7 nippi, kuidas koju minna töömõteteta

Sageli küsivad inimesed, mida teha, et vältida töömõtete või töö koju võtmist. Üks lihtsamaid viise on luua töö juures viimaseks või esimeseks asjaks igapäevase ülevaatuse rutiin. See koosneb mitmest lihtsast nipist.

1. Kogu ideid
Võta õhuke pakk märkmepaberit ning pane need kirjaklambriga ühte. Kui sul tuleb uus tegutsemist nõudev mõte, siis pane see lehekesele kirja. Sel juhul ei jää need piinama.

2. Kiida end
Vaata möödunud tööpäevale tagasi (või hommikuse ülevaatuse puhul eelmisele tööpäevale) ning kiida end nende oluliste asjade eest, mida oled ära teinud.

3. Puhasta sisendsahtlid
Võta ette meilikast ning otsusta iga meiliga, mida sa temaga teed (kui tegevus on tähtis, siis kaheminutiasjad tee kohe ära, võimalusel delegeeri või lükka sihipäraselt edasi, leides aja, mille sa võtad selle kirjaga tegelemiseks; ebaolulised asjad kustuta, arhiveeri või lisa need tegevused nn inkubaatorisse ehk nimekirja, mille päises kiri „Tulevikus võib-olla ühel ilusal päeval“ – pikemalt loe tegutsemismudelist mu eelmisest kolumnist). Otsustatud kirjad tõsta teise ümbrikusse, et saaksid lõpuks inboxi tühjaks.

Sama moodi otsusta iga päeva jooksul lipikutele kirjutatud tegevusega, mida ja millal sa sellega pihta hakkad.

4. Pane kirja delegeeritud tegevused
Kui oled päeva jooksul delegeerinud mingeid tegevusi, lisa need delegeeritud tegevuste nimekirja. Siis on hiljem lihtne vaadata, millised toimetamised ootavad teiste inimeste taga.

5. Lõika sabad
Uuri, millised tegevused jäid täna tegemata. Kui on tegemist pisiasjaga, tee need kohe ära. Kui suurema tööga, leia kalendrist reaalne aeg, millal sa need asjad teoks teed (ära lükka neid automaatselt homsele, sest muidu võid endale anda katteta lubadusi).

6. Planeeri homne päev
Vaata, mida toob homne. Vajadusel tee mõned ettevalmistused. Planeeri homseks kindlasti üks tegevus, mille lõpetamise üle sul on hea meel ning mis annab põhjust end ka homme õhtul kiita.

Valmis! Nüüd võid rahulikult koju minna, sest tööasjad on kontrolli all.

7. Pane töised mõtted kirja
Kui kodus tuleb mõni töömõte, siis pane see lipikutele kirja ning vaata see üle järgmisel hommikul tööl või – kui aitab oodata – siis homsel igapäevasel ülevaatusel.

Kuidas vältida tegevuste edasilükkamist?

Hulk inimesi on andnud endale ja teistele uusaastalubadusi. Enamik neist on igavad (a la võtan mõne kilo alla, loobun suitsetamisest või rämpstoidust, ostan uue kušeti). Ma ei ütle, et sellistel lubadustel oleks midagi viga – igati asjalikud, ainult, et… Kuidagi igavavõitu on.

Miks nii? Põhjus: lihtne on ju mängida tuntud mängumaadel ning hiljem öelda – ma ju teadsin, sellest ei saa asja. Inimene kobab ringi oma mugavustsoonis ja häda ei miskit.

Palju ägedam oleks teha midagi uut ja ennenägematut (õpin iga päev midagi uut ja nii 365 päeva järjest, ma ei ütle kellelegi aasta jooksul halvasti, ütlen alati „jah“, kui vähegi võimalik, teen midagi enda jaoks enneolematut, mida enne pole proovinud, kolin hoopis mujale, kus on palju vähem lund ning palju soojem ilm). Kui lubadus on silmapaistvalt paeluv, ahvatlev ning väljakutset ja pingutust nõudev, siis seda on kummalisel moel lihtsam ellu viia, sest see nõuab suuremat pingutust. Paradoks?

Ning isegi sel juhul on imelihtne jätta asi sinnapaika. Jõuab, selle kiire asjaga on aega…  Edasilükkamine pole mitte probleem, vaid sümptom, mis viitab hoopis teisele probleemile. Küsimus ongi selles, kus asub edasilükkamist soodustav probleem. Kas meil on puudu oluline infokild? Kas meid takistab hirm? Milline täpsemalt? Kas me üldse täpselt teame, mida on vaja teha? Ja kui ei tea, kuidas saaksime seda teada?

Enamike asjade puhul me jõllitame takistust, mitte sihtmärki. Nagu väike laps õpiks jalgrattaga sõitma. Selle asemel, et teed vaadata, uurib ta üha uusi kohti, kuhu otsa ei tohiks sõita: „Ma ei tohi sõita põõsasse, ma ei tohi sõita põõsasse, uups, sõitsingi põõsasse.“ Nii peaksime meiegi vaatama eesmärki, mitte teel olevat takistust (mis põhjustab eesmärgini jõudmisel edasilükkamist). Takistus huvitab meid ainult nii palju, et kuidas saame väikseima energiakuluga sellest üle või ümber. Aga tavaliselt käitume risti vastupidi: „Ma ei taha astuda esimest sammu, ma ei taha astuda esimest sammu, raisk, ma ei astunudki esimest sammu…“

Seega on kõige olulisem küsida endalt kahte küsimust: “Miks ma tegelikult tahan jõuda eesmärgini?” ning “Milline on minu järgmine tegevus eesmärgini jõudmiseks?“ Ja vastuste leidmisel viivitamatult see tegevus ette võtta ja ära teha.

Nüüd otsusta, mis on just täna kõige olulisem, milline on see üks tegevus, mille teed esmalt ära teel eesmärgi poole ning miks just täna on hea päev selle tegemiseks. Oledki sammu sihile lähemal.

8 nippi, et uus aasta tuleks vanast parem

Kuidas läks sinu tänavuste uusaastalubadustega? Oleks võinud vist paremini minna… Mida teha, et järgmine aasta tuleks parem? Kuula Kanada enesejuhtimisguru Robin Sharma ning USA efektiivsuse meistri David Alleni ja Briti ajajuhtimisspetsi Mark Forsteri soovitusi.

1. Vaata läbi tänavune aasta. Pane kirja, mis tänavu õnnestus suurepäraselt, ning mis veel tähtsam, kirjelda, milles arenesid lõppeval aastal – mida uut õppisid, milliseid uusi asju tegid. Pane kirja ka kõik oma tänavused saavutused.

Vaata ka varjupoolt: milliseid asju tahtsid teha, aga ei teinud. Miks läks just nii? Kas tegemata tegudeks on järgmine aasta parem? Kas neid üldse on mõtet järgmisel aastal teha? Mida õppisid lüüasaamistest? Kuidas võitsid nii lörriläinud asjadest kui ka tegemata jäänud tegudest igal juhul?

2. Vali 2010. aasta tunnuslause. Mille poolest tuleb järgmine aasta eriline, millise lööklausega võiks seda iseloomustada? „Majandusliku muretuse aasta”, „Meisterlikkuse aasta” või hoopis „Kartmatuse aasta”? Pane järgmise aasta nimi kirja vihikusse, mida kasutad järgmisel aastal igal nädalal oma tegevuste ülevaatuseks.

3. Sõnasta missioon. Nüüd sõnasta ühe tekstilõiguga oma missioon järgmiseks aastaks ning lisa see järgmise aasta iganädalaste ülevaatuste dokumenti. Mida selgemalt oma missiooni sõnastad, seda lihtsam on sul pühenduda selle elluviimisele. Ja seda paremaid tulemusi sa järgmisel aastal näed.

4. Loetle 5 olulisimat eesmärki. Nüüd küsi endalt väga tõhus enesecoachingu küsimus: „Millised viis olulist asja minu elus juhtuvad tänase ning järgmise aasta 31. detsembri vahel, et sellest saaks minu senise elu parim aasta?” Pane need viis eesmärki nii lihtsalt ja selgelt kirja kui vähegi oskad. Hoolitse selle eest, et need tekitaksid sinus kirge, oleksid mõõdetavad, nõuaksid väikest pingutust ka ning iga asja puhul oleks ka kirjas kuupäev, mis ajaks tahad selle asjaga toime tulla.

Kui sa esimese hooga ei suuda viit eesmärki valida, vaid neid tuleb oluliselt rohkem, siis kirjuta üles kõik olulised asjad, mida sa võiksid järgmisel aastal teha. Lase nimekirjal seista mõni päev ning seejärel kriipsuta maha need tegevused, mida sa ei kavatse kindlasti teha. Nüüd las nimekiri settida veel mõne päeva ning kirjuta teise, tulevikutegevuste nimekirja ümber need asjad, mida ei pea tingimata järgmisel aastal tegema. Nüüd on juba lihtsam välja valida järgmise aasta viis olulisimat eesmärki.

5. Tükelda 5 olulisimat eesmärki. Jaga iga eesmärk veidi väiksemateks sammudeks ning otsusta iga eesmärgi puhul, mida oled ära teinud 31. märtsiks, mida juuni lõpuks ning milliseid samme astunud septembri lõpuks. Hoia neid eesmärke pidevalt silme ees, sest siis on sul lihtsam neid saavutada.

6. Tee oluline samm edasi igal nädalal. Hoolitse selle eest, et järgmise aasta igal nädalal teed olulise sammu edasi vähemalt ühe eesmärgi täitmisel (aga veel parem, kui kahe eesmärgi poole püüdlemisel). Selleks planeeri juba praegu järgmise aasta esimene nädal nii, et tegeled iga päev nii pea kui võimalik kasvõi natuke ühe eesmärgi nimel. Kui iga nädal tegeled sel moel iga päev ühe või kahe eesmärgi saavutamiseks vajalike tegevustega, siis suudad neid asju ka saavutada.

Tõeliselt oluline: tegele uute eesmärgipäraste tegevustega hommikul kohe esimese asjana enne, kui hakkad teiste asjadega toimetama!

Vaata möödunud nädal üle kord nädalas ning kirjuta päevikusse, mida olulist tegid sel nädalal. Samuti planeeri selle sessiooni käigus järgmine nädal oma eesmärkidest lähtuvalt.

7. Vaata oma päev üle. Igal õhtul vaata mööduvale päevale tagasi ning tunnusta end oma saavutuste eest. Seejärel viska pilk oma eesmärkidele ning vajadusel kavanda järgmine päev. Loomulikult kanna hoolt, et selles oleks vähemalt üks tegevus eesmärkide saavutamiseks.

8. Õpi. Tee 2010. aastast õppimise aasta – võta iga päev kasvõi natuke aega, et õppida midagi uut. See aitab olla veelgi kindlam, et järgmine aasta tuleb tänavusest parem.

Nüüd võtame mõlemad – sina ja mina – paberi ning paneme sellele kirja järgmise aasta lööklause, missiooni ning 5 eesmärki, sest sellega kauem viivitada pole põhjust ega kannatust.

Kuidas anda uusaastalubadusi, mis peavad paika?

Kõige paremini jõuad kohale siis, kui näed sihti – hoia silme ees nädala eesmärke ning näed, kuidas vähemalt osa olulistest tegevustest liigub edasi.

Mil määral suutsid täita oma tänavusi eesmärke? Enamikel meist eriti hästi ei läinud, sest üle mitme aasta tegime läbi tervendava majanduskriisi. Mida sellest õppisime?

Seda, et vahel muutub meie elu ootamatult kiiresti ning kontroll protsesside üle võib kiiresti käest libiseda. Kuid kontroll ei kao täiesti. Liiklusuudistes räägitakse ühtelugu, et „auto kaotas juhitavuse“. Auto ei kaota kunagi juhitavust, vaid juht kaotab auto üle kontrolli. Auto juhtimisel aitab kontrolli säilitada kiire ja kaine mõtlemine. Sama kehtib ka meie ülejäänud elu kohta.

Peame olema selleks valmis, et elu muutub järgmisel aastal väga kiiresti – seda mitmel põhjusel. Esiteks oleme majanduskriisist väljumas ning madalseisule järgneb sageli äge püüdlemine parema elu poole, et tagasi teha majanduslanguse ajal kaotatut. Laiemalt vaadates muutub elu maailmas üldse kiiremaks ning meil on valida, kas minna kiirema elutempoga kaasa üha kiiremini rabeledes või muutuda oluliselt efektiivsemaks, tegutsedes vähem ja arukamalt.

Eelmine aasta polnud ses suhtes erand, et aastased eesmärgid ei kippunud toimima. Kõige sagedamini märkan, et kasu on hoopis kolmekuistest eesmärkidest, sest need võimaldavad meil olla paindlikud. Samuti on sel juhul siht lähemal ning paremini hoomatav.

Kuidas sellest lähtuvalt uut aastat planeerida?

Esmalt pane paika siht, kuhu poole sööstad, sest vastasel juhul tõmbleme sihitult siia-sinna – endale tundub, et teeme kõvasti tööd, aga tegelikult rabeleme edasi-tagasi ennast väsitades ja suurt miskit saavutamata. Sihi paikapanekuks vaata 3-5 aasta taha ning ole üsna üldine: mõtle, kuhu poole ja miks oled teel. Selle visiooni põhjal sõnasta järgmise aasta mõõdetavad eesmärgid, kuid needki pigem üldiselt kui üksikasjalikult. Hoia selliste eesmärkide hulk kindlasti allpool viit, sest vastasel juhul fookus hajub.

Nüüd võta kõige olulisem eesmärk ja leia, millisesse seisu tahad asjad viia märtsi lõpuks. Sõnasta see tulemus mõõdetavalt ja kirge tekitavalt. Kasuta olevikku, sest siis näed selle eesmärgi täitumist vaimusilma ees.

Seejärel jaga iga järgmise kvartali eesmärk projektideks, mis kirjeldavad, milliseid tegevusi on vaja, et eesmärgini jõuda. Iga projekti puhul kirjuta tegevusnimestikku selle järgmine tegevus ning tegutsemisel keskendu neile. Nii pea, kui jõuad ühe tegevusega ühele poole, küsi endalt, milline on selle projekti järgmine tegevus.

Liikumist kiirendab seegi, kui jagad olulisima projekti tähtsad tegevused aasta esimesele nädalale. Leia iga päev nii pea kui võimalik kasvõi veidi aega kõige olulisema projektiga tegelemiseks. Tegele tähtsate asjadega enne kui loed oma e-kirju või lased igapäevatöödel oma päeva sisse sõita. Siis võid olla kindel, et asjad liiguvad edasi.

Siit tuleb ka lihtne nö reaalsuse kontroll. Kuigi alguses võib tekkida kohutav isu projektidega iga päev edasi tormata, teeb reaalne elu korrektuure. Kui pikalt saad tegelikkuses oluliste asjadega tegeleda iga päev? Tund? Paar? Arvesta sellega, et igapäevane elu toob kaasa ka ootamatusi ning kui saad oluliste asjadega tegeleda poole ajast, siis on kõik hästi. Tegelikkus seab teisegi piirangu – järelikult saad korraga tegeleda vaid ühe-kahe olulise projektiga. Kui ootamatused jäävad tulemata, siis saad ju tempot tõsta ning asju ellu viia plaanitust kiiremini.

Kui paned paika sellised nädalased „sööstud“, siis näed paremini ka oma tegevuste tagajärgi ning saad väliste asjaolude muutumisel kiirelt oma kurssi korrigeerida, et siiski jõuda märtsi lõpuks soovitud tulemusteni.

Järgmine suurem vahefiniš tulebki märtsi lõpus, kui vaatada, kuidas on läinud, ning planeerid järgmised kolm kuud, et asuda edasi liikuma uute väikeste, ent oluliste projektide elluviimisel ning teha jaanipäeval uus vahekokkuvõte.

Seega, palun võta nüüd paber ja pliiats või ava arvutis tekstifail ning pane kirja, kus suunas liigud, milleni tahad jõuda järgmise aasta lõpuks ning kuhu punkti sel teel jõuad märtsi lõpus ja planeeri sellest tulenevalt uue aasta esimene täisnädal. Palun tee seda kohe, sest see on liiga oluline, et seda edasi lükata.

Kolm sammu unistuste kuristiku ületamiseks

Kui sageli tunned, et Sinu unistuste ja igapäevategevuste vahel haigutab kuristik, mille ületamine näib olevat võimatu? Kuidas hakata ehitama silda üle selle kuristiku?

Avastasin hiljaaegu, et silda aitavad ehitada kolm lihtsat töövahendit, mille kasutamiseks vajad tavalist kaustikut.

1. töövahend – nädala päevik.
Kirjuta igal nädalal lühilausetega, mis juhtus sel nädalal head, mille poolest jääb see nädal sinu isiklikku ajalukku.

Olen võtnud veidi enam kui aasta igal nädalal kümmekond minutit, et need väikesed võidud kirja panna. See aitab mul välja sõeluda olulised asjad ning edaspidi neile rohkem tähelepanu pöörata.

Kui hiljem tahad mööduvale aastale tagasi vaadata, siis mahuvad olulised asjad 4-5 leheküljele ning ülevaade on mõne hetkega olemas, et otsustada, mida järgmisel aastal teisiti teha.

2. töövahend – unistuste päevik.
Hiljuti võtsin kasutusele veel teisigi töövahendi, milleks on unistuste päevik. Lugesin Matthew Kelly raamatut „The Dream Manager“ ning selles soovitab ta hakata oma unistusi üles kirjutama ning neid teistega jagada selle asemel, et juhuslikel kohtumistel nendega tühijuttu ehk small talk’i ajada.

Olen märganud, et kui panna oma unistused kirja, siis see juhib alateadlikult meid nende täitmise suunas. Mul on palju lihtsam otsustada, mis on tähtis ja mis mitte, mis viib mind unistuste täitmisele lähemale ja mis mitte.

Kirjutan oma unistused samasse vihikusse kui nädala kokkuvõttedki, aga avan vihiku unistamiseks teiselt poolt. Unistan sama korrapäraselt kui panen möödunud nädalatki kirja, täpselt kord nädalas. Unistusi kirjutan tavaliselt 10-15 minutit, vahetult pärast eelmise nädala võidukate hetkede salvestamist.

3. töövahend – märkmik.
Kord nädalas loen oma unistusi ning sirvin eelmise nädala saavutusi ja seejärel planeerin järgmise nädala. Igasse päeva püüan kavandada kasvõi natuke mõnda tegevust, mis aitab mind viia unistuste täitumisele lähemale. Olen juba praegu märganud, et selle tulemusena pakub elu palju rohkem rõõmu ja rahulolu.

Teoreetiliselt peaksid mu vihikus ühel hetkel minevik ja tulevik ehk reaalsus ja unistused kohtuma. Sisu poolelt pole seda niipea oodata, aga juba paari kuu pärast saab praegune kaustik täis – jõuan seisu, kus vasakpoolsel lehel on nädalapäevik ning parempoolsel unistused. Siis on hea üle vaadata, kuidas elasin ja millest unistasin ning alustada uut samasugust kaustikut, et elada selle abil juba rohkem unistustele täitumisele lähenevat elu.

Loodan, et iga sellise kaustikuga ehitan silda igapäevaelu ja unistuste vahel edasi, kuni see vahemaa kahaneb pea olematuks. Õnneks unistuste ja igapäevaelu lahutav kuristik ei kao kunagi, sest meie unistused liiguvad alati kiirelt ja ootamatult edasi. Aga sellisel moel oma edusammude ja tulevikuootuste kaardistamine aitab hoida sihti ning liikuda kindlalt edasi õiges suunas.

Ütle rohkem “jah”

Üsna sageli küsivad inimesed minult koolitustel, kuidas öelda “ei”. Ja siiani pole keegi küsinud minult, kuidas öelda “jah”, kuigi see on palju olulisem küsimus.

“Ei” ütlemine on ju lihtne. Kas mäletad, kuidas käitusid lapsepõlves, kui lasteaiakasvataja proovis sind sundida sööma mingit toitu, mis sulle üldse ei meeldinud, näiteks kaalika-lillkapsa-porgandi piimasuppi? Või kuidas käitub su väike laps, siis kui ta midagi ei taha teha? Ta ütleb lihtsalt “ei” ega põhjenda seda!

See ongi lihtsaim tehnika: korrata põhjendamata “ei”.

Ja teine, sama tõhus, ent palju konstruktiivsem viis: ütle “ei” ning näita, miks sa midagi ei saa teha ning mis juhtuks, kui selle tegevuse siiski ette võtaksid, ning millised olulised asjad jääksid siis tegemata.

Aga kuidas ja millele öelda “jah” nii, et su maailm avarduks ning teeksid uusi asju?

Lõpetasin äsja tütre soovitusel Danny Wallace raamatu “The Yes Man” lugemise. Selles dokumentaalfantaasias kohtub Danny Londonis linnaliinibussis hinduga, kes lausub talle: “ütle “jah” rohkem.” Ning Danny hakkab elu üle järele mõtlema. Selle üle, kuidas ta ei viitsi enam sõpradega väljas käia ning kuidas elu on muutunud üksluiseks ja igavaks. Ta teeb äärmusliku otsuse: öelda kõigele “jah” uue aastani. Milleni see viib, saad edasi lugeda juba raamatust. Seda võib küll öelda, et tema elu oli pärast seda kõike muud kui igav.

Ma ei kutsu üles Danny moel käituma ning valimatult “jah” ütlema. Jaatamine toob kaasa palju suurema vastutuse kui eitamine. Kui ütled “jah” endale või teistele, siis see on ju lubadus. Ning pead hoolitsema selle eest, et suudad seda lubadust ka täita.

Seega enne “jah” ütlemist küsi endalt ausalt, kas sa tegelikult ka tahad ja saad seda asja teha, milleks oled nõusolekut andmas. Kas oled nõus selle nimel mingist olemasolevast kohustusest loobuma? Kui see on nii, siis ütle rõõmuga “jah” ning planeeri uus tegevus. Kui ei, siis näita, miks sa ei saa uue asjaga tegelema hakata.

Väike mõtlemisaeg enne nõusoleku andmist või keeldumist aitab seljatada ka meisse sügavale istutatud kaitserefleksi öelda esimesena “ei”. Kui tihti oled alguses prahvatanud: “Ei, mitte mingil juhul!” ning pärast mõelnud, et oleks ikka vist pidanud hoopis “jah” ütlema… Kui ütled uutele asjadele “jah”, siis su maailm muutub palju rikkamaks ning üllatusterohkemaks – elul on ju nii palju meile pakkuda ning kahju oleks neist kõigist ära öelda.

“Jah” ütlemisel vajab ületamist üks kari: inimesed kalduvad võtma seda nõusolekut igavesti kehtivana. Seega - kui ütled “jah”, lisa klausel “sel korral”. Siis saad tulevikus uuesti kaaluda, kas tahad ka edaspidi selle asjaga tegeleda või mitte.

Lihtne näide: kolleeg tuleb ja küsib, kas saad talle otsida välislähetuse jaoks piletid ja broneerida öömaja, sest kõik teavad, et kui sina broneerid hotelli, siis on tuba väga mugav ja teenindus suurepärane, ning sinu korraldatust sujuvamat lennugraafikut suudavad vaid vähesed koostada. Mida teeksid?

Kui sulle meeldib reisiasju korraldada ning sul on selleks näiteks homme pool tundi, siis saad ju vastata probleemideta: “Jah, ma saan seda sel korral teha küll! Aga mul on selleks aega homme.” See ei sea sulle kohustust edaspidi alati pileteid ja öömaja otsida. Kui järgmisel korral sul puudub aeg või tahtmine reisiasju ajada saad vastata: “Ei, ma sel korral ei saa, sest pean ette valmistama nädala lõpus toimuva infopäeva – sulle väga hea öömaja otsimine võtab tund aega ning kui ma seda teeksin, ei saaks ma ette valmistada suurepärast infopäeva. Palun saada oma soov Bookinghouse”™ile- nad aitavad sind vähemalt sama hästi reisi planeerimisel kui mina. Aga küsi järgmine kord kindlasti jälle!”

Miks sellest kirjutan?

Sest olen hakanud viimastel kuudel palju rohkem “jah” ütlema ning mu elu on palju ilusam ja huvitavam kui enne. Olen teinud mitu vabatahtlikku koolitust ning kohtunud väga vahvate inimestega. Viimasena lubasin end koolitama PÖFFi meeskonda. Vastutasuks sukeldun kaamoseaja süvenemisel sukeldun esimest korda PÖFFi filme vaatama. Mida rohkem ütlen “jah”, seda enam tuleb uusi ja huvitavaid pakkumisi – mõne eest saan raha, mõne eest vaid töörõõmu. Ja mõnest olen ka loobunud, sest ei saa rohkem kohustusi võtta. Aga kuna ma kaldun ütlema “jah”, siis on uute ettepanekutega alati põhjust mu juurde tulla.

Kui sa veel kahtled, siis teeme kiire harjutuse.

Ütle mitu korda järjest omaette: “Ei, ei, mkmm, ei, mitte mingil juhul, ei!” Kuidas sa ennast tunned? Kas maailm muutus sellest ilusamaks ning su meeleolu paremaks?

Ja nüüd ütle mitu korda järjest omaette: “Jah, jaa, otse loomulikult, jah!” Kuidas tunned ennast nüüd? Paremini?

Seega, ütle “jah” rohkem ning su päevad on huvitavamad ning tunned ennast järjest paremini.

Kolumn ilmus esmakordselt sekretar.ee’s ning on taasavaldatud sekretar.ee loal.

Richard St.John: edu saladus 8 sõna ja 3 minutiga

Suur tänu Mehis Pärnale tähelepanu juhtimise eest suurepärasele videole!

40 asja, mida täna teha

Kuulasin mõne aja eest Brian Johnsoni audioraamatut “50 Things I’m Going to Do Today” (skripti saad lugeda siit) ning see inspireeris looma sarnast nimestikku ka oma blogisse. Mõne asja olen üle võtnud Johnsonilt, mõne mujalt, aga siin see nimekiri on:

1. Naerata. Regulaarselt, hommikul, lõuna ajal, õhtul. Vahepeal ka. Proovi üks päev ajada asju naeratuse saatel ning hiljem vaata, kuidas asjad muutuvad. Naeratades.
2. Liiguta ennast. Füüsiliselt. Käi iga päev jooksmas, mängi palli, uju, tee qigongi või joogat, käi kiires tempos. Alguses kasvõi veidi – see on parem kui üldse mitte. Enamikule meeldib meist terve olla ning mõõdukas sportimine aitab sellele kaasa. Tegelikult on sul valida, kas kulutad iga päev mingi aja enda vormis hoidmiseks või kulutad hiljema sama palju (või rohkem aega) haige olemiseks ja enda ravimiseks. Kumb sulle rohkem meeldib?
3. Liiguta ennast. Vaimselt. Võta iga päev kümmekond minutit, et sihikindlalt mõelda elu ja asjade üle. Mõtle selle üle, miks on maailm just selline. Ja mida maailm sinult ootab.
4. Söö regulaarselt kolm korda päevas. Ja, paluks, tervislikult. Eelista eestimaist ja ökoloogilist. Vähenda kartuli osakaalu (mis teha, oleme eestlased) ja väldi piima (me pole enam vasikad, vabandust). Ja menüü sea kenasti tasakaalu nii mitmekesisuse kui ka kalorsuse poolest – ära söö endale rohkem kaloreid sisse kui ära kulutad.
5. Alusta uue harjumusega. Millist harjumust oled endale igatsenud? Täna on suurepärane päev selle uue ja kasuliku harjumusega alustamiseks. Nüüd. Praegu. Mitte homme, sest homme ei tule kunagi – me elame tänases.
6. Lõpeta halb harjumus. Millest soovid loobuda? Milline harjumus kahjustab sind ja/või sinu ligimesi? Lõpeta see harjumus nüüd. Ära jäta seda harjumust maha, vaid lihtsalt lõpeta see (Marshall Goldsmithi soovitus).
7. Pese hambaid. Terved hambad on mugavad ning säästavad tervist laiemalt, kui oskaksid arvata. Pealegi pääsed siis oma igapoolaastasel hambaarstivisiidil lihtsamalt.
8. Ära virise. Maailm pole ideaalne koht, aga kuidas muudab virisemine seda paremaks? Ei mingil moel. Ole optimistlik, vaatle maailma, tee järeldusi ning tegutse. See on pea ainus viis asju paremuse poole nihutada.
9. Naudi hetke. Teadagi, lapsepõlves oli rohi rohelisem ning inimesed viisakamad ja paremad. Ning kus me alles ühel ilusal päeval hakkame elama! Selle asemel, et paaniliselt sobrada minevikus ja jagada laskmata karu nahka, naudi praegust olukorda. Kuidas su ümbrus lõhnab? Mida tegelikult näed? Võta tempo maha ja naudi elu pisikesi üksikasju. Siin ja praegu. Ja sinu ümber on uus maailm.
10. Tule Kristjan Otsmanni koolitusele. Teen iga kuu mitu väga head ajajuhtimise ja projektijuhtimise koolitust ning töötuba, millest inimesed saavad palju kasu. Tegelikult ka. Kui ei usu, loe, mida osalejad arvavad. Järgmine avalik ajajuhtimise koolitus toimub 9. septembril. Kui tahad korraldada koolitust oma meeskonnale, palun võta minuga ühendust telefonil 502 9037. Või kirjuta kristjan-at-selgepilt.ee.
11. Valmista abikaasale üllatus. Pese nõud, vii prügiämber välja, too lilli, mine temaga jalgpalli vaatama, kutsu ta välja sööma, tee talle kompliment, ütle ausalt, mis sulle tema juures meeldib. Vaata, mis juhtub.
12. Puhasta WC pott. Kadunud Henn Mikkin ütles, et mees jõuab täisikka siis, kui taipab, et WC-pott ei puhasta end ise.
13. Loe raamatuid. Vähemalt 15 minutit iga päev. Soovitatavalt ilukirjandust. Avardab maailmapilti ning sõnavara.
14. Vaigista teler reklaamipausi ajal. Pole mõtet lasta oma ajusid pesta, isegi taustategevusena mitte.
15. Lülita teler välja. Pole mõtet seda sihitult passiivselt passida. Lülita teler sisse siis, kui tahad vaadata midagi, mis toidab su meelt ja viljastab su maailma. Muul ajal… Vaata 13. punkti.
16. Küsi sõbralt, kuidas tal läheb. Millise oma sõbraga pole sa juba jupp aega suhelnud? Kuidas sa end seepärast tunned? Nüüd: võta telefon ja helista talle, küsi, kuidas tal läheb, ning ütle talle, et tunned temast puudust ning tahad kohtuda.
17. Kasva. Iga päev. Õpi uusi asju, uuri maailma, arene. Me oleme loodud selleks, et kasvada ja areneda.
18. Unista. Mida tahaksid teha tulevikus? Milline on sinu ideaalelu? Kirjuta need mõtted üles nagu ka kõik teised ideed, mis sul tulevad. Vaata korrapäraselt märkmeid üle ning vii kõige ahvatlevamad ideed sihikindlalt ellu.
19. Hinga. Mida nüüd?! Ma ju hingan niigi!!! Võta rahulikult: hinga sügavalt ja aeglaselt sisse nii, et täituvad ka alumised kopsusagarad ning kõht liigub välja… Ja välja, rahulikult ja sügavalt. Korda seda mõned korrad. Ja veel mõned. Ja veel. Kuidas on? Parem?
20. Ole kena. Nii teiste kui ka enda vastu. Uuri siiralt, kuidas inimestel läheb ning käitu nendega sõbralikult, viisakalt ja rahulikult. See suhtumine tuleb sulle teistelt inimestelt tagasi.
21. Ole tänulik. Maailm on mõnus koht, ära unusta tänada teisi inimesi selle eest, et nad aitavad maailma selliseks luua. Täna inimesi pigem rohkem kui vähem. Ja kui palud inimesi midagi teha, siis kasuta sõna… Loomulikult, “palun”. Ja pärast “tänan”.
22. Joo vett. Piisavalt. Täiskasvanud inimene vajab vähemalt klaasitäie vett kehakaalu iga 10 kilogrammi kohta. Alusta enne hommikusööki. Duši all pesed end väljastpoolt ning rahulikult joodud klaasitäie veega ka seestpoolt.
23. Vastuta. Oma tegude eest. Ära otsi ettekäändeid või libapõhjuseid, vaid mõista, miks midagi juhtus ning mida saad edaspidi teisiti teha, et asjad kukuksid veelgi paremini välja.
24. Mediteeri. Korrapäraselt. Võta iga päev paarkümmend minutit, et mediteerida või palvetada vaikuses. See korrastab inimest äärmiselt tõhusalt.
25. Pea päevikut. Kirjuta igal õhtul päevikusse, mis muutis selle päeva imeliseks. Ning mis muudab homse veelgi imelisemaks.
26. Ära karda hirmu. Mõtle, mida sa kardad. Pane kirja. Mõtle, mida teeksid, kui sul puuduks hirm. Pane kirja. Ja tee ära.
27. Ütle “jah”. Mitu korda sa kuuled päeva jooksul inimesi ütlevat “ei”? Mitu korda teed seda ise? Loe kokku. Tee endale “jah”-päev, mille jooksul sa ei kasuta väljendeid “ei”, “see pole võimalik” ning “jah, aga…” Kahtled, kas töötab? Johnson soovitab lihtsat harjutust. Ütle: “Ei!” “Ei!” “Ei!” “Ei!” “Ei!!!” Pea väike paus ning nüüd ütle: “Jah!” “Jah!” “Jah!” “Jah!” “Jah, loomulikult!!!” Milline vahe oli?
28. Ära muretse, mida teised sinust mõtlevad. Neil on endagagi tegemist – peamiselt küll selle üle nuputamisega, et mida sina neist küll mõtled.
29. Kuula. Teisi inimesi. Vaata korra peeglisse. Mitu suud sul on? Ja mitu kõrva? See paneb ka paika kuulamise-rääkimise suhte (Robin Sharma ütles vist seda? Ei, siiski Johnson, aga ju ta on seda kuskilt lugenud). Ja kuula loodust ka, tal on huvitavad jutud.
30. Tegutse. Ära kõhkle tegutsemast kui selleks on vajadus. Enne tegutsemist mõtle ning siis tee asjad teoks. Rahulikult ja kindlalt. Voola nagu vesi.
31. Ole sina ise. Oh, kui ma vaid oleksin nagu …, siis ma teeksin nii ja naa. Sina oled sina ja tema on tema. Ole sina ise ning avasta oma unikaalselt tugevad küljed – Seth Godin soovitab järgida oma kirge ning kaldub arvama, et hiljem tuleb kire järgimisel ka raha. Võin seda oma kogemusest kinnitada.
32. Käitu “kui ma oleksin…” stiilis. Milline on sinu ideaal? Ja nüüd käitu nii nagu sa oleksidki juba selle staatuse saavutanud.
33. Lahenda oma probleeme usinalt. Probleemid lahenevad iseenesest väga harva. Nuputa, mida peaksid tegema, ning otsi väljapääs. Tee plaan ja liigu väljapääsu poole, sest väljapääs sinu juurde üldjuhul ise ei tule.
34. Teeni teisi inimesi. Tee väikeseid teeneid, paku oma tuge inimestele, kes seda otsivad. Uuri, kes sinu sõpradest vajab tuge, ning paku talle seda, julgusta teda.
35. Ole muudatus. Tahad maailma rahu? Ole maailma rahu. Tahad mõistlikumat ja taiplikumat Eestit? Ole mõistlikum ja taiplikum. Tahad normaalset kliimat saastevabamas keskkonnas? Ela roheliselt.
36. Ole järjekindel. Vii alustatu lõpuni ja ära alusta uusi asju enne, kui eelmised pole korralikult lõpetatud või jätkusuutlikult üle antud.
37. Toeta teisi inimesi arengus. Aita ka teistel inimestel muutuda paremaks ning teha seda, mida nad tahavad. Julgusta inimesi, anna neile edasi oma teadmisi, otsi neile abimaterjale, paku tuge, nii vaimset kui ka materiaalset. Hakatuseks mine näiteks vaatama “Ürgmeest”, mida mängib mu hea sõber Jan Uuspõld.
38. Lõpeta enda võrdlemine teistega. William Faulkner ütles, et pole mõtet proovida olla oma kaasaegseist või eelkäijaist parem, märksa mõistlikum on olla iseendast parem.
39. Ringuta ja siruta. Aja selg sirgu, ringuta ja haiguta laia lõuaga. Mõnus, eks?
40. Täienda nimestikku ja saada sõbrale edasi. Kui sul on veel häid nippe, siis palun täienda seda nimekirja kommentaarides ning siis saada viide sõbrale edasi, et temagi saaks neid mõtteid lugeda ning ennast muuta. Täna.

Aitäh lugemast ja kaasa mõtlemast!