, siis peaksid toime tulema küll.

Et miks Sa peaksid sinna minema? Tead, kui Sa tagasi tuled, oled muutunud kuu või paariga vaimselt mitu aastat küpsemaks. Sellest on kasu, usu mind.

12. Ole isepäine edasi

Sellega Sul probleemi pole. Ju see ülalolev juttki jookseb mööda külgi maha, aga loodan siiralt, et kõige olulisemad teemad jäid Sul vähemalt mõneks ajaks kripeldama. Abiks seegi.

Ole tubli ja viks edasi, aga vaata vahel enda ümber ning hoia teisi ja iseend. Eks vahel kirjuta, kuidas Sul läinud on. Ma nüüd mõnda aega ei kirjuta Sulle. Issand ise teab, ent loodetavasti veerand sajandi võtan taas Sulle mõne rea saata.

Ikka Sinu,
46-aastane Kristjan

PS Tead, Sa kohtud järgmise paarikümne aasta jooksul väga toredate inimestega, kes täidavad Su elu piiritu tänutundega! Olgu, rohkem saladusi Sulle ei avalda, muidu Sul pole nii põnev – saatusel ju oma keerdkäigud. Aga seda ma lihtsalt ei suutnud vaka all hoida.

4 sammu paremate tulemusteni

Ühe hiljutise koolituse lõunavaheajal küsis Eesti mõistes keskmise suurusega ettevõtte juht, millised on kõige hullemad vead, mida meie ettevõtjad teevad. Mu mõttepaus venis kavandatust pikemaks, ketrasin vaimusilmas läbi kümneid ettevõtteid, kellega oleme koos tööd teinud. Lõpuks suutsin välja sõeluda neli olulist võtit, millele erksama tähelepanu pööramine aitaks jõuda parema tulemuseni. Nendeks on julgus suurelt mõelda, oskus prioriteete seada ja fookust hoida, meeskonna kaasamine ning kannatlikus.

 Julgus suurelt mõelda

Kõik suured asjad saavad alguse väikesest. Ent juba alguses peaks olema perspektiiv silme ees. Miks ma ajan seda asja, mida ajan? Mis selle laiem mõte on? Mil moel see säästab ja päästab maailma? Milline on selle tegevuse laiem, globaalne mõõde?

Loomulikult ei saa alguses hüpata kirbustaatusest elevandi omasse, ent kui siht on silme ees, tuleb edasiliikumine jõudsam. Eesmärk, suund või siht peab olema selline, mis põhjustab ärevust – seda eelkõige endas. Kui eesmärk on piisavalt kõrge, paraneb sooritus, ent see nõuab head visualiseerimist ning sihikindlat tegutsemist.

Juhtusin pool aastat tagasi kuulama kalatööstur Mati Vetevoolu juttu sellest, kuidas nad seadsid müügikäibe eesmärgiks 20 miljonit eurot. “Ei tulnud täis,” lausus ta ja jätkas pärast hoolega välja peetud pausi: “Üheksateist ja pool jäi puudu. 19,5 tuhat.”

Kasv nõuab julgust, aga pakub vastu huvitavama ja avarama maailma.

Muidugi on turvalisem tasahilju oma tiigis sulberdada. Kasv on ju ebamugav, väsitav ja hirmutav. Ent pärast kasvuhüpet on liigutamiseks palju avaram ruum.

Omaette ooper on see, kas kasvul iga hinna eest on mõtet? Minu jaoks on ekspansiivsest kasvust olulisem oma potentsiaali realiseerimine. Teadmine, et teen neid asju, mida mulle meeldib teha, mida oskan teha ja mis õpetavad mind ning millest on ka kasu. Okinawal on käibel ikigai mõiste ehk tõlkes “põhjus hommikul ärgata”. Ikigai moodustub kire, missiooni, elukutse ja professionaalsuse ühisosast.

Mõtle, mis on sinu põhjus hommikul ärgata, ning suurenda seda põhjust igal järgneval hommikul kasvõi veidi. Sel moel sünnivad maailma suured muutused.

Oskus prioriteete seada & fookust hoida

Viimaste aastate uuringud näitavad, et eesmärgi visualiseerimine parandab sooritust, ent pole selleks piisav. Vähemalt sama oluline on visualiseerida tulemuseni jõudmise käiku. Mida ja kuidas on vaja teha tulemuseni jõudmiseks? Kuidas ületame tõkkeid ja takistusi? Mil moel on vaja enda ja oma meeskonna teadmisi, oskusi ja kogemusi täiendada, et liiguksime endale meelepärases suunas?

Siin on märksõna prioriteet. Sellel sõnal puudub mitmus. Prioriteet on ise esmatähtis, eelistatav, miski, mis on järjekorras number üks (Helika Mäekivi, 2013). Mitut prioriteeti ei saa olla. Mis on sinu prioriteet? Asi, mis on esmakohal? Kui see on paigas, läheb elu lihtsamaks.

Ent valimine on keeruline, sest valik tähendab millestki loobumist ja pühendumist kitsale valdkonnale. Oluline on teha vahet mitme “prioriteedi” vahel rapsimisel ning prioriteedi muutmisel. Kui valime, siis hiljem on meil vabade inimeste õigus valikut muuta.

Prioriteedile tuleb keskenduda järjepidevalt. Siis saabuvad ka tulemused.

Kahtlustan, et suutmatus keskenduda on üks põhjustest, miks start-upid põruvad. Juhtun vahel kokku kadestamisväärselt innukate ja energiliste kahe-kolmekümnendates inimestega, kes ennastunustavalt arendavad oma äri. Varahommikul ja hilisõhtul, päeval ja öösel. Igal hetkel kuni läbipõlemiseni. Tormamine on noorusele iseloomulik, ent hoogsal liikumisel tasub vahel mõelda, kas suund on õige ning kas järgmine samm viib tulemuse poole. Valik on oluline. Ent valik nõuab pausi. Vaikusehetkes sünnib parim valik ise.

Meeskonna kaasamine

Meile meeldib müüt soomeugrilastest kui isepäistest tegelastest, kes tulevad alati üksi toime ning leiavad ikka ja jälle üksinda parima lahenduse, mis teeb kõigile teistele lahendustele ära. Päriselus oleme aga karjaloomad ning vajame koostoimet teiste inimestega.

Just seepärast annab meeskonnaga ühiste sihtide sõnastamine ja sihi suunas liikumises vajalike tegevuste kavandamine parema tulemuse. Kui visualiseerida tulevikku ning selleni viivat teekonda ühiselt, pühenduvad meeskonna liikmed ühisele ettevõtmisele rohkem. Meeskonnas esimeste tülide solvumata ära tülitsemine nõuab oidu ja meelerahu. Pärast esimeste konfliktide elutervet ületamisest hakkavad tiimi liikmed üha enam arvestama meeskonna kui terviku vajadustega, meeskonna ühtsus kasvab ning tulemused paranevad.

Siingi on oluline tasakaal. Mõned meist vajavad rohkem ja teised vähem ühistööd. Kui tiimi liikmed saavad osaleda koos olemises just nii palju, kui soovivad, toimib tiim kõige paremini.

Kannatlikkus ehk oskus tulemus ära oodata

Ma ei mäleta enam, kes ütles kuldsed sõnad: “Tulemuseni jõudmine võtab eeldatust oluliselt kauem aega. Aga kui jõuame tulemuseni, siis sageli see ületab mäekõrguselt ka meie kõige metsikumad unistused.”

Tulemuseni jõudmine nõuab kannatlikkust. Kannatlikkust tulla toime takistustega. Kannatlikkust ületada tüdimus. Kannatlikkust jätkata ka siis, kui enam ei jaksa.

Juhtusin lugema mõni aasta tagasi ühe ameerika merejalaväelase artiklit, milles ta väitis, et kui on tunne, et enam ei jaksa, siis on alles veel 60 protsenti jõuvarudest. See kehtib muidugi piirolukordade kohta: näiteks siis, kui võitled või põgened elu eest.

Siingi tuleb hoida tasakaalu, tasakaalu sihikindluse ja paindlikkuse vahel. Kui ümbritsev keskkond muutub oluliselt, tuleb kurssi muuta, ent pealisülesanne jääb samaks.

Kuu aega tagasi kuulasin kirjaniku ja luuletaja Margus Lattiku aka Mathura loengut Ööülikoolis. Ta meenutas lugu lennukis reisijana viibinud piloodist, kes kogu aeg pomises: “Oleme kursilt kõrvale kaldunud. Oleme kursilt kõrvale kaldunud. Oleme kursilt kõrvale kaldunud.” Kaasreisija küsimusele, et kas me sihtpunkti sel juhul üldse pärale jõuame, vastas piloot rahustavalt: “Loomulikult jõuame! Lennuk lihtsalt ei lenda mitte kunagi täpselt valitud kursil.”

Sama lugu on tegutsemisega. Kui meil on kurss, siis me eesmärk on seda hoida, aga arvestada ümbritsevaga ja liikuda valitud teekonna lähiümbruses. Siis jõuame tervelt kohale.