Aeglusta hetkeks sammu

Eestlased tormavad meeletu tempoga – paraku teeb inimene kiirustades vigu, mille parandamine võtab omakorda täiendavat aega. Näiliselt on tempo tohutu ning elu lausa lendab (mööda), aga tegelikult raiskame kõige kallimat ressurssi, mis meil on – aega.

Meenub ühe õppejõu räägitud lugu rootslastega ühise konverentsi korraldamisest.

Rootslased saatsid e-kirja ning Eesti-poolne korraldaja kribis paari minutiga vastuseks paar lauset ja saatis tagasi. Mõne päeva pärast tuli uus, hästi läbimõeldud ning suurepäraselt sõnastatud kiri. Eestlane vastas taas kärmelt, minuti või paariga. Tont nende kirjavigadega ja sellega, et mõni asi ununes – hiljem saab ju veel kirjutada!

Pärast konverentsi õhtul veini nautides lausus Rootsi-poolne korraldaja: “Te, eestlased, olete ikka imeline rahvas – suudate meilile vastata kõigest mõne minutiga!” Hetke pärast ei suutnud ta vastu panna ja küsis: “Kuulge, ühest asjast ma ei saa aru… Millal te omavahel need asjad läbi jõudsite arutada?”

Ma ei tea, kas eestlasi on pärast seda vahejuhtumit veel kutsutud koos konverentsi korraldama.

Peaaegu igal koolitusel kuulen, et e-kirjadele oodatakse viivitamatut vastust ning eeldatavasti vastavad inimesed alati telefonile. Ja alati tekib mul küsimus: mida teevad inimesed neil hetkedel, kui nad on tualettruumis? Vastavad kõnedele potisolinal ning kirjutavad troonil istudes mobiili abil e-kirju? Võimalik. Kuigi mulle kirja saatjana või helistajana meeldiks oluliselt rohkem asju ajada inimesega, kes on võtnud rahulikult minuga suhtlemiseks aega.

Võta täna hetkeks aeg maha ja ole kasvõi natuke aega normaalne. Mine lapsega jalutama. Kui ta peatub, peatu sinagi. Naudi sügist sama moodi nagu tema seda teeb. Imesta maailma üle sama moodi.

Kui last pole, jaluta koeraga. Kui ta peab pausi, pea sinagi, et uurida ümbritsevat ja kuulata keskkonda.

Kohtumisele jooksmise asemel lahku mõnikümmend minutit varem ning jaluta rahulikult. Kui kohtad teel tuttavat või sõpra, vestle temaga mõni hetk.

Jõua vahelduse mõttes kell viis koju ning võta aega lähedastega suhtlemiseks. Uuri, mida su abikaasa tegelikult mõtleb ja tahab ning kuidas lastel päriselt läheb.

Õhtul mõtle, kas see aeg tasus end ära. Uuringud näitavad, et kui võtad rahulikult ning oled iga tegevuse juures tegelikult ka kohal, oled oluliselt rahulolevam, õnnelikum ning teed paremini tööd. Vähem, aga paremini.

Kirjutan järgmisel nädalal sellest, kuidas luua endale säärast rahulikku elu võimaldav töörütm.

Sihipärane kulgeja

Nn ajajuhtimisõpikud ja nn ajajuhtimiskoolitajad ei saa üle ega ümber eesmärkidest, aga tegelikult on see marginaalne mõtteviis: edujanustest ameeriklastest kasutab eesmärki ainult 3 protsenti. Ülejäänud inimesed tulevad ka eesmärkideta toime.

Põhjus on lihtne: eesmärk iseenesest pole hädavajalik ega vii kuskile. Oluline on mõista, millised asjad on elus tegelikult tähtsad ning samal ajal minna kaasa elu vooluga ja nautida seda. Näitan üht lihtsat viisi, kuidas rahulikult ja keskendunult edasi liikuda ilma eesmärkideta.

Esimese asjana pane kirja, millised on sinu jaoks kõige olulisemad asjad. Olgu neiks näiteks pere, töö, enda arendamine, kodu eest hoolitsemine. Kui hakkad tegutsema, siis otsustad, millisega neist neljast praegu tegeled.

Nüüd vali igas valdkonnas välja kõige olulisem tegevus. Kui vähegi võimalik, vali igast valdkonnast üks tegevus, aga kui seda jääb väheks, siis võib ka paar-kolm võtta. Tee eelkõige seda asja kuni valmimiseni või seni, kuni tegevus jääb kellegi teise taha ootama või tunned, et sellest ei tule enam mingit lusti.

Võta selles valdkonnas nüüd üks tegevus juurde ja tegele sellega järjekindlalt. Juhul kui eelmine tegevus jäi pooleli, kirjuta see lihtsalt üles. See aitab hoida sul pooleli olevatest asjadest ülevaadet.

Kui tegutsemise ajal tulevad uitmõtted, siis need tasub üles kirjutada, aga kui vähegi võimalik, siis nende asjadega mitte tegeleda enne järgmist päeva, mil vaatad nimekirja üle ja viskad sellest välja asjad, mida sa nii ehk naa ei kavatse teha.

Selle süsteemi juures on oluline vältida ülekoormust. Selle suurim põhjus on üha uute kohustuste võtmine samal ajal, kui eelmised pole veel valmis. Kui võtad uue ülesande, siis peab eelmine olema lõpetatud, kellelegi teisele üle antud või oled sellest loobunud vähemalt mõneks ajaks. Vastasel juhul ohustab meid takerdumine ülesannete sasipuntrasse.

Sellisel moel tegutsemine aitab endiselt sihipäraselt ja keskendatult edasi liikuda, kaldumata samal ajal eesmärgihaiguse küüsi. Milliseid võtteid sina kasutad, et olulisi asju ära teha? Mul on hea meel, kui jagad neid kommentaarides, sest siis saame neist kõik õppida ning mõnusamalt elada.

4 suurepärase päeva alustamise võtet

Suurepärane päev algab mõnusalt ja lustiga. Päeva algus paneb sageli paika kogu ülejäänud päeva meeleolu. Näitan nelja viisi, mida kasutan päeva hoogsaks alustamiseks.

1. Hemingway strateegia

Kirjanik Ernest Hemingway ei alustanud kunagi hommikul kirjutamist tühjalt lehelt. Ta kirjutas uue peatüki esimese lõigu tavaliselt õhtuti. Pärast selle kirjutamist ta mõtiskles, mis selles peatükis edasi juhtub. Hommikul oli ta valmis selle kirja panema.

Sama lugu on meie tegevustega. Kui soovid hommikul jooksma minna, sea õhtul dressid valmis ning käi mõttes oma jooksutee läbi. Kui tahad hommikul kirjutada artikli, pane õhtul peamised pidepunktid kirja. Kui ees ootab plaani loomine, visanda olulisemad kontrollpunktid teel tulemuse poole.

2. Kirjuta üles

Kui sageli mõtled mingi olulisele teemal ega suuda uinuda, sest püüad kramplikult lahendust leida? Sellisel juhul kirjuta teema paberilehele ning lase sel seista vähemalt mõni tund. Iga kord, kui avastad end taas tulutult probleemi kallal juurdlemiselt, anna endale sellest aru ning lase teemal minna. Õige ja parim vastus tuleb vahel ise, tagant sundimata.

3. Tegevuste loetelu

Vahel aitab järgmist päeva lihtsamalt alustada see, kui juba õhtul paned kirja, mida järgmisel päeval vaja teha. Kasutan seda võtet peaaegu igal õhtul.

Ma mitte ainult ei pane tegevusi kirja, vaid lisan esimesele kolmele tegevusele ka prioriteedid. Kui järgmisel päeval need on tehtud, siis panen paika järgmised kolm tegevused, mille ära teen.

4. Hommikune kiirkohtumine

Kasuta hommikust kohvipausi hea tuttava, sõbra või ametivennaga jutuajamiseks. Arutage lühidalt läbi, mida päev teile mõlemale toob.

Samasugune viieminutiline püstijalunõupidamine aitab kiirelt käima tõmmata ka osakonna päeva – igaüks räägib selle käigus lause-paariga sellest, milliste oluliste asjadega tuleks täna ühele poole saada. Sellisel põgusal välkkoosolekul on mitu head mõju: inimesed teavad paremini üksteise tegemisi, päeva jooksul tülitavad nad teineteist asjatult vähem ning endal on ka selge pilt, mida tuleb teha.

Millised on sinu parimad nipid päeva mõnusaks ja ärksaks alustamiseks?

Infodieedi 6 sammu

Infodieedi pidajat tunned tavapärasest selgemast silmavaatest, efektiivsemast tööst ning paremast töö/elu tasakaalust.

Teda reedavad veel mitu asja: tal pole aimugi sellest, et madu hammustas modelli silikoontissist ja suri mürgitusse (pealkiri ühest eelmise nädala SL Õhtulehest), neljandajärgulise seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõust ega ka viimase minuti jooksul toimunud sündmustest Fukushima tuumajaamas.

Kui palju kulutad iga päev meedia tarbimisele? Võta mõni päev kätte ja mõõda. Pärast mõne aasta eest läbi põetud meediamürgitust tarbin uudiseid iga päev kokku ehk veerand tunni jagu. Näitan, kuidas selleni olen jõudnud.

1. Kuula hommikuti raadiost ajalehtede kokkuvõtteid

Nii Vikerraadio kui ka Kuku räägivad igal hommikul mitu korda nii üleriigiliste kui ka kohalike ajalehtede sisust. Selleks, et mõista, mis meediat erutab, kulub seega hommikul viis minutit. Kui on midagi harukordselt põnevat, loen algallikast. Aga muidu mitte.

2. Loe pealkirju

Hommikune uudistering on tühi ajaraisk. Millal viimati juhtus, et uudiste ajel muutsid oluliselt oma päevaplaani? Selle asemel viska kiire pilk uudistele kas vahetult enne lõunapausi või enne tööpäeva lõppu ning loe lihtsalt pealkirju. Enne lõunasööki või tööpäeva lõppu lihtsalt puudub kiusatust veeta uudiste seltsis piiramatult aega.

3. Kasuta otsiagente

Oot, aga kuidas ma siis teada saan, mida ajalehed minust ja mu ettevõttest kirjutavad? Selleks on olemas suhteliselt intelligentsed tasuta otsiagendid. Minu lemmikuiks on neist kaks: Google Alerts ja Twilert. Google Alertsi sisestad sind huvitavad otsingusõnad või –fraasid ning edaspidi annab ta e-kirjaga märku, kui veebi on ilmunud mõni uus sind huvitavaid sõnu sisaldav leht. Twilert teeb sama, aga jälgib inimeste säutse Twitteris.

Ka globaalsetel uudispakkujatel on olemas otsiagendid. Haapsalu lastekodu põlengust sain teada BBC uudiste vahendusel, mis saatis mulle teate selle kohta mobiilile. Ka Jaapani sündmustel hoian pilku peal BBC abil. Aga sama teenust pakub CNN või milline iganes teine suur uudiskanal.

4. Suhtle inimestega

Usaldan täiesti oma suhtlusringkonda kuuluvaid inimesi – suurem osa neist on mingi kitsama valdkonna suurepärased asjatundjad. Sageli, kui kohtun inimestega, küsin nende käest, mis hetkel põnevat ka kuulukse. Tavaliselt teevad nad olulistest uudistest asjatundliku ja huvipakkuva kokkuvõtte. Eks nad uurivad minu käest vastu viimase aja sündmsute kohta: oskan omalt poolt rääkida seda, mida mulle huvi pakkuvat olen viimasel ajal näinud.

5. Pista varvas Facebooki ja Twitteri jõkke

Ammu on möödas ajad kui uudist väärtustas selle ilmumine mingi kindla päeva ajalehes või sellest kella üheksastes uudistes rääkimine. Uudiseid ujub meist mööda kogu aeg. Terve päeva uudistevoolus ulpimine kujutab endast elu mõttetu raiskamise üht piinarikkaimat viisi.

Tegelikult meenutavad Facebooki ja Twitteri säutsud uudiste voogu, millesse pistad aeg-ajalt hetkeks varba sisse. Peaaegu iga päev võtan 5-10 minutit, et heita pilk inimeste uudisvoogudele, kelle mõttemaailm mulle korda läheb. Nad filtreerivad tavaliselt mulle olulised uudised välja.

6. Loobu tarbetust infost

Kui palju saad uudiskirju, mille lugemata kustutad? Kui sageli juhindud teadlikult telereklaamist või bänneritest oma ostuotsustes? Kui sageli saad tellitud posti ja kui rajult uputab su postkasti kriitpaberil rämps?

Loobu tarbetust infost. Klõpsa unsubscribe-viidet uudiskirjadel, mida sa ei vaja. Kui rämpsmeili saatja ei saa aru ja jätkab oma jama saatmist, siis klõpsa spämminupul. Vaigista teleri heli reklaamipausi ajaks. Tõmba oma brauserile Adblocki nime kandev lisavidin, mis peidab reklaamid. Registreeri oma postkast Eesti Postis kui rämpspostivaba ja kleebi sellele silt, mis palub postkasti panna ainult tellitud posti.

Nädalaga suudad info hulka ohjata vähemalt poole võrra ilma, et elu kvaliteet halveneks. Vastupidi: kui tarbid seda infot, mida tegelikult vajad, säästad iga päev nii aega kui ka närve.

5 võtet, kuidas muuta uus aasta nauditavaks

Mida peaksime küll tegema, et mitte lasta uusaastalubadustel end mõttetult koormata ja selle asemel elada mõnusalt ja mõttekalt? Näitan viit võtet, kuidas muuta äsja alanud aasta enda jaoks mõnusaks ja rahuldust pakkuvaks.

Nagu eelmistel aastatel, matsime end ka tänavu tuhandete lubaduste lasu alla. Uuel aastal hakkame paremaks, spordime kohusetundlikult, loobume suitsetamisest ja joomisest, mõnusalt rasvaseid roogi vihkame siiralt, ütleme inimestele ainult hästi, teeme hiiglaslikke maailma muutvaid tegusid – hakkame veel tublimaks kui esimesel koolipäeval.

Nüüd, aasta esimestel päevadel, oleme end lubaduste kuhja alt vabandustega välja uuristanud ning jätnud suurema osa neist tegemata, lüües käega: vahet pole, nii kui nii ei tule neist asjadest midagi välja. Pealegi, mis mul ennegi häda oli! Ning jätkame vana viisi. Sagedamini õnnetu kui õnnelikuna.

Miks me piiname end nii? Kas kuidagi teisiti siis ei saa? Saab.

1. jaanuar ei erine teistest päevadest mitte millegi poolest. See on lihtsalt kokkuleppeline uue aasta algus, muidu kuupäev nagu iga teinegi. Mingil jabural põhjusel oleme selle teiste seast esile tõstnud lootes naiivselt, et sel päeval äkki muudame end ning loome end uueks. Vahel isegi pingutame paar-kolm päeva, aga siis läheb elu vana rada pidi edasi.

Uusaastalubadused väljendavad meie pooliku õnne sümptomeid, mitte põhjuseid. Asi pole selles, et ahelsuitsetamine oleks tobe, pigem selles, et hommikuti tahab köha hinge võtta. Mitte selles, et sporti teha oleks mõnus või tervislik toit annaks hea enesetunde, vaid hoopis selles, et pärast poolekilomeetrist kiiret kõndi ähime nagu maratoonerid pärast lõpuspurti. Ega ka selles, et suhtume kaasinimestest hooletult ega aita ja tunnusta neid piisavalt, vaid hoopis võõrandume üksteisest üha enam.

Bodil Jönsson kirjutab raamatus „10 mõtet ajast”, et oleme hüljanud kreekapärase teleoloogilise maailmakäsitluse. Kui Vana-Kreekas küsis laps isalt, miks vedeleb puu all tammetõru, vastas isa: „Aga loomulikult selleks, et kasvaks uus puu!” Meie näitame näpuga läheduses kasvavat tamme ja nendime, et ju see tõru selle tamme otsast pudenes.

Kui võtame kasutusele uuesti kreekapärase mõtteviisi, muutub meie maailm terviklikumaks ja mõtestatumaks. Seda saab teha viie sammuga.

1. Leia kohad, kus tunned end abituna. Olgu selleks segi tuba, koristamata kirjutuslaud, tühjad toaseinad, mõttetu koosolekuruum, sisutühi töökoht. Leia mõni pisiasi, mis aitab seda kohta mõnusamaks muuta. Aseta mõned esemed oma kohale; riputa seinale meeldiv pilt; sea koosolekule eesmärk ja lepi kokku, et räägime siis, kui meil on öelda midagi, mis lisab keskustelule sisu; leia oma töös üks oluline asi, mis muudab selle oluliseks, ning väljenda seda ka oma töökoha ilmes.

Kaardista need kohad, kirjuta iga koha taha üks pisiasi, mida saad teha selle koha parandamiseks ning vali neist üks meelepärane muudatus, mis kohe ära teha. Kui see on tehtud, võta mõne päeva pärast järgmine ette.

2. Avasta sündmused, mis muudavad sind õnnetumaks. Neid on kümneid: ületöö, liigjoomine, ohjeldamatu suitsetamine, hingeldamine iga väiksemagi füüsilise pingutuse puhul, üle värvli töllerdav õllekõht, mõttetu töökohustus, ebameeldiv kohtumine. Pane need olukorrad kirja ja lisa iga olukorra järele, mida saad teha, et pöörata sündmus sinus õnne tekitavaks.

Vali neist üks ja muuda seda tasapisi kuni soovitud tulemuse saavutamiseni. Nüüd võta järgmine ja tee sama.

Ma ei pea silmas äärmustesse langemist – tunneme end kõige paremini, siis kui käitume mõistlikult ja end ohjeldavalt, sest siis suudame nautida peaaegu kõike, mis ohjeldamatult tarbides rahulolu loomise asemel suurendab meis õnnetust.

3. Mõtiskle selle üle, millised tegevused loovad sinus õnnetunnet. Lähedastega koos olemine, sport, laulmine või pillimäng, maalimine, lugemine, loominguline töö, jalutuskäik looduses, tegelemine millegi täiesti uuega või hoopis mõni vana ja armas harjumus… Tegele iga päev vähemalt ühe-kahe sellise tegevusega. Hoolitse selle eest, et iga päev oleks põhjust päevale tagasi vaadata ning mõnuga meenutada vähemalt paari hetke, mil olid õnnelik, ning mõelda järgmisele päevale ja kirgastele hetkedele, mille see kaasa toob.

4. Milline on üks kõige olulisem muudatus, mida tegelikult tahad ka ära teha? Üks. Ei rohkem ega vähem. Kui seda üht kohe ei meenu, siis pane kirja nii palju muudatusi, kui iganes meelde tuleb. Las see nimestik settib mõne päeva, soovi korral aruta see lähedastega läbi ning vali välja üks, kõige olulisem asi. Mida teed homme esimesena, et see Tähtis Tegu saaks ühel päeval valmis? Pane vajadusel kirja ning homme hommikul võta see asi esimesena ette. Kui tahad rohkemaga toime tulla, siis uuri lisa artiklist “Loo endale suurepärane aasta“.

5. Võta rahulikult. Hinga rahulikult ja mõnuga. Naudi, et oled elus ja maailm on suurepärane koht elamiseks just sellises keskkonnas ning sääraste inimestega nagu oled. Elu on ilus ning meid ootab ees fantastiliselt tore ja mõnus aasta.

Artikkel on taasavaldatud Eesti Ekspressi loal.

Kapten ja ohver

Me kõik saame olla oma elulaeva kaptenid, kui määrame kaardil oma asukoha ning paneme paika selge sihi, mille poole liikuda.

Ajajuhtimissüsteemi Getting Things Done looja David Allen kaardistas mõne aasta eest neli elu korraldaja arhetüüpi: ohvri, mikrodirektori, hullu looja ja kapteni. Allan leiab, et meis leidub nelja eri tüübi jooni – mõnd rohkem ja mõnd vähem. Pealegi muutume iga hetkega, vahel oleme rohkem ohvrid, vahel peamiselt kaptenid, vahel mikrodirektorid ning aeg-ajalt ka hullud loojad.

Hakatuseks paneb Allan paika kaks mõõdet. Hindame nii kontrolli kui ka visiooni. Kontrolli puhul vaatame seda, kui hästi on meil asjad kontrolli all ning kuivõrd oleme kursis, mis toimub meie enda ja ka meie meeskonna elus. Visioon kajastab tulevikuvaate selgust ning sedagi, kui palju meil tuleb uusi ideid.

Ohver

Esimene arhetüüp on Ohver, kel puudub nii visioon kui ka kontroll. Millal tundsid end viimati ohvrina? Kuidas käitusid? Milline tunne oli?

Oletame, et maailmas elab täiesti stiilipuhas ohver, näiteks Peeter. Ta saabub tööle esimesena. Ikka selleks, et hommikul, kui keegi ei sega, midagi ära teha. Tavaliselt see ei õnnestu, sest tema ülemus helistab hetk hiljem ning uurib, kas Peeter on kella üheksaseks koosolekuks valmis. Loomulikult ta pole, aga ta valetab, et on, ning asub kiiresti koosolekut ette valmistama. Veerand tunni pärast tuleb sekretär ning palub Peetril saiakeste järele lipata. Loomulikult ta läheb. Pagaripoodi ta ei jõua, sest midagi tuleb enne vahele. Nii ta rabeleb õhtuni – vahepeal pole aega lõunatki süüa. Õhtul koju minnes kordub kõik taas: „Pets, vii prügiämber välja! Kaua ma pean ootama!!!“ käratab abikaasa. Õnneks on meil tegemist arhetüübiga, mitte tegelikult elava inimesega.

Mille järgi endas võimalikult vara ohver ära tunda, et midagi ette võtta? Parimaid indikaatoreid on kaks tegusõna: „pean“ ja „tahan“. Ohver „peab“ kõiki asju tegema – kõigeks tuleb surve väljastpoolt. Talle tundub, et ta ise ei saa midagi teha ega otsustada.

Järeldus: neil hetkedel kui oled Ohver, pane kirja hetkeolukord ning uuri, kuhu soovid minna. Nüüd tee esimene, kasvõi ettevaatlik samm selle suunas. Kui see on tehtud, kavanda järgmine samm ja astu see. Nõnda, samm sammu haaval liigu eesmärgi poole, iga päev kasvõi natuke.

Mikrodirektor

Teist arhetüüpi iseloomustab lauskontroll ja visiooni täielik puudumine. Nimetagem teda Mikrodirektoriks.

Tüüpiline Mikrodirektor helistab sulle pärast e-kirja saatmist, et üle küsida, kas ikka said selle kätte. Hetk hiljem näed teda juba oma uksel, sest tal jäi kripeldama, kas äsjase telefonikõne teises otsas olid ikka sina. See on tüüp, kes helistab sulle kell pool neli hommikul, et uurida, kas ikka magad hästi.

Ta on su töölaua juures hetk pärast koosoleku lõppu, et uurida, kuidas edeneb koosolekul otsustatud ülesannetega. Kui rahustad ta maha ja ütled, et alustad kokku lepitud ajal, näiteks järgmisel nädalal, siis soovib ja jõudu tööle ning lahkub. Ta naaseb viie minuti pärast ja uurib, et kuidas nüüd olukord on. Tagaselja öeldakse tavaliselt, et ta on „ora tagumikus“.

Näiliselt pole ju häda midagi peale selle, et ta on harukordselt tüütav. Tegelikult on asi efektiivsusest kaugel, sest kuna Mikrodirektor ei näe ega tea sihti, kulutab ta enda ja teiste aega valede asjade tegemiseks.

Järeldus: neil hetkedel, kui kaldud olema Mikrodirektor ja see häirib ennast ning teisi, võta aeg maha ja pane paika rännaku lõppsiht, kuhu soovid oma meeskonnaga välja jõuda.

Hull Looja

Kolmas arhetüüp on Mikrodirektori täielik vastand: Hullule Loojale on unistuste piiriks taevas, kuid igasugune kontroll jääb talle täiesti võõraks. Kui tavaliselt käib inimesel päeva jooksul peast läbi 40 000 – 60 000 mõtet, siis Hullu Looja puhul on need kõik ideed.

Ta marsib tuppa kõige sobimatumal hetkel ning innustab inimesi ettevõttes täispööret tegema. Juba järgmisel hetkel kavandab ta maja ette ümbruskonna lastele mänguväljakut. Poolteist minutit hiljem ärgitab olulist uut ettevõtmist alustama. Ning viie minuti pärast räägib innustunult filmist, mida ta kohe-kohe tegema asub.

Paraku ei vii ta ühtki neist ideedest ellu, sest tal puudub uitmõtete teostamiseks vajalik kontroll. Hull Looja uputab kaaslased lõppematusse ja vahel ka tüütusse ideedevoolu, mille ääretus ummistab igasuguse tegutsemistahte.

Järeldus: kui kaldud olema Hull Looja ning see hakkab ennast ja teisi segama, võta aeg maha ja tee enda jaoks selgeks, kus praegu oled. Seejärel võta üks siht ning liigu fookust hoides selle elluviimise suunas.

Kapten

Meie siht võiks olla liikuda Kapteni rolli suunas, kes teab, kuhu läheb, ning mõistab, kuidas sinna pärale jõuab. Kui hoiame kontrolli ja visiooni tasakaalus, tegutseme efektiivselt.

Kui Ohver „peab“ tegutsema, siis Kapten tahab tegutseda. Korralda kiire katse, et proovida, milline on sinus Ohvri ja Kapteni suhe. Pane paberi vasakule poole kirja olulised tegevused, mida pead tegema, ning teisele poole need, mida tahad teha.

Loetelus olevate tegevuste olulisuse ja vahekorra põhjal saad otsustada, kas oled praegusel hetkel rohkem Ohver või Kapten. Mõtiskle, mida saad ja tahad teha, et teiste poolt pandud kohustusi muuta enda loodud võimalusteks või vastasel juhul neist loobuda.

Kapten liigub sihi poole hoolimata takistustest arvestades samal ajal ilmastikuoludega. Loomulikult tõuseb vahel torm ning olukord kipub kontrolli alt väljuma. Aga kui hoiad sihti selgelt silme ees, mõistad hetke asukohta, vead oma meeskonda kindlalt eest ning tegutsed sihikindlalt, jõuad varem või hiljem sihtsadamasse. Seal tasub saabumist tähistada ning panna paika järgmine siht.

Võta hetk aega, et mõelda, kuidas saad uuel aastal olla pigem Kapten kui Ohver ning milline on sinu järgmine tegevus, et käituda tõelise Kaptenina.

5 ideed tarbimisbuumi lõksust hoidumiseks

Viimaste nädalate uudised näitavad, et masu on taas pöördunud tõusuks ning tarbimine kasvab taas. Mida saame teha, et vältida minevikus tehtud vigade kordamist ja ohjeldamatu tarbimisorgia ohvriks langemist?

1. Sea sisse tulevikuostude nimekiri

Valdav osa reklaamist rõhub hetkeemotsioonidele. Sul on seda sajatollise ekraanidiagonaaliga telerit vaja kohe, ole naabrist parem! Osta endale kohe lumesahk-köögikombain-autosoojendaja, sest see on olemas igas korralikus Eesti peres! Ära viivita hetkegi mahukama mobiilipaketi soetamisega, sest kuidas sa muidu saad rääkida ööd ja päevad mobiiliga ning loomulikult osta endale uus ja äge mobiil, sest siis näevad kõik, et oled tegija! Su nelja-aastane auto on ajast ja arust – osta ruttu uus ja ägedam, sest auto on su visiitkaart! Just nüüd on hea aeg võtta laenu ja kulutada see nädalasele reisile kaheldava mainega poollagunenud, kuid kenasti üles pildistatud kuurortis veetmiseks! Ära ole loll ja osta ruttu endale kaks korda suurem elamine kui tegelikult vajad, sest hinnad on praegu nii-iii head! Ainult lollid ja vaesed ei šoppa väsimuseni!

Kas sa tegelikult vajad ka kõike, mida hetkeemotsiooni ajel ostad? Vaevalt.

Siin aitab üks lihtne võte: sea sisse ostetavate asjade nimekiri. Kui ihaldad mõnda suuremat ostu, lisa see nimekirja ning oota kuu. Kui kuu pärast näib endiselt ost vajalik, tee see ära. Ma ei väida, et poleks vaja osta eluks hädavajalikke esemeid ja teenuseid. Suuremate väljaminekute puhul jäta need lihtsalt mõneks ajaks laagerduma.

Kui iha on möödunud, on päris hea meel, et nõme ost jäi tegemata. Ja kui otsus säilib ja iha kasvab, siis pärast on rõõm seda suurem.

2. Uus asi sisse, vana välja

Kui hangid uue asja, loobu ühest vanast. Kui soetad uue pintsaku, anna üks vana ära. Kui uue kostüümi, vii üks vana uuskasutuskeskusse või anneta heategevuseks. Kui ihaldad uut meelelahutusvidinat a la Apple’i iPad, leia mõni vidin, mida sa enam ei vaja.

Kui asjad kipuvad juba praegu kontrolli üle võtma ega mahu kuskile, loobu kahest esemest iga uue asja soetamisel. Ning peagi on olukord taas kontrolli all.

3. Lase endale küsimusi esitada

Kui soovid teha mõnda suuremat ostu, palu mõnel heal tuttaval – loomulikult sellisel, keda see ost ei mõjuta – küsida endalt vähemalt seitse küsimust selle kohta, miks seda asja vajad, mis on just nimelt see sulle sobivaim ning millised võiksid olla asendusvariandid.

Teine inimene pärib meilt sageli sellliseid küsimusi, mille peale me ise ei tule või mida me ise ei julge endalt küsida. Kui kaaslane pärib meilt erinevaid küsimusi, aitab see leida meie seest vastuseid, mida milleni me iseseisvalt ei jõua.

Kui kontrollime sel moel ostuvajaduse üle, võib selguda, et tuleme toime ka oluliselt odavama ja võib-olla ka funktsionaalsema ja kvaliteetsema asjaga. Või ost hoopis püüab kompenseerida mõnda meie rahuldamata vajadust ja probleemi lahendamiseks peaksime hoopis midagi muud ette võtma.

4. Vaigista teler reklaamipausi ajaks

Tee täna õhtul väike katse: kui vaatad telerit, siis keera reklaamipausi ajaks heli maha. Ja maailm muutub hetkega oluliselt paremaks kohaks, sest meie ajusid pestakse oluliselt vähem. Tarbimise eelistuseks võiks ju siiski olla tuttavate-sõprade soovitused, enda kogemused ning võrdlustestid tarbijaajakirjanduses, mitte värviliselt vilkuvad reklaamid.

Samal põhjusel loobu veebilehtedel plinkivatest reklaamidest. Firefoxi kasutajaid aitab selles lisand Adblock Plus ja Chrome’i kasutajaid Adblock.

Kui pelgad osast infost ilma jääda, siis oota reklaami vaigistamise ja bänneritest loobumsiega kuu aega ning pane kirja, millist otsest kasu oled reklaamidest saanud. Kui sa kasu ei saa, siis milleks lasta infomüral võimust võtta?

5. Ära mine tühja kõhuga toidupoodi

Viimane, ent vajalik soovitus: palun vaigista enne toidupoodi minekut esimene nälg ning koosta ostunimekiri asjadest, mida vajad. Tulemusena toitud oluliselt tervislikumalt, toit ei lähe pahaks ning stress on tublisti madalam.

Kui jälgime neid reegleid, siis ehk ei lähe sel korral nii nagu eelmisel. Üks maailma tippcoache Marshall Goldsmith sõnastas tabavalt eelmise surutise põhjuse: „Inimesed ostsid asju, mida nad ei vajanud, rahaga, mida neil polnud, et avaldada muljet inimestele, keda nad ei tundnud.“ Ehk oleme sel korral arukamad.

3 Robin Sharma võtet asjade ära tegemiseks

Mida aeg edasi, seda rohkem hakkab mulle meeldima Kanada eneseabiguru Robin Sharma „Juht ilma ametinimetuseta“ mõtteviis. Viimaseil nädalail olen leidnud palju abi tema kolmest oma aja parema juhtimise nipist.

1. Sea viis eesmärki igaks päevaks.
Mõtle eelmisel õhtul või sama päeva hommikul läbi viis väikest eesmärki, mille saavutad päeva jooksul. Need ei ole mitte midagi hiiglaslikku – pigem tavalised väikesed asjad. Esmaspäeval võtsin aega lapsega mängimiseks, käisime sõpradel külas, osalesin märtsis toimuva meeskondadega oluliste asjade ära tegemise koolituse „Uus kurss“ ajurünnakul, tegin käesoleva ja järgmise nädala plaani ning ajasin korda eelmise nädala jooksul paar ripakile jäänud tegevust. Eile käisin trennis, andsin endast parima ühe konflikti lahendamiseks, kirjutasin selle artikli, valmistasin ette ühe koolituse ning läksin üle Microsoft Office 2010le. Täna valmistun järgmisel nädalal toimuvaks avalikuks projektijuhtimise koolituseks, viin läbi ühe rühmacoachingu, intervjueerin kahe lähinädalail toimuva sisekoolitusel osalejaid, et need võimalikult hästi ette valmistada ning kohtun ühe järgmise aastakümnendi koolitusstaariga, kes praegu käib veel ülikoolis.

Kui sel moel teed iga päev ära viis kõige olulisemat väikest eesmärki, jõuad igal kuul 150 eesmärgini ning aastas teed teoks 1825 eesmärki. See juba on midagi!

Loomulikult hoolitsen selle eest, et need pisikesed eesmärgid kajastaksid mu väärtuseid ja tõekspidamisi ning oleksid kooskõlas mu aastaste eesmärkidega.

2. Tee iga päev trenni
Võta iga päev kasvõi paarkümmend minutit, et teha trenni: mine jooksma, võimle, tee aeroobikat, tantsi, mängi palli, tee mõnuga füüsilist tööd. Füüsiline koormus vallandab endorfiinide voo ning aitab meil märksa mõnusamalt end tunda, parandab tervist ja annab energiat, et olulisi asju ära teha.

3. Võta molutamiseks aega
Fred Jüssi kirjutab oma raamatus „Minu Fred“, et vajame aega molutamiseks. Sharma küll seda, eesti keelele ainuomast sõna ei kasuta, kuid edastab sama sõnumi: võta aeg-ajalt üks töine päev vabaks, et olla iseendaga. Mine muuseumisse, vaata kunstinäitust, kuula väärt kontserti või naudi väärt filmi või head teatrietendust. Lõunata koos mõne sõbraga, keda ammu pole näinud või tutvu võhivõõraste inimestega. Mõtle rahulikult oma mõtteid ja kogu ideid.

Sellised molutamispäevad aitavad meil oma asju läbi mõelda ning edaspidi efektiivsemalt tegutseda. Kauba peale saad hulga häid mõtteid ja ideid, et tulevikus veelgi paremini end teostada.

Harjuta neid kolme võtet järgmise kolme kuu jooksul, et võtaksid need omaks. Nüüd kohe võta hetk ja otsusta ära kolm asja: millised on sinu homsed viis väikest eesmärki, milleni jõuad, millal ja millist trenni homme veidi teed ning millal pead oma järgmise molutamispäeva (märgi see päev oma kalendrisse ning ära loobu sellest).

Ole Juht Ilma Ametinimetuseta

Kuidas saaksime olla Tõelised Liidrid, sõltumata sellest, millist tööd teeme? Mil viisil võiksime olla eeskujud, mitte hoiatused? Robin Sharma uusim raamat „The Leader Who Had No Title“ paneb selle üle mõtlema, ja mis veel olulisem, tegutsema.

Kes üldse on Juht Ilma Ametinimetuseta? Oleme ju harjunud, et tiitel või ametikoha nimetus lisab osa auhiilgusest: divisjoni peadirektor kõlab uhkemalt kui osakonnajuhataja. Pealegi eesliite „pea-„ lisamisel ametinimetusele muutub enesetunne palju mõnusamaks: peadirektor, peasekretär, peainsener, peakokk, peaõpetaja, peafinantsist…

Sharma meenutab meile, et see on tühine hiilgus, inimeste puhul on sisu vormist tähtsam. Millal viimati otsustasid inimese üle tema välimuse või sotsiaalse staatuse põhjal? Ja kas tol korral vaevusid uurima, kellega on tegelikult tegemist?

Ühel mu koolitustest rääkis üks osaleja loo oma ettevõtte koristajast, kes tegi oma tööd pühendumusega: igal hommikul kontor säras, kuid oma asjad leidsid töölaualt üles nagu oleksid sa ise need sellel korrastanud, koristaja paigutas need sulle ainuloomulikul viisil. Kord-paar nädalas küpsetas koristaja imemaitsvaid lihapirukaid ja pakkus neid kõigile. Kui kellelgi oli mure, siis ta arutas seda eelkõige koristajaga, kes kuulas hoolsalt ja vahetevahel küsis mõne asjatundliku küsimuse. See koristaja oli Tõeline Liider Ilma Ametinimetuseta, tema teod rääkisid tema eest ning ta sotsiaalne positsioon ettevõttes oli peadirektori omast kõrgem. Ta juhtis seda ettevõtet.

Aastaid tagasi töötasime koos ühe sekretäriga, kes tagantjärele mõeldes oli samuti Juht Ilma Ametinimetuseta. Vähe sellest, et ta tegi oma tööd laitmatult – ma pole kunagi kohtunud parema assistendiga. Ta otsustas, et iga tema päev on parem kui eelmine. Seetõttu ta säras igal hommikul üha enam ning nakatas oma positiivsusega nii ettevõtte töötajaid kui ka külalisi. Ta ei avaldanud oma arvamust eriti sageli, kuid neil puhkudel, kui tal oli mõni mõtte ettevõtte töö parandamise võimaluste kohta, andis ta sellest teada. Kõik juhid käisid tema käest esimesena uurimas, mida ta ühest või teisest uuendusest arvab. Kahtlustan, et tegelikult juhtis hoopis tema ettevõtet, kuigi see polnud tema siht. Ta lihtsalt tegi oma tööd siiralt ja suurepäraselt ning oli harukordselt meeldiv ja intelligentne inimene.

Ühe mu klientettevõtte juht on samuti Juht Ilma Ametinimetuseta. Kui ta on kontoris, on ta inimeste jaoks olemas – tema uks on igale töötajale valla. Muide, ta tunneb kõiki poolt tuhandet töötajat nimepidi! Tõsi küll, selleks, et vahepeal ka ise „päristööd“ teha, käib ta majast paariks tunniks väljas, et mõnes lähikonna kohviku nurgas veidi mõelda ja planeerida. Kui vähegi võimalik, räägib ta innustavalt ja emotsionaalselt laetud sõnadega. Ma pole kunagi kuulnud, et ta oleks tujust ära või kellelegi halvasti öelnud. See ei tähenda, et ta ei kritiseeriks – ta teeb seda vajadusel, kuid alati silmast silma ning lõpetades vestluse aruteluga, mida saaks tulevikus tulemuste parandamiseks teha. Nii nagu jutu alguses kirjeldatud koristaja, küsib ja kuulab temagi rohkem kui räägib. Isegi ettevõtte staažikaimad töötajad ei mäleta, et neil oleks olnud paremat juhti.

Kui tahad samuti olla Juht Ilma Ametinimetuseta, siis tee oma tööd oodatust paremini, suhtle inimestega ausalt ja siiralt, ole neile tänulik ja näita seda ka välja. Kuula rohkem kui räägid, ole sina ise, aita ja mõista inimesi ning anna endast kõik, et teised inimesed saaksid kasvada. Need on vaid mõned Ametinimetuseta Juhi omadused. Kui oleme Juhid Ilma Ametinimetuseta, siis saame rohkem olulisi asju tehtud ning sama juhtub ka me ümbruskonnas, sest kõik, mida puudutame, muutub paremaks.

Kuidas on lugu sinu ettevõtte koristajaga? Kas tead, mis ta nimi on? Ja kuidas tal läheb? Mida ta teeb väljaspool tööd?  Ning millal tänasid teda viimati suurepärase töö eest? Küsi temalt homme hommikul ja ütle talle suurepärase töö eest aitäh ning vaata, mis juhtub.

Aga juba täna võta kasvõi tund aega ning ole selle jooksul Juht Ilma Ametinimetuseta. Kui see tunne meeldib sulle, siis jätka Ametinimetuseta Juhtimist. Õhtul vaata päevale tagasi ning avasta, mida su uuenenud suhtumine sulle ja sind ümbritsevale maailmale andis

6 viisi, kuidas võtta end kätte kui oled tegevused lohakile jätnud

Kas oled vahel tundnud, et mingi oluline tegemata asi kripeldab, aga sellega alustada või ammu pooleli jäänud tegevust ei suuda kuidagi jätkata? Või mida teha siis, kui peal on lihtsalt pikemat aega kestev laiskuselaine, mis sunnib päevast päeva molutama?

1. Uuri, kuhu tahad välja jõuda, ja miks sa seda tegelikult tahad.

Mõtle veidi selle peale, miks sa elad, milline on su elu mõte. Mille poolest oled jäänud inimestele meelde? Kui peaksid surema viie minuti pärast, siis mille tegematajätmise pärast sul on kahju? Milline on kõige olulisem asi, mis jäi tegemata?

Kirjuta see kõige olulisem asi üles. Sõnasta see nii nagu sa lõikaksid selle tegevuse vilju just praegu. Kui tahad lähedase inimesega ära leppida, kirjuta: „Saan oma sõbraga suurepäraselt läbi ning me vestleme sõbralikult ja avatult.“ Kui soovid ehitada maja, pane kirja: „Elame oma (kus?) asuvas (millises?) majas ning hetkel me (pane kirja, mida teile kõige rohkem meeldib teha)“. Kui soovid midagi õppida, lausu: „Oskan (mida ja millisel tasemel?) ja kasutan oma teadmisi (milleks?).“

Kui tahad edasi liikuda, tuleb vaadata sihti. Meenub zen-budistlik legend sõrmest, mis osutab kuule. Kui vaatad sõrme, siis sa kuud ei näe. Võid teha lihtsa katse. Võta üks kirjaklamber ning seo selle külge niit. Nüüd haara niit pöidla ja nimetissõrme vahele ja tõsta kirjaklamber üles. Vaata oma sõrmi ja mõtle selle peale, et kirjaklamber kõigub, aga sõrmi või kätt ära liiguta. Veidi aja pärast vaata kirjaklambrit ja mõtle taas selle peale, et klamber kõigub edasi-tagasi. Kummal juhul hakkas klamber kõikuma?

Ainus võimalus meelekindlalt unistuste täitumise suunas liikumiseks on hoida neid unistusi silme ees. „Kui suudad millestki unistada, suudad selle ka ellu viia,“ ütles Walt Disney.

Kui sinu siht näib sama kõrge ja kättesaamatu kui kuu, leia endale esimene vahepeatus, milleni jõuad jõuludeks. Sõnasta seegi olukord nii nagu see oleks äsja kätte jõudnud.

Üks olulisimaid põhjuseid, miks me ei suuda uusaastalubadusi täita, on see, et seame ületamatult kõrged sihid ning esimese luhtamineku peale lööme käega. Kui jagad pika teekonna etappideks, jõuad kaugemale. Mõtle sellele, milline piin on käia mööda sirget maanteed kümmekond kilomeetrit – tee ei lõpe ega lõpe. Kuidas möödub sama vahemaa metsas või linnadžunglis? Oluliselt kiiremini, sest vahepeal muudad veidi suunda ja sellega jagad teekonna juppideks.

Kui oled vahe-eesmärgi sõnastanud, leia esimene väike samm, mille pead tegema sihile jõudmiseks. Ja astu see. Ning siis järgmine. Ja järgmine. Kuni oled kohal.

2. Keskendu järgmisele tegevusele

Kui märkan, et asjad jäävad soiku, küsin endalt peaaegu alati kolm küsimust.

Esimene: kas see asi on üldse tähtis? Võib-olla polegi tegemist olulise teemaga ning sel juhul võib selle kõrvale tõsta ja rahulikult tegemata jätta. Aga kui asi tundub tähtis, siis tuleb asuda järgmise küsimuse juurde.

Teine: kuidas muudab see tegevus maailma, kasvõi minu väikest maailma? Mis selle tegevuse tulemusena juhtub head? Kui mõistame selgelt, miks on mingit asja vaja, siis on lihtsam tegutseda.

Kolmas: milline on minu järgmine samm? Keskendun alati järgmisele tegevusele, muretsemata liigselt sellele järgnevate tegevuste pärast. Kui ees on mitu sihti, siis valin neist olulisima ja viin ellu selle eesmärgi saavutamiseks vajaliku järgmise tegevuse. Seega mõtle, milline on kasvõi imeväike samm, mis viib sind tulemusele lähemale. Ja tee see ära. Seejärel küsi endalt, mida võiksid järgmisena teha, et edasi liikuda. Ikka üks samm korraga.

3. Tegutse iga päev kasvõi natuke niipea kui võimalik

Liigu kõige olulisema unistuse täitmise nimel iga päev kasvõi natuke. Üks väike samm iga päev. Ja kui lusti on, siis mõnel päeval ka mitu sammu.

Tegele tähtsaima unistuse täitmisega iga päev võimalikult vara, sest vastasel juhul võtavad igapäevased näiliselt kiired asjatoimetused kogu aja. Kui sa tõeliselt oluliste asjade tegemiseks ei võta aega, siis sa ei leia seda kunagi.

Proovi hakatuseks ärgata tund aega varem ja vajadusel ka tund varem magama minna. Proovi seda nädala vältel. Kui see harjumus sobib, jätka. Kui ei, siis proovi nädala jooksul tõusta pool või poolteist tundi varem. Leia oma ideaalne ärkamise aeg, mil suudad kasvõi veidi tegutseda kõige olulisema asjaga – isegi enne hommikusööki.

Kui hommikurutiin sulle ei sobi, siis leia oma päevas kõige produktiivsem aeg ning tegele tähtsaima unistuse elluviimisega siis. Tee endale sellest rutiin, mida järgid 5-7 päeval nädalas.

Kui sul on raskusi rutiini järgimisega, siis võta tavaline tabelkalender ning tõmba iga päev, kui oled kasvõi natuke unistuse teostamisega nokitsenud, päevale rist peale. Ära lase ristide ahelat katkeda. Ja kui tõesti üks päev jääb vahele, lepi sellega, ja alusta ahelat uuesti. Peaaegu miski ei õigusta kahe- või kolmepäevast pausi. Aga kui see tuleb, siis alusta uuesti niipea kui võimalik.

4. Venitamine on samuti otsus

Vahel kinnitame endale, et me lihtsalt ei viitsi mingit asja teha. Ja mida kauem me venitame, seda hullemaks olukord läheb.

Otsus mitte viitsida on samuti otsus nagu ka otsus tegutseda. Meil on alati valida tegutsemise ja mittetegutsemise vahel. Igal otsusel on tagajärjed. Kui otsustad tegutsemata jätta, siis mõtle enda jaoks läbi ja vajadusel pane kirja, millised on selle tulemused. Kas need tulemused meeldivad sulle või annaks mõni teine teguviis parema tulemuse? Vahel on arukas jätta tegutsemata ja vahel tegutseda. Ajastus on tähtis, leiavad taolased.

5. Leia kaaslane

Inimene on karjaloom. Selleks, et end kätte võtta, võid vajada teiste abi. Teine inimene saab aidata mitmel moel.

Lepi kokku mõne hea sõbra või tuttavaga selles, et ta kohtub sinuga iga päev, üle päeva või vähemalt iga nädal kindlal ajal ja küsib sinu käest küsimusi selle kohta, kuhu sa tahad jõuda, mida oled selleks ära teinud ja mida kavatsed järgmisena teha. Sellisel coach’il on luba ainult küsida – nõu anda, hinnanguist rääkimata, ei tohi. Vastutasuks saad teda aidata sama moodi. Kummalisel moel aitavad teise inimese esitatud küsimused meil enda seest üles leida vastuseid, milleni me iseseisvalt ei jõua.

Alternatiivina leia keegi, kel sinu omaga sarnane või seda täiendav eesmärk. Erinevad uuringud näitavad, et viime olulisi muudatusi koostöös märksa edukamalt ellu kui üksinda. Kui su tuttavad loobuvad suitsetamisest, siis üsna tõenäoliselt teed ka sina vähem suitsu. Kui su elukaaslane hakkab tervislikumalt toituma, teed seda ilmselt ka sina. Koos liigume jõudsamalt ja kindlamalt edasi.

6. Kuuluta avalikult, et teed olulise asja mingiks ajaks ära

Mitmetest katsetest on selgunud, et kui inimese tegevusi mõõdukalt kontrollida ehk kui ta teab, et keegi jälgib teda, siis ta tegutseb 3-5 korda hoolsamalt ja kohusetundlikumalt. Üheks võimaluseks olulist asja ära teha on see avalikult välja lubada. Seejuures on kasulik seada endale tähtaeg, mille samuti avalikustad.

Räägi oma ideest sõpradele-tuttavatele ja töökaaslastele, kirjuta sellest Facebookis ja säutsu Twitteris. Palu tuttavatel kohtumisel küsida enda käest, kuidas sul läheb selle olulise asjaga. Ühel hetkel märkad, et liigutad end märksa nobedamalt, sest mõnus on ju rääkida sellest, kui hästi parajasti läheb ning milline mõnu on olulisi asju ära teha.