Tuhat ja tuline – jaanuari koolitus läbi müüdud

Tänase seisuga on piletid otsas ka “Aruka ajajuhtimise” jaanuari avalikule koolitusele, aga kui inimesi, kes kibelevad jaanuaris-veebruaris avalikule koolitusele koguneb vähemalt kümmekond, siis korraldame veebruari alguses erakorralise korduskoolituse.

Järgmine plaanipärane “Aruka ajajuhtimise” avalik koolitus, millele saad oma nime kirja panna, toimub 17. märtsil. Pane oma nimi kirja 🙂

Uuendus: Teeme täiendava koolituse 4. veebruaril. Kohti saab broneerida kirjutades koolitused-at-vain.ee.

26. novembri koolitus läbi müüdud :)

Rõõm teatada, et 26. novembri “Aruka ajajuhtimise” koolituse rühm on täis ning sinna me enam inimesi juurde ei võta.

Kui tahad tulla avalikule koolitusele, siis järgmisel korral teen seda Tallinnas 23. jaanuaril – kui soovid, registreeru koolitusele, kui soovid, uuri enne põhjalikult, mida Arukas ajajuhtimine endast kujutab, ja mida koolitusel osalenud arvavad.

Järgmine ingliskeelne koolitus Riias toimub 4. detsembril – kui Sul on tuttavaid, kes on huvitatud, siis rohkem infot koolituse “Saprātīga laika plānošana” kohta leiad siit. Ja kui Su sõber juhtumisi läti keelt ei oska, siis tasub lugeda ingliskeelset Smart Time’i tutvustust – koolitus ise on samuti inglise keeles.

Kohe, täna ja homme

Mark Forsteri raamatus “Do It Tomorrow” on üks hea nipp veel.

Forster soovitab jagada kõik tegevused kolme kategooriasse: kohe, täna ja homme.

  • Kohe tee ära ainult need asjad, mida tuleb tõepoolest viivitamatult teha, muidu muutub olukord märkimisväärselt halvemaks. Neid asju on väga vähe – näiteks juhtub Su lapsega midagi, mis nõuab Sinu viivitamatut sekkumist (pead ta traumapunkti viima vms). Selliseid asju on õnneks me päevades väga vähe.
  • Täna tee ära need asjad, mis on vaja kindlasti päeva lõpuks valmis saada. Märgi need tänase päeva tegevusnimestikku teiste tänaseks kavandatud ülesannete alla. Aga enne seda küsi alati – kas seda asja võiks sama hästi teha ka homme? Kui jah, siis maandub ta homses tegevusnimestikus.
  • Homme tegemiseks mõeldud tööde nimekiri ongi see koht, kuhu maandub suurem osa meie tegemistest. Täna saabunud e-kirjadele vastamine? Kui teed seda homme ühekorraga, jõuad kiiremini. Ülemus tahab teisipäevaks aruannet? Homme teeme. Ajaleht soovib neljapäevaks artiklit. Homme kirjutame.
    Selline homme-põhine mõtlemine pole muidugi täiesti vahemerelik manana-printsiip. Me ei lükka asju lihtsalt suvaliselt edasi, vaid teeme need ka ära sel päeval, mille tegevusnimestikku need kirjutasime.

Loomulikult sõltub inimese tööst, kui palju asju ta peab kohe või täna korda ajama, selmet neid järgmisesse päeva lükata. Kui möödunud päevist eeskuju võtta, siis on üsna lihtne ennustada, kui palju saame endale üldse tööd ette võtta.

Kogu see asi toimib ainult ühel eeltingimusel: nn sisenev töö ei tohi olla suurem nn väljuvast tööst, st ära võta endale rohkem asju ette kui teha jõuad. Aga see kehtib kõigi ajahaldussüsteemide puhul.

Sellised kohe-täna-homme liigitusel põhinevad suletud tegevusnimestikud toimivad tavalistest avatud tegevusnimestikest märksa paremini, sest tööd ei kuhju – päeva tegemised on sul pidevalt silme ees ning nimekiri pikeneb haruharva.

Forsteri süsteemil on ka suur miinus: ta ei suuda piisavalt selgitada, kuidas planeerida pikaajalisemaid projekte ning kuidas hoida end tegevusi homseks lükates homme saabuvast ülekoormusest. Võib-olla oleks abi sellest, kui paneks iga tegevuse taha kirja oodatava ajakulu ning hoolitsed selle eest, et homsesse ei planeeri rohkem kui 3-6 tunni jagu tegevusi (sõltub katkestuste arvust sinu päevas). Juhul, kui homne on täis, hakkad täitma ülehomset päeva. Ning kui oled juba kolm päeva ette täitnud, siis on siililegi selge, et lubad rohkem teha kui tegelikult jõuad.

Suurte projektide planeerimisest markforsterlikul moel kirjutan järgmisel korral – tal on paar päris head mõtet ses asjas.

Eesmärgid ruttu-ruttu kirja :)

Lõpetasin äsja Mark Forsteri raamatu “Do It Tomorrow” lugemise – täiesti ontlik ajajuhtimisteemaline eneseabikas, millest on üle võtta ühte koma teist.

Jagangi paaris järgmises postituses paari Forster nippi, mis mulle meeldivad ning mis tunduvad toimivat.

Esimene neist puudutab eesmärkide seadmist, millest oli mõne nädala eest põgusalt juttu.

Forster soovitab eesmärke seades teha lihtsa harjutuse: kirjuta paberile või arvutisse teineteise alla kõik asjad, mida tahaksid teha – pane kirja absoluutselt kõik, mis vähegi meelde tuleb. Sel moel täida kiiresti lehekülg, paar, kolm või neli-viis. Kirjuta seni, kuni kõik unistused ja uitmõtted on kirjas. Sel moel tühjendad peas uitavad mõtted paberile ning teadvustad neidki ideid, mida siiani pole suutnud sõnastada.

Nüüd pea mõni päev vahet ja seejärel kriipsuta nimestikust maha kõik mõtted, mida sa kindlasti ei kavatse teoks teha või millele pühendumiseks sul puudub tahtmine või aeg.

Pea veel mõni päev vahet ja tõmba nüüd maha need mõtted, mille jaoks sul tõenäoliselt puudub aeg või tahtmine – asjad, mille puhul pole niiväga oluline, kas teed need teoks või ei. Seejärel jooni alla või värvi ära 3-5 asja, mida kindlasti tahad teoks teha ning mille jaoks oled valmis oma aega kulutama.

Järgmisena sea need vähesed väljavalitud tegevused tähtsuse järjekorda ning kirjuta lahti soovi teostumiseks vajalikud tegevused (just-just, tulemuseks on 3-5 projekti koos alamprojektidega).

Nüüd pole enam muud, kui asuda kõige olulisema projekti esimese tegevuse kallale, et saavutada oodatav tulemus võimalikult kiiresti. Oluline on tegeleda vähemalt ühe olulise projektiga iga päev kasvõi viis minutit. Ja peagi näedki, et tulemus muutub üha enam käega katsuvaks 🙂

Üsna hea mõte, kas pole? Selliseid nippe ja trikke on Forsteri raamatus veel. Loomulikult sisaldab raamat ka mitut väidet, millega on väga keeruline, kui mitte suisa võimatu nõustada. Aga see ongi hea – ärritab ja ärgitab lugema.

26. novembril Tallinnas aruka ajajuhtimise avatud koolitus

Järgmine “Aruka ajajuhtimise” avalik koolitus Tallinnas toimub 26. novembril. Inimeste huvi on üsna elav – kui tahad osaleda koolitusel, siis on just praegu õige hetk koolitusele registreeruda.

Nagu ikka, õmbleme koolituse lõplikult valmis vastavalt osalejate soovidele, mille selgitamiseks osalejad täidavad paar nädalat enne koolitust veebiküsitluse. Ja julgen tagasihoidlikult kinnitada, et tegemist on hea asjaga – siiani minu koolitusel käinud inimesed on jäänud väga rahule ning nimetavad koolitust äärmiselt praktiliseks, huvitavaks ja kasulikuks. Kui ei usu, loe ise, mida inimesed arvavad koolitusest.

Ülejärgmisel nädalal viib Peep Vain Pärnus läbi järjekordse “Saavutama õppimise” koolituse (millel loomulikult soovitan osaleda, pidavat väga vinge olema, lähen isegi) ning ma ei välista, et nii mõnigi sellel osaleja tuleb ka ajajuhtimise koolitusele, et leida tuge Pärnus tehtud plaanide elluviimiseks ja oma ajakavasse sisse kirjutamiseks. Seega – praegu on veel ruumi novembri lõpu ajajuhtimise koolitusel osalemiseks, aga ma pole kindel, kui kauaks veel vabu kohti jagub 🙂

Kui tahad koolituse kohta midagi pärida, küsi julgesti postituse kommentaarides või saada mulle e-kiri.

Väikesed tööjupid rokivad täiega

Olen üha enam avastanud, kui palju enam saan tehtud, kui tegelen sarnaste tegevustega korraga. Mida täpsemalt pean silmas? Võtame lihtsa näite: nõupidamise ettevalmistamine.

  1. Koostan nõupidamise ajakava. Kui valmis, siis küsin: “Mis on järgmine tegevus?”
  2. Valmistan ette materjalid nõupidamise 1. päevakorrapunktiks või palun selle eest vastutaval inimesel seda teha. Kui valmis, siis küsin: “Mis on järgmine tegevus?”
  3. Valmistan ette järgmise päevakorra punkti. Ja siis järgmise. Kui kogu ettevalmistus tehtud, küsin “Mis on järgmine tegevus?”
  4. Leian osalejate kalendritest sobiva aja nõupidamiseks. Saadan kutse. Kui valmis, siis küsin: “Mis on järgmine tegevus?”
  5. Ootan nõupidamist, sest kõik on tehtud.

Selline töö väikesteks juppideks jagamine toimib nagu võlutult, sest aitab paremini aru saada, mida konkreetselt on vaja teha. Ning ümberlülitumised võtavad märksa vähem aega, sest neid lihtsalt on vähem.

Või võta näiteks projekt, mida võiksime nimetada “Muutu kõhnemaks!”

Kui kirjutad oma kalendrisse mingile kuupäevale “Võta kaalust alla!”, siis kahtlustan, et see ei toimi. Aga kui teed tegevusnimestiku, milles järgmised tegevused:

  1. Vaata oma menüü läbi.
  2. Leia, mille arvelt saaksid tervislikumalt toituda.
  3. Otsusta, mida edaspidi sööd ja mida mitte ning miks.
  4. Nuputa välja, millist sporti tahad teha.
  5. Nuputa välja, kui tihti tahad sporti teha.
  6. Otsi trenn / otsusta, millal hakkad nt jooksmas käima.
  7. Pane end trenni kirja.
  8. Pane trenni ajad kalendrisse.

Märksa parem, kas pole?! Tegelen ise just nimelt selle projektiga:

  • Otsustasin, et vähendan veini kogust paarile klaasile õhtusöögi kõrvale – mulle maitseb vein tohutult, aga ta, sunnik, lisab kaloreid.
  • Otsustasin, et kui on valida kala ja linnu vahel, valin kala, ning kui on valida linnu ja looma vahel, valin looma. Lisaks varasemast enam köögivilju – seda vahel ka liha asemel.
  • Otsustasin hakata igal hommikul ujumas käima – ostsin Nõmme ujula hommikuujumiste kümne korra pileti. See plaan ei olnud eriti hea, sest avastasin kolmandal hommikul, et lihtsalt ei jaksa ujuda. Tegin sujuvalt plaani ümber (teatavasti plaani saab muuta ainult siis, kui sul on plaan) ning nüüd käin ühel hommikul ujumas ning järgmisel jooksmas ja qi gongi tegemas metsa all ning järgmisel jälle ujumas. Plaan toimib ja on väga hea. Nagu ka olemine.

Esimesed tulemused on olemas:

  • Tunnen ennast märksa paremini.
  • Kehakaal on langenud kuuga 2 kilo.

Samal moel võib teha mida iganes: jaga vaid asi piisavalt väikesteks konkreetseteks tegevusteks ning vii plaan samm-sammult ellu, küsides pärast iga sammu: “Mida peaksin järgmiseks tegema, et kõik läheks parimal võimalikul moel korda?”

45 head ajajuhtimisviidet ühel lehel

Kogusin Vain&Partnerite ajajuhtimise külgedele kokku kõik head ajajuhtimisviited, mis mul käepärast. Vaata nimekirja – ehk leiad midagi kasulikku endalegi.

50/30/20 reegel

Avastasin mõne kuu eest Steve Pavlina blogis vana sissekande, mis soovitab kasutada nn 50/30/20 reeglit. Reegel ise on lihtne:

  • Kuluta 50% ajast asjadele, mis on olulised 5 aasta perspektiivis.
  • Kuluta 30% ajast asjadele, mis on olulised aasta-paari perspektiivis.
  • Kuluta 20% ajast igapäevastele tegemistele.

Olen proovinud seda reeglit oma elus kasutada viimase paari kuu jooksul ning tulemused on fantastilised! Oluline on see, et planeerid igasse päeva paar tundi väga olulistele asjadele ning pead sellest plaanist ka kinni. Ning elu muutub kuu-paariga märksa mõnusamaks 🙂

Aruka ajajuhtimise blogi tõuseb tuhast :)

Ei saa mitte vaiki olla 🙂 Iga kord leian koolitustelt mitmeid huvitavaid mõtteid, millest võiks teistelgi abi olla – seetõttu avan uuesti aruka ajajuhtimise blogi ning jagan teiega korra-paar nädalas mõne hea ajajuhtimisnippi, millest minul ja mu klientidel on abi olnud.

Google Calendar suhtleb mobiilidega

Kui varem oli Google Calendaril hea mobiilne veebiliides, siis nüüd saab sünkroniseerida Google Calendarit enam kui sadat marki mobiilidega – Goosynci abil.

Ja tasuta tõukepost emoze toimib nüüd ka Google Mailiga suuremate probleemideta, kui te seda veel ei teadnud.