3 õppetundi vabakutseliselt

Palgatöötajatel on iseendale tööandjatelt õppida kolme asja: töörõõmu, efektiivsust ja enesedistsipliini.

Olen olnud vabakutseline viimased viis aastat, enne seda tegin 15 aastat palgatööd. Ma ei kujuta ette, mis juhtuks meie majandusega juhul, kui töötajad hakkaksid tööle vabakutselise moel. Vähemalt 10protsendiline majanduskasv?

Selleks, et vabakutselisena toime tulla ning elu ja tööd nautida, on vaja eelkõige kolme asja.

Töörõõm

Ma ei tea ühtegi vabakutselist, kellele ei meeldiks tema töö. Me teeme tööd, mis sütitab meid. Oma tööst vaimustumine annab ühelt poolt sellele sära ning teiselt poolt aitab meil end unustavalt tööle pühenduda.

Töörõõm paistab välja meie toodetes ja teenustes ning just nende ainulaadsus ja kvaliteet on põhjus, miks inimesed nõustuvad meile meie töö eest maksma ja meile üha enam tööd andma.

Efektiivsus

Kui ma poleks vabakutselisena efektiivne, siis ei toidaks ma oma peret pooltki nii hästi kui praegu. Vabakutseline ei saa endale ebaefektiivsust lubada, sest see mõjutab kiiresti nii töö kvaliteeti kui ka hulka ning sedapidi sissetulekuid. Ma töötan ainult tükitöö pealt – saan tasu täpselt selle aja eest, mil koolitan või valmistan neid ette.

See paneb endalt pidevalt küsima: kas praegu annan endast kõik, et võtta käesolevast töisest hetkest maksimum?

Teiselt poolt annab efektiivsus paindlikkuse: kui saan nädalaks kavandatud tööd valmis, võin võtta perele täiendavat aega. Sellest õppimist olen näinud mõne oma kliendi juures. Paar väikest või keskmise suurusega organisatsiooni on leppinud omavahel kokku, et reede on nn järeletõmbamise päev – kui selle nädala tööd on tehtud, võib töötaja koju ära minna või teha seda, mida süda lustib.

Enesedistsipliin

Ka vabakutselisel puudub vahel töötuju. Aga vabakutselisena ma ei saa endale molutamist lubada, sest muidu väheneb peatselt nii mu palk kui ka tööga rahulolu. Mul puudub ülemus, õigemini ma ise olen enda ülemus.

Seetõttu tean: kui ma ei alusta tööga kavandatud ajal, võivad mu lubadused kliendile jääda täitmata ning see mõjutab varem või hiljem nii minu mainet kui ka sissetulekuid. Järelikult tuleb hoida kinni endale enda poolt seatud plaanidest, sest need viivad sihile ja aitavad leida tööst nii rahul- kui ka heaolu.

Mille poolest erineb palga eest töötaja elu vabakutselise omast? Mis takistab teda sama moodi töötamast? Mis juhtuks, kui ta võtaks üle vabakutselise mentaliteedi? Mõtle selle üle üks väike hetk ja siis tegutse.

  • eiku

    Töörõõmu osas – mõte õige aga kui paljudel õnnestub leida palga koht, kus oleks töö täpselt see õige?
    Efektiivsus: kui ei ole enda ülemus siis efektiivsuse tõstmiseks tuleks üldjuhul saada ülemuse kooskõlastus nii tööprotsessi, meetodite võibolla ka töö iseloomu muutmiseks. Aga ülemusel on lihtsam otsida teine töötaja, kes olemasolevaga lepib. Enesedistsipliin … palgatöötajad on tihti ülemuse distsipliiniga: on vaja kella Xst kella Yni tööl olla. Ja kui töötad efektiivsemalt, siis mingit boonust (näiteks saan õhtul varem oma elu elama) enamasti ei kaasne.
    Ja, kui töötaja töötabki 10% efektiivsemalt, siis on see lihtsalt 10% efektiivsemat tööd töötajale. Ja suurem kasum tööandjale. Kipub tihti olema, et töötajale see asi väga ilmselgelt positiivselt tagasi ei tule nagu see vabakutselise puhul just nimelt on.

  • Töörõõmu kohta loe Burt Goldmani 4 reeglit: http://www.selgepilt.ee/2010/08/25/9-viisi-kuidas-edasilukkamist-vahendada/ 🙂

    Küsimus on selles, kas ülemus on arukas inimene või jaa. Kui on, siis pole probleemi. Kui pole, siis võid valida, kas jätkata sama moodi ja vähem asjast välja teha või leida parem koht.

    Efektiivsus lisab sageli töörõõmu, aga see toimib sel juhul, kui mõistad oma töö olulisust ja oma rolli selle töö tegijana. Pealegi tõstad sellega oma väärtust tööandja silmis (ja kui ta seda ei märka, siis tööturul).