Inimest paneb muudatusi ette võtma kas loodetav kasu või hirm. Ajakorraldus pole erand: inimene on nõus oma ajahaldust korrastama, kui see pakub tajutavat või kujutatavat kasu või aitab päästa varitseva või juba saabunud ohu küüsist. Muutused on ebameeldivad, sama moodi jätkamine on mugav. Iga muutus nõuab pingutust: kui muudame ise midagi, siis tuleb teha muudatuse […]
Suurepärane sisekoolitaja meenutab imeinimest, kelle muudavad täiuslikuks mõtlemisvõime ja mõtete selge sõnastamise oskus, uudishimu ja soov pidevalt õppida, empaatia ja kuulamisoskus ning sihikindel paindlikkus. See on ideaal, mille poole püüelda, ja iga samm sel teel muudab inimese paremaks sisekoolitajaks. Selgitan lühidalt, mida mingi omaduse all silmas pean. Mõtlemisvõime ja mõtete sõnastamise oskus. Hea sisekoolitaja suudab […]
Ujuma saab õppida ainult siis, kui jalad põhja ei ulatu, ütles kunagi mõtleja, teoloog ja sumeroloog Evald Saag. Sama kehtib otse-eetris kaugkoolitamise kohta. Võid ju teoreetiliselt teada, kuidas üht või teist kontaktkoolituse nõksu või nippi võiks e-maailmas kasutada, aga pole midagi teha: tõe kriteerium on praktika. “Igaühel on plaan seni, kuni ta saab vastu hambaid,” […]
Kui keegi oleks aastapäevad tagasi öelnud, et suurem osa meist tegutseb peamiselt kodukontoris, siis oleksin kergitanud kulmukaart ning vastanud, et oh, oleks see ainult nii. Kui keegi ütleks nüüd, et aasta pärast töötab enamus meist kontoris, siis kergitaksin taas kulmukaart ja oleksin skeptiline. Uues ebanormaalsuses on kodutöö osakaal tõusnud hüppeliselt. See on omakorda toonud kaasa […]
Kristjan Otsmann ja Tiina Saar-Veelmaa esitlevad: Uue ajastu sisekoolitaja meistriklass Avalik koolitus: 29.-30. aprillil Tallinnas, registreeru koolitusele Kahepäevase interaktiivse ja haarava õpipäeva jooksul saad teada, kuidas töös omandatud teadmised disainida kaasahaaravaks koolituseks: kuidas kujundada koolitus õppijate jaoks selliseks, et see kaasaks nende intellektuaalsust, emotsionaalsust ja füüsist ning viiks õppimise sel moel sügavamale tasemele. Koolitus on […]
“Arenguvestlus” on mõnes ettevõttes kujunenud vaat et sõimusõnaks, mida viisakas inimene kaine peaga suhu ei võta. Tegelikult ei peaks see nii olema, sest arenguvestlus aitab areneda mõlemal vestluse osapoolel ning ettevõttel tervikuna. Scott Miller soovitab oma raamatus “Everyone Deserves a Great Manager” lasta su meeskonna liikmel end vabalt väljendada ning ise pigem aktiivselt kuulata. Parima […]
Mu hea ametivend Harald Lepisk võttis vaevaks mind intervjueerida, et aru saada, mida pean oluliseks. Tema küsimused olid nauditavalt mõtlema panevad. Ühe asjana uuris ta, milline oleks mu juhtlause, mille kirjutaksin seinale või särgile või kuskile mujale, kus inimesed seda näevad. Võttis mõtlema. Ja siis klaarus: “Ole ise,” on vastus mu jaoks. Seda võib kolme […]
Müks on tore maakeelne sõna. Etümoloogiasõnastik annab selle päritolu üle mõtisklemiseks mitu vihjet. Ühest küljest on väike kühmuke müks. Tavaliselt tekib see väiksemat sorti hoobi (soome keeles “muksu”) tagajärjel. Isuri keeles tähendab “muksaa” tasakesi toimetamist. Sellega on lähedane karjala “mukšata” ehk pehmelt ümber ajada ja kukkuda lasta. Igal juhul on tegemist väliskeskkonnast tuleva vopsuga, mis […]
Tere, minust 25 aastat noorem mina ise! Kuidas Sul viimasel ajal on läinud? Kiire-kiire, mis? Vahel pidu-pidu ka, eks? Enda heaolu endiselt esikohal? Mõtlesin, et kirjutan Sulle, võib-olla tuleb kasuks. Panen kirja kaksteist soovitust, mida annaksin Sulle kui saaksin unenäos end Sulle ilmutada 25 aasta eest. Muidugi, praegu Sulle tundub 25 aastat lõpmatult pika ajana, […]
Ühe hiljutise koolituse lõunavaheajal küsis Eesti mõistes keskmise suurusega ettevõtte juht, millised on kõige hullemad vead, mida meie ettevõtjad teevad. Mu mõttepaus venis kavandatust pikemaks, ketrasin vaimusilmas läbi kümneid ettevõtteid, kellega oleme koos tööd teinud. Lõpuks suutsin välja sõeluda neli olulist võtit, millele erksama tähelepanu pööramine aitaks jõuda parema tulemuseni. Nendeks on julgus suurelt mõelda, […]