Postitused

Suurepärane Outlook 2003 töötuba Gustavsbergiga

Tegime koostöös Vain & Partneritega Gustavsberg Balticsiga (Eesti, Läti, Leedu + 2 inimest Soome esindusest) suurepärase Outlook 2003ga ajajuhtimise töötoa, mille tulemusena:

  • enamik osalejaid jäid koolitusega rahule ning ütlesid, et neil on sellest kasu;
  • 7 osalejat kümnest kasutavad nüüd Outlooki avalikku kalendrit ning meeskond töötab efektiivsema tervikuna;
  • meeskond leppis kokku ajajuhtimise heas tavas, mis aitab tulevikus paremini asjadest sama moodi aru saada.

Mida tegime ühe päevaga?

  • Häälestasime osalejate arvutites ühte moodi Outlooki.
  • Käisime läbi tervikliku enda ajas juhtimise protsessi, et aru saada, mida mingi asjaga peame konkreetselt pihta hakkama.
  • Võtsime kasutusele Outlooki avaliku kalendri.
  • Vaatasime väikeseid ajajuhtimise nippe ja trikke, et elu sujuks paremini.
  • Leppisime kokku ajajuhtimise hea tava, et meil oleks selge pilt, kuidas toime tulla ootamatustega, hoida prioriteete ning suhelda omavahel klaarilt.

Olen sarnast tööd teinud ka näiteks Nordea Panga jaepanganduse juhtidega ning nemadki on rahul. Kui tahad samasugust asja oma meeskonnale korraldada, palun võta minuga ühendust telefonil 5029037 või kirjutades kristjan-at-selgepilt.ee. Loomulikult ei pea selleks olema Outlook 2003 kasutaja – võime seda asja korraldada ka Outlook 2007, Google calendari või pabermärkmiku kasutajatele.

Meelis Milder: tähista väikeseid võite

Selleks, et töötajaid hoida motiveerituna, on oluline tähistada igal nädalal väikeseid võite, ütles eile toimunud Fastleaderil ütles Baltika juht Meelis Milder. Siit soovitus Sulle:

  1. Tee igal nädalal kas ise või koos oma meeskonnaga korrapärast ülevaatust. Alternatiivina võite üle vaadata MarkITi moel, millised on olnud iga meeskonna liikme erinevad tegevused: olulised asjad, millega on veel aega küll, olulised kiired asjad ning ebaolulised kiired asjad. Just seda varianti kasutab MarkIT ning väga edukalt.
  2. Arutage 5-10 minutit selle üle, kuidas järgmine nädal muuta veel paremaks.
  3. Tähistage igaühe väikeseid võite, sest see aitab mõnusalt ja jõudsalt koos edasi minna.

Kui vajad abi selle protsessi käima panemisel, siis palun võta minuga ühendust – tulen hea meelega appi, sest mida enam meist liigub ajas arukalt, seda mõnusamaks läheb kõigi teiste elu. Minu telefon on endiselt 5029037 ja meiliaadress kristjan-at-selgepilt.ee.

Prioriteet = Mõju x Pingutus

Kuidas kiirelt paika panna tegevuste prioriteete? MarkITi juht Andres Agasild ütles, et nende lihtsustatud mudel on selline:

  1. Kui suur on tegevuse mõju skaalal ühest kolmeni (1 – väike, 2 – keskmine, 3 – suur)?
  2. Kui suur on pingutus, mida see tegevus nõuab (3 – väike, 2 – keskmine, 1 – suur)?
  3. Ja nüüd korrutad need kaks numbrit. Kui korrutis on 7 või rohkem, tasub kiiresti selle asjaga tegeleme hakata; kui 4-6, siis on ilmselt arukamaid asju teha, kui kolm või vähem, siis pole selle asjaga üldjuhul seni kiiret, kuni on olulisemaid asju teha.

Räägime sellest ja mitmest teisestki nii organisatsiooni kui ka inimese seisukohast olulisest ajajuhtimisvõttest Andresega kolmapäeval Fastleaderi konverentsil Restart!.

7 nippi, kuidas luua suurepärane päev

  1. Otsusta eelmisel õhtul, millest saab järgmise päeva kõige olulisem või kaks kõige olulisemat tegevust.
  2. Pane eelmisel õhtul valmis nimekiri (tähtsuse järjekorras) asjadest, mida kavatsed järgmisel päeval ellu viia.
  3. Hommikul otsusta, milline päev tuleb (väike vihje: optimistlik tulevikuvaade on abiks).
  4. Tegutse vastavalt eelmisel õhtul langetatud otsusele. Vähenda ootamatuste ja katkestuste mõju oma produktiivsusele.
  5. Kui jõuad ühe tegevusega lõpule, tunnusta end, ning asu isukalt järgmise planeeritud töö kallale.
  6. Päeva lõpus vaata tehtu üle ning kiida ennast.
  7. Planeeri järgmine päev.

3 nippi meilisõltuvusest vabanemiseks

Kas sinagi kuulud inimeste hulka, kes tahaksid vahel astuda tundmatute inimeste ringi ning alustada oma juttu: “Tere, minu nimi on … ning olen meilihoolik.”

Tunnistan ausalt – mina langen aeg-ajalt tagasi meilisõltlase hoogudesse, et sealt end paari päeva pärast taas lahti rebida.

Millest tunned meilisõltlast?

  1. Ta alustab päeva meilide lugemisega. Võimalikult vara.
  2. Ta checkib meili kohe, kui need saabuvad. Ja vastab ka.
  3. Viimane meililugemissessioon toimub öösel enne magamaminekut. Võimalikult hilja.
  4. Telefonil on push-email sisse lülitatud. Ja ta näperdab telefoni pidevalt, kui võimalik.
  5. Ta vastab meilile kiiremini, kui sina jõuad talle helistada.

Kuidas end lahti rebida:

  1. Alusta päeva ükskõik millise olulise tegevusega, aga mitte meilide lugemisega.
  2. Lülita telefonil ja arvutil automaatne kirjade tõmbamine välja.
  3. Vaata e-kirju iga tunni-paari tagant, aga vasta neile kord päevas, soovitatavalt pärastlõunal.

Ja imetabasel moel tekitad endale päeva tunni-paar viljakat aega juurde.

Prioriteete pole olemas

Ma olen tüdinenud prioriteedijutust, mille kohaselt üks asi on olulisem kui teine. Lubage tsiteerida Mark Forsterit: “Prioriteet on jama”.

Mida Mark selle all mõtleb? Asi on lihtne: kas sa teed mingi asja teoks või ei tee. Ja tegelikult rohkem vahet pole. Prioriteet = tegevus, mille kavatsed teoks teha. Või kui vaadata üldisemalt, siis põhimõte, mida järgid. Seega – juhul, kui prioriteet isegi oleks olemas, muutub see ajas.

Sel nädalal kavatsen teoks teha: valmistada ette Nordea Panga kontorijuhtide, Cybernetica ning Keskkonnaameti koolitused, lõpetada üks ajakirjanikutööprojekt ning ülejäänud aja müüa oma sisekoolitusi ning 9. septembri avalikku ajajuhtimise koolitust (kui tunned kedagi, kes tunneb kedagi, kellel võiks mu 9. septembri koolitusest kasu olla, palun anna mulle teada – kohtade arv on piiratud). Need on asjad, mida teen. Ülejäänud asju lihtsalt ei tee – nii lihtne see ongi.

Näen üha sagedamini sedasama “prioriteediprobleemi” – inimesed kipuvad uppuma sadadesse ja tuhandeisse pisiasjusse, sest ei suuda valida, millega tegeleda ja millega mitte. Ole valivam: küsi endalt iga asja puhul, kas seda on tegelikult ka vaja teha, suurema asja puhul uuri selle delegeerimisvõimalusi ning ütle julgemalt endale ja teistele “ei”, kui tegevus on ebaoluline.

See on üks teema, mida käsitleme 9. septembri koolitusel põhjalikumalt. Nagu ka Mark Forsteri Autofookuse põhjalikum tutvustus (Eestis esimest korda live’is).

Nipid ja trikid: intuitiivne ja tõhus Autofookus Outlooki kasutajale

Olen praeguseks kasutanud veidi üle nädala Mark Forsteri ajakorraldussüsteemi Autofocus või maakeeli Autofookus täiendatud versiooni ning see toimib endiselt suurepäraselt. Olen küll enda jaoks tekitanud süsteemi, milles on mitmeid David Alleni Getting Things Done’i elemente, kuid põhiolemus pärineb siiski Autofookuselt.

Olen peamiselt Outlooki kasutaja, seega esmalt mõned nipid ja trikid, mida olen avastanud. Enne nende nippide ja trikkide juurde asumist palun proovi Autofookust kasutada paberi ja pliiatsiga või lihtsalt tekstifaili tegevusi kirjutades – see annab süsteemi tunnetuse kätte. Juhendit saad lugeda siit.

Outlookis toimin nii:

Häälestus:

  • Tekitasin mõned uued kategooriad:
    • :Autofookus kodu – koduste tööde nimestik
    • :Autofookus kodu tulevik – koduste tööde nimestik, milleni on veel üle kuu aega
    • :Autofookus töö – töiste tegemiste nimestik
    • :Autofookus töö tulevik – töiste tegevuste nimestik, mida pole mõtet enne kuud aega ette võtta
    • Koolonit kasutan sõna ees, sest projektide jaoks on mul kategooria .Projektid ning näiteks delegeeritud tegevuste jaoks @ootel. Sel juhul kuvab Outlook kõige üleval projektide kategooria, siis autofookuse ning siis GTD @-märgiga kategooriad
  • Ülesanded on sorteeritud Create date’i järgi kasvavas järjestuses. Ülesanded on filtreeritud nii, et näen Date Completed = today, Date Completed = yesterday ning Date Completed = doesn’t exist. Sel juhul on mu nimestikus nii lõpetamata kui ka täna-eile lõpetud tööd.

Töö Outlookis

  • Ülesanded lisan sama moodi nagu ennegi, kategooriata task’ina.
  • Alustan koduse või töise Autofookuse nimestiku lõpust. Kui jõuan tegevuseni, mille elluviimiseks on õige aeg, teen asja ära ning märgin täidetuks. Kui lõpuni ei jõudnud, kopeerin enne task’i mahakriipsutamist selle samasse nimekirja. Kui valmis, siis küsin endalt, mis on järgmine samm, et jõuda eduka tulemuseni, lisan ülesande nimestiku lõppu ning otsin järgmise ülesande nimestiku lõpust.
  • Kui nii enam ei taha tööd teha, leian järgmise töö Autofookuse nimekirja algusest. Nimekirja algust vaatan lehekülgede ehk ekraanitäite kaupa – enne ma järgmisele ekraanitäiele ei liigu, kui ükski ülesanne hetkel kuvatavast nimestikust mind ei kõneta. Järgmisele ekraanitäiele liigun pärast seda, kui ükski ekraanil olev ülesande ei sobi teostamiseks.
  • Kui sel viisil töötamisest saab kõrini, lülitun taas tagurpidi-režiimi ja otsin järgmist tööd nimekirja lõpust. Sel moel lülitun edasi-tagasi mitu korda päevas.
  • Kord päevas ülevaatuse käigus lisan kõik kategooriata ülesanded õigesse kategooriasse ning märgin osa töid analüüsiks. Analüüsimisele kuuluvad need tegevused, mis jäävad viimasest täidetud ülesandest ülespoole. Märgin need kõrgema prioriteediga. Selliste töödega on mitu varianti:
    • Kas seda ülesannet on üldse vaja? Kui ei, siis kustutan.
    • Kas mõistan, mis mind takistab seda ülesannet täitmast? Vajadusel jagan ülesande väiksemateks tükkideks, lisan need tükid nimestiku lõppu ning kustutan algse ülesande.
    • Kolmas variant: otsustan selle ülesande homme esimese asjana ära teha. Sel juhul alustan järgmist päeva edaspidi-, mitte tagurpidi-režiimil.
  • Mobiiliga on lood täbarad, sest mu Windows Mobile’i AgendaOne ei suuda kuvada task’e create date’i järgi. Kui oleks printer käepärast, siis prindiks lihtsalt autofookuse nimestikud välja laua tagant lahkudes. Paremaid ideid?

Täiendused algupärasele Autofookusele

Kui mul on mitu suurt projekti pooleli, siis kaaluksin tõsiselt neist igaühe jaoks eraldi Autofookuse-nimestiku koostamist. Ning töötaksin iga projektiga iga päev just nii kaua, kui vaja.

Kasutan endiselt mõnda täiendavat kategooriat. Nendeks on:

  • @Ootel – delegeeritud ülesannetele
  • @Askeldused [asukoht], nt “@Askeldused kesklinn” – tegevustele, millega pole suurt kiiret ja mille teen ära siis, kui juhtun järgmine kord kesklinna
  • @[Koosoleku nimi] nõupidamine, nt @Müüginõupidamine – teemad, mida tuleb vastaval nõupidamisel arutada
  • 1:1 [Nimi], nt “1:1 Jaan” – teemad, mida peame järgmisel kohtumisel Jaaniga arutama
  • @Rutiin – rutiinsed tegevused, mida tuleb teha kindlal päeval. Siin esineb erandeid, näiteks loen kord nädalas uut ajahaldusalast infot – selle ülesande sisestan käsitsi iga kord uuesti ja hoolitsen selle eest, et ma ei teeks seda sagedamini kui kord nädalas.
  • Igasugused kontrollnimestikud ehk checklistid. Näiteks kategooria raamatute jaoks, mida tahan tulevikus lugeda.

Kasutan mõõdukalt ka kuupäeva ehk due date’i ülesannetel – sinna märgin ülesande täitmise hiliseima aja. Aga väga sageli teen ülesanded teoks enne seda kuupäeva.

Google Tasksi omapärad

Kui kasutaksin Google Tasksi, siis paar täiendavat nippi:

  • Uued ülesanded lisan alati nimestiku lõppu.
  • Iga päeva lõpus leian analüüsitavad ülesanded (nimekirjas kõige ülemise täidetud ülesande peal asuvad täitmata ülesanded) ning analüüsin neid. Nende kohale tekitan esimesel korra ülesande “Olulised tööd:” ning nihutan kõiki ülevaatusel olevaid ülesandeid sammu võrra paremale. Nendega tegelen homme esimesena.
  • Pärast seda koristan nimestikust juba täidetud ülesanded.

Täiendavad ettepanekud ja küsimused tavapäraselt teretulnud 🙂

Reblog this post [with Zemanta]

Mark Forsteri Autofocuse täiendatud versioon toimib

Briti ajajuhtimisguru Mark Forster sai valmis ajakorraldussüsteemi Autofocus täiendatud versiooni, mille juhised tõlkisin (peamiselt juhendi mõtet edastades) tema loal eesti keelde:

Loe enne süsteemi kasutuselevõttu ülevaate saamiseks juhised läbi ning siis käi läbi samm-sammult läbi “Alusta süsteemi kasutamist” juhend postituse lõpus.

Kokkuvõte

Autofookus kujutab endast pikka nimekirja kõigist asjadest, mida pead tegema. Uued tegevused lisad nimekirja lõppu. (Forster soovitab kasutada Autofookust tavalises kaustikus, 25-35 rida lehel. Praegu viimistlen digitaalset Autofookust ning postitan selle juhised lähipäevil.) Nimekirja kasutad kolmel viisil: Tagurpidi, Edaspidi ja Ülevaatus.

Tagurpidi

Nagu nimigi ütleb, töötad nimekirjaga tagant ettepoole. Värskeimad ülesanded asuvad nimekirja lõpus. Tagurpidi-meetod on mõeldud peamiselt kiireloomulisemate ülesannete elluviimiseks, kuid mitte ainult. Päeva alustad alati tagurpidi-meetodiga.

Edaspidi

Selle meetodi puhul liigud nimekirjas eest tahapoole. See on mõeldud peamiselt nende ülesannete tegemiseks, millega pole veel kiiret ning millele sa ei pööranud tagurpidi-meetodi käigus tähelepanu, aga loomulikult võid edaspidi-meetodi puhul teha teoks ka kiireloomulisi ülesandeid.

Ülevaatus

Iga päeva alguses märgid nimekirjas kõige kauem olnud ülesanded ülevaatuseks ja analüüsiks. Kui sa nende ülesannetega päeva jooksul ei tegele, siis tõstad need analüüsiks esile ning need ei kuulu enam aktiivsete ülesannete nimestikku. Neid võib lisada nimekirja ainult juhul, kui oled neid analüüsinud.

Üksikasjalikud juhised

Taguripidi

Alustad päeva alati tagurpidi-meetodiga.

Loed nimekirja viimasest ülesandest alustades tagant ettepoole, kuni jõuad ülesandeni, mille puhul jõuad äratundmiseni, et nüüd on õige aeg selle asjaga tegeleda. Töötad ülesandega seni kuni tahad ja seejärel kustutad ülesande nimestikust.

Kui sa tööd ei tee lõpuni ära, lisad selle nimekirja lõppu. Korduvad ülesanded (nt e-kirjade lugemine) lisad alati pärast kustutamist nimekirja lõppu.

Pärast seda alustad taas nimekirja lugemist lõpust ettepoole.

NB: Pärast ühe ülesandega töö lõpetamist naased alati nimekirja lõppu.

Edaspidi

Lisa nimekirja ülesanne “Mine nimekirja algusesse”.

Lülitud edaspidi-režiimile, kui jõuad nimekirja algusesse suunava ülesandeni ja tunned, et tahad seda teha.

Edaspidi-meetod erineb tagurpidi-meetodist oluliselt.

Edaspidi-meetodi puhul liigud nimekirjas eestpoolt tahapoole lehekülje kaupa. Liigud esimesele lehele, millel on tegemata ülesandeid. Esmalt loed kõik tegemata tööd läbi, võtmata nendega midagi ette. Seejärel loed ülesandeid veel korra ning teed ära esimese asja, mille tegemiseks tundub olevat õige hetk.

Jätkad samal moel seni, kuni lehel puuduvad ülesanded, mille teostamiseks oled valmis. Liigud järgmisele lehele ja tegutsed sama moodi nagu eelmisel lehel olnud ülesannetega.

Kui sa mõne lehe puhul ei taha teha ühtegi ülesannet teoks, siis see on märk sellest, et pead lülituma taas tagurpidi-režiimile. See reegel ei kehti ülesannete kõige viimase lehe puhul, kuhu alles lisad ülesandeid.

Kui lähed uuesti üle tagurpidi-meetodile, lisad nimekirja lõppu ülesande “Mine nimekirja algusesse”.

Märkused:

  1. Alusta alati esimesest tegemata ülesandest, kui lähed tagurpidi-meetodilt üle edaspidi-meetodile.
  2. Kui sa ei saa ühtegi ülesannet ellu viia asukoha tõttu (näiteks oled seal, kus neid ülesandeid ei saa seetõttu täita), võid lehe vahele jätta ning jätkata edaspidi-meetodil.
  3. Kui jõuad edaspidi-meetodil viimase leheni, siis alusta taas nimekirja algusest, esimesest elluviimata ülesandest.

Ülevaatus

Märgi iga päeva alguses esimene tegemata (kas ühest või mitmest tööst koosnev) ülesannete blokk ülevaatuseks. Selle märgiks tõmba nende alla pikk joon.

Kui sa mõne sellise ülesandega päeva jooksul ei tegele, siis tuleb need üle vaadata ja neid analüüsida.

Selliseid ülesandeid kohtle nagu kustutatuid ning sa ei tohi neid lisada enne uuesti nimekirja kui oled neid analüüsinud. Selleks lisa nimekirja lõppu ülesanne “Vaata ülesanded üle”.

Ülevaatuse käigus võid lisada mõne või kõik analüüsiks märgistatud ülesanded nimekirja lõppu (loe altpoolt täpsemaid juhiseid). Pärast ülesande analüüsi ja lisamist nimekirja lõppu tõmba see algses asukohas maha. Kui sa ei kavatse asjaga üldse tegeleda, tõmba ta samuti maha.

Kui jõuad ülevaatusega ühele poole, lisa nimekirja lõppu ülesanne “Vaata ülesanded üle”.

Ülevaatuse juhised

Palun võta tõsiselt soovitust lisada ülesanded nimekirja lõppu alles pärast nende täiendavat analüüsimist. Ülesannete läbivaatamiseks märkimine on üks Autofookuse süsteemi võimsamaid osi ning selle reegli rikkumine mõjutab kogu süsteemi toimimist.

Ülevaatuse käigus kaalutle hoolikalt, miks mingi ülesanne ülevaatusele sattus: kas seda tööd on vaja üldse teoks teha, kas aeg selle töö teostamiseks on küps, kas see on vastuolus sinu eesmärkidega. Sageli on kasu sellest, kui ülesande taaslisamisel nimekirja lõppu jagad selle väiksemateks tükkideks või sõnastad ülesande ümber.

Alusta süsteemi kasutamist

  1. Alustamiseks vajad pliiatsit ja joonelist kaustikut. Hiljem vajad ka markerit. Alguses on soojalt soovitatav kasutada süsteemi paberil – seda isegi siis, kui hiljem kavatsed minna üle e-süsteemile.
  2. Koosta nimestik asjadest, millega pead tegelema – üks ülesanne reale. Pole vajadust panna kõiki asju korraga kirja, nimekirja saad hiljem täiendada.
  3. Lisa ühe ülesandena “Mine nimekirja algusesse”.
  4. Loe uuesti tagurpidi-meetodi juhendid läbi. Kas said neist täiesti aru?
  5. Alusta tööd nimekirjaga tagurpidi-meetodil.
  6. Kui otsustad, et käes on õige hetk edaspidi-meetodi kasutamiseks, loe uuesti läbi edaspidi-meetodi juhend ning kasuta nimekirja eestpoolt tahapoole vastavalt juhendile.
  7. Jätka nimekirjaga tööd vajadusel lülitudes tagurpidi-meetodilt edaspidi-meetodile ja vastupidi. Pole vahet, kui sageli sa teed seda, see sõltub hetke asjaoludest.
  8. Loe järgmise päeva alguses läbi ülevaatuse juhend ning märgi vastavalt sellele vanimad ülesanded läbivaatuseks.
  9. Alusta tööd nimekirjaga tagurpidi-meetodil (päeva alustad alati sellega).
  10. Vahetevahel päeva jooksul loe kogu juhend läbi.

Näidisleht

Vaata Mark Forsteri Autofookuse näidislehekülge.

Mark Forsteri täiendatud Autofocus

Mark Forsteri täiendatud Autofocus

Märkused:

  1. Kuupäev on kirjas selle päeva esimese sisestatud ülesande vasakule servale. Praegusel juhul 21/7.
  2. Ülesande täitmise kuupäev on kirjas ülesannete ees. Forster lisab kuupäevad järgmisel hommikul korraga. Ühe ülesande – “Article for “Eaglet”” – ees kuupäev puudub, sest Forster tegi selle ära samal päeval, kui ülesande lisas.
  3. Tehtud või kustutatud tööd on maha kriipsutatud. Töö alustamisel teeb Forster ülesande ette punkti, et oleks lihtsam keskenduda ning leida pooleliolevat tööd) ning selle lõpetamisel tõmbab ülesande maha.
  4. Järjest ära tehtud tööd on ühendatud vertikaaljoonega – see aitab kiiremini leida tegemata ülesandeid.
  5. Märkad, et kahel juhul ulatub rõhtjoon lehe parema servani. Need jooned märgivad ülevaatusele määratud ülesandeid.

Kui sa pole statistikast huvitet, siis pole vaja ülesande täitmise kuupäeva märkida.

Pane tähele, et Forster ei kasuta laiemaid märksõnu, prioriteete ega kategooriaid ning seetõttu on leht üsna puhas (Kristjani kommentaar: mina märgiksin küll vajadusel projekti nime).

Kristjani palve: kui märkad tõlkevigu või oskaksid mõnda kohta paremini sõnastada, palun anna kommentaarides sellest teada. Samuti on oodatud küsimused ja ettepanekud uuendatud Autofookuse kasutamise kohta.

Reblog this post [with Zemanta]

40 asja, mida täna teha

Kuulasin mõne aja eest Brian Johnsoni audioraamatut “50 Things I’m Going to Do Today” (skripti saad lugeda siit) ning see inspireeris looma sarnast nimestikku ka oma blogisse. Mõne asja olen üle võtnud Johnsonilt, mõne mujalt, aga siin see nimekiri on:

  1. Naerata. Regulaarselt, hommikul, lõuna ajal, õhtul. Vahepeal ka. Proovi üks päev ajada asju naeratuse saatel ning hiljem vaata, kuidas asjad muutuvad. Naeratades.
  2. Liiguta ennast. Füüsiliselt. Käi iga päev jooksmas, mängi palli, uju, tee qigongi või joogat, käi kiires tempos. Alguses kasvõi veidi – see on parem kui üldse mitte. Enamikule meeldib meist terve olla ning mõõdukas sportimine aitab sellele kaasa. Tegelikult on sul valida, kas kulutad iga päev mingi aja enda vormis hoidmiseks või kulutad hiljema sama palju (või rohkem aega) haige olemiseks ja enda ravimiseks. Kumb sulle rohkem meeldib?
  3. Liiguta ennast. Vaimselt. Võta iga päev kümmekond minutit, et sihikindlalt mõelda elu ja asjade üle. Mõtle selle üle, miks on maailm just selline. Ja mida maailm sinult ootab.
  4. Söö regulaarselt kolm korda päevas. Ja, paluks, tervislikult. Eelista eestimaist ja ökoloogilist. Vähenda kartuli osakaalu (mis teha, oleme eestlased) ja väldi piima (me pole enam vasikad, vabandust). Ja menüü sea kenasti tasakaalu nii mitmekesisuse kui ka kalorsuse poolest – ära söö endale rohkem kaloreid sisse kui ära kulutad.
  5. Alusta uue harjumusega. Millist harjumust oled endale igatsenud? Täna on suurepärane päev selle uue ja kasuliku harjumusega alustamiseks. Nüüd. Praegu. Mitte homme, sest homme ei tule kunagi – me elame tänases.
  6. Lõpeta halb harjumus. Millest soovid loobuda? Milline harjumus kahjustab sind ja/või sinu ligimesi? Lõpeta see harjumus nüüd. Ära jäta seda harjumust maha, vaid lihtsalt lõpeta see (Marshall Goldsmithi soovitus).
  7. Pese hambaid. Terved hambad on mugavad ning säästavad tervist laiemalt, kui oskaksid arvata. Pealegi pääsed siis oma igapoolaastasel hambaarstivisiidil lihtsamalt.
  8. Ära virise. Maailm pole ideaalne koht, aga kuidas muudab virisemine seda paremaks? Ei mingil moel. Ole optimistlik, vaatle maailma, tee järeldusi ning tegutse. See on pea ainus viis asju paremuse poole nihutada.
  9. Naudi hetke. Teadagi, lapsepõlves oli rohi rohelisem ning inimesed viisakamad ja paremad. Ning kus me alles ühel ilusal päeval hakkame elama! Selle asemel, et paaniliselt sobrada minevikus ja jagada laskmata karu nahka, naudi praegust olukorda. Kuidas su ümbrus lõhnab? Mida tegelikult näed? Võta tempo maha ja naudi elu pisikesi üksikasju. Siin ja praegu. Ja sinu ümber on uus maailm.
  10. Tule Kristjan Otsmanni koolitusele. Teen iga kuu mitu väga head ajajuhtimise ja projektijuhtimise koolitust ning töötuba, millest inimesed saavad palju kasu. Tegelikult ka. Kui ei usu, loe, mida osalejad arvavad. Järgmine avalik ajajuhtimise koolitus toimub 9. septembril. Kui tahad korraldada koolitust oma meeskonnale, palun võta minuga ühendust telefonil 502 9037. Või kirjuta kristjan-at-selgepilt.ee.
  11. Valmista abikaasale üllatus. Pese nõud, vii prügiämber välja, too lilli, mine temaga jalgpalli vaatama, kutsu ta välja sööma, tee talle kompliment, ütle ausalt, mis sulle tema juures meeldib. Vaata, mis juhtub.
  12. Puhasta WC pott. Kadunud Henn Mikkin ütles, et mees jõuab täisikka siis, kui taipab, et WC-pott ei puhasta end ise.
  13. Loe raamatuid. Vähemalt 15 minutit iga päev. Soovitatavalt ilukirjandust. Avardab maailmapilti ning sõnavara.
  14. Vaigista teler reklaamipausi ajal. Pole mõtet lasta oma ajusid pesta, isegi taustategevusena mitte.
  15. Lülita teler välja. Pole mõtet seda sihitult passiivselt passida. Lülita teler sisse siis, kui tahad vaadata midagi, mis toidab su meelt ja viljastab su maailma. Muul ajal… Vaata 13. punkti.
  16. Küsi sõbralt, kuidas tal läheb. Millise oma sõbraga pole sa juba jupp aega suhelnud? Kuidas sa end seepärast tunned? Nüüd: võta telefon ja helista talle, küsi, kuidas tal läheb, ning ütle talle, et tunned temast puudust ning tahad kohtuda.
  17. Kasva. Iga päev. Õpi uusi asju, uuri maailma, arene. Me oleme loodud selleks, et kasvada ja areneda.
  18. Unista. Mida tahaksid teha tulevikus? Milline on sinu ideaalelu? Kirjuta need mõtted üles nagu ka kõik teised ideed, mis sul tulevad. Vaata korrapäraselt märkmeid üle ning vii kõige ahvatlevamad ideed sihikindlalt ellu.
  19. Hinga. Mida nüüd?! Ma ju hingan niigi!!! Võta rahulikult: hinga sügavalt ja aeglaselt sisse nii, et täituvad ka alumised kopsusagarad ning kõht liigub välja… Ja välja, rahulikult ja sügavalt. Korda seda mõned korrad. Ja veel mõned. Ja veel. Kuidas on? Parem?
  20. Ole kena. Nii teiste kui ka enda vastu. Uuri siiralt, kuidas inimestel läheb ning käitu nendega sõbralikult, viisakalt ja rahulikult. See suhtumine tuleb sulle teistelt inimestelt tagasi.
  21. Ole tänulik. Maailm on mõnus koht, ära unusta tänada teisi inimesi selle eest, et nad aitavad maailma selliseks luua. Täna inimesi pigem rohkem kui vähem. Ja kui palud inimesi midagi teha, siis kasuta sõna… Loomulikult, “palun”. Ja pärast “tänan”.
  22. Joo vett. Piisavalt. Täiskasvanud inimene vajab vähemalt klaasitäie vett kehakaalu iga 10 kilogrammi kohta. Alusta enne hommikusööki. Duši all pesed end väljastpoolt ning rahulikult joodud klaasitäie veega ka seestpoolt.
  23. Vastuta. Oma tegude eest. Ära otsi ettekäändeid või libapõhjuseid, vaid mõista, miks midagi juhtus ning mida saad edaspidi teisiti teha, et asjad kukuksid veelgi paremini välja.
  24. Mediteeri. Korrapäraselt. Võta iga päev paarkümmend minutit, et mediteerida või palvetada vaikuses. See korrastab inimest äärmiselt tõhusalt.
  25. Pea päevikut. Kirjuta igal õhtul päevikusse, mis muutis selle päeva imeliseks. Ning mis muudab homse veelgi imelisemaks.
  26. Ära karda hirmu. Mõtle, mida sa kardad. Pane kirja. Mõtle, mida teeksid, kui sul puuduks hirm. Pane kirja. Ja tee ära.
  27. Ütle “jah”. Mitu korda sa kuuled päeva jooksul inimesi ütlevat “ei”? Mitu korda teed seda ise? Loe kokku. Tee endale “jah”-päev, mille jooksul sa ei kasuta väljendeid “ei”, “see pole võimalik” ning “jah, aga…” Kahtled, kas töötab? Johnson soovitab lihtsat harjutust. Ütle: “Ei!” “Ei!” “Ei!” “Ei!” “Ei!!!” Pea väike paus ning nüüd ütle: “Jah!” “Jah!” “Jah!” “Jah!” “Jah, loomulikult!!!” Milline vahe oli?
  28. Ära muretse, mida teised sinust mõtlevad. Neil on endagagi tegemist – peamiselt küll selle üle nuputamisega, et mida sina neist küll mõtled.
  29. Kuula. Teisi inimesi. Vaata korra peeglisse. Mitu suud sul on? Ja mitu kõrva? See paneb ka paika kuulamise-rääkimise suhte (Robin Sharma ütles vist seda? Ei, siiski Johnson, aga ju ta on seda kuskilt lugenud). Ja kuula loodust ka, tal on huvitavad jutud.
  30. Tegutse. Ära kõhkle tegutsemast kui selleks on vajadus. Enne tegutsemist mõtle ning siis tee asjad teoks. Rahulikult ja kindlalt. Voola nagu vesi.
  31. Ole sina ise. Oh, kui ma vaid oleksin nagu …, siis ma teeksin nii ja naa. Sina oled sina ja tema on tema. Ole sina ise ning avasta oma unikaalselt tugevad küljed – Seth Godin soovitab järgida oma kirge ning kaldub arvama, et hiljem tuleb kire järgimisel ka raha. Võin seda oma kogemusest kinnitada.
  32. Käitu “kui ma oleksin…” stiilis. Milline on sinu ideaal? Ja nüüd käitu nii nagu sa oleksidki juba selle staatuse saavutanud.
  33. Lahenda oma probleeme usinalt. Probleemid lahenevad iseenesest väga harva. Nuputa, mida peaksid tegema, ning otsi väljapääs. Tee plaan ja liigu väljapääsu poole, sest väljapääs sinu juurde üldjuhul ise ei tule.
  34. Teeni teisi inimesi. Tee väikeseid teeneid, paku oma tuge inimestele, kes seda otsivad. Uuri, kes sinu sõpradest vajab tuge, ning paku talle seda, julgusta teda.
  35. Ole muudatus. Tahad maailma rahu? Ole maailma rahu. Tahad mõistlikumat ja taiplikumat Eestit? Ole mõistlikum ja taiplikum. Tahad normaalset kliimat saastevabamas keskkonnas? Ela roheliselt.
  36. Ole järjekindel. Vii alustatu lõpuni ja ära alusta uusi asju enne, kui eelmised pole korralikult lõpetatud või jätkusuutlikult üle antud.
  37. Toeta teisi inimesi arengus. Aita ka teistel inimestel muutuda paremaks ning teha seda, mida nad tahavad. Julgusta inimesi, anna neile edasi oma teadmisi, otsi neile abimaterjale, paku tuge, nii vaimset kui ka materiaalset. Hakatuseks mine näiteks vaatama “Ürgmeest”, mida mängib mu hea sõber Jan Uuspõld.
  38. Lõpeta enda võrdlemine teistega. William Faulkner ütles, et pole mõtet proovida olla oma kaasaegseist või eelkäijaist parem, märksa mõistlikum on olla iseendast parem.
  39. Ringuta ja siruta. Aja selg sirgu, ringuta ja haiguta laia lõuaga. Mõnus, eks?
  40. Täienda nimestikku ja saada sõbrale edasi. Kui sul on veel häid nippe, siis palun täienda seda nimekirja kommentaarides ning siis saada viide sõbrale edasi, et temagi saaks neid mõtteid lugeda ning ennast muuta. Täna.

Aitäh lugemast ja kaasa mõtlemast!