Postitused

Nipid ja trikid: intuitiivne ja tõhus Autofookus Outlooki kasutajale

Olen praeguseks kasutanud veidi üle nädala Mark Forsteri ajakorraldussüsteemi Autofocus või maakeeli Autofookus täiendatud versiooni ning see toimib endiselt suurepäraselt. Olen küll enda jaoks tekitanud süsteemi, milles on mitmeid David Alleni Getting Things Done’i elemente, kuid põhiolemus pärineb siiski Autofookuselt.

Olen peamiselt Outlooki kasutaja, seega esmalt mõned nipid ja trikid, mida olen avastanud. Enne nende nippide ja trikkide juurde asumist palun proovi Autofookust kasutada paberi ja pliiatsiga või lihtsalt tekstifaili tegevusi kirjutades – see annab süsteemi tunnetuse kätte. Juhendit saad lugeda siit.

Outlookis toimin nii:

Häälestus:

  • Tekitasin mõned uued kategooriad:
    • :Autofookus kodu – koduste tööde nimestik
    • :Autofookus kodu tulevik – koduste tööde nimestik, milleni on veel üle kuu aega
    • :Autofookus töö – töiste tegemiste nimestik
    • :Autofookus töö tulevik – töiste tegevuste nimestik, mida pole mõtet enne kuud aega ette võtta
    • Koolonit kasutan sõna ees, sest projektide jaoks on mul kategooria .Projektid ning näiteks delegeeritud tegevuste jaoks @ootel. Sel juhul kuvab Outlook kõige üleval projektide kategooria, siis autofookuse ning siis GTD @-märgiga kategooriad
  • Ülesanded on sorteeritud Create date’i järgi kasvavas järjestuses. Ülesanded on filtreeritud nii, et näen Date Completed = today, Date Completed = yesterday ning Date Completed = doesn’t exist. Sel juhul on mu nimestikus nii lõpetamata kui ka täna-eile lõpetud tööd.

Töö Outlookis

  • Ülesanded lisan sama moodi nagu ennegi, kategooriata task’ina.
  • Alustan koduse või töise Autofookuse nimestiku lõpust. Kui jõuan tegevuseni, mille elluviimiseks on õige aeg, teen asja ära ning märgin täidetuks. Kui lõpuni ei jõudnud, kopeerin enne task’i mahakriipsutamist selle samasse nimekirja. Kui valmis, siis küsin endalt, mis on järgmine samm, et jõuda eduka tulemuseni, lisan ülesande nimestiku lõppu ning otsin järgmise ülesande nimestiku lõpust.
  • Kui nii enam ei taha tööd teha, leian järgmise töö Autofookuse nimekirja algusest. Nimekirja algust vaatan lehekülgede ehk ekraanitäite kaupa – enne ma järgmisele ekraanitäiele ei liigu, kui ükski ülesanne hetkel kuvatavast nimestikust mind ei kõneta. Järgmisele ekraanitäiele liigun pärast seda, kui ükski ekraanil olev ülesande ei sobi teostamiseks.
  • Kui sel viisil töötamisest saab kõrini, lülitun taas tagurpidi-režiimi ja otsin järgmist tööd nimekirja lõpust. Sel moel lülitun edasi-tagasi mitu korda päevas.
  • Kord päevas ülevaatuse käigus lisan kõik kategooriata ülesanded õigesse kategooriasse ning märgin osa töid analüüsiks. Analüüsimisele kuuluvad need tegevused, mis jäävad viimasest täidetud ülesandest ülespoole. Märgin need kõrgema prioriteediga. Selliste töödega on mitu varianti:
    • Kas seda ülesannet on üldse vaja? Kui ei, siis kustutan.
    • Kas mõistan, mis mind takistab seda ülesannet täitmast? Vajadusel jagan ülesande väiksemateks tükkideks, lisan need tükid nimestiku lõppu ning kustutan algse ülesande.
    • Kolmas variant: otsustan selle ülesande homme esimese asjana ära teha. Sel juhul alustan järgmist päeva edaspidi-, mitte tagurpidi-režiimil.
  • Mobiiliga on lood täbarad, sest mu Windows Mobile’i AgendaOne ei suuda kuvada task’e create date’i järgi. Kui oleks printer käepärast, siis prindiks lihtsalt autofookuse nimestikud välja laua tagant lahkudes. Paremaid ideid?

Täiendused algupärasele Autofookusele

Kui mul on mitu suurt projekti pooleli, siis kaaluksin tõsiselt neist igaühe jaoks eraldi Autofookuse-nimestiku koostamist. Ning töötaksin iga projektiga iga päev just nii kaua, kui vaja.

Kasutan endiselt mõnda täiendavat kategooriat. Nendeks on:

  • @Ootel – delegeeritud ülesannetele
  • @Askeldused [asukoht], nt “@Askeldused kesklinn” – tegevustele, millega pole suurt kiiret ja mille teen ära siis, kui juhtun järgmine kord kesklinna
  • @[Koosoleku nimi] nõupidamine, nt @Müüginõupidamine – teemad, mida tuleb vastaval nõupidamisel arutada
  • 1:1 [Nimi], nt “1:1 Jaan” – teemad, mida peame järgmisel kohtumisel Jaaniga arutama
  • @Rutiin – rutiinsed tegevused, mida tuleb teha kindlal päeval. Siin esineb erandeid, näiteks loen kord nädalas uut ajahaldusalast infot – selle ülesande sisestan käsitsi iga kord uuesti ja hoolitsen selle eest, et ma ei teeks seda sagedamini kui kord nädalas.
  • Igasugused kontrollnimestikud ehk checklistid. Näiteks kategooria raamatute jaoks, mida tahan tulevikus lugeda.

Kasutan mõõdukalt ka kuupäeva ehk due date’i ülesannetel – sinna märgin ülesande täitmise hiliseima aja. Aga väga sageli teen ülesanded teoks enne seda kuupäeva.

Google Tasksi omapärad

Kui kasutaksin Google Tasksi, siis paar täiendavat nippi:

  • Uued ülesanded lisan alati nimestiku lõppu.
  • Iga päeva lõpus leian analüüsitavad ülesanded (nimekirjas kõige ülemise täidetud ülesande peal asuvad täitmata ülesanded) ning analüüsin neid. Nende kohale tekitan esimesel korra ülesande “Olulised tööd:” ning nihutan kõiki ülevaatusel olevaid ülesandeid sammu võrra paremale. Nendega tegelen homme esimesena.
  • Pärast seda koristan nimestikust juba täidetud ülesanded.

Täiendavad ettepanekud ja küsimused tavapäraselt teretulnud 🙂

Reblog this post [with Zemanta]

Mark Forsteri Autofocuse täiendatud versioon toimib

Briti ajajuhtimisguru Mark Forster sai valmis ajakorraldussüsteemi Autofocus täiendatud versiooni, mille juhised tõlkisin (peamiselt juhendi mõtet edastades) tema loal eesti keelde:

Loe enne süsteemi kasutuselevõttu ülevaate saamiseks juhised läbi ning siis käi läbi samm-sammult läbi “Alusta süsteemi kasutamist” juhend postituse lõpus.

Kokkuvõte

Autofookus kujutab endast pikka nimekirja kõigist asjadest, mida pead tegema. Uued tegevused lisad nimekirja lõppu. (Forster soovitab kasutada Autofookust tavalises kaustikus, 25-35 rida lehel. Praegu viimistlen digitaalset Autofookust ning postitan selle juhised lähipäevil.) Nimekirja kasutad kolmel viisil: Tagurpidi, Edaspidi ja Ülevaatus.

Tagurpidi

Nagu nimigi ütleb, töötad nimekirjaga tagant ettepoole. Värskeimad ülesanded asuvad nimekirja lõpus. Tagurpidi-meetod on mõeldud peamiselt kiireloomulisemate ülesannete elluviimiseks, kuid mitte ainult. Päeva alustad alati tagurpidi-meetodiga.

Edaspidi

Selle meetodi puhul liigud nimekirjas eest tahapoole. See on mõeldud peamiselt nende ülesannete tegemiseks, millega pole veel kiiret ning millele sa ei pööranud tagurpidi-meetodi käigus tähelepanu, aga loomulikult võid edaspidi-meetodi puhul teha teoks ka kiireloomulisi ülesandeid.

Ülevaatus

Iga päeva alguses märgid nimekirjas kõige kauem olnud ülesanded ülevaatuseks ja analüüsiks. Kui sa nende ülesannetega päeva jooksul ei tegele, siis tõstad need analüüsiks esile ning need ei kuulu enam aktiivsete ülesannete nimestikku. Neid võib lisada nimekirja ainult juhul, kui oled neid analüüsinud.

Üksikasjalikud juhised

Taguripidi

Alustad päeva alati tagurpidi-meetodiga.

Loed nimekirja viimasest ülesandest alustades tagant ettepoole, kuni jõuad ülesandeni, mille puhul jõuad äratundmiseni, et nüüd on õige aeg selle asjaga tegeleda. Töötad ülesandega seni kuni tahad ja seejärel kustutad ülesande nimestikust.

Kui sa tööd ei tee lõpuni ära, lisad selle nimekirja lõppu. Korduvad ülesanded (nt e-kirjade lugemine) lisad alati pärast kustutamist nimekirja lõppu.

Pärast seda alustad taas nimekirja lugemist lõpust ettepoole.

NB: Pärast ühe ülesandega töö lõpetamist naased alati nimekirja lõppu.

Edaspidi

Lisa nimekirja ülesanne “Mine nimekirja algusesse”.

Lülitud edaspidi-režiimile, kui jõuad nimekirja algusesse suunava ülesandeni ja tunned, et tahad seda teha.

Edaspidi-meetod erineb tagurpidi-meetodist oluliselt.

Edaspidi-meetodi puhul liigud nimekirjas eestpoolt tahapoole lehekülje kaupa. Liigud esimesele lehele, millel on tegemata ülesandeid. Esmalt loed kõik tegemata tööd läbi, võtmata nendega midagi ette. Seejärel loed ülesandeid veel korra ning teed ära esimese asja, mille tegemiseks tundub olevat õige hetk.

Jätkad samal moel seni, kuni lehel puuduvad ülesanded, mille teostamiseks oled valmis. Liigud järgmisele lehele ja tegutsed sama moodi nagu eelmisel lehel olnud ülesannetega.

Kui sa mõne lehe puhul ei taha teha ühtegi ülesannet teoks, siis see on märk sellest, et pead lülituma taas tagurpidi-režiimile. See reegel ei kehti ülesannete kõige viimase lehe puhul, kuhu alles lisad ülesandeid.

Kui lähed uuesti üle tagurpidi-meetodile, lisad nimekirja lõppu ülesande “Mine nimekirja algusesse”.

Märkused:

  1. Alusta alati esimesest tegemata ülesandest, kui lähed tagurpidi-meetodilt üle edaspidi-meetodile.
  2. Kui sa ei saa ühtegi ülesannet ellu viia asukoha tõttu (näiteks oled seal, kus neid ülesandeid ei saa seetõttu täita), võid lehe vahele jätta ning jätkata edaspidi-meetodil.
  3. Kui jõuad edaspidi-meetodil viimase leheni, siis alusta taas nimekirja algusest, esimesest elluviimata ülesandest.

Ülevaatus

Märgi iga päeva alguses esimene tegemata (kas ühest või mitmest tööst koosnev) ülesannete blokk ülevaatuseks. Selle märgiks tõmba nende alla pikk joon.

Kui sa mõne sellise ülesandega päeva jooksul ei tegele, siis tuleb need üle vaadata ja neid analüüsida.

Selliseid ülesandeid kohtle nagu kustutatuid ning sa ei tohi neid lisada enne uuesti nimekirja kui oled neid analüüsinud. Selleks lisa nimekirja lõppu ülesanne “Vaata ülesanded üle”.

Ülevaatuse käigus võid lisada mõne või kõik analüüsiks märgistatud ülesanded nimekirja lõppu (loe altpoolt täpsemaid juhiseid). Pärast ülesande analüüsi ja lisamist nimekirja lõppu tõmba see algses asukohas maha. Kui sa ei kavatse asjaga üldse tegeleda, tõmba ta samuti maha.

Kui jõuad ülevaatusega ühele poole, lisa nimekirja lõppu ülesanne “Vaata ülesanded üle”.

Ülevaatuse juhised

Palun võta tõsiselt soovitust lisada ülesanded nimekirja lõppu alles pärast nende täiendavat analüüsimist. Ülesannete läbivaatamiseks märkimine on üks Autofookuse süsteemi võimsamaid osi ning selle reegli rikkumine mõjutab kogu süsteemi toimimist.

Ülevaatuse käigus kaalutle hoolikalt, miks mingi ülesanne ülevaatusele sattus: kas seda tööd on vaja üldse teoks teha, kas aeg selle töö teostamiseks on küps, kas see on vastuolus sinu eesmärkidega. Sageli on kasu sellest, kui ülesande taaslisamisel nimekirja lõppu jagad selle väiksemateks tükkideks või sõnastad ülesande ümber.

Alusta süsteemi kasutamist

  1. Alustamiseks vajad pliiatsit ja joonelist kaustikut. Hiljem vajad ka markerit. Alguses on soojalt soovitatav kasutada süsteemi paberil – seda isegi siis, kui hiljem kavatsed minna üle e-süsteemile.
  2. Koosta nimestik asjadest, millega pead tegelema – üks ülesanne reale. Pole vajadust panna kõiki asju korraga kirja, nimekirja saad hiljem täiendada.
  3. Lisa ühe ülesandena “Mine nimekirja algusesse”.
  4. Loe uuesti tagurpidi-meetodi juhendid läbi. Kas said neist täiesti aru?
  5. Alusta tööd nimekirjaga tagurpidi-meetodil.
  6. Kui otsustad, et käes on õige hetk edaspidi-meetodi kasutamiseks, loe uuesti läbi edaspidi-meetodi juhend ning kasuta nimekirja eestpoolt tahapoole vastavalt juhendile.
  7. Jätka nimekirjaga tööd vajadusel lülitudes tagurpidi-meetodilt edaspidi-meetodile ja vastupidi. Pole vahet, kui sageli sa teed seda, see sõltub hetke asjaoludest.
  8. Loe järgmise päeva alguses läbi ülevaatuse juhend ning märgi vastavalt sellele vanimad ülesanded läbivaatuseks.
  9. Alusta tööd nimekirjaga tagurpidi-meetodil (päeva alustad alati sellega).
  10. Vahetevahel päeva jooksul loe kogu juhend läbi.

Näidisleht

Vaata Mark Forsteri Autofookuse näidislehekülge.

Mark Forsteri täiendatud Autofocus

Mark Forsteri täiendatud Autofocus

Märkused:

  1. Kuupäev on kirjas selle päeva esimese sisestatud ülesande vasakule servale. Praegusel juhul 21/7.
  2. Ülesande täitmise kuupäev on kirjas ülesannete ees. Forster lisab kuupäevad järgmisel hommikul korraga. Ühe ülesande – “Article for “Eaglet”” – ees kuupäev puudub, sest Forster tegi selle ära samal päeval, kui ülesande lisas.
  3. Tehtud või kustutatud tööd on maha kriipsutatud. Töö alustamisel teeb Forster ülesande ette punkti, et oleks lihtsam keskenduda ning leida pooleliolevat tööd) ning selle lõpetamisel tõmbab ülesande maha.
  4. Järjest ära tehtud tööd on ühendatud vertikaaljoonega – see aitab kiiremini leida tegemata ülesandeid.
  5. Märkad, et kahel juhul ulatub rõhtjoon lehe parema servani. Need jooned märgivad ülevaatusele määratud ülesandeid.

Kui sa pole statistikast huvitet, siis pole vaja ülesande täitmise kuupäeva märkida.

Pane tähele, et Forster ei kasuta laiemaid märksõnu, prioriteete ega kategooriaid ning seetõttu on leht üsna puhas (Kristjani kommentaar: mina märgiksin küll vajadusel projekti nime).

Kristjani palve: kui märkad tõlkevigu või oskaksid mõnda kohta paremini sõnastada, palun anna kommentaarides sellest teada. Samuti on oodatud küsimused ja ettepanekud uuendatud Autofookuse kasutamise kohta.

Reblog this post [with Zemanta]

40 asja, mida täna teha

Kuulasin mõne aja eest Brian Johnsoni audioraamatut “50 Things I’m Going to Do Today” (skripti saad lugeda siit) ning see inspireeris looma sarnast nimestikku ka oma blogisse. Mõne asja olen üle võtnud Johnsonilt, mõne mujalt, aga siin see nimekiri on:

  1. Naerata. Regulaarselt, hommikul, lõuna ajal, õhtul. Vahepeal ka. Proovi üks päev ajada asju naeratuse saatel ning hiljem vaata, kuidas asjad muutuvad. Naeratades.
  2. Liiguta ennast. Füüsiliselt. Käi iga päev jooksmas, mängi palli, uju, tee qigongi või joogat, käi kiires tempos. Alguses kasvõi veidi – see on parem kui üldse mitte. Enamikule meeldib meist terve olla ning mõõdukas sportimine aitab sellele kaasa. Tegelikult on sul valida, kas kulutad iga päev mingi aja enda vormis hoidmiseks või kulutad hiljema sama palju (või rohkem aega) haige olemiseks ja enda ravimiseks. Kumb sulle rohkem meeldib?
  3. Liiguta ennast. Vaimselt. Võta iga päev kümmekond minutit, et sihikindlalt mõelda elu ja asjade üle. Mõtle selle üle, miks on maailm just selline. Ja mida maailm sinult ootab.
  4. Söö regulaarselt kolm korda päevas. Ja, paluks, tervislikult. Eelista eestimaist ja ökoloogilist. Vähenda kartuli osakaalu (mis teha, oleme eestlased) ja väldi piima (me pole enam vasikad, vabandust). Ja menüü sea kenasti tasakaalu nii mitmekesisuse kui ka kalorsuse poolest – ära söö endale rohkem kaloreid sisse kui ära kulutad.
  5. Alusta uue harjumusega. Millist harjumust oled endale igatsenud? Täna on suurepärane päev selle uue ja kasuliku harjumusega alustamiseks. Nüüd. Praegu. Mitte homme, sest homme ei tule kunagi – me elame tänases.
  6. Lõpeta halb harjumus. Millest soovid loobuda? Milline harjumus kahjustab sind ja/või sinu ligimesi? Lõpeta see harjumus nüüd. Ära jäta seda harjumust maha, vaid lihtsalt lõpeta see (Marshall Goldsmithi soovitus).
  7. Pese hambaid. Terved hambad on mugavad ning säästavad tervist laiemalt, kui oskaksid arvata. Pealegi pääsed siis oma igapoolaastasel hambaarstivisiidil lihtsamalt.
  8. Ära virise. Maailm pole ideaalne koht, aga kuidas muudab virisemine seda paremaks? Ei mingil moel. Ole optimistlik, vaatle maailma, tee järeldusi ning tegutse. See on pea ainus viis asju paremuse poole nihutada.
  9. Naudi hetke. Teadagi, lapsepõlves oli rohi rohelisem ning inimesed viisakamad ja paremad. Ning kus me alles ühel ilusal päeval hakkame elama! Selle asemel, et paaniliselt sobrada minevikus ja jagada laskmata karu nahka, naudi praegust olukorda. Kuidas su ümbrus lõhnab? Mida tegelikult näed? Võta tempo maha ja naudi elu pisikesi üksikasju. Siin ja praegu. Ja sinu ümber on uus maailm.
  10. Tule Kristjan Otsmanni koolitusele. Teen iga kuu mitu väga head ajajuhtimise ja projektijuhtimise koolitust ning töötuba, millest inimesed saavad palju kasu. Tegelikult ka. Kui ei usu, loe, mida osalejad arvavad. Järgmine avalik ajajuhtimise koolitus toimub 9. septembril. Kui tahad korraldada koolitust oma meeskonnale, palun võta minuga ühendust telefonil 502 9037. Või kirjuta kristjan-at-selgepilt.ee.
  11. Valmista abikaasale üllatus. Pese nõud, vii prügiämber välja, too lilli, mine temaga jalgpalli vaatama, kutsu ta välja sööma, tee talle kompliment, ütle ausalt, mis sulle tema juures meeldib. Vaata, mis juhtub.
  12. Puhasta WC pott. Kadunud Henn Mikkin ütles, et mees jõuab täisikka siis, kui taipab, et WC-pott ei puhasta end ise.
  13. Loe raamatuid. Vähemalt 15 minutit iga päev. Soovitatavalt ilukirjandust. Avardab maailmapilti ning sõnavara.
  14. Vaigista teler reklaamipausi ajal. Pole mõtet lasta oma ajusid pesta, isegi taustategevusena mitte.
  15. Lülita teler välja. Pole mõtet seda sihitult passiivselt passida. Lülita teler sisse siis, kui tahad vaadata midagi, mis toidab su meelt ja viljastab su maailma. Muul ajal… Vaata 13. punkti.
  16. Küsi sõbralt, kuidas tal läheb. Millise oma sõbraga pole sa juba jupp aega suhelnud? Kuidas sa end seepärast tunned? Nüüd: võta telefon ja helista talle, küsi, kuidas tal läheb, ning ütle talle, et tunned temast puudust ning tahad kohtuda.
  17. Kasva. Iga päev. Õpi uusi asju, uuri maailma, arene. Me oleme loodud selleks, et kasvada ja areneda.
  18. Unista. Mida tahaksid teha tulevikus? Milline on sinu ideaalelu? Kirjuta need mõtted üles nagu ka kõik teised ideed, mis sul tulevad. Vaata korrapäraselt märkmeid üle ning vii kõige ahvatlevamad ideed sihikindlalt ellu.
  19. Hinga. Mida nüüd?! Ma ju hingan niigi!!! Võta rahulikult: hinga sügavalt ja aeglaselt sisse nii, et täituvad ka alumised kopsusagarad ning kõht liigub välja… Ja välja, rahulikult ja sügavalt. Korda seda mõned korrad. Ja veel mõned. Ja veel. Kuidas on? Parem?
  20. Ole kena. Nii teiste kui ka enda vastu. Uuri siiralt, kuidas inimestel läheb ning käitu nendega sõbralikult, viisakalt ja rahulikult. See suhtumine tuleb sulle teistelt inimestelt tagasi.
  21. Ole tänulik. Maailm on mõnus koht, ära unusta tänada teisi inimesi selle eest, et nad aitavad maailma selliseks luua. Täna inimesi pigem rohkem kui vähem. Ja kui palud inimesi midagi teha, siis kasuta sõna… Loomulikult, “palun”. Ja pärast “tänan”.
  22. Joo vett. Piisavalt. Täiskasvanud inimene vajab vähemalt klaasitäie vett kehakaalu iga 10 kilogrammi kohta. Alusta enne hommikusööki. Duši all pesed end väljastpoolt ning rahulikult joodud klaasitäie veega ka seestpoolt.
  23. Vastuta. Oma tegude eest. Ära otsi ettekäändeid või libapõhjuseid, vaid mõista, miks midagi juhtus ning mida saad edaspidi teisiti teha, et asjad kukuksid veelgi paremini välja.
  24. Mediteeri. Korrapäraselt. Võta iga päev paarkümmend minutit, et mediteerida või palvetada vaikuses. See korrastab inimest äärmiselt tõhusalt.
  25. Pea päevikut. Kirjuta igal õhtul päevikusse, mis muutis selle päeva imeliseks. Ning mis muudab homse veelgi imelisemaks.
  26. Ära karda hirmu. Mõtle, mida sa kardad. Pane kirja. Mõtle, mida teeksid, kui sul puuduks hirm. Pane kirja. Ja tee ära.
  27. Ütle “jah”. Mitu korda sa kuuled päeva jooksul inimesi ütlevat “ei”? Mitu korda teed seda ise? Loe kokku. Tee endale “jah”-päev, mille jooksul sa ei kasuta väljendeid “ei”, “see pole võimalik” ning “jah, aga…” Kahtled, kas töötab? Johnson soovitab lihtsat harjutust. Ütle: “Ei!” “Ei!” “Ei!” “Ei!” “Ei!!!” Pea väike paus ning nüüd ütle: “Jah!” “Jah!” “Jah!” “Jah!” “Jah, loomulikult!!!” Milline vahe oli?
  28. Ära muretse, mida teised sinust mõtlevad. Neil on endagagi tegemist – peamiselt küll selle üle nuputamisega, et mida sina neist küll mõtled.
  29. Kuula. Teisi inimesi. Vaata korra peeglisse. Mitu suud sul on? Ja mitu kõrva? See paneb ka paika kuulamise-rääkimise suhte (Robin Sharma ütles vist seda? Ei, siiski Johnson, aga ju ta on seda kuskilt lugenud). Ja kuula loodust ka, tal on huvitavad jutud.
  30. Tegutse. Ära kõhkle tegutsemast kui selleks on vajadus. Enne tegutsemist mõtle ning siis tee asjad teoks. Rahulikult ja kindlalt. Voola nagu vesi.
  31. Ole sina ise. Oh, kui ma vaid oleksin nagu …, siis ma teeksin nii ja naa. Sina oled sina ja tema on tema. Ole sina ise ning avasta oma unikaalselt tugevad küljed – Seth Godin soovitab järgida oma kirge ning kaldub arvama, et hiljem tuleb kire järgimisel ka raha. Võin seda oma kogemusest kinnitada.
  32. Käitu “kui ma oleksin…” stiilis. Milline on sinu ideaal? Ja nüüd käitu nii nagu sa oleksidki juba selle staatuse saavutanud.
  33. Lahenda oma probleeme usinalt. Probleemid lahenevad iseenesest väga harva. Nuputa, mida peaksid tegema, ning otsi väljapääs. Tee plaan ja liigu väljapääsu poole, sest väljapääs sinu juurde üldjuhul ise ei tule.
  34. Teeni teisi inimesi. Tee väikeseid teeneid, paku oma tuge inimestele, kes seda otsivad. Uuri, kes sinu sõpradest vajab tuge, ning paku talle seda, julgusta teda.
  35. Ole muudatus. Tahad maailma rahu? Ole maailma rahu. Tahad mõistlikumat ja taiplikumat Eestit? Ole mõistlikum ja taiplikum. Tahad normaalset kliimat saastevabamas keskkonnas? Ela roheliselt.
  36. Ole järjekindel. Vii alustatu lõpuni ja ära alusta uusi asju enne, kui eelmised pole korralikult lõpetatud või jätkusuutlikult üle antud.
  37. Toeta teisi inimesi arengus. Aita ka teistel inimestel muutuda paremaks ning teha seda, mida nad tahavad. Julgusta inimesi, anna neile edasi oma teadmisi, otsi neile abimaterjale, paku tuge, nii vaimset kui ka materiaalset. Hakatuseks mine näiteks vaatama “Ürgmeest”, mida mängib mu hea sõber Jan Uuspõld.
  38. Lõpeta enda võrdlemine teistega. William Faulkner ütles, et pole mõtet proovida olla oma kaasaegseist või eelkäijaist parem, märksa mõistlikum on olla iseendast parem.
  39. Ringuta ja siruta. Aja selg sirgu, ringuta ja haiguta laia lõuaga. Mõnus, eks?
  40. Täienda nimestikku ja saada sõbrale edasi. Kui sul on veel häid nippe, siis palun täienda seda nimekirja kommentaarides ning siis saada viide sõbrale edasi, et temagi saaks neid mõtteid lugeda ning ennast muuta. Täna.

Aitäh lugemast ja kaasa mõtlemast!

3 põhimõtet kindlaks edasiliikumiseks

Kuulasin paari päeva eest intervjuud raamatu “The Monk Who Sold His Ferrari” autori Robin Sharmaga. Tal on kolm imehead põhimõtet sihikindlalt elus edasi liikumiseks, mis kõlavad küll veidi kulunult, kuid peavad igati paika:

  • Ole heatujuline, rõõmus ja positiivne – sellest sõltub eelkõige see, mida saavutad. Kui tuju on hea, laabuvad asjad oluliselt paremini.
  • Otsusta julgelt – kui sead endale sihi, visualiseeri tulemust ning mine kindlalt sihi poole.
  • Kuula oma sisemist häält – meie intuitsioon annab sageli väga häid nõuandeid tee leidmisel sihi poole. Ära aja sisemist häält segi nn “destruktiivse häälega”, mis annab endast parima, et leida põhjuseid, miks me üht või teist asja teha ei saa. Kuula ikka seda häält, mis juhatab meid edasi.

Üht Sharma soovitust tahan veel jagada, mida olen ise alateadlikult kasutanud: võta päevas aega selleks, et jalutada, ja ära mõtle sel ajal töö- ja peremõtteid. Jälgi lihtsalt toimuvat ning tunne elust mõnu. Kui aju saab korra puhata, siis pärast toimib ta seda paremini.

Olen tänulik, kui jagad kommentaariumis mõtteid ja soovitusi, kuidas sa hoiad oma tuju hea. Pärast esimese kommentaari ilmumist kirjutan, kuidas ma ise seda teen.

6 sammu selge sihi seadmiseks

Suvi on ideaalilähedane aeg selleks, et paika panna selge siht, mille poole teed jätkata pärast puhkust. Sihi seadmiseks pakun välja järgmise lahenduse:

Joonista visioon

Joonista või kirjelda piltlikult, kuhu sa tahad välja jõuda. Sule kasvõi silmad ning hakka silme ette maalima olukorda, milles sulle meeldiks elada. Mida sa näed? Milliseid värve? Milliseid inimesi? Millist kohta? Millist keskkonda? Kuidas see lõhnab? Millist heli teeb? Kuidas maitseb?

Joonista see visioon või pane kirja – rasketel hetkedel pakub see pilt tuge. Sest kui sa täpselt ei tea, kuhu sa lähed, siis pole ju vahet, millises suunas liikuda. Sellisel juhul on oht ekselda ja eksida üsna suur… Selleks, et elada mõtestatud elu, on hea liikuda sihipäraselt edasi. Loomulikult on teekond vahel olulisem kui siht, aga sihipärane liikumine muudab teekonna veelgi ahvatlevamaks. Mis sellest, et siht võib muutuda, kaugeneda või läheneda. Selles mängu ilu peitubki.

Selgita välja Ülesanne

Mõtle selle peale, mis on su Ülesanne siin maailmas.

Kujuta ette järgmist pilti (soovitus pärineb Michael Gerberilt) : imekaunis saalis on küünlalühtritega pidulik laud, selle ümber maitsekad ja mugavad toolid. Sa oled kutsunud üritusele kõik oma lähedased, sõbrad, töökaaslased, äripartnerid. Kohe-kohe on algamas pidulik üritus, kuid enne seda peavad kõik osalejad ütlema midagi päeva kõige olulisema teema kohta, mis lebab smaragdidega kaunistatud väärispuust karbikeses keset lauda. Selles karbis… lebad sina kogu oma elutööga. Mida inimesed ütlevad su kohta?

Pane kirja oma Ülesanne: mida ainulaadset sa oled andnud maailmale ja mida kasutoovat kavatsed pakkuda maailmale oma ülejäänud elu jooksul.

Sõnasta missioon

Ülesandest ja visioonist tuleneb sinu missioon: mis on kolm kõige tähtsamat asja, mida sa oma elu jooksul kavatsed teha. See ei tähenda, et pärast nende asjade elluviimist võid rahus puhata – alati võid ju leida uue missiooni. Aga praegu mõtle sellele, mis on kolm kõige olulisemat asja, mille sa viid pühendunult lõpule, mille teostamise nimel sa elad, oled ja töötad.

Pane paika väärtused

Millised on su väärtushinnangud, milliseid reegleid sa mängu käigus kindlasti ei riku, juhtugu mis iganes? Minul on olulisteks väärtusteks

  • ausus
  • avatus
  • sõbralikkus
  • abivalmidus
  • koostoime
  • rõõm tehtavatest asjadest

Millised on sinu omad?

Kirjelda eesmärgid

Nüüd saad kirja panna ja uuendada oma eesmärke. Hea eesmärk:

  • tekitab kirge,
  • on mõõdetav,
  • on täpne,
  • sisaldab ajalist mõõdet,
  • on sõnastatud nii nagu see oleks juba toimunud.

Olen märganud, et aastaste eesmärkide puhul tuleb kasuks, kui neid on nii era- kui ka tööelu kummagi jaoks 2-5. Kui eesmärke on rohkem, siis ohustab nende saavutamist killustumine erinevate asjade vahel.

Üks kiire märkus veel: eraelulisi eesmärke sean endale kõrgemaks kui tööelulisi – seda kahel põhjusel. Kuna oleme eestlased, kes usuvad pimesi, et töö teeb õndsaks, siis alateadlikult kipume tööelulisi eesmärke ületähtsustama ning teadlikult tähelepanu juhtimine eraelule aitab hoida paremini tasakaalu. Ja teine põhjus: ma ei mäleta, kes seda ütles, aga mõtle selle peale, mitu töökaaslast tulevad su matustele ja mitu pereliiget või sõpra. Ning kummad neist mäletavad sind olulisemana.

Mis on sinu järgmine tegevus?

Kui eesmärgid paigas, siis tee kiire plaan: pane iga eesmärgi puhul kirja, millised on vahesammud nende eesmärkide saavutamiseks ning mis on sinu järgmine tegevus iga eesmärgi järgmise vahesammuni jõudmiseks. Need tegevused pane endale kirja ning leia aeg nende elluviimiseks.

Seatud plaanist aitab kinni pidada päevikuharjumus: hoia eesmärke igal õhtul silme ees ning küsi endalt, mida tegid päeva jooksul selle eesmärgi saavutamiseks. Pane see kirja nagu ka see, mis sel päeval head juhtus.

Hommikul viska kiire pilk päevikusse ning asu sihipäraselt tegutsema: tegele vähemalt ühe eesmärgipärase tegevusega iga päev niipea kui võimalik kasvõi natuke ning juba nädala pärast ilmselt märkad, et elu on märksa mõnusam ja pakub enam rahuldust.

Heal juhil on aega

Mul on hea meel esitleda Selge Pildi järjekordset külalisblogijat, head kolleegi Raimo Ülaveret, kes on üks Eesti parimaid juhtide coach’e. Raimo aitab juhtidel jõuda selgusele olulistes asjades, mida on vaja teha, ning pakub tuge nende oluliste asjade ärategemisel. Muide – väike vihje – tal on kaks uut väga põnevat ja kasulikku väärtuspõhise coachingu toodet.

Kirjutades raamatut coachingust ja otsides kliente coachingu teenusele olen viimase kuu jooksul kohtunud kümnekonna Eesti tippjuhiga, kelle juhitavad ettevõtted kuuluvad nii käibe kui kasuminäitajatelt Eesti TOPi eesotsa. Inimestena väga erinevad, ka juhtimisstiililt ja arusaamiselt, mis on hea juhtimine – väga erinevad. Ent ühes tunduvad nad olevat üsna sarnased – neil on aega. Mida? Praeguses kriisis ja masus? Selgitan.

Selleks, et praegu ära elada, tuleb kolm korda kiiremini liigutada. Selleks, et praegu ellu jääda, tuleb neli korda rohkem tööd teha. Ja nii edasi. Erinevates vormingutes, kus muutujaks kordade arv, on sarnaseid lauseid pillatud meediasse ja omavahel hulganisti. Ja kindlasti on nendes lausetes kaalukas tõetera sees. Ent sageli jäetakse välja ütlemata kiiremini töötamise teine pool – kiirustada tasub targalt. Huupi ja kiirustades kirvega vehkides võib endale jala pihta lüüa.

Mida siis tippjuhid teevad? Kiirustavad. See on selge. Ent samas võtavad nad endale ja annavad ka oma alluvatele aega mõtlemiseks. Ja mõnedel puhkudel isegi mitte ainult mõtlemiseks, vaid niisama olemiseks, kolleegidega loba ajamiseks, kohtumisteks otseselt igapäeva äriga mitteseotud inimestega (nagu mina :)).

On selge, et praegu koguneb lauale oluliselt enam operatiivset reageerimist nõudvaid tegevusi, kui varem. Ning tsiteerides Swedbanki värsket finantsjuhti Erkki Raasukest: Praegu on peamine laud puhas hoida.

Kuid selge on ka see, et mida enam nõuavad tähelepanu kiiret reageerimist nõudvad tegevused, seda enam on vaja enne jooksma hakkamist veidi mõelda, a) kas ma pean tingimata ära tegema kõik need asjad. Mul on tunne, et mõnikord on juhid endale haaranud tööülesanded, mida suudaks korralikult ära teha heal juhul kolme järeltuleva põlve jooksul. Teisisõnu, võib-olla tasub alustuseks mõelda hoopis sedapidi – mis on need asjad, mida ma EI pea ära tegema? ja b) mis on need asjad, mida ma pean ära tegema kohe, mis kannatavad homseni, järgmise nädalani. Sõnaga, panna tegevused ajateljele (see on see, mida valdab imehästi Kristjan).

Läbi mõtlemine enne jooksma hakkamist on üks koht, kuhu tippjuhid endale aega tekitavad. Ning teine koht on aeg iseendale. Sinna mahuvad ka eelpool nimetatud kolleegidega lobisemine ja kohtumised otseselt mitte äriga seotud inimestega. Kuid sinna mahuvad ka kohtumised iseendaga – toimugu see töökabinetis, metsas jooksurajal või raamatut lugedes. See on koht, kust leitakse suur osa ideid, lahendusi. Lugesin hiljuti uuringust, mis väitis, et üks tulemuslikumaid probleemilahendusi viise on laskuda poolunne ning lasta ajul ise lahendus leida. Ma ei tea, kas see on kõigi jaoks parim, ent selge on see, et lahendus ei pruugi tulla koosolekult koosolekule tormates.

Seega – vaja on kiirustada ja rohkem tööd teha – kahtlemata. Ent samas on vaja seda teha ka targemalt kui kunagi varem. Sõelaga vett tassides pole vahet, kas sa jooksed või kõnnid, vesi läheb kaduma niikuinii. Võib-olla oleks mõistlik oleks enne mõelda, siis võtta ämber ja seejärel üritada sammu kiirendada.

Nädalane kiirülevaatus annab selguse

Vahel lihtsalt ei jõua või ei taha teha korralikku iganädalast ülevaatust. Sel juhul päästab nädala-paari jooksul olukorra kiirülevaatus, mis nõuab 10-15 minutit:

  • Vaata läbi möödunud nädal ja tunnusta end
  • Hoolitse selle eest, et ükski tegevus pole jäänud laokile – vaata kiirelt läbi nõupidamiste märkmed
  • Vaata järgmist paari nädalat ning leia järgmise nädala igasse päeva vähemalt üks oluline tegevus, mis on seotud su eesmärkidega; samuti hoolitse selle eest, et järgmise paari nädala olulisi sündmusi ettevalmistavad tegevused oleksid kirjas
  • Valmis.

Hommikune sauna- või jooksuülevaatus

Teadvustasin täna hommikul taas sauna- või jooksuülevaatuse võlu: ühel hommikul käin ujumas ja saunas ning teisel hommikul jällegi jooksmas ja metsa all qigongi harjutamas. Peale parema tervise pakuvad need hommikused harjutused veel üht olulist asja – selgust saabuvas päevas.

Sageli mõtlen hommikusörki tehes või saunas higistades läbi, milliste oluliste asjadega pean täna toime tulema. Ei, see pole pingeline mõttetöö, vaid selline rahulik mõtiskelu – lasen korra oma väljakutsed ja probleemid endast läbi ning vaatlen neid. Vaatluse käigus kerkivad pinnale kõige olulisemad, millega tuleb eelkõige tegeleda. Need 4-5 asja jätan meelde ning kui lülitan mobiili taas sisse, panen endale kirja.

Seejärel enne, kui asun uusi e-kirju ja säutse lugema, teen ära nimekirjast esimese asja (kui see võtab kauem, siis alustan ja teen seda kasvõi natuke). Sel moel saan iga päev vähemalt ühe olulise asja tehtud.

Proovi seda meetodit: võta igal hommikul rahulik 5-10 minutit, et veidi rahulikult mõelda, mida eesolev päev Sulle pakub ja Sinult ootab. Pane need paar asja kirja, vähemalt alusta esimesega ja alles seejärel lase maailmal oma päeva sisse sõita. Proovi seda paar-kolm päeva ja siis vaata tagasi, kas sellest oli kasu ning kas jõudsid rohkem tähelepanu pöörata olulistele asjadele.

Sellised uitmõtted lisaks eilsele postitusele ja selle kommentaaridele.

Ära ole täiuslik – kasuta visandamist

Mida aeg edasi, seda rohkem meeldib mulle visandada. Selle asemel, et kirjutada valmis kogu pakkumine, visandan seda sammhaaval ning enne valmimist teen sellele peale 5-10 “ringi”. Enam ei kirjuta valmis kogu artiklit, vaid lisan sellesse järjest mõtteid, vahepeal tõstan neid ümber ja tiirutan artiklis, lisades ja eemaldades mõtteid.

Kuna visandamine on loomulik tegevus, siis saab tulemus sageli palju parem kui nui neljaks põhimõttel asi algusest lõpuni ära teha. Visandamine ei sea tarbetuid kohuseid. Lihtne näide: “Visanda oma mõtted müügi kasvatamise kohta” on palju leebem kui “Loo perfektne ettevõtte müügi kasvatamise plaan.” Visandamise käigus pääseb mõte vabamalt lendu ning mõttekrampi esineb haruharva.

Pealegi on visandamist palju lihtsam alustada kui asjade täiuslikul moel elluviimist. Visandamine ei pane kohustust asi lõpetada tippkvaliteedi saavutamisega. Selle asemel vaikselt nokitsed asja kallal ja parandad seda. Ning tulemus saab hea ja stressivaba.

Nakkuslik optimism levib – tüvi N1O1

Sageli astub mu koolitustel keegi esimesel vaheajal ligi ja pärib: “Kuidagi kahtlaselt positiivne olemine on… Kust küll kogu see energia?” Ja koolituse lõpus pakatavad mitmed osalejad energiast, positiivsusest ja optimismist.

Iga kord, kui pean kuskil esinema (kasvõi teisipäeva hommikul qigongi teemadel Terevisioonis), siis inimesed pärivad, mille üle ma küll pidevalt rõõmustan.

Miks ma hoolitsen selle eest, et kui vähegi võimalik, hoida rõõmsat meeleolu ning levitada optimisminakkuse tüve N1O1 ja kutsub üles ka sind seda tegema? See ju mõjub totakalt! Mida, sa, hing, rõõmustad, kui ümberringi lokkab majandussurutis, ilm on vihmane ning ilmatargad lubavad kehva suve?!

Vladislav Koržets kirjutas mõne aja eest ühes näppu juhtunud ajakirjas: “See, kuidas ma maailma vastu võtan, sõltub eelkõige minust, mitte maailmast.” Sajanditevanune tõde, aga taas kenasti ja selgelt sõnastatud. Kui võtad maailma positiivselt, on su elu palju külluslikum ning mõnusam. Kui naeratad ja oled lustlik, siis see suhtumine levib nakkuslikult (vaata ka lühifilmi “Validation“) ning maailm muutub paremaks ja elada on palju-palju mõnusam.

Kuidas sellist suhtumist saavutada? Retsept on lihtne:

  1. Mõtle tuju heaks. Mõtle eelkõige positiivsetele asjadele, mis lähevad hästi ning mille üle sul on hea meel. Kui sa mõtled, et sul on hea tuju, siis sul ongi. Ära vaeva pead sellele mõtlemisele, miks sul ei peaks hea tuju olema. Selmet otsi häid asju oma elus, mille üle tänulik olla.
  2. Tunnusta end ja teisi regulaarselt. Vaata iga päeva lõpus üle, mille kasuliku ja heaga tulid toime ning mida head teised tegid. Tunnusta nii ennast kui ka teisi nende saavutuste eest.
  3. Ära muretse. Kuigi eestlase lemmikroog on muretainas, ei loo muretsemine häid lahendusi, vaid ainult kulutab energiat. Otsi probleemidele koos ligimestega lahendusi, kõrvalda jamasid põhjustanud süsteemi vigu, aga ära mõtle selle peale, et asjad on pöördumatult halvasti. Elu on näidanud: kõik asjad lahenevad parimal võimalikul moel. Seda isegi siis, kui alguses tundub teisiti. Muretsemise asemel vaatle olukorda ning leia heatujuliselt, mida edasi teha, et maailma ning teiste ja enda elu parandada.
  4. Jäta ruumi kaastundele. See kõik ei tähenda seda, et sa ei tunne kannatajatele kaasa. Kaastunne ja hoolimine parandavad maailma sama moodi nagu positiivne ellusuhtumine. Samas pole kaastunne haletsus. Kaastunne on võime siiralt elada kaasa teiste inimeste elule ja sel moel leevendada nende koormat.
  5. Täna inimesi. Tee täna proovi ühe Marshall Goldsmithi soovitusega: ütle inimestele täna rohkem “aitäh!” kui tavaliselt. Kui keegi aitab sind, täna teda. See on imelihtne viis muuta elu paremaks ning maksab napi sekundi. Proovi.

Katseta neid viit nippi täna ning õhtul vaata päevale tagasi, kas see oli eilsest parem või halvem. Ja siis otsusta, kuidas käitud homme.