Kevadine suurpuhastus

/2 kommentaari/in , , ,

Näitan lihtsat kevadise suurpuhastuse viisi nii töö ja kodu pärismaailma asjade kui ka virtuaalmaailma kiireks ja tõhusaks koristamiseks.

Kõige olulisem on suurpuhastuse juures vältida hirmu. Ainuüksi suurpuhastusee mõte lubab meeletut töökuhja, millest ei suuda pea ükski lihtsurelik end läbi närida.

Mulle meeldib teha ühe suurpuhastuse asemel mitu väikest, sest sel juhul on pingutus väiksem ning ülesanne ei tundu enam nii hirmuäratav. Seepärast soovitangi jagada suurpuhastuse väikesteks juppideks: ühel päeval koristad ühe sahtli, teisel päeval teise, siis poole kapist, seejärel üleriiete kapi. Sel moel sammhaaval edasi liikudes läheb kraamimine kiiremini.

Suurpuhastuse iga etapi järel mõtle, mille teed korda järgmise sammuna – sel juhul on järgmisel päeval lihtsam alustada. Ja kui vajad rohkem tunnustust ja tagantutsitamist, siis võid ju postitada pärast järjekordset kraamimisspurti oma saavutuse Facebooki või Twitterisse koos infoga oma järgmise sammu kohta.

Üks soovitus veel: võta endale keegi kevadisele koristusaktsioonile appi, sest koos on oluliselt lihtsam tegutseda.

Oluline on lõpetada koristusspurt õigel ajal – enne, kui sellest saab kõrini. Koristamine annab palju paremaid tulemusi kui kraamid seni, kuni see pakub lõbu.

 

Viis kuhja

Minimalistliku eluviisi mõtteliidri Leo Babauta eeskujul tasub kasutada suurpuhastusel viit kuhja. Tõsta ühe sahtli või kapivahe sisu põrandale ja asu sorteerima.

Esimesse kuhja kuuluvad esemed, mida kasutad. Selle loomisel mõtle ka selle peale, kus võiksid need ideaaljuhul tulevikus paikneda.

Teise kuhja kuuluvad talveriided ja -jalanõud. Need paiguta karpidesse ja seejärel jalust ära kõrgele kappi või kuskile panipaika.

Kolmandasse kuuluvad esemed, mida sa ise ei vaja, aga mis on piisavalt heas korras, et neid saaks keegi teine kasutada. Osa neist lähevad ärajagamisele ja mõni osta.ee oksjonile 10 sendiga müüki.

Neljandasse kuhja lähevad äravisatavad asjad. Kui vähegi võimalik, sorteeri prügi, et eraldi ära anda pakendid, riided, katkine mööbel ja mittetöötav kodutehnika, mida pole mõtet ka parandada.

Viienda kuhjaga on lugu kõige keerulsiem – sellesse kuuluvad esemed, mida sa pole aasta jooksul kasutanud. Need paki karpi ja kirjuta peale tänane kuupäev. Kui sa pole selles karbis olevaid esemeid aasta jooksul vajanud, siis kuuluvad need äraandmisele või osta.ee’s müümisele.

Samasugust koristamist saab soovi korral teha ka digimaterjalidega, olgu neiks failid või meilid: käi jupp jupihaaval meilikast ja kataloogid alates töölauast läbi ning otsusta iga asjaga, kas vajad seda (sel juhul paiguta see omale kohale) või mitte (kustuta). Kui sa pole kindel, siis tee nende asjade jaoks üks eraldi kaust.

Mõlemas maailmas – nii digi kui ka päris – koristamisel pane kirja tegevused, mida koristatavad asjad sulle meelde tuletavad. Korra nädalas vaata see nimestik läbi ning otsustan iga tegevusega, mida temaga teen (või veel parem – ei tee).

Ise käitun suurpuhastust tehes laias laastus just kirjeldatud viisil ning see toimib hästi.

 

Säilita heakorda

Füüsikast teame: entroopia kaldub kasvama ning selle vähendamiseks on vaja kasutada energiat. Selleks, et segadust kontrolli all hoida, korista edaspidi iga päev kasvõi natuke. See polegi nii keeruline.

Esimene reegel: aseta pärast kasutamist iga ese oma kohale.

Teine reegel: kui koht puudub, loo nendele asjadele koht.

Kolmas reegel: võta iga päev viis minutit, et vedelevad asjad oma kohale asetada.

Neljas reegel: kui ostad uue eseme, anna üks vana ese ära; kui võtad uue kohustuse, loobu ühest varem võetud kohustusest.

Nende nelja reegli kasutamisel võtab järgmine suurpuhastus juba oluliselt vähem aega ning iganädalased koristustööd vähenevad samuti.

 

PS Kui lihtsam ja minimalistlikum elu hakkas sulle huvi pakkuma, siis lehitse järgmine kord poes Leo Babauta raamatut “Pingevaba elu” – ehk saad sealt mõne idee veel lihtsamaks eluks.

Kui tänavuse kevadpuhastuse mõte hakkas meeldima, siis anna oma saavutustest teada Facebookis või Twitteris hashtag’iga kevadkoristus.

Neljapäevane töönädal

/2 kommentaari/in , , , , ,

Kas sooviksid teha tööd ainult neljal päeval nädalas? Viies tööpäev oleks selline rahulikum või – juhul, kui kõik tööd tehtud – hoopis vaba.

Töötan neljal päeval nädalas sügistalvest. Esmapilgul tundus soov teha vähem tööd oluliselt sissetulekuid kaotamata ulmeline. Aga proovimine tasus end ära. Praeguseks on mu sissetulekud langenud ligi viiendiku, kuid see-eest saan veeta perega kolmandiku kauem ning elu on oluliselt rahulikum ja nauditavam. Kuna stress on madalam, on tervis parem ning mine tea, võib-olla mul on isegi lootust seetõttu pikemalt elada. Sellise naudingu eest olen nõus maksma viiendiku sissetulekutest iga kell.

Sellise elu on teinud võimalikuks neli põhimõtet.

Esimene: tee endale selgeks, miks soovid töötada neljal päeval nädalas. Minu jaoks oli see eelkõige võimalus veeta perega rohkem aega. See on minu jaoks nauding ning oluline osa minu elu mõttest. Ma olen oluliselt rohkem isa ja abikaasa kui koolitaja ja pisiettevõtte omanik.

Teine: sea prioriteedid paika. Vajadusel pane oma kohustused ja ettevõtmised kirja ning säti need pingeritta. Kuna töötad edaspidi viiendiku vähem, siis kõiki asju enam teha ei jõua. Järelikult tuleb üles leida ebavajalikud ülesanded ning neist loobuda. Ebaolulisemate tegemiste puhul tuleb neile kulutada vähem aega ja teha neid pealiskaudsemalt või lihtsalt vähem. Kõige olulisemate tegemiste tase ei tohi kannatada – pigem peab nende tase tõusma ja neile tuleb pühendada kogu tähelepanu.

Kolmas: ära jää mõne tegevuse juurde jobutama. Kui tegevus on läbi, siis ta on läbi. Pole mõtet jääda mõttetute pisiasjadega päevi ja nädalaid kulutama. Kui töötad, siis tuleb aeg-ajalt endalt küsida: kas see asi on nüüd piisavalt valmis. Kui on, siis asu järgmise ülesande kallale.

Neljas on eelmisega seotud: tegevuste lõpetamise kultuur. Kui vähegi võimalik, lõpeta üks tegevuste ahel enne järgmise juurde asumist. Kui hüpleme vähem erinevate tegevuste vahel, säästame aega ning tulemused on paremad.

Mõistan, et osal inimestest puudub võimalus seda viiendat päeva täiesti vabaks võtta. Siin on kaks lahendust.

Tean käputäit ettevõtteid, milles kehtib kokkulepe: kui nädala tegemised on tehtud, võib reedel varem ära minna. See lisab töötajatele motivatsiooni tegutseda efektiivselt.

Teine võimalus on võtta igapäevaseid mikropuhkuseid. Kui tervet päeva pole võimalik vabaks võtta, siis võib-olla on vastuvõetav teha lühemaid tööpäevi hilisema saabumise, pikema lõunapausi või varasema lahkumise arvelt. Kui ka see ei ole variant, siis kas töökohal saab osal päevast teha arvuti taga oma asju, näiteks ennast harida? Mõtle selle peale.

Kõigi nende variantide eelduseks on siiski see, et töötad varasemast efektiivsemalt ning töö on tehtud sama hästi kui varem. Auhinnaks on hindamatu väärtus: aeg, millega võid teha, mida tahad.

31 nippi sisukamaks eluks

/0 Comments/in , , ,

Kirjutasin enda jaoks üles mõned uitmõtted. Võib-olla on kellelgi teisel ka neist kasu.

  1. Sinu elu on sama hea kui su mõtted.
  2. Pea lubadusi, mille oled andnud endale ja teistele.
  3. Võta iga päev esimesena ette tegevus, mis annab maailmale kõige rohkem – isegi siis, kui sa ei julge selle kallale asuda.
  4. Mõtle eelmisel õhtul läbi, millised on homsed 3 kõige olulisemat tegevust.
  5. Meenuta ka seda, mis muutis mööduva päeva unustamatult suurepäraseks ning mis tunne on olla elus.
  6. Ole olemas. Endale ja teistele.
  7. Nõustu vähemalt kord kuus mõne naeruväärselt hullumeelse ideega.
  8. Loobu tegevustest ja kohtumistest, millele sa ei lisa midagi enda ega teiste jaoks. Mõtet on tegeleda ainult nende asjadega, mis pakkuvad midagi nii sulle kui ka ülejäänud inimkonnale.
  9. Loe iga kuu vähemalt üks hea juturaamat läbi.
  10. Lülita internet ja teler vähemalt ühel päeval nädalas oma elust välja.
  11. Kanna talvel sooje sokke ning hoia jalad kuivas.
  12. Tegele ühe asjaga korraga. Kasvõi pool minutit järjest. Või pool päeva kui vaja.
  13. Kirjuta oma suurepärased ideed üles. Tee neist ära ainult parimad, ikka üks korraga.
  14. Ole inimlik ning oma tutvusringkonna sõbralikuim ja viisakaim inimene.
  15. Võta kord nädalas tunniks aeg maha ning pane kirja, millised on järgmise nädala 3 kõige olulisemat tulemust. Nädala tegevused planeeri sellest lähtuvalt.
  16. Vaatle vahel pilvi.
  17. Ära mõtle liiga kaugele ette – me oleme harukordselt kehvad ennustajad.
  18. Igale e-kirjale pole mõtet vastata. Igale telefonikõnele ka mitte.
  19. Kui tahad keskenduda, ära lase end segada ligiastujatel ega telefonikõnedel, e-kirjadest rääkimata. Tagasihelistamine on loomulik tegevus ja meilidele ei pea vastama minuti-paariga. Ja igale kõnele pole vaja tagasi helistada.
  20. Tee kord päevas trenni. Kasvõi natuke. Või käi hoogsalt mõni kilomeeter, asi seegi.
  21. Söö kolmandiku võrra vähem.
  22. Joo rohkem vett.
  23. Kingi inimestele oma täielik tähelepanu kui nendega suhtled.
  24. Ära tegele oma kõige eredamatel tundidel pisiasjadega – tee ainult olulisi asju neil hetkedel, kui oled kõige taibukam. Minu puhul siis hommikul esimesena.
  25. Tõuse hommikul tavapärasest pool tundi või tund varem, et veidi trenni teha.
  26. Kui panustad mõnda projekti, anna endast parim. Kasvõi ühe hetke jooksul, et seejärel lasta projektil omaette olla.
  27. Lase oma talendil särada iga päev nii kodus kui ka tööl.
  28. Meid piiravad ainult meie hirmud. Suurem osa neist tegelikult ei vääri tähelepanu.
  29. Tegutse ligimeste huvides ennast unustavalt.
  30. Ela nüüd, siin ja praegu. Iga hetk loeb.
  31. Naerata.

Päeviku täitmise võlu

/2 kommentaari/in , , , , ,

Mulle meeldib päevik kolmel põhjusel: see aitab enda jaoks asju selgeks mõelda, sihipäraselt tegutseda ning lõppude lõpuks teha paremini vahet olulistel ja ebaolulistel asjadel.

Eelmisel nädalal näitasin seitset võtet, mille abil uue aasta lubadusi ära teha. Sel nädalal näed, millist kasu saad nende oluliste asjade tegemisel päeviku pidamise harjumusest.

Päevikuks sobib nii tavaline kaustik kui ka tekstifail arvutis – vali just selline vahend, mida sulle endale meeldib kõige rohkem kasutada. Selleks, et tahaksime igal õhtul kirjutada mõne lause päevikusse, vajame meeldivaid ja ahvatlevaid abivahendeid.

Päeviku esimesele lehele või tekstifaili algusesse kirjuta oma tänavused eesmärgid (kui oled eesmärgiinimene) või oluline siht, mille suunas liigud (kui oled sihipärane kulgeja). Kui sa ei pea enda jaoks kumbagi oluliseks, siis kirjuta mõne lausega, mis on sinu jaoks oluline elus, milline inimene soovid olla.

Igal õhtul ava päevik ning pane esmalt kirja need teod, mis viisid sind edasi soovitud suunas. Samuti kirjelda mõne lausega neid asju, mis tekitasid sulle heameelt ning mille eest oled tänulik. Kui soovid, võid lisada ka lause selle kohta, kui palju tegid täna trenni ning kui kaua võtsid mediteerimiseks ja rahulikult iseendaga olemiseks.

Kõigest sellest lähtuvalt anna soovi korral päevale viiepalliskaalal hinne.

Kui päev kulus sahmimiseks või rabelemiseks, kirjelda ka seda lause või paariga, lisa sahmimise põhjus ning selle juurde ka mõni mõte, mille ellu viimine aitab sul järgmisel päeval rabaelemist vältida ja rahulikumalt tegutseda.

Reedel või pühapäeval loe läbi nädala päevikukanded ning lisa mõni lause selle kohta, kuidas hindad nädalat tervikuna lähtuvalt valitud sihist või eesmärkidest.

Proovi juba täna õhtul, kas päeviku pidamine sobib sulle ning aitab sul paremini elada oma elu mõtet. Võta täna õhtul päevik, kirjuta selle algusesse oma eesmärgid või sihid ning seejärel pane mõne lausega kirja, mille poolest oli täna suurepärane päev.

6 sammu uue aasta lihtsa ja tõhusa plaanini

/0 Comments/in , , , , , ,

Kui palju teist on andnud uusaastalubadusi? Ja mitmed teist on neile pigem varem kui hiljem käega löönud? Näitan, kuidas seada uue aasta sihte nii, et need ei muutuks liiga koormavaks ega keeruliseks.

Heida pilk tagasi

Esmalt vaata tagasi: võta ette märkmik või oma kalender ning leia igast kuust vähemalt üks suurepärane asi, mis sul läks korda ning mille üle sul on hea meel. Kasvõi pisiasi.

Selle tulemusena leiad tänavusest vähemalt tosin helget hetke, mille poolest 2011. aasta väärib meenutamist.

Leia tunnuslause

Võta ette väike ajaränd ning mõtle end järgmise, 2012. aasta jõuluaega. Mille poolest jäi sulle meelde 2012. aasta? Kui vähegi võimalik, joonista sellest pilt (kriipsujukudest piisab täiesti).

Pärast pildi lõpetamist visanda 2012. aasta tunnuslause – milline lühike ja lihtne fraas võtaks kokku selle aasta? “Perele pühendumise aasta?”, “Isikliku arengu aasta?”, “Muretu tuleviku aasta?”, “Tasakaalus elu aasta?”

Kirjuta aasta nimi oma järgmise aasta kalendri esikaanele, et see hakkaks sulle silma iga kord, kui selle avad.

Sõnasta mantra

Nüüd on aeg sõnastada sinu isiklik 2012. aasta mantra, mida võid endale korrata, kui siht käest kadumas.

Saad seda teha paari lihtsa sammuga. Kirjuta paari-kolme lausega või joonista, millist kasu kingid järgmisel aastal maailmale – nii sinu sisemisele, sind ümbritsevale väikesele kui ka laiale maailmale me ümber.

Kui jõuad rahuldava tulemuseni, siis kirjuta ka see mantra märkmiku kaanele, et see oleks sul pidevalt silme ees ega laseks valitud teelt eksida. Lause ette võid soovi korral lisada fraasi: “Minu ülesanne/kohus/kutsumus:”.

Võta suund

Pane kirja kolmes valdkonnas oma kõige olulisem suund: eraelus, isiklikus arengus ja tööelus.

Kui kõige olulisemat suunda kohe ei leia või ei meenu, pole lahti midagi. Sel juhul kirjuta igas valdkonnas nii palju variante kui vähegi tuleb selle kohta, mida kõike võiks teha. Lase nimekirjadel seista mõni päev ning kriipsuta maha tegevused, mida sa kindlasti ei kavatse ellu viia. Seejärel leia järgi jäänud asjadest kõige olulisem – just see, mis pakub sulle kõige suuremat rahulolu ning on kõige paremini kooskõlas sinu mantraga.

Suuna kirjeldamine ei tähenda kohustuse võtmist. Tegemist on lihtsalt orienteerumist lihtsustava abivahendiga. Erinevalt eesmärgist ei pea suund olema mõõdetav ega konkreetne – paned lihtsalt enda jaoks kirja, kuhu poole hakkad liikuma ning milliseid tähiseid silmapiiril näed.

Kui suundade ja mantra vahel peaks tekkima vastuolu, vaata mantra üle, sest võib-olla sa polnud selle sõnastamisel enda vastu päris aus.

Tegutse

Loe uuesti läbi eraelu kõige olulisem idee, mille soovid ära teha. Kujuta endale ette olukorda jaanuari lõpus ja küsi endalt, kui kaugele oled jõudnud selle asjaga. Pane see endale kirja.

Võta lahti kalendris järgmise aasta esimene nädal. Mõtle jaanuari esimese nädala reedele – millise tulemuseni oled jõudnud? Kirjuta üles.

Kolmanda sammuna mõtle selle peale, millised on selle nädala 3-4 päeval iga päeva kõige olulisemad väikesed võidud ja tulemused. Pane needki kalendrisse kirja.

Kanna hoolt selle eest, et sa oma nädalat üle ei koormaks. Üks väike tulemus päevas või üle päeva on täiesti piisav.

Samal moel nuputa välja esimesed sammud enda arendamise teel ja tööelus: mõlema puhul pane kirja jaanuari tulemus, jaanuari esimese nädala tulemus ning selle nädala iga päeva väikesed võidud ja tulemused.

Kui kärsitus on väga suur, võid alustada nende tulemusteni jõudmist juba tänavusel viimasel nädalal. Milleks oodata?

Vaata üle

Edaspidi võta igal õhtul väike hetk, et läbi vaadata päeva tulemused ning end tunnustada nende asjade eest, mis läksid hästi.

Korra nädalas vaata üle nädala tulemus, pöörates erilist tähelepanu kordaminekutele ning pane paika järgmise nädala tulemus ja selle nädala päevade väikesed tulemused.

Kuu vahetumisel kiida end ja tunnusta sind ümbritsevat maailma ning leia järgmise kuu, nädala ja päevade tulemused.

Säärane süsteem on harukordselt paindlik, sest saad kiiresti reageerida muutunud oludele ja sobitada oma käitumise nendega sobivaks.

Sellisel moel liigu kindlas suunas seni, kuni see ei paku enam lusti või sa ei saa edasi minna mõne olulise takistuse või viivituse tõttu. Kui nii juhtub, võta uus suund ja alusta sama sihikindlalt sellel liikumist. Kui peaksid uuel teel tüdinema või väliste esmapilgul ületamatute asjaolude tõttu seisma jääma, naase soovi korral eelmisele sihile või vali uus – täpselt nii nagu ise tahad.

Meid ootab ees suurepärane aasta, millest tuleb meie senise elu parim. Ma olen selles veendunud.

Ilus eesmärkideta elu

/4 kommentaari/in , , , ,

Eesmärkidel puudub pikaajaline kasu – me jõuame küll tulemusteni, kuid selle hinnaks on pidevalt kasvav distress. Kui elada selge sihiga, kuid eesmärke seadmata, tuleme tegelikult palju enamaga toime ning enesetunnegi on oluliselt parem.

Kuulasin mõne nädala eest taas loodusmees Fred Jüssit. Olen seda teinud viimase viie aasta jooksul üha suurema naudinguga, sest ta jutt on selge. Jüssi nimetab end eesmärkide ja põhimõteteta meheks, kellel on olemas kindel suund ja siht. Eesmärgid pole vajalikud, kui su jalge all on tee ning peas selge mõte, kuhu poole tahad minna. Jüssi aitas langetada mul otsuse loobuda eesmärkidest.

Mõte hakkas idanema veidi enam kui aasta eest, kui lugesin Ameerika minimalistliku eluviisi ja rahuliku tõhususe arvamusliidri Leo Babauta postitust sellest, et eesmärkidel puudub sisu ning need ainult takistavad edasi liikumist.

Esmalt ehmatasin: noorema põlvkonna efektiivsusguru heidab eesmärgid prügikasti ning tõmbab oma eelmiste aastate jutule vee peale! Nüüd olen ise tegemas täpselt sedasama.

Veel kuu tagasi pesitses mu hinges endiselt kahtlus: kas eesmärkidest on ikka mõistlik loobuda?

Mis mind sel juhul ohustab? Saan vähem tehtud ning mu tegevustel on napimalt tulemusi. Võib-olla pean oma lubadusi vähem. Mine tea, ehk kaotan usaldust. Või raha. Või – mis veel hullem – turvalisust või isegi aega.

Oot, aga selge suund on mul ju endiselt olemas. Ma lihtsalt ei pea iga hinna eest jõudma kindlaks ajaks järgmise tee veeres asuva verstapostini. Kui tahan, siis jalutan selles suunas teekonda nautides. Kui soovin, võin mõne postivahe ka lipata, hing paelaga kaelas. Täpselt nii, kuis hetkel ihkan. Selle tunde nimi on vabadus.

Eesmärgid või siht?

Eesmärgid on mõõdetavad, sihi seadmisel on teada liikumise suund. Eesmärk seab näiliselt realistliku tulemuse, kindlas suunas tegutsemisel on protsess vähemalt sama tähtis kui tulemus. Eesmärgid tekitavad stressi, sest peame neid iga hinna eest täitma või soovitatavalt isegi ületama. Kindlas suunas toimimine hoiab meist eemal asjasse puutumatud tegevused, kuid distressi ei tekita.

Pealegi oleme harukordselt kehvad ennustajad: kõigest kaks projekti kolmesajast lõppevad täpselt nii nagu alguses kavandatud. Mis mõtet on prognoosida tulemusi ja pungestada nende nimel kui teekonnal võiksime kasutada tekkinud võimalusi ning toimida ülejäänud maailmaga täiuslikumas kooskõlas?

Just sellised olid mõtted, mis panid mind katsetama eesmärkideta elu. Hakatuseks otsustasin elada kuu eesmärke seadmata. Nüüd on see kuu läbi.

Kindel meel ja nauditav teekond

Millised on tulemused?

Suurem osa tõeliselt olulisi asju liigub veidi kiiremini edasi ja pikas perspektiivis ebaolulised asjad jäävad sageli tegemata. Samal ajal naudin tegutsemist rohkem ning tulemused on varasemast paremad. Mis kõige olulisem: tunnetan üha enam kulgemist ja see nauding on kirjeldamatu.

Lasen end vähem kõrvalistest asjadest segada, see tähendab, olen sihikindlam. Aga kui hetkel on tuju, siis võtan ka hoopis teisest ooperist tegevusi vahele. Elu on palju mängulisem kui varem ning ma tunnen end hästi. Süümepiinad on kadunud pea täiesti. Nagu juba aru saite, on ka distress oluliselt madalam.

Elu ei saa ju nii ilus olla! Midagi peab valesti olema! Uurime, millised on eesmärkideta elu ohud ja vastuväited. Neid on kaks.

Esimene: midagi ei saa ju valmis, kui eesmärke pole! Kuidas me teame, et oleme jõudnud tulemuseni, kui me ei sea tulemust???

Toon näite. Kavatseme lähiaastail ehitada maale maja ning Tallinnast ära kolida. See, et eesmärke pole, ei tähenda, et me kunagi uude kohta ei koliks (aga samas ka ei taga seda, kuid seda ei tahaks ka eesmärk). Kui võtan sihikindlalt aega endale ja oma perele elamisväärsema keskkonna loomiseks (siht), siis tegutsen selle nimel. Maja eskiis on sama hästi kui valmis ning üht-teist muudki ettevalmistuses tehtud. Olukord on kontrolli all. Kui tegutsed kindlas suunas, on tähtis olla hetkes ning keskenduda käsilolevale sammule, hoides terves mõistuses ka järgmist.

Teine: aga kuidas saab meeskonnaga töötada planeerimata? Kuidas me siis koos edasi liigume?

Meeskondlik eesmärkideta liikumine on võimalik, kui selle liikmed on motiveeritud ning ühine suund kokku lepitud. Veelgi enam: kahtlustan, et kui eesmärkideta elu tõstab üksikisiku efektiivsust, siis motiveeritud meeskonna produktiivsus kasvab hüppeliselt. Meeskond otsustab sel juhul tervikuna pühenduda ühele kindlale valdkonnale ja ühtses suunas liikumisele. Sel juhul küsivad liikmed iga otsuse juures, kas sellest tulenevad tegevused viivad tiimi edasi õiges suunas. Kui nii teha, kasvab nii tulemusteni jõudmise kiirus kui ka nende tase.

Nüüd on pall sinu käes. Mõtle, kas vajad uueks aastaks sihte või eesmärke. Kas vajad rohkem otsuseid või lubadusi? Valik on sinu.

Järgmisel nädalal kirjutan sellest, kuidas kavandada eesmärkideta uut aastat, millest tuleb sinu senise elu parim.

Minimalismi võlu

/0 Comments/in , , , , ,

Jutud sellest, et me ei tegutse piisavalt, on leebelt väljendudes liialdatud. Vastupidi: me teeme liiga palju. Ja püüame liiga palju omada – nii esemeid kui ka kohustusi.

Kaasaegse juhtimisteooria üks loojaid Peter Drucker soovitab oma 1966. aastal ilmunud raamatus “Tõhus tegevjuht” (“The Effective Executive”): enne tegutsema hakkamist küsi endalt, mis tegevuse tulemusena maailmas juhtub. Kui ei juhtu midagi, jäta parem tegutsemata.

Mäletad, kui einestasid esimest korda Rootsi lauas? Kuhjasid taldrikule ikka head ja paremat ning järgi ei raatsinud jätta isegi siis, kui kõht oli juba kuhjaga täis? Aga võib-olla olen selle mälestusega erand.

Kui tõstame endale kuhjade kaupa toitu ette, siis varem või hiljem järgneb seederike ning tunneme end halvasti. Sama lugu on siis, kui kuhjame oma aja üle erinevate tegevustega, kaalumata, miks me just nimelt neid vajame. Sel moel käitudes tegeleme üha enam asjadega, millega meil tegelikult puudub emotsionaalne side, sageli pole ratsionaalsetki seost. Need tegevused on vastumeelt, kuid sellest hoolimata teeme neid üha enam.

Meie eesmärk ei peaks olema kohustuste kuhja mitte suurendada, vaid vähendada. Mida vähem sõltume maailmast, seda vabamad oleme. Seega on viimane aeg vaadata oma kohustused üle ning vabaneda neist, mida ma tegelikult ei vaja.

Ma ei kutsu üles barrikaadidele revolutsiooni tegema. Revolutsiooni tulemus ei kesta kunagi kaua (bürokraatide keeles: tulemused pole jätkusuutlikud). Evolutsioon viib märksa tõhusamalt sihile. Põhimõte on lihtne: kui võtad uue kohustuse, loobu kahest varasemast. Kui hangid uue eseme, loobu kahest varasemast.

Selline käitumisviis nõuab nii mõnelegi asjale ja kohustusele “ei” ütlemist, kuid laiemat mõju silmas pidades on see lihtne ja arukas ning tasu saabub peatselt. Kaalumata nõustumisel on kaugeltki kurvemad tagajärjed kui kohe alguses “ei” ütlemisel. Ning vastumeelse tegevuse lõpuleviimisel veelgi suuremad. Mõlemal juhul on tulemuseks usaldusväärsuse vähenemine ja stressi kiire kasv – me kaotame midagi, mille taastamine on väga vaevaline. Seega tasub meeles pidada vana head taoistlikku ütlemist: “Kui oled valel teel, pole kunagi liiga hilja tagasi pöörata.”

Ma ei pea loobumise jutuga silmas Tõeliselt Olulisi Suhteid: perekonda, sõpru, lähedasi. Just neile peaksime oma pühendumist suurendama, sest need määravad meie elu kvaliteedi. Kanada eneseabimeister Robin Sharma on küsinud ühes oma raamatuist: “Mõtle hetkele, mil hakkad siit ilmast lahkuma. Keda sa oma voodi ümber tahad näha? Kas töökaaslasi ja kliente? Või oma lähedasi?”

Võta täna väike hetk ning pane kirja kolm inimest või tegevust, millele tahad oluliselt rohkem aega ja tähelepanu pühendada. Samuti pane kirja kuus asja, millest soovid loobuda. Nüüd vali välja kaks asja, millest on kõige lihtsam loobuda ja juba homme astu konkreetseid samme neist lahti saamiseks. Samuti vali kõige olulisem inimene või tegevus, millele tahad rohkem aega pühendada ning hakka sellega kohe peale. Edasilükkamine pole lahendus.

Aeglusta hetkeks sammu

/1 Comment/in , , , ,

Eestlased tormavad meeletu tempoga – paraku teeb inimene kiirustades vigu, mille parandamine võtab omakorda täiendavat aega. Näiliselt on tempo tohutu ning elu lausa lendab (mööda), aga tegelikult raiskame kõige kallimat ressurssi, mis meil on – aega.

Meenub ühe õppejõu räägitud lugu rootslastega ühise konverentsi korraldamisest.

Rootslased saatsid e-kirja ning Eesti-poolne korraldaja kribis paari minutiga vastuseks paar lauset ja saatis tagasi. Mõne päeva pärast tuli uus, hästi läbimõeldud ning suurepäraselt sõnastatud kiri. Eestlane vastas taas kärmelt, minuti või paariga. Tont nende kirjavigadega ja sellega, et mõni asi ununes – hiljem saab ju veel kirjutada!

Pärast konverentsi õhtul veini nautides lausus Rootsi-poolne korraldaja: “Te, eestlased, olete ikka imeline rahvas – suudate meilile vastata kõigest mõne minutiga!” Hetke pärast ei suutnud ta vastu panna ja küsis: “Kuulge, ühest asjast ma ei saa aru… Millal te omavahel need asjad läbi jõudsite arutada?”

Ma ei tea, kas eestlasi on pärast seda vahejuhtumit veel kutsutud koos konverentsi korraldama.

Peaaegu igal koolitusel kuulen, et e-kirjadele oodatakse viivitamatut vastust ning eeldatavasti vastavad inimesed alati telefonile. Ja alati tekib mul küsimus: mida teevad inimesed neil hetkedel, kui nad on tualettruumis? Vastavad kõnedele potisolinal ning kirjutavad troonil istudes mobiili abil e-kirju? Võimalik. Kuigi mulle kirja saatjana või helistajana meeldiks oluliselt rohkem asju ajada inimesega, kes on võtnud rahulikult minuga suhtlemiseks aega.

Võta täna hetkeks aeg maha ja ole kasvõi natuke aega normaalne. Mine lapsega jalutama. Kui ta peatub, peatu sinagi. Naudi sügist sama moodi nagu tema seda teeb. Imesta maailma üle sama moodi.

Kui last pole, jaluta koeraga. Kui ta peab pausi, pea sinagi, et uurida ümbritsevat ja kuulata keskkonda.

Kohtumisele jooksmise asemel lahku mõnikümmend minutit varem ning jaluta rahulikult. Kui kohtad teel tuttavat või sõpra, vestle temaga mõni hetk.

Jõua vahelduse mõttes kell viis koju ning võta aega lähedastega suhtlemiseks. Uuri, mida su abikaasa tegelikult mõtleb ja tahab ning kuidas lastel päriselt läheb.

Õhtul mõtle, kas see aeg tasus end ära. Uuringud näitavad, et kui võtad rahulikult ning oled iga tegevuse juures tegelikult ka kohal, oled oluliselt rahulolevam, õnnelikum ning teed paremini tööd. Vähem, aga paremini.

Kirjutan järgmisel nädalal sellest, kuidas luua endale säärast rahulikku elu võimaldav töörütm.

Sihipärane kulgeja

/4 kommentaari/in , , , , , ,

Nn ajajuhtimisõpikud ja nn ajajuhtimiskoolitajad ei saa üle ega ümber eesmärkidest, aga tegelikult on see marginaalne mõtteviis: edujanustest ameeriklastest kasutab eesmärki ainult 3 protsenti. Ülejäänud inimesed tulevad ka eesmärkideta toime.

Põhjus on lihtne: eesmärk iseenesest pole hädavajalik ega vii kuskile. Oluline on mõista, millised asjad on elus tegelikult tähtsad ning samal ajal minna kaasa elu vooluga ja nautida seda. Näitan üht lihtsat viisi, kuidas rahulikult ja keskendunult edasi liikuda ilma eesmärkideta.

Esimese asjana pane kirja, millised on sinu jaoks kõige olulisemad asjad. Olgu neiks näiteks pere, töö, enda arendamine, kodu eest hoolitsemine. Kui hakkad tegutsema, siis otsustad, millisega neist neljast praegu tegeled.

Nüüd vali igas valdkonnas välja kõige olulisem tegevus. Kui vähegi võimalik, vali igast valdkonnast üks tegevus, aga kui seda jääb väheks, siis võib ka paar-kolm võtta. Tee eelkõige seda asja kuni valmimiseni või seni, kuni tegevus jääb kellegi teise taha ootama või tunned, et sellest ei tule enam mingit lusti.

Võta selles valdkonnas nüüd üks tegevus juurde ja tegele sellega järjekindlalt. Juhul kui eelmine tegevus jäi pooleli, kirjuta see lihtsalt üles. See aitab hoida sul pooleli olevatest asjadest ülevaadet.

Kui tegutsemise ajal tulevad uitmõtted, siis need tasub üles kirjutada, aga kui vähegi võimalik, siis nende asjadega mitte tegeleda enne järgmist päeva, mil vaatad nimekirja üle ja viskad sellest välja asjad, mida sa nii ehk naa ei kavatse teha.

Selle süsteemi juures on oluline vältida ülekoormust. Selle suurim põhjus on üha uute kohustuste võtmine samal ajal, kui eelmised pole veel valmis. Kui võtad uue ülesande, siis peab eelmine olema lõpetatud, kellelegi teisele üle antud või oled sellest loobunud vähemalt mõneks ajaks. Vastasel juhul ohustab meid takerdumine ülesannete sasipuntrasse.

Sellisel moel tegutsemine aitab endiselt sihipäraselt ja keskendatult edasi liikuda, kaldumata samal ajal eesmärgihaiguse küüsi. Milliseid võtteid sina kasutad, et olulisi asju ära teha? Mul on hea meel, kui jagad neid kommentaarides, sest siis saame neist kõik õppida ning mõnusamalt elada.

 

4 suurepärase päeva alustamise võtet

/3 kommentaari/in , , , , ,

Suurepärane päev algab mõnusalt ja lustiga. Päeva algus paneb sageli paika kogu ülejäänud päeva meeleolu. Näitan nelja viisi, mida kasutan päeva hoogsaks alustamiseks.

1. Hemingway strateegia

Kirjanik Ernest Hemingway ei alustanud kunagi hommikul kirjutamist tühjalt lehelt. Ta kirjutas uue peatüki esimese lõigu tavaliselt õhtuti. Pärast selle kirjutamist ta mõtiskles, mis selles peatükis edasi juhtub. Hommikul oli ta valmis selle kirja panema.

Sama lugu on meie tegevustega. Kui soovid hommikul jooksma minna, sea õhtul dressid valmis ning käi mõttes oma jooksutee läbi. Kui tahad hommikul kirjutada artikli, pane õhtul peamised pidepunktid kirja. Kui ees ootab plaani loomine, visanda olulisemad kontrollpunktid teel tulemuse poole.

2. Kirjuta üles

Kui sageli mõtled mingi olulisele teemal ega suuda uinuda, sest püüad kramplikult lahendust leida? Sellisel juhul kirjuta teema paberilehele ning lase sel seista vähemalt mõni tund. Iga kord, kui avastad end taas tulutult probleemi kallal juurdlemiselt, anna endale sellest aru ning lase teemal minna. Õige ja parim vastus tuleb vahel ise, tagant sundimata.

3. Tegevuste loetelu

Vahel aitab järgmist päeva lihtsamalt alustada see, kui juba õhtul paned kirja, mida järgmisel päeval vaja teha. Kasutan seda võtet peaaegu igal õhtul.

Ma mitte ainult ei pane tegevusi kirja, vaid lisan esimesele kolmele tegevusele ka prioriteedid. Kui järgmisel päeval need on tehtud, siis panen paika järgmised kolm tegevused, mille ära teen.

4. Hommikune kiirkohtumine

Kasuta hommikust kohvipausi hea tuttava, sõbra või ametivennaga jutuajamiseks. Arutage lühidalt läbi, mida päev teile mõlemale toob.

Samasugune viieminutiline püstijalunõupidamine aitab kiirelt käima tõmmata ka osakonna päeva – igaüks räägib selle käigus lause-paariga sellest, milliste oluliste asjadega tuleks täna ühele poole saada. Sellisel põgusal välkkoosolekul on mitu head mõju: inimesed teavad paremini üksteise tegemisi, päeva jooksul tülitavad nad teineteist asjatult vähem ning endal on ka selge pilt, mida tuleb teha.

Millised on sinu parimad nipid päeva mõnusaks ja ärksaks alustamiseks?