Postitused

4 õppetundi pisipojalt

Meil on oma lastelt õppida kaugeltki rohkem kui oskaksime oodata. Olen oma kahekuuselt pojalt õppinud nelja asja, mis aitab mul end ajas paremini juhtida.

1. Keskendumine

Imik on keskendumise maailmameister. Kui ta magab, siis ta magab täiega ja miski ei sega tema und. Kui ta sööb, siis ta keskendub söömisele. Kui mängib, siis mängule. Kui punnitab, siis punnitamisele. Ja kui karjub, siis karjumisele.

Kas olete kunagi näinud multitask’ivat imikut? Mina siiani pole ja kahtlustan, et ei näe ka tulevikus. Kuna titt pühendub käsilolevale tegevusele täielikult, jõuab ta tulemuseni kiiremini.

Üks asi on alles arenemisjärgus: laps ei saa aru sellest, kui ta väsib, ning märkab väsimust siis, kui see on ületanud igasugused piirid. Ja siis ta on väsinud täiega, sest ta pühendub ju tegevustele. Täiskasvanutena saame õppida ka sellest – ka täie tähelepanuga tegutsemisel on mõistlik end jälgida, et osata õigel ajal hoog maha võtta ja puhata.

2. Edasilükkamise puudumine

Kas olete kunagi märganud, et äsjasündinu lükkab mõnda tegevust edasi? „Hakkaks õige kakama, ah? Äh, ei viitsi, hiljem kunagi kakan…“ Unustage ära, sellist asja pole olemas. Kui piss tuleb, siis see tuleb kohe, mitte kunagi hiljem. Ja kui kõht on tühi, siis tuleb kohe süüa, muidu tuleb üks suur jama.

Mida aeg edasi, seda rohkem õpib me poeg tegevusi edasi lükkama. „Jääks õige magama… Ei, praegu ei viitsi, parem möllan veel veidi!“ Selle tulemuseks on üleväsimus ning hiljem on uinumine märksa raskem.

Meiega on sama lugu. Mida rohkem lükkad tegevust edasi, seda enam muutub see ebameeldivaks ja seda keerulisem on sellega alustada. Kui teed asja kohe teoks, muutub elu palju lihtsamaks.

3. Prioriteedid paigas

Imiku prioriteedid on paigas ning kõige tähtsamaid tegevusi on igas hetkes ainult üks – muidu ta ei saaks ju keskenduda. Ma ei ole märganud, et ta kunagi kõhkleks, mida teha järgmisena: kas süüa, magada või karjuda. „Oot, magaks õige veidi… Ei-ei, tahan hoopis süüa… Mkmm, tahan hoopis mängida!“ Ei mingit kõhklemist.

Sama selge arusaam on tal tema enda rollist ja tähtsusest. On täiesti iseenesest mõistetav, et kui laps vajab äiutamist, siis jätad kõik teised tegevused kõrvale ning kussutad ta magama. Laps on ju kodustest toimetustest olulisem, tööst rääkimata.

Kui suudad oma tegude ja elu mõtte teostamisega muuta end kaasinimeste jaoks sama asendamatuks kui pisike ilmakodanik, siis muutuvad ka sinu teod ja soovid teiste jaoks väga olulisteks ning nad pööravad neile varasemast rohkem tähelepanu. Ma ei mõtle seda, et peaksime igast oma soovist teada andma vehkimise, siputamise ja meeleheitliku kisaga, pigem oma olemuse ja olemise ning sellega, mida omalt poolt maailmale anname.

Lapsel on selge siht: tunda end hästi ning kasvada ja areneda. Ta panustab kõigest hingest sellesse. Ja see muudab tema soovid ja tegevused oluliseks.

4. Vahetu ja kiire suhtlemine

Kui sageli märkad, et beebi viivitab mõnest oma soovist teada andmisega? „Kõht on pagana tühi, nälg võtab lausa silmanägemise, aga hüva, ma veel ei karju, veel ei anna sellest teada, ootan veel veidi aega, küll ma välja kannatan…“ Võin kihla vedada, et imiku peas pole ühtegi sellist mõttepoega.

Kui kõht on tühi, tuleb sellest teada anda. Algul viisakalt, nämmutades suud ja ajades aeg-ajalt keelt suust välja. Siis veidi vaiksema koogamisega. Kui seda ka ei võeta kuulda, siis valju kisaga.

Selle, vahetu kommunikatsioonipõhimõtte võiksime tittedelt üle võtta. Anna rahulikult ja kõigile arusaadaval viisil probleemist teada kohe, kui see tekib. Kui sellest pole kasu, tõsta veidi häält ja selgita asja veel klaarimalt. Ning kui muud üle ei jää, pasunda tõsisest takistusest nii, et kõik, kel vaja kuulda, seda kuulevad ning nad on sunnitud tegutsema.

7 sammu pärast puhkust

Juuli sai läbi ning mu puhkus koos sellega. Näitan, mida tegin esimesel tööpäeval pärast puhkust, et hakata taas värskelt uue hooga tõhusalt tööle. Pakun ka paar nippi neile, kes veedavad oma päevi erinevalt minust paberirohkes kontoris ning delegeerisid osa oma töid puhkuse ajaks töökaaslastele.

1. Eemalda kontorist-väljas-teade

Kui enne puhkust sättisid oma meiliprogrammis peale kontorist-väljas-teate, siis palun võta see nüüd maha. Vajadusel saada inimestele, kellega sagedamini suhtled teade, milles annad oma tööle naasmisest teada ning lisa ka mõne sõnaga, kuidas su puhkus möödus.

2. Võta oma ülesanded tagasi

Kui sind asendas keegi puhkuse ajal, siis lepi nendega pooletunnised silmast-silma kohtumised kokku, et uurida, millised olulised asjad su puhkuse jooksul juhtusid ning millises seisus on mingi projekt, protsess või rutiin.

Täna inimesi asenduse eest ning muu hulgas uuri nende käest, milliseid häid töö korralduse ideid neil tuli, kui nad sind asendasid. Kuna nende sinu ülesanded pole nende jaoks igapäevatöö, siis ehk tabas nende värske pilk mõne olulise muudatuse vajaduse või vähemalt pisiasjagi, mille muutmisest oleks tulevikus kasu.

Märgi neil kohtumistel iga projekti hetkeseis ja järgmine tegevus oma tegevusnimestikku.

3. Isoleeri puhkuse ajal saabunud materjalid

Esimesel tööpäeval pärast puhkust avasin oma meilikasti, lõin uue kausta „Puhkuse ajal saabunud kirjad töötlemiseks“ ja tõstsin sellesse kõik puhkuse ajal saabunud e-kirjad.

Kui osa materjale maanduksid mu laual paberkujul, siis koguksin need ühte kuhja ning tõstaksin selle eraldi hunnikusse.

Ma ei vasta neile kirjadele kohe, vaid vaatan need pisut hiljem süstemaatiliselt läbi.

4. Tühjenda isolaator

Alates homsest võta iga päev 30-60 minutit, et tühjendada süstemaatiliselt puhkuse ajal saabunud kirjade isolaatorit, olgu selleks meilikaust või dokumendikuhi.

Alusta uusimatest kirjadest või dokumentidest, sest vahel juhtub, et uuemad kirjad muudavad eelmistes soovitud tegevusi või kaotavad nende järele vajaduse.

Iga kirja või dokumendi puhul küsi esmalt, kas sa vajad seda. Kui ei, viska ära või kustuta.

Kui pead kirja või dokumendi säilitama, kuid see ei too kaasa tegevusi, paiguta see arhiivi. Ära kasuta kausta „Muud materjalid“ ning väldi arhiveerimise edasilükkamist. Pane kõik paberid sinna, kuhu nad kuuluvad, ja tõsta kõik e-kirjad asjakohasesse kausta.

Kui kiri või dokument nõuab tegutsemist, lisa tegevus oma tegevusnimestikku ja arhiveeri pärast seda kiri või dokument.

5. Sea prioriteedid

Enne ummisjalu tegutsema asumist pane kirja järgmise paari kuu kõige olulisemad projektid. Milline neist on kõige olulisem, millele keskendud kõige rohkem? Vali välja 1-2 kõige tähtsamat projekti, millel on kõige suurem mõju ning millest tulemustest sõltub võimalikult palju teisi projekte.

Otsusta, mida konkreetselt pead nende projekti või paariga järgmisena tegema. Millised on sinu järgmised sammud? Palun kirjuta need tegevusnimestikku esimesteks töödeks.

Samuti vaata läbi teised projektid ning lisa tegevusnimestikku lõppu iga projekti järgmine samm.

6. Planeeri järgmine nädal

Planeeri järgmised nädal-paar nii, et iga päev tegeled esmalt vähemalt tunni või paar kõige olulisema projektiga ning iga päeva lõpus tühjendad tunnikese puhkuse ajal saabunud kirjade isolaatorit. Kaitse neid kahte „ajasahtlit“ ja tegutse sihikindlalt neil aegadel kõige olulisema projekti lõpetamise ning isolaatori tühjendamise nimel.

7. Vaata üle

Nädala pärast vaata üle, kaugele oled oluliste projektidega jõudnud ning otsusta, milline on kõige olulisem projekt, millega töötamiseks võtad järgmisel nädalal sihikindlalt aega.

Piira end ja keskendu olulisele

Inimene on kõige vabam piiride sees – vana hea tõde. Sama lugu on ka meie aja kasutamisega.

Kui sul on 10 miljonit krooni, siis milline on lihtsaim viis selle raiskamiseks? Kulutad seda ühele ja teisele asjale ega vaata pikemat kasu. Just sel põhjusel jääb suurem osa lotomiljonäridest jõukaks vaid mõneks aastaks. Kui investeerid raha arukalt, on sul suurem tõenäosus jääda jõukaks.

Sama kehtib aja puhul, mida meil kõigil on piiratud kogus. Kui investeerid aega suurema kasu tekitamiseks, siis tunned end paremini.

Paremini aega investeerida aitab endale piirangute seadmine: olen viimasel ajal töötanud päevas mitte üle kahe tunni ning üllataval moel pole mu tootlikkus mitte langenud, vaid kasvab. Kui sul on ees piirangud, siis saad teoks teha ainult kõige olulisemad tegevused – vastasel juhul raiskad aega pisiasjadele. Mõned piirangud minu praeguses elus: kirjutan raamatut igal tööpäeval kuni kaks tundi, meilide lugemiseks ja neile vastamiseks kulutan 15 minutit päevas, kui raamat valmis, siis promon Eesti parimat meeskonnakoolitust “Uus Kurss” kaks tundi päevas ning sellele lisaks valmistan tulevasi koolitusi ette tunni päevas.

Kui sead endale konkreetsed piirangud, millal tegeled ka pikemas perspektiivis oluliste ülesannetega, saad võtta rohkem aega nendele asjadele, mis on tegelikult olulised – olen viimase kuu-paari jooksul veetnud perega kaks korda rohkem aega kui tavaliselt.

Leo Babauta soovitab oma äsjailmunud suurepärases raamatus The Power of Less: The Fine Art of Limiting Yourself to the Essential…in Business and in Life puhastada oma tegevuste nimestik: viska esmalt sellest välja kõik tegevused, mis ei tekita olulist muudatust paremuse poole pikemas perspektiivis ning seejärel tõsta esile need tegevused, mis on vajalikud kõige olulisema eesmärgi teostamiseks ning pühenda iga päev veidi aega, et teha oluline samm eesmärgi saavutamise poole.

Võta ette kaks asja:

  1. Eemalda oma tegevusnimestikust need tegevused, millel puudub pikaajalisem oluline mõju
  2. Võta iga päev tund, et edasi liikuda olulisel sihil, mis muudab su elu paremaks.

6 nippi puhkuseks valmistumiseks

Milline on su kõige tõhusam tööpäev aastas? Loomulikult päev enne puhkust – ühe päevaga jõuad ära teha oi kui palju. Ja õhtuks oled rampväsinud. Ning enne seda tavaliselt rahutu ja närviline. Kuidas valmistuda puhkuseks stressivabamalt ning puhata seda nautides? Pakun välja mõned soovitused, millest mul endal on olnud kasu.

1. Kaardista, mida pead jõudma enne puhkust

Ega puhkuseni pole enam palju jäänud – kes puhkab juba lähinädalail, sel õige kiire, kes augustis, sel näiliselt veidi veel aega.

Pane kirja, millega pead enne puhkust toime tulema. Tee lihtsalt nimekiri. Seejärel jaga järelejäänud tööd nädalatele ja päevadele. Arvesta sellega, kui palju sa iga päev jõuad teha. Mina oma elus ei planeeri üle 4-5 tunni päevale ning need asjad jõuan nibin-nabin tehtud.

Kui tööd ei mahu kalendrisse ära, siis uuri nimekirja ning vaagi, mida saad delegeerida. Kõik, mida saad, delegeeri. Uuri nimekirja veel ning otsusta, milliseid asju tegelikult pole vaja suveks valmis saada – millised tegemised võivad rahulikult sügisesse jääda. Kirjuta need teise nimekirja ümber, millega asud pärast puhkust tööle.

Edaspidi tööta iga päev hunniku kahandamise suunas: tee iga päev kõige olulisem asi ära niipea kui võimalik (loe: enne, kui sukeldud oma meilikasti). Teine oluline tegevus kavanda enne- või pärastlõunasse. Kui vähegi võimalik, ole oma graafikust ees nagu tippjooksja. Kui jääd maha, siis võta järgi nii ruttu kui võimalik.

Ega tööde voog ei peatu. Lisanduvad ülesanded jaga samuti päevadele ning ära lase oma puhkusesse tööga sisse sõita. Mida paremini puhkad, seda paremini ja tõhusamalt ju töötad pärast.

2. Planeeri puhkus

Mida tahad puhkusel teha? Millega selle sisustada? Võta aega ning aruta ja planeerida veidi oma lähedastega.

Kuhu kavatsed reisida? Mil moel tuleb seda ette valmistada? Mida kavatsed lugeda? Mida kodus nokitseda? Milliseid materjale ja vahendeid vajad selleks?

Mõtle rahulikult, mida võiksid teha veel enne puhkust, et puhkuse ajal saaksid lihtsalt rahulikult ja sisukalt aega veeta. Pane kirja ning asu ettevalmistusi juba praegu tegema, sel juhul saad juba esimesest puhkusepäevast võtta asju mõnuga ega pea rabelema.

3. Valmista ette asendajad

Mis saab su tööst siis, kui puhkad? Kes ja milles sind asendab? Kellega suhtlevad kliendid ja koostööpartnerid?

Nuputa veidi nende asjade üle ning lisa tegevuste üleandmine asendajatele oma tegevusnimestikku. Lepi juba praegu nendega nõupidamised kokku, et asjade üleandmine läheks võimalikult kergelt. Valmista ette ka kiired nimekirjad, mis vastavad enamlevinud küsimustele, ja aruta need asendajatega läbi. Kui asendajad on ette valmistatud, siis häirivad nad sind puhkuse ajal töökõnedega oluliselt vähem.

4. Pane peale kontorist-väljas-teade

Päev enne puhkust seadista oma meiliprogrammis kontorist-väljas-teade. Seda, millist teadet kasutada, otsusta ise.

Kui oled julge, siis kasuta samasugust teadet nagu mina tänavu esimest korda proovin: „Tere! Suur tänu kirja eest! Selleks, et olla pärast puhkust värskem ja Sulle kasulikum, kustutan kõik töökirjad, mis on saabunud enne puhkuse lõppu 2. augustil. Palun kirjuta mulle pärast 2. augustit uuesti juhul, kui teema on siis veel oluline.“

Ju ma käitun ka nii – võib-olla ma isegi vastan mõnele olulisele kirjale pärast puhkust, kuid sellise automaatvastusega võtan endalt kohustuse seda teha.

Kui näid endale asendamatuna, siis pakun kasutamiseks veidi tavapärasema teate: „Tere! Olen puhkusel kuni 2. augustini ning vastan Su kirjale augusti esimesel nädalal.“

Sama sisuga teade loe palun oma kõneposti ning ära võta töökõnesid puhkuse ajal vastu. Meile võib küll tunduda, et oleme nii asendamatud, et puhkamiseks pole aega, aga kui me ei puhka korralikult, siis see maksab sügisel väiksema tööjõuga valusalt kätte.

Kui muud üle ei jää, kasuta puhkuse ajal kõnekaarti, mille numbrit teavad ainult su lähedased ja sõbrad. Kui sul õnnestub puhkuse ajal elada mõni nädal töömõteteta, on sügisel hoog hoopis kiirem.

5. Puhkusel kogu ideid

Parimad mõtted tulevad puhkusel. Kanna endaga kaasas väikest märkmikku ja pliiatsit ning pane kõik ideed kirja, aga ära hakka neid kaaluma ega analüüsima. Pärast puhkust võta päev-paar ning tööta siis ideed läbi, otsustades neist igaühega, mida see tegelikult on väärt ning millal ja kuidas see ellu viia.

6. Arvesta reegliga 1 päev = 1 tund

Planeeri puhkusele järgnevateks tööpäevadeks nö järeletõmbamisaeg. Kehtib vana hea reegel: 1 päev = 1 tund. Teisisõnu: selleks, et mõista, mis toimus iga eemaloldud päevaga, kulub sul umbkaudu tund. Kui puhkad kaks nädalat, planeeri järeletõmbamiseks 10 tundi ehk kaks tööpäeva, kui neli nädalat, siis 20 tundi ehk neli tööpäeva.

Kui sa seda aega oma kalendris kirja ei pane, siis poole puhkuse pealt hakkad stressama pinge üle, mis ootab sind puhkuselt naastes. Selle järeletõmbamisajaga arvestamine aitab sul vältida puhkuse ajal ka töömeilide lugemist, sest selleks on sul ju pärast puhkust aeg juba võetud.

Alustame puhkuseks valmistumisega nüüd: seega pane kirja, mida pead enne veel jõudma ära teha, ning jaga ülesanded päevade peale laiali. Kui need tehtud, siis pole muud kui soovida rahulikku ja lõõgastavat puhkust meile kõigile!

Planeeri päeva 3+2 tegevust

Kui otsustad piirata oma igapäevaste tegevuste arvu, siis hoolimata alguses keerulisest valiku tegemisest on tulemuseks lihtsam ja rahulikum elu.

Minus tekitasid selle arusaamise Leo Babauta uus raamat „Power of Less“, tema uus kollektiivne ajaveeb 6changes.com, minu ühe tippkliendi juhtkonna jutt ja käitumine ning eks minu enda aja uurimine ikka ka.

Babauta soovitused on lihtsad: keskendu korraga ühe eesmärgi saavutamisele ning piira oma igapäevaste tegevuste arvu, tegeledes ainult nende asjadega, mis hädavajalikud. Lõpptulemusena suureneb su efektiivsus, tegeled ainult väga oluliste asjadega ning meelgi on rahulikum.

Meie tegevuste planeerimise ja ajas käitumisega on sama lugu nagu söömisega: kui tõstad endale liiga palju ette, siis jätad osa järgi või läheb seedimine korrast ära. Kui tõstad ette paraja portsu tervislikku toitu, siis tunned end pärast sööki oluliselt paremini.

Mõtle veidi selle peale, kui sageli tõstad (või lased kellelgi teisel tõsta) endale ette liiga suure portsu. Jätad osa tegevusi tegemata ning nihutad neist päevast päeva kuni need lähevad halvaks. Olen kohtunud kümnete ja sadade inimestega – mina veel mõni aeg tagasi nende seas –, kelle tegevusnimestik on pigem nimestik tegevustest, mida lohistame üles kirjutatuna aastate kaupa endaga kaasa ilma, et neid teeks. Sellel pole ju mõtet!

Praeguseks olen mõnda aega elanud nii, et igal õhtul planeerin järgmisesse päeva kuni kolm olulist tegevust, mille kindlasti jõuan ka ära teha. Pikemal ette planeerimisel jälgin samuti põhimõtet, et igasse päeva ei läheks üle kolme tegevuse. Õhtul võin järgmisse päeva lisada kaks kiireloomulist tegevust veel, aga ma ei pea seda tegema.

Kui järgmisel päeval on „kohustuslik kava“ tehtud, siis mul on vaba voli kas lihtsalt logeleda, lugeda, teha midagi kodus, veeta kavandatust rohkem aega perega… Ühesõnaga, teha, mida süda lustib.

Ega tegemist pea olema tingimata 3+2 tegevuse süsteemiga, mida ma kasutan. Jälgi end paaril päeval ja pane kirja, mitu olulist asja saad tehtud – siit saad edaspidiseks planeerimiseks ka tegevuste hulga ja ajalise mahu.

Kõige keerulisem on selle enda juhtimise süsteemi juures otsustamine, sest kangesti tahaks käituda ohjeldamatu buliimikuna ning ahmida tulevastesse päevadesse kaugeltki rohkem tegevusi, kui neisse mahub. Aga süsteem peab olema ses suhtes range: kui tahad lisada mõne uue tegevuse päeva, mille tegevuste limiit on juba täis, pead mõnest asjast loobuma.

Esmamuljena muutume selle süsteemi tulemusena talumatult aeglaseks. Tegelikkuses hakkad keskenduma varasemast enam väga olulistele asjadele ning suudad vähemolulised tegevused elimineerida. Eelduseks on muidugi teistele aeglasemalt „jah“ ütlemine.

Proovi järgi. Võta ette homne päev ning pane kirja 3-5 olulist asja, mille teed teoks. Ning homme õhtul pane kirja ülehomsed tegevused. Katseta uut süsteemi mõned päevad ja seejärel kommenteeri, kuidas Sul läheb.

Parimad koolituskohad

Olen koolitanud kümnetes erinevates kohtades. Toon ära oma lemmikud:

Tammsaare Koolituskeskus – suurepärased ruumid, hea asukoht, mõistlik hind, fantastiliselt hea teenindus, all sööklas saab mõistliku hinnaga süüa. Minu lemmikpind Tallinnas!

Uueda turismitalu – fantastiliselt mõnus koht Pärnu külje all: pererahvas väga lahke, vastutulelik ja abivalmis, koolitusruumid suurepärased ning toit tipp-topp.

Õnnela Külalistemaja – väga hea teenindus, hea söök, mõnus koht väljaspool Tallinna (Kadrina ja Tapa vahel) looduskaunis kohas koolituste tegemiseks.

Kevvai turismitalu – siiani minu lemmik Lõuna-Eestis: avar koolitusruum, suurepärane söök, lahked inimesed.

Saku mõis – palju häid koolitusruume, väga hea teenindus, Tallinnale meeldivalt lähedal.

Edaspidi leiad uuendet nimekirja parimate koolituskohtade lehelt.

Halb, hea ja suurepärane töö

Raamatu Do More Great Work ja blogi Box of Crayons autor Michael Bungay Stanier jagab töö kolmeks: halb töö, mis nõuab ainult aega ja energiat midagi vastu pakkumata, hea töö, mis hoiab asju käigus, aga ei lõpe kunagi, ning suurepärane töö, mis loob muudatusi ning aitab meil ennast ja teisi arendada. Kuidas leida rohkem aega suurepärase töö jaoks?

Ta väidab, et inimesed teevad kuni 40% ajast nn halba tööd – kirjutavad aruandeid, millest pole kellelegi kasu, löövad aega koosolekutel surnuks, tegelevad asjadega, mille tegelikult võiks vabalt jätta tegemata, sest neil lihtsalt pole sisulist mõtet.

40-80% ajast veedavad inimesed nn hea tööga – see on just see, milleks sind palgati ning mida sa teed hästi. Meie eesmärk on ju pakkuda häid tooteid või teenuseid ning teha seda efektiivselt. Paha lugu on see, et meil maal (või linnas) ei lõpe töö kunagi. Pealekauba teeme head tööd oma mugavustsoonis – ega selleks suurt pingutama pea. Aga seni, kuni teed tavapäraseid tegusid, jõuad tavapäraste tulemusteni. Ühel hetkel avastad, et teedki tööd lihtsalt päeva- või nädalakaupa, et õhtule ära saada ning kord kuus palka saada.

Kõigest kuni veerandi teeme nn suurepärast tööd, mida sa lootsid tegema hakata, kui asusid praegusele ametikohale. See on töö, mis paneb inimestel silmad särama, viib asju edasi, aitab meil elus edasi liikuda. See on töö, mis loob aluse helgele tulevikule. See on töö, mis on sinise ookeani strateegia, innovatsiooni, eristumise, evolutsiooni ja muutumise süda.

Miks me sellele siis nii vähe tähelepanu pöörame? Küsimus on ju valikutes: millele ütleme „jah“ ja millele „ei“. Aga see pole ju tegelikult nii lihtne! Jube lihtne on öelda alati „jah“ ning lõpptulemusena end üle koormata. „Ei“ ei meeldi eriti kellelegi öelda…

Kuidas öelda „ei“ kui sa ei saa/taha öelda „ei“. „Ei“ me ei ütle kahele sihtrühmale: inimestele, kes on meile tõesti tähtsad, ning müügimeestele, kellega vestluse katkestame enne kui eini jõuame.

Küsimus on tegelikult selles, kuidas öelda „jah“ aeglasemalt. Seega: enne kui järgmine kord „jah“ ütled, nooguta pead ning lausu: „Loomulikult, aga ma enne täpsustaksin siiski paari asja.“ Seejärel vali mõned järgmistest küsimustest:

  • Miks sa palud just mul seda teha?
  • Kelle käest sa veel oled küsinud?
  • Kui ütled, et sellega on kiire, siis mida sa selle all täpsemalt silmas pead?
  • Kui ma saaksin teha ainult osa sellest ülesandest, siis millise osa tegemisel ma olen asendamatu?
  • Milline on oodatav tulemus? Kui hästi see asi peab olema tehtud?
  • Kas see on olulisem kui see või teine tegevus, mis mind ees ootab? Mille poolest?
  • Kas sa oled juba rääkinud mõne teise inimesega sellest, kuidas me seda tööd koos saaksime teha?
  • Milline on selle ülesande mõju Kõige Tähtsamale Eesmärgile?

Kui hakkad ütlema „jah“ aeglasemalt, märkad nelja asja. Esimene: töö andja põhjendab seda sulle paremini ning mõistad paremini, miks öelda „jah“. Teine: nad paluvad sul pärimise lõpetada ja lihtsalt tööle hakata. Kolmas: nad võtavad vastuste leidmiseks aja maha ning sa saad samal ajal olulisi asju teha. Neljandaks: ühel hetkel eelistavad nad hõivetöö jaoks leida kellegi teise vähem tülika.

Palun leia rohkem aega, et teha Tõeliselt Olulisi Asju. Pane vähemalt üks selline ülesanne kirja ning tegele sellega iga päev kasvõi natuke niipea kui võimalik.

5 nippi, kuidas suvemõnusid nautides saaks ka töö tehtud

Ega see ilm nii jahedaks jää; paneks õige vaimu valmis Suure Suve saabumiseks, millele ilm vihjas eelmisel nädalal. Kuidas teha suvel tööd nii, et olulised asjad saaks tehtud, aga suve jääks ka aega nautida?

1. Ärka varem

Elame viimased sadakond aastat loomulikule eluviisile vastupidises rütmis. Läbi aegade on inimesed meie maal teinud suvel pikemaid päevi ja talvel lühemaid, sest suvel pakub pikem päikest täis päev rohkem energiat kui talvine üürike valge aeg. Nüüd elame vastupidi: talvel rügame tööd ning suvel puhkame ja logeleme.

Kasuta mõistlikult esiisade ja –emade tarkust ning tõuse suvel hommikul varem. Suvel on oluliselt lihtsam tund-paar varem tõusta kui talvel; kui ei usu, proovi homme hommikul järgi.

Tõuse kella viie-kuue paiku, virgu veerand tundi ning tee seejärel ära päeva kõige olulisem tegevus. Selleks ajaks, kui sul on päeva kõige tähtsam asi juba ühel pool, hakkavad teised alles tasapisi end voodist välja ajama. Meil kõigil on terve päev veel ees, aga sul on juba nii mõndagi olulist tehtud ning selle võrra rohkem aega ülejäänud päeva ja kena suveilma nautida!

Hommikune varajasem tõusmine eeldab seda, et võimalusel teed päeval väikese uinaku või lähed õhtul veidi varem magama, sest vajame 7-8 tundi und ööpäevas.

2. Koli õue

Kui vähegi võimalik, tööta õues. Loomulikult seda ei saa kõigis ameteis teha, aga kui oled vähegi paindlikuma eluviisiga läppariinimene, siis koli vähemalt mõnel päeval nädalas kodukontorisse ning võimalusel vii kodukontor õue. Kui sul on töö juures rõdu, vea sinna pikendusjuhe ning sea end rõdul sisse.

Päikese käes on mõnus küll, aga läppari ekraanipilt paistab halvemini. Siin aitab lihtne nipp: pane nokkmüts või nokaga soni pähe. Sel juhul harjub silm veidi hämarama pildiga, sest päike ei paista silma, ning läppariekraan paistab samuti paremini. Kasu on ka päikesevarjust, mis tõkestab otsese päikesevalguse.

Kui võimalik, istu näoga päikese poole, siis ei peegelda päike arvutiekraanil. Aga eks proovi ise erinevaid nurki – olen kindel, et leiad sulle ja su arvutile sobivaima.

3. Pea siestat

Kasuta mõnusat ilma ning võta võimalusel iga päev lõuna paiku nanopuhkus. Pea pikki lõunaid, mille käigus saad sõprade-tuttavatega rahulikult tänavakohvikus süüa-juua, vestelda ning lõõgastuda.

Aga mis mu tööst siis saab, millal ma seda veel teen?! Kui tõused hommikul varem või töötad õhtul veidi pikemalt, siis saad ju töö ka valmis. Säti tasahilju oma elu selliseks, et oluline on tööga toimetulek, mitte kellast kellani töötamine – seda ei saa kõigis ameteis teha, aga uuri, kuidas saad kasvõi veidi oma päeva paindlikumaks muuta.

Kui ülemus pole sellega nõus, siis paku välja proovipäev: lepi kokku, et reedel töötad vaba graafiku alusel ning esmaspäeval vaatate üle, kuidas läks. Kui asi ei toiminud, siis võite ju naasta harjumuspärase töögraafiku juurde. Kui võimalik, tee osa reedeseid asju juba neljapäeval ära ning ole reedel väga usin. Sel juhul võidad oluliselt edaspidisel läbirääkimistel vabale graafikule üleminekuks.

Uuri oma klientide käest, kuidas nad suhtuksid sellesse, kui avaksid kontori kell 7 või 8, lõuna paiku oleks see paar-kolm tundi kinni ning õhtul sulgeksite uksed 7 paiku. Loomulikult ole „siesta“ ajal telefonitsi kättesaadav ning võimalusel loe ka meile, et vastata kõige kiirematele. Kui klientidele selline elukorraldus sobib, siis puudub vähimgi põhjus selle katsetamisest loobumiseks.

4. Ole paindlik. Tööta hommikul ja õhtul ning vahel ka nädalavahetustel

Kui saad tasapisi vabale töögraafikule üle minna, tööta edaspidi rohkem hommikuti, tavapärasest veidi rohkem ka õhtul ning samuti neil nädalavahetustel kui sajab vihma. Sel ajal tehtud töö arvelt saad nautida mõnusat päikesepaistet igapäevastel mõnetunnistel nanopuhkustel.

5. Kaardista, mida saad muuta ja mida mitte

Kuulen siiamaani, oma koduhoovi, kus seda kolumni kirjutan, protestihääli: „Aga nii ju ei saa! See lihtsalt pole võimalik!“

Jaga paberileht kaheks ning pane vasakule poole kirja asjad, mida sa ei saa oma töökorralduses muuta, ning paremale asjad, mida saad muuta. Nüüd loe üle vasakpoolne nimekiri ja küsi endalt iga asja puhul, mida sa enda hinnangul ei saa muuta, mida saad teha kasvõi natuke, et olukorda õige veidi parandada.

Nagu näed, suudame muuta palju rohkem kui alguses arvasime. Dale Carnegie on öelnud, et 50% probleemidest laheneb, kui need probleemid ja nende võimalikud lahendusvariandid kirja panna, ning 40% järelejäänud probleemidest lahendab sihikindel tegutsemine.

Kui sinulgi on nippe ja mõtteid, mis aitaksid meid, kontorirotte, rohkem õues tegutseda, palun jaga neid kommentaarides. Meid ootab ees päikeseline ja mõnus teguderohke suvi.

25 moodust parema päeva loomiseks

Oled vahel ärganud ja mõelnud, et see päev läheb ikka täiega aia taha? Õues sajab, enesetunne on kehv, tegemisi üha kuhjub… Sellest hoolimata on mitu asja, mida saad endaga ette võtta, et oma päeva paremaks muuta.

Jagan e-raamatu „Üliedukate inimeste 77 harjumust“ autori Mark Foo soovitusi:

1. Mõtle enne uinumist positiivseid mõtteid
Kui magad hästi, tuleb järgmine päev parem. Seega saad luua parema päeva kui mõtled enne uinumist positiivseid mõtteid. Ära mõtiskle laenuprobleemide üle ega meenuta päeva jooksul juhtunud halbu asju. Otsi möödunud päevast häid sündmusi ning unista sellest, kuhu kavatsed ühel ilusal päeval välja jõuda. Enne uinumist sea valmis asjad, mida tahad homme kaasa võtta.
Hoolitse selle eest, et saaksid magada 7-8 tundi – seega, mine vajadusel veidi varem magama.

2. Ütle endale, et täna tuleb parem päev
Esimese asjana pärast ärkamist kinnita endale, et tänasest tuleb suurepärane ning imetabane päev. Olukord pole küll täiesti sinu kontrolli all, kuid oma suhtumisega saad päeva muuta. Ütle endale, et sind ootab ees positiivne ja mõnus päev.

3. Ärka mõni minut varem
Kui ärkad tavaliselt kell kuus, pane äratuskell helisema kell 5:45 ning luba oma kehal veerand tundi tasapisi virguda. Kell kuus hüppa voodist välja ning siruta end. Sissemagamine ja sellest tingitud kiirustamine muudab meid ainult närviliseks, kiirendab südame tööd ja väsitab meid liialt. Pealegi kaldub inimene kiirustades unustama ja see põhjustab lisastressi.

4. Võta rahulikult
Võta asju rahulikult. Hinga sügavalt ja aeglaselt. Kui kipud kiirustama, hinga sügavalt sisse ja välja ning vaata oma tegevustele veidi kõrgemalt, et aru saada, kuhu lähed. Minut ees või taga pole oluline, sest sul on oluline elu ees.

5. Pea oluliste tegevuste nimekirja
Koosta nimekiri 5-10 asjast, mida täna tahad tehtud saada. Kui kaldud unustama, pane need tegevused kirja. Hoolitse selle eest, et nimekirjas kajastuksid kõik su rollid: pane kirja nii töised kui ka kodused tegevused.

6. Hangi inspiratsiooni
Üldjuhul mannat taevast ei saja. Parema päeva loomiseks sea selge siht, kuhu tahad välja jõuda. Hangi inspiratsiooni kõikjalt, kust võimalik: loe raamatuid, vaata häid filme, kuula mõnusat muusikat, naudi kunsti. Vahel vaata end kõrvalt ning muiga sõbralikult – ennast pole mõtet võtta liiga tõsiselt.

7. Söö tervislikult hommikust
Sa oled see, mida sa sööd. Sinu tuju mõjutab sinu toitumine. Hea päeva loomiseks vajad korralikku ja tervislikku hommikusööki: täisteratooted, valgud ja puuviljad annavad sulle toitaineid, mida vajad suurepärase päeva alguseks.

8. Siruta end
Võimle igal hommikul: siruta end ning treeni veidi ka lihaseid. Kui ärkad uimasena, siis väike sirutus ja kerge trenn päästab päeva. Pealekauba aitab see ära hoida lihaskrampe ning teisi valusid, mis ähvardavad su päeva rikkuda.

9. Pööra tähelepanu hügieenile ja välimusele
Inimesed muretsevad alailma oma välimuse pärast, kuigi – kui lõpuni aus olla – muretseb enamik inimestest oma välimuse pärast nii palju, mõeldes kramplikult, kuidas teised inimesed neid näevad ja mida neist mõtlevad, et neil ei jää aega teisi vaadata. Sellest hoolimata suurenda oma enesekindlust: käi hommikul duši all, kanna puhtaid riideid ning hoolitse selle eest, et näed hea välja. Kui tead, et su väljanägemisel pole täna väga vigagi, suurendab see enesekindlust.

10. Tee endale komplimente
Ütle endale häid asju. Ära karda endale aeg-ajalt komplimente teha. Aga ära sellega mine nartsissistlikult üle piiri.

11. Hoia positiivset suhtumist
Enne kodust välja astumist tee otsus olla positiivne, mis iganes ka ei juhtuks või mida iganes sa ka ei teeks. Hoia end positiivsena läbi päeva.

12. Naerata
Uuringud näitavad, et naeratamine – isegi siis, kui selleks põhjust pole – tõstab su tuju. Pealekauba: kui naeratad, näed sa parem välja.

13. Hoidu ülereageerimisest
See on peamiselt meeste probleem, kuigi vahel on ka naised sellega hädas. Oled märganud autoroolis olles, et kipud kaasliiklejatele vahel kätte maksma. Kui keegi keerab sulle ette, lase tal minna: võib-olla on tal lihtsalt halb päev. Ole parem ja lahkem kui tema – sa ei kaota sellega midagi.

14. Loe enne plahvatust kümneni
Kui arvad, et nüüd kohe-kohe vihastad, loe kümneni oma närvide rahustamiseks. See laseb veidi auru välja.

15. Mõtle enne tegutsemist
Millal viimati juhtus, et tegutsesid tehtud-mõeldud põhimõttel. Süü ja kahetsuse vältimiseks mõtle enne kui tegutsed.

16. Ära võta elu liiga tõsiselt
Ära võta kõike, mida inimesed ütlevad, liiga tõsiselt. Mõned inimesed lihtsalt ütlevad halvasti ning seda pole mõtet enda ellu lasta sisse sõita. Las nad olla sellised, kui sa neid muuta ei suuda. Võimalusel väldi negatiivseid inimesi, sest nii nagu positiivsus, on ka negatiivsus nakkav.

17. Ole tähelepanelikum
Vääriti mõistmise ja sõneluste vähendamiseks kuula tähelepanelikult, mida teised ütlevad. Tähelepanu aitab olla sul siiram, hoolitsevam ning meeldivam suhtluspartner. Kui käitud nii, suhtlevad ka teised sinuga ausamalt ja avalamalt. Kui teised soovitavad sulle midagi või annavad nõu, kuula neid tähelepanelikult ning kaalu tõsiselt, kas võiksid oma käitumises midagi muuta.

18. Vaata päikesepoolset külge
Sa ei suuda alati vältida halbu asju. Ikka juhtub, et asjad kukuvad nigelalt välja. Ära lase neil asjadel oma päeva rikkuda: otsi igas halvas, miks see asi võiks olla kasulik ning mis on selle juures head. Kasvõi natuke.

19. Ütle teistele hästi
Kui näed põhjust teiste tunnustamiseks, tee seda. Sel moel lood paremaid suhteid ning muudad ka oma enesetunnet paremaks. Aga tunnusta siis, kui selleks on tõesti põhjust.

20. Kasuta aega arukalt
Hea päev võib muutuda halvaks, kui oled väsinud. Seepärast juhi end ajas arukalt, et olla kindel: teed olulisi asju siis, kui oled virge, ning ebaolulisemaid siis, kui sul on igapäevased madalseisu ajad. Samuti väldi üleplaneerimist: planeeri igasse päeva 1-3 asja, mille kindlasti ära teed.

21. Võta aeg maha
Läbipõlemise vältimiseks tee aeg-ajalt pause. Kui töötad arvuti taga ja unustad pause pidada, kasuta tasuta tarkvara Workrave, mis meenutab sulle pausi vajalikkust. Pausi ajal jaluta, vestle inimestega, siruta end. Paar korda päevas võta aeg maha ning naudi sind ümbritsevat. Kuidas lõhnavad lilled? Kuidas näevad välja inimesed tänaval? Millise puu otsas laulab lind? Vaatle ja jälgi, see annab edasiseks tegevuseks hoogu.

22. Joo piisavalt vett
Dehüdratsioon võib põhjustada letargiat. Väldi seda iga hinna eest. Seega: palun joo vett vähemalt iga tunni või paari tagant.

23. Ära kahetse
Kahetsus ei muuda midagi, sest möödunut ei saa muuta. Kui keerad midagi vussi, anna endast parim tagajärgede leevendamiseks, palu vabandust ning õpi edaspidiseks. Sellest piisab.

24. Planeeri õhtul järgmine päev
Enne kui lõpetad töö, vaata üle oma kirjakast ning koosta homsete oluliste tegevuste nimekiri. Sel juhul võtad koju vähem töömõtteid kaasa.

25. Veeda iga päev aega inimestega, keda armastad
Hoia oma suhteid ning inimesi, keda armastad. Veeda nendega iga päev aega. Ole lihtsalt kohal. Mõtle selle peale, et kui su elu hakkab lõppema, keda tahad näha oma surivoodi ümber – kolleege või lähedasi? Seega: pööra tähelepanu lähedastele inimestele.

Rõõmu jagades oled efektiivsem

Dalai-laama on öelnud, et 90% sellest, kuidas me maailma vastu võtame, sõltub eelkõige meist endist ning vaid kümnendik välismaailmast. Inimene tegutseb palju efektiivsemalt, kui ta teeb seda lustiga. Kuidas seda rõõmu luua?

Mind on aidanud kõige paremini edasi viia lihtne mudel: planeerin igasse päeva vähemalt ühe asja, mille lõpetamise üle on mul õhtul hea meel. Tegelen selle asjaga iga päev kasvõi natuke niipea kui võimalik.

Igal õhtul vaatan oma päeva üle, patsutan end õlale ja rõõmustan. Seejärel panen paika homsed plaanid, kavandades sinnagi ühe tegevuse, mille üle on hea meel.

Mnjah, tore on, aga mida teha siis, kui päev on täitsa pekkis?

Kas oled kunagi kohtunud ebameeldiva inimesega, kellega kohe kuidagi asi ei klapi? Ikka. Nii minagi. Kuid sel juhul hakkan otsima temast meeldivaid külgi – no midagi peab temas ju ometi ka positiivset olema, kasvõi midagi väikest… Kui selle leian, siis keskendun ta meeldivatele pisiasjadele. Sama lugu on päevadega: kui tundub, et päev oli täitsa tuksis, siis otsi hoolega ning avastad, et kasvõi mingi meeldiv pisiasi leidis aset – järelikult oli ju hea päev.

Kord nädalas vaatan möödunud seitsmele päevale tagasi – ning kuna kavandan igasse päeva vähemalt ühe rõõmustava teo – ja alati on põhjust endaga rahul olla. Seejärel vaatan järgmist nädalat ja mõtlen, millise suure ja olulise sammuga tulen siis toime.

Teise asjana aitab mul rõõmu tunda lihtne jälgimine. Võtan vahel aja maha ning lihtsalt jalutan, jälgides ümbruskonda ning tundes sellest naudingut. Või soojemal ajal istun hetkeks tänavakohvikusse ning jälgin mööduvat saginat seda nautides. Sarnasel moel aitab rahuneda see, kui vahel vaatad oma elu virr-varri veidi eemalt – kaugelt saad oluliselt parema ülevaate nii sellest, mis tähtis, kui ka sellest, mis tegelikult pole eriti oluline.

Kolmandana teen vahel zen-budistlikku hingamisharjutust: alguses otsid sisimast üles headuse ning seejärel hingad seda välja kümmekond korda. Kuna meie ümbruses on samuti headust, siis edaspidi hingad headust sisse ja headust välja. Kui seda harjutust teha kümmekond minutit, muutub olemine oluliselt paremaks.

Kui suudad naeratades edasi liikuda, kuigi see on vahel väga keeruline, oled oluliselt efektiivsem ning maailm meeletult parem koht elamiseks kui enne.

Millega lood sina oma päevadesse rõõmu? Mis tekitab sinus hea enesetunde? Mida saad teha, et neid mõnusat olemist loovaid hetki oma päevadesse rohkem tekitada? Palun jaga oma kogemusi ja nippe kommentaarides. Aitäh!