5 ideed tarbimisbuumi lõksust hoidumiseks

Viimaste nädalate uudised näitavad, et masu on taas pöördunud tõusuks ning tarbimine kasvab taas. Mida saame teha, et vältida minevikus tehtud vigade kordamist ja ohjeldamatu tarbimisorgia ohvriks langemist?

1. Sea sisse tulevikuostude nimekiri

Valdav osa reklaamist rõhub hetkeemotsioonidele. Sul on seda sajatollise ekraanidiagonaaliga telerit vaja kohe, ole naabrist parem! Osta endale kohe lumesahk-köögikombain-autosoojendaja, sest see on olemas igas korralikus Eesti peres! Ära viivita hetkegi mahukama mobiilipaketi soetamisega, sest kuidas sa muidu saad rääkida ööd ja päevad mobiiliga ning loomulikult osta endale uus ja äge mobiil, sest siis näevad kõik, et oled tegija! Su nelja-aastane auto on ajast ja arust – osta ruttu uus ja ägedam, sest auto on su visiitkaart! Just nüüd on hea aeg võtta laenu ja kulutada see nädalasele reisile kaheldava mainega poollagunenud, kuid kenasti üles pildistatud kuurortis veetmiseks! Ära ole loll ja osta ruttu endale kaks korda suurem elamine kui tegelikult vajad, sest hinnad on praegu nii-iii head! Ainult lollid ja vaesed ei šoppa väsimuseni!

Kas sa tegelikult vajad ka kõike, mida hetkeemotsiooni ajel ostad? Vaevalt.

Siin aitab üks lihtne võte: sea sisse ostetavate asjade nimekiri. Kui ihaldad mõnda suuremat ostu, lisa see nimekirja ning oota kuu. Kui kuu pärast näib endiselt ost vajalik, tee see ära. Ma ei väida, et poleks vaja osta eluks hädavajalikke esemeid ja teenuseid. Suuremate väljaminekute puhul jäta need lihtsalt mõneks ajaks laagerduma.

Kui iha on möödunud, on päris hea meel, et nõme ost jäi tegemata. Ja kui otsus säilib ja iha kasvab, siis pärast on rõõm seda suurem.

2. Uus asi sisse, vana välja

Kui hangid uue asja, loobu ühest vanast. Kui soetad uue pintsaku, anna üks vana ära. Kui uue kostüümi, vii üks vana uuskasutuskeskusse või anneta heategevuseks. Kui ihaldad uut meelelahutusvidinat a la Apple’i iPad, leia mõni vidin, mida sa enam ei vaja.

Kui asjad kipuvad juba praegu kontrolli üle võtma ega mahu kuskile, loobu kahest esemest iga uue asja soetamisel. Ning peagi on olukord taas kontrolli all.

3. Lase endale küsimusi esitada

Kui soovid teha mõnda suuremat ostu, palu mõnel heal tuttaval – loomulikult sellisel, keda see ost ei mõjuta – küsida endalt vähemalt seitse küsimust selle kohta, miks seda asja vajad, mis on just nimelt see sulle sobivaim ning millised võiksid olla asendusvariandid.

Teine inimene pärib meilt sageli sellliseid küsimusi, mille peale me ise ei tule või mida me ise ei julge endalt küsida. Kui kaaslane pärib meilt erinevaid küsimusi, aitab see leida meie seest vastuseid, mida milleni me iseseisvalt ei jõua.

Kui kontrollime sel moel ostuvajaduse üle, võib selguda, et tuleme toime ka oluliselt odavama ja võib-olla ka funktsionaalsema ja kvaliteetsema asjaga. Või ost hoopis püüab kompenseerida mõnda meie rahuldamata vajadust ja probleemi lahendamiseks peaksime hoopis midagi muud ette võtma.

4. Vaigista teler reklaamipausi ajaks

Tee täna õhtul väike katse: kui vaatad telerit, siis keera reklaamipausi ajaks heli maha. Ja maailm muutub hetkega oluliselt paremaks kohaks, sest meie ajusid pestakse oluliselt vähem. Tarbimise eelistuseks võiks ju siiski olla tuttavate-sõprade soovitused, enda kogemused ning võrdlustestid tarbijaajakirjanduses, mitte värviliselt vilkuvad reklaamid.

Samal põhjusel loobu veebilehtedel plinkivatest reklaamidest. Firefoxi kasutajaid aitab selles lisand Adblock Plus ja Chrome’i kasutajaid Adblock.

Kui pelgad osast infost ilma jääda, siis oota reklaami vaigistamise ja bänneritest loobumsiega kuu aega ning pane kirja, millist otsest kasu oled reklaamidest saanud. Kui sa kasu ei saa, siis milleks lasta infomüral võimust võtta?

5. Ära mine tühja kõhuga toidupoodi

Viimane, ent vajalik soovitus: palun vaigista enne toidupoodi minekut esimene nälg ning koosta ostunimekiri asjadest, mida vajad. Tulemusena toitud oluliselt tervislikumalt, toit ei lähe pahaks ning stress on tublisti madalam.

Kui jälgime neid reegleid, siis ehk ei lähe sel korral nii nagu eelmisel. Üks maailma tippcoache Marshall Goldsmith sõnastas tabavalt eelmise surutise põhjuse: „Inimesed ostsid asju, mida nad ei vajanud, rahaga, mida neil polnud, et avaldada muljet inimestele, keda nad ei tundnud.“ Ehk oleme sel korral arukamad.

3 Robin Sharma võtet asjade ära tegemiseks

Mida aeg edasi, seda rohkem hakkab mulle meeldima Kanada eneseabiguru Robin Sharma „Juht ilma ametinimetuseta“ mõtteviis. Viimaseil nädalail olen leidnud palju abi tema kolmest oma aja parema juhtimise nipist.

1. Sea viis eesmärki igaks päevaks.
Mõtle eelmisel õhtul või sama päeva hommikul läbi viis väikest eesmärki, mille saavutad päeva jooksul. Need ei ole mitte midagi hiiglaslikku – pigem tavalised väikesed asjad. Esmaspäeval võtsin aega lapsega mängimiseks, käisime sõpradel külas, osalesin märtsis toimuva meeskondadega oluliste asjade ära tegemise koolituse „Uus kurss“ ajurünnakul, tegin käesoleva ja järgmise nädala plaani ning ajasin korda eelmise nädala jooksul paar ripakile jäänud tegevust. Eile käisin trennis, andsin endast parima ühe konflikti lahendamiseks, kirjutasin selle artikli, valmistasin ette ühe koolituse ning läksin üle Microsoft Office 2010le. Täna valmistun järgmisel nädalal toimuvaks avalikuks projektijuhtimise koolituseks, viin läbi ühe rühmacoachingu, intervjueerin kahe lähinädalail toimuva sisekoolitusel osalejaid, et need võimalikult hästi ette valmistada ning kohtun ühe järgmise aastakümnendi koolitusstaariga, kes praegu käib veel ülikoolis.

Kui sel moel teed iga päev ära viis kõige olulisemat väikest eesmärki, jõuad igal kuul 150 eesmärgini ning aastas teed teoks 1825 eesmärki. See juba on midagi!

Loomulikult hoolitsen selle eest, et need pisikesed eesmärgid kajastaksid mu väärtuseid ja tõekspidamisi ning oleksid kooskõlas mu aastaste eesmärkidega.

2. Tee iga päev trenni
Võta iga päev kasvõi paarkümmend minutit, et teha trenni: mine jooksma, võimle, tee aeroobikat, tantsi, mängi palli, tee mõnuga füüsilist tööd. Füüsiline koormus vallandab endorfiinide voo ning aitab meil märksa mõnusamalt end tunda, parandab tervist ja annab energiat, et olulisi asju ära teha.

3. Võta molutamiseks aega
Fred Jüssi kirjutab oma raamatus „Minu Fred“, et vajame aega molutamiseks. Sharma küll seda, eesti keelele ainuomast sõna ei kasuta, kuid edastab sama sõnumi: võta aeg-ajalt üks töine päev vabaks, et olla iseendaga. Mine muuseumisse, vaata kunstinäitust, kuula väärt kontserti või naudi väärt filmi või head teatrietendust. Lõunata koos mõne sõbraga, keda ammu pole näinud või tutvu võhivõõraste inimestega. Mõtle rahulikult oma mõtteid ja kogu ideid.

Sellised molutamispäevad aitavad meil oma asju läbi mõelda ning edaspidi efektiivsemalt tegutseda. Kauba peale saad hulga häid mõtteid ja ideid, et tulevikus veelgi paremini end teostada.

Harjuta neid kolme võtet järgmise kolme kuu jooksul, et võtaksid need omaks. Nüüd kohe võta hetk ja otsusta ära kolm asja: millised on sinu homsed viis väikest eesmärki, milleni jõuad, millal ja millist trenni homme veidi teed ning millal pead oma järgmise molutamispäeva (märgi see päev oma kalendrisse ning ära loobu sellest).

4 võtet horisontaalpindade seaduse seljatamiseks

Kas oled märganud, et asjad kipuvad kogunema kõikjale, kuhu neid vähegi saab asetada? Lauaservale, riiulinurgale, kapi äärele, põrandale… Nuhtlus ei piirdu ainult sellega – esemed horisontaalpindadel paljunevad sama kiiresti kui äädikakärbsed.

Kaug-Idas valitseva arusaama kohaselt peegeldab su sisemaailm välismaailma ja vastupidi. Kui meie ümbruskonnas valitseb segadus, on märksa keerulisem luua korda ka meie endi sees. Selleks, et elada tasakaalus elu ja rahustada meelt, oleks arukas luua veidi korda ka meist väljapoole jäävas maailmas. Kas tunned end pärast toa või laua koristamist paremini? Minu enesetunne paraneb märgatavalt.

Pakun välja neli kiiret lahendust, et olukord uuesti kontrolli alla võtta ning tulevikus elada veidi korrastatumas maailmas.

1. Vabasta rõhtpinnad esemetest

Järgmise koristusaktsiooni käigus hoolitse selle eest, et riiuliservadele ega lauanurkadele ei jääks enam ühtegi eset, mis sinna ei kuulu – iga asi jõuab selle käigus oma kohale.

Kui praegu on tasapindadel vedelevaid asju ja pabereid tohutult palju, siis võib kasu olla sellest, kui tõstad nad kõik põrandale ühte kuhja. Seejärel vaatad ese eseme haaval läbi ning otsustad, kas sa veel vajad seda, ning kui vajad, siis kus on selle õige koht. Tarbetud asjad saab ära anda, osta.ee-s ühe krooniga müüki panna või lihtsalt ära visata, kui need enam ei kõlba kasutada.

2. Hoia rõhtpinnad puhtad

Tee endaga kokkulepe, et sa ei aseta edaspidi asju lauanurkadele ja riiuliservadele, vaid pärast kasutamist paned need tagasi oma kohale. Kui töömees jätaks garaažis tööriistad laokile, siis juba paari päeva pärast oleks suurem osa neist kadunud. Iga tööriist käib sellele ette nähtud kohal.

Pea seda kokkulepet endaga vähemalt paari nädala vältel, et see muutuks harjumuseks. Vajadusel võid endale kehtestada mõne sanktsiooni: näiteks iga vedelema jäetud asi toob endaga kaasa kümnekroonise annetuse heategevuseks. Või hoopis premeeri end: kui õhtul ei vedele ühtegi asja, võid tegeleda oma lemmikajaviitega, muidu mitte.

3. Loo igale esemele koht

Kui avastad, et mõni asi vedeleb lihtsalt sel põhjusel, et tal puudub parem koht, siis nuputa välja, kus sellised esemed võiksid olla. Loo oma süsteem, mille ülesehituse loogika aitab asju paigutada sinna, kuhu need kuuluvad. Kui koristasime suve hakul kuuri, siis lõime sellesse tsoonid hobide, aianduse, motosõidu ja tööriistade tarbeks – igasse tsooni kuuluvad sellega seotud esemed. Kuur püsib siiani üllatavalt hästi korras; ma ei väsi selle üle imestamast. Tegelikult ka.

4. Korista iga päev 5 minutit

Loo üks harjumus veel: igal õhtul korista viis minutit. See aeg pole pikk ning mõni minut veidi kraamida ei tekita mingit vastumeelt. Kuid selle põgusa koristustuuriga säästad oluliselt aega, sest laupäevane kraamimine lüheneb vähemalt poole võrra ega tekita nii palju stressi.

Nagu igal asjal, on ka rõhtpindade asjadest vabastamisel oma varjukülg. Kui sa ise küll täidad neid nelja reeglit, aga ligimesed mitte, siis varem või hiljem avastad end hullumise servalt, sest teised inimesed jätavad oma asju endiselt vedelema ja see häirib. Teisest küljest: sinu käitumise võrra on segadus väiksem ja meel rahulikum ning kui näitame ka teistele, millist kasu saame mõnest väikesest muudatusest oma käitumises, siis ehk võtavad nemadki tulevikus mõne kasuliku harjumuse omaks.

Ole Juht Ilma Ametinimetuseta

Kuidas saaksime olla Tõelised Liidrid, sõltumata sellest, millist tööd teeme? Mil viisil võiksime olla eeskujud, mitte hoiatused? Robin Sharma uusim raamat „The Leader Who Had No Title“ paneb selle üle mõtlema, ja mis veel olulisem, tegutsema.

Kes üldse on Juht Ilma Ametinimetuseta? Oleme ju harjunud, et tiitel või ametikoha nimetus lisab osa auhiilgusest: divisjoni peadirektor kõlab uhkemalt kui osakonnajuhataja. Pealegi eesliite „pea-„ lisamisel ametinimetusele muutub enesetunne palju mõnusamaks: peadirektor, peasekretär, peainsener, peakokk, peaõpetaja, peafinantsist…

Sharma meenutab meile, et see on tühine hiilgus, inimeste puhul on sisu vormist tähtsam. Millal viimati otsustasid inimese üle tema välimuse või sotsiaalse staatuse põhjal? Ja kas tol korral vaevusid uurima, kellega on tegelikult tegemist?

Ühel mu koolitustest rääkis üks osaleja loo oma ettevõtte koristajast, kes tegi oma tööd pühendumusega: igal hommikul kontor säras, kuid oma asjad leidsid töölaualt üles nagu oleksid sa ise need sellel korrastanud, koristaja paigutas need sulle ainuloomulikul viisil. Kord-paar nädalas küpsetas koristaja imemaitsvaid lihapirukaid ja pakkus neid kõigile. Kui kellelgi oli mure, siis ta arutas seda eelkõige koristajaga, kes kuulas hoolsalt ja vahetevahel küsis mõne asjatundliku küsimuse. See koristaja oli Tõeline Liider Ilma Ametinimetuseta, tema teod rääkisid tema eest ning ta sotsiaalne positsioon ettevõttes oli peadirektori omast kõrgem. Ta juhtis seda ettevõtet.

Aastaid tagasi töötasime koos ühe sekretäriga, kes tagantjärele mõeldes oli samuti Juht Ilma Ametinimetuseta. Vähe sellest, et ta tegi oma tööd laitmatult – ma pole kunagi kohtunud parema assistendiga. Ta otsustas, et iga tema päev on parem kui eelmine. Seetõttu ta säras igal hommikul üha enam ning nakatas oma positiivsusega nii ettevõtte töötajaid kui ka külalisi. Ta ei avaldanud oma arvamust eriti sageli, kuid neil puhkudel, kui tal oli mõni mõtte ettevõtte töö parandamise võimaluste kohta, andis ta sellest teada. Kõik juhid käisid tema käest esimesena uurimas, mida ta ühest või teisest uuendusest arvab. Kahtlustan, et tegelikult juhtis hoopis tema ettevõtet, kuigi see polnud tema siht. Ta lihtsalt tegi oma tööd siiralt ja suurepäraselt ning oli harukordselt meeldiv ja intelligentne inimene.

Ühe mu klientettevõtte juht on samuti Juht Ilma Ametinimetuseta. Kui ta on kontoris, on ta inimeste jaoks olemas – tema uks on igale töötajale valla. Muide, ta tunneb kõiki poolt tuhandet töötajat nimepidi! Tõsi küll, selleks, et vahepeal ka ise „päristööd“ teha, käib ta majast paariks tunniks väljas, et mõnes lähikonna kohviku nurgas veidi mõelda ja planeerida. Kui vähegi võimalik, räägib ta innustavalt ja emotsionaalselt laetud sõnadega. Ma pole kunagi kuulnud, et ta oleks tujust ära või kellelegi halvasti öelnud. See ei tähenda, et ta ei kritiseeriks – ta teeb seda vajadusel, kuid alati silmast silma ning lõpetades vestluse aruteluga, mida saaks tulevikus tulemuste parandamiseks teha. Nii nagu jutu alguses kirjeldatud koristaja, küsib ja kuulab temagi rohkem kui räägib. Isegi ettevõtte staažikaimad töötajad ei mäleta, et neil oleks olnud paremat juhti.

Kui tahad samuti olla Juht Ilma Ametinimetuseta, siis tee oma tööd oodatust paremini, suhtle inimestega ausalt ja siiralt, ole neile tänulik ja näita seda ka välja. Kuula rohkem kui räägid, ole sina ise, aita ja mõista inimesi ning anna endast kõik, et teised inimesed saaksid kasvada. Need on vaid mõned Ametinimetuseta Juhi omadused. Kui oleme Juhid Ilma Ametinimetuseta, siis saame rohkem olulisi asju tehtud ning sama juhtub ka me ümbruskonnas, sest kõik, mida puudutame, muutub paremaks.

Kuidas on lugu sinu ettevõtte koristajaga? Kas tead, mis ta nimi on? Ja kuidas tal läheb? Mida ta teeb väljaspool tööd?  Ning millal tänasid teda viimati suurepärase töö eest? Küsi temalt homme hommikul ja ütle talle suurepärase töö eest aitäh ning vaata, mis juhtub.

Aga juba täna võta kasvõi tund aega ning ole selle jooksul Juht Ilma Ametinimetuseta. Kui see tunne meeldib sulle, siis jätka Ametinimetuseta Juhtimist. Õhtul vaata päevale tagasi ning avasta, mida su uuenenud suhtumine sulle ja sind ümbritsevale maailmale andis

6 viisi, kuidas võtta end kätte kui oled tegevused lohakile jätnud

Kas oled vahel tundnud, et mingi oluline tegemata asi kripeldab, aga sellega alustada või ammu pooleli jäänud tegevust ei suuda kuidagi jätkata? Või mida teha siis, kui peal on lihtsalt pikemat aega kestev laiskuselaine, mis sunnib päevast päeva molutama?

1. Uuri, kuhu tahad välja jõuda, ja miks sa seda tegelikult tahad.

Mõtle veidi selle peale, miks sa elad, milline on su elu mõte. Mille poolest oled jäänud inimestele meelde? Kui peaksid surema viie minuti pärast, siis mille tegematajätmise pärast sul on kahju? Milline on kõige olulisem asi, mis jäi tegemata?

Kirjuta see kõige olulisem asi üles. Sõnasta see nii nagu sa lõikaksid selle tegevuse vilju just praegu. Kui tahad lähedase inimesega ära leppida, kirjuta: „Saan oma sõbraga suurepäraselt läbi ning me vestleme sõbralikult ja avatult.“ Kui soovid ehitada maja, pane kirja: „Elame oma (kus?) asuvas (millises?) majas ning hetkel me (pane kirja, mida teile kõige rohkem meeldib teha)“. Kui soovid midagi õppida, lausu: „Oskan (mida ja millisel tasemel?) ja kasutan oma teadmisi (milleks?).“

Kui tahad edasi liikuda, tuleb vaadata sihti. Meenub zen-budistlik legend sõrmest, mis osutab kuule. Kui vaatad sõrme, siis sa kuud ei näe. Võid teha lihtsa katse. Võta üks kirjaklamber ning seo selle külge niit. Nüüd haara niit pöidla ja nimetissõrme vahele ja tõsta kirjaklamber üles. Vaata oma sõrmi ja mõtle selle peale, et kirjaklamber kõigub, aga sõrmi või kätt ära liiguta. Veidi aja pärast vaata kirjaklambrit ja mõtle taas selle peale, et klamber kõigub edasi-tagasi. Kummal juhul hakkas klamber kõikuma?

Ainus võimalus meelekindlalt unistuste täitumise suunas liikumiseks on hoida neid unistusi silme ees. „Kui suudad millestki unistada, suudad selle ka ellu viia,“ ütles Walt Disney.

Kui sinu siht näib sama kõrge ja kättesaamatu kui kuu, leia endale esimene vahepeatus, milleni jõuad jõuludeks. Sõnasta seegi olukord nii nagu see oleks äsja kätte jõudnud.

Üks olulisimaid põhjuseid, miks me ei suuda uusaastalubadusi täita, on see, et seame ületamatult kõrged sihid ning esimese luhtamineku peale lööme käega. Kui jagad pika teekonna etappideks, jõuad kaugemale. Mõtle sellele, milline piin on käia mööda sirget maanteed kümmekond kilomeetrit – tee ei lõpe ega lõpe. Kuidas möödub sama vahemaa metsas või linnadžunglis? Oluliselt kiiremini, sest vahepeal muudad veidi suunda ja sellega jagad teekonna juppideks.

Kui oled vahe-eesmärgi sõnastanud, leia esimene väike samm, mille pead tegema sihile jõudmiseks. Ja astu see. Ning siis järgmine. Ja järgmine. Kuni oled kohal.

2. Keskendu järgmisele tegevusele

Kui märkan, et asjad jäävad soiku, küsin endalt peaaegu alati kolm küsimust.

Esimene: kas see asi on üldse tähtis? Võib-olla polegi tegemist olulise teemaga ning sel juhul võib selle kõrvale tõsta ja rahulikult tegemata jätta. Aga kui asi tundub tähtis, siis tuleb asuda järgmise küsimuse juurde.

Teine: kuidas muudab see tegevus maailma, kasvõi minu väikest maailma? Mis selle tegevuse tulemusena juhtub head? Kui mõistame selgelt, miks on mingit asja vaja, siis on lihtsam tegutseda.

Kolmas: milline on minu järgmine samm? Keskendun alati järgmisele tegevusele, muretsemata liigselt sellele järgnevate tegevuste pärast. Kui ees on mitu sihti, siis valin neist olulisima ja viin ellu selle eesmärgi saavutamiseks vajaliku järgmise tegevuse. Seega mõtle, milline on kasvõi imeväike samm, mis viib sind tulemusele lähemale. Ja tee see ära. Seejärel küsi endalt, mida võiksid järgmisena teha, et edasi liikuda. Ikka üks samm korraga.

3. Tegutse iga päev kasvõi natuke niipea kui võimalik

Liigu kõige olulisema unistuse täitmise nimel iga päev kasvõi natuke. Üks väike samm iga päev. Ja kui lusti on, siis mõnel päeval ka mitu sammu.

Tegele tähtsaima unistuse täitmisega iga päev võimalikult vara, sest vastasel juhul võtavad igapäevased näiliselt kiired asjatoimetused kogu aja. Kui sa tõeliselt oluliste asjade tegemiseks ei võta aega, siis sa ei leia seda kunagi.

Proovi hakatuseks ärgata tund aega varem ja vajadusel ka tund varem magama minna. Proovi seda nädala vältel. Kui see harjumus sobib, jätka. Kui ei, siis proovi nädala jooksul tõusta pool või poolteist tundi varem. Leia oma ideaalne ärkamise aeg, mil suudad kasvõi veidi tegutseda kõige olulisema asjaga – isegi enne hommikusööki.

Kui hommikurutiin sulle ei sobi, siis leia oma päevas kõige produktiivsem aeg ning tegele tähtsaima unistuse elluviimisega siis. Tee endale sellest rutiin, mida järgid 5-7 päeval nädalas.

Kui sul on raskusi rutiini järgimisega, siis võta tavaline tabelkalender ning tõmba iga päev, kui oled kasvõi natuke unistuse teostamisega nokitsenud, päevale rist peale. Ära lase ristide ahelat katkeda. Ja kui tõesti üks päev jääb vahele, lepi sellega, ja alusta ahelat uuesti. Peaaegu miski ei õigusta kahe- või kolmepäevast pausi. Aga kui see tuleb, siis alusta uuesti niipea kui võimalik.

4. Venitamine on samuti otsus

Vahel kinnitame endale, et me lihtsalt ei viitsi mingit asja teha. Ja mida kauem me venitame, seda hullemaks olukord läheb.

Otsus mitte viitsida on samuti otsus nagu ka otsus tegutseda. Meil on alati valida tegutsemise ja mittetegutsemise vahel. Igal otsusel on tagajärjed. Kui otsustad tegutsemata jätta, siis mõtle enda jaoks läbi ja vajadusel pane kirja, millised on selle tulemused. Kas need tulemused meeldivad sulle või annaks mõni teine teguviis parema tulemuse? Vahel on arukas jätta tegutsemata ja vahel tegutseda. Ajastus on tähtis, leiavad taolased.

5. Leia kaaslane

Inimene on karjaloom. Selleks, et end kätte võtta, võid vajada teiste abi. Teine inimene saab aidata mitmel moel.

Lepi kokku mõne hea sõbra või tuttavaga selles, et ta kohtub sinuga iga päev, üle päeva või vähemalt iga nädal kindlal ajal ja küsib sinu käest küsimusi selle kohta, kuhu sa tahad jõuda, mida oled selleks ära teinud ja mida kavatsed järgmisena teha. Sellisel coach’il on luba ainult küsida – nõu anda, hinnanguist rääkimata, ei tohi. Vastutasuks saad teda aidata sama moodi. Kummalisel moel aitavad teise inimese esitatud küsimused meil enda seest üles leida vastuseid, milleni me iseseisvalt ei jõua.

Alternatiivina leia keegi, kel sinu omaga sarnane või seda täiendav eesmärk. Erinevad uuringud näitavad, et viime olulisi muudatusi koostöös märksa edukamalt ellu kui üksinda. Kui su tuttavad loobuvad suitsetamisest, siis üsna tõenäoliselt teed ka sina vähem suitsu. Kui su elukaaslane hakkab tervislikumalt toituma, teed seda ilmselt ka sina. Koos liigume jõudsamalt ja kindlamalt edasi.

6. Kuuluta avalikult, et teed olulise asja mingiks ajaks ära

Mitmetest katsetest on selgunud, et kui inimese tegevusi mõõdukalt kontrollida ehk kui ta teab, et keegi jälgib teda, siis ta tegutseb 3-5 korda hoolsamalt ja kohusetundlikumalt. Üheks võimaluseks olulist asja ära teha on see avalikult välja lubada. Seejuures on kasulik seada endale tähtaeg, mille samuti avalikustad.

Räägi oma ideest sõpradele-tuttavatele ja töökaaslastele, kirjuta sellest Facebookis ja säutsu Twitteris. Palu tuttavatel kohtumisel küsida enda käest, kuidas sul läheb selle olulise asjaga. Ühel hetkel märkad, et liigutad end märksa nobedamalt, sest mõnus on ju rääkida sellest, kui hästi parajasti läheb ning milline mõnu on olulisi asju ära teha.

7 sammu pärast puhkust

Juuli sai läbi ning mu puhkus koos sellega. Näitan, mida tegin esimesel tööpäeval pärast puhkust, et hakata taas värskelt uue hooga tõhusalt tööle. Pakun ka paar nippi neile, kes veedavad oma päevi erinevalt minust paberirohkes kontoris ning delegeerisid osa oma töid puhkuse ajaks töökaaslastele.

1. Eemalda kontorist-väljas-teade

Kui enne puhkust sättisid oma meiliprogrammis peale kontorist-väljas-teate, siis palun võta see nüüd maha. Vajadusel saada inimestele, kellega sagedamini suhtled teade, milles annad oma tööle naasmisest teada ning lisa ka mõne sõnaga, kuidas su puhkus möödus.

2. Võta oma ülesanded tagasi

Kui sind asendas keegi puhkuse ajal, siis lepi nendega pooletunnised silmast-silma kohtumised kokku, et uurida, millised olulised asjad su puhkuse jooksul juhtusid ning millises seisus on mingi projekt, protsess või rutiin.

Täna inimesi asenduse eest ning muu hulgas uuri nende käest, milliseid häid töö korralduse ideid neil tuli, kui nad sind asendasid. Kuna nende sinu ülesanded pole nende jaoks igapäevatöö, siis ehk tabas nende värske pilk mõne olulise muudatuse vajaduse või vähemalt pisiasjagi, mille muutmisest oleks tulevikus kasu.

Märgi neil kohtumistel iga projekti hetkeseis ja järgmine tegevus oma tegevusnimestikku.

3. Isoleeri puhkuse ajal saabunud materjalid

Esimesel tööpäeval pärast puhkust avasin oma meilikasti, lõin uue kausta „Puhkuse ajal saabunud kirjad töötlemiseks“ ja tõstsin sellesse kõik puhkuse ajal saabunud e-kirjad.

Kui osa materjale maanduksid mu laual paberkujul, siis koguksin need ühte kuhja ning tõstaksin selle eraldi hunnikusse.

Ma ei vasta neile kirjadele kohe, vaid vaatan need pisut hiljem süstemaatiliselt läbi.

4. Tühjenda isolaator

Alates homsest võta iga päev 30-60 minutit, et tühjendada süstemaatiliselt puhkuse ajal saabunud kirjade isolaatorit, olgu selleks meilikaust või dokumendikuhi.

Alusta uusimatest kirjadest või dokumentidest, sest vahel juhtub, et uuemad kirjad muudavad eelmistes soovitud tegevusi või kaotavad nende järele vajaduse.

Iga kirja või dokumendi puhul küsi esmalt, kas sa vajad seda. Kui ei, viska ära või kustuta.

Kui pead kirja või dokumendi säilitama, kuid see ei too kaasa tegevusi, paiguta see arhiivi. Ära kasuta kausta „Muud materjalid“ ning väldi arhiveerimise edasilükkamist. Pane kõik paberid sinna, kuhu nad kuuluvad, ja tõsta kõik e-kirjad asjakohasesse kausta.

Kui kiri või dokument nõuab tegutsemist, lisa tegevus oma tegevusnimestikku ja arhiveeri pärast seda kiri või dokument.

5. Sea prioriteedid

Enne ummisjalu tegutsema asumist pane kirja järgmise paari kuu kõige olulisemad projektid. Milline neist on kõige olulisem, millele keskendud kõige rohkem? Vali välja 1-2 kõige tähtsamat projekti, millel on kõige suurem mõju ning millest tulemustest sõltub võimalikult palju teisi projekte.

Otsusta, mida konkreetselt pead nende projekti või paariga järgmisena tegema. Millised on sinu järgmised sammud? Palun kirjuta need tegevusnimestikku esimesteks töödeks.

Samuti vaata läbi teised projektid ning lisa tegevusnimestikku lõppu iga projekti järgmine samm.

6. Planeeri järgmine nädal

Planeeri järgmised nädal-paar nii, et iga päev tegeled esmalt vähemalt tunni või paar kõige olulisema projektiga ning iga päeva lõpus tühjendad tunnikese puhkuse ajal saabunud kirjade isolaatorit. Kaitse neid kahte „ajasahtlit“ ja tegutse sihikindlalt neil aegadel kõige olulisema projekti lõpetamise ning isolaatori tühjendamise nimel.

7. Vaata üle

Nädala pärast vaata üle, kaugele oled oluliste projektidega jõudnud ning otsusta, milline on kõige olulisem projekt, millega töötamiseks võtad järgmisel nädalal sihikindlalt aega.

Piira end ja keskendu olulisele

Inimene on kõige vabam piiride sees – vana hea tõde. Sama lugu on ka meie aja kasutamisega.

Kui sul on 10 miljonit krooni, siis milline on lihtsaim viis selle raiskamiseks? Kulutad seda ühele ja teisele asjale ega vaata pikemat kasu. Just sel põhjusel jääb suurem osa lotomiljonäridest jõukaks vaid mõneks aastaks. Kui investeerid raha arukalt, on sul suurem tõenäosus jääda jõukaks.

Sama kehtib aja puhul, mida meil kõigil on piiratud kogus. Kui investeerid aega suurema kasu tekitamiseks, siis tunned end paremini.

Paremini aega investeerida aitab endale piirangute seadmine: olen viimasel ajal töötanud päevas mitte üle kahe tunni ning üllataval moel pole mu tootlikkus mitte langenud, vaid kasvab. Kui sul on ees piirangud, siis saad teoks teha ainult kõige olulisemad tegevused – vastasel juhul raiskad aega pisiasjadele. Mõned piirangud minu praeguses elus: kirjutan raamatut igal tööpäeval kuni kaks tundi, meilide lugemiseks ja neile vastamiseks kulutan 15 minutit päevas, kui raamat valmis, siis promon Eesti parimat meeskonnakoolitust “Uus Kurss” kaks tundi päevas ning sellele lisaks valmistan tulevasi koolitusi ette tunni päevas.

Kui sead endale konkreetsed piirangud, millal tegeled ka pikemas perspektiivis oluliste ülesannetega, saad võtta rohkem aega nendele asjadele, mis on tegelikult olulised – olen viimase kuu-paari jooksul veetnud perega kaks korda rohkem aega kui tavaliselt.

Leo Babauta soovitab oma äsjailmunud suurepärases raamatus The Power of Less: The Fine Art of Limiting Yourself to the Essential…in Business and in Life puhastada oma tegevuste nimestik: viska esmalt sellest välja kõik tegevused, mis ei tekita olulist muudatust paremuse poole pikemas perspektiivis ning seejärel tõsta esile need tegevused, mis on vajalikud kõige olulisema eesmärgi teostamiseks ning pühenda iga päev veidi aega, et teha oluline samm eesmärgi saavutamise poole.

Võta ette kaks asja:

  1. Eemalda oma tegevusnimestikust need tegevused, millel puudub pikaajalisem oluline mõju
  2. Võta iga päev tund, et edasi liikuda olulisel sihil, mis muudab su elu paremaks.

Planeeri päeva 3+2 tegevust

Kui otsustad piirata oma igapäevaste tegevuste arvu, siis hoolimata alguses keerulisest valiku tegemisest on tulemuseks lihtsam ja rahulikum elu.

Minus tekitasid selle arusaamise Leo Babauta uus raamat „Power of Less“, tema uus kollektiivne ajaveeb 6changes.com, minu ühe tippkliendi juhtkonna jutt ja käitumine ning eks minu enda aja uurimine ikka ka.

Babauta soovitused on lihtsad: keskendu korraga ühe eesmärgi saavutamisele ning piira oma igapäevaste tegevuste arvu, tegeledes ainult nende asjadega, mis hädavajalikud. Lõpptulemusena suureneb su efektiivsus, tegeled ainult väga oluliste asjadega ning meelgi on rahulikum.

Meie tegevuste planeerimise ja ajas käitumisega on sama lugu nagu söömisega: kui tõstad endale liiga palju ette, siis jätad osa järgi või läheb seedimine korrast ära. Kui tõstad ette paraja portsu tervislikku toitu, siis tunned end pärast sööki oluliselt paremini.

Mõtle veidi selle peale, kui sageli tõstad (või lased kellelgi teisel tõsta) endale ette liiga suure portsu. Jätad osa tegevusi tegemata ning nihutad neist päevast päeva kuni need lähevad halvaks. Olen kohtunud kümnete ja sadade inimestega – mina veel mõni aeg tagasi nende seas –, kelle tegevusnimestik on pigem nimestik tegevustest, mida lohistame üles kirjutatuna aastate kaupa endaga kaasa ilma, et neid teeks. Sellel pole ju mõtet!

Praeguseks olen mõnda aega elanud nii, et igal õhtul planeerin järgmisesse päeva kuni kolm olulist tegevust, mille kindlasti jõuan ka ära teha. Pikemal ette planeerimisel jälgin samuti põhimõtet, et igasse päeva ei läheks üle kolme tegevuse. Õhtul võin järgmisse päeva lisada kaks kiireloomulist tegevust veel, aga ma ei pea seda tegema.

Kui järgmisel päeval on „kohustuslik kava“ tehtud, siis mul on vaba voli kas lihtsalt logeleda, lugeda, teha midagi kodus, veeta kavandatust rohkem aega perega… Ühesõnaga, teha, mida süda lustib.

Ega tegemist pea olema tingimata 3+2 tegevuse süsteemiga, mida ma kasutan. Jälgi end paaril päeval ja pane kirja, mitu olulist asja saad tehtud – siit saad edaspidiseks planeerimiseks ka tegevuste hulga ja ajalise mahu.

Kõige keerulisem on selle enda juhtimise süsteemi juures otsustamine, sest kangesti tahaks käituda ohjeldamatu buliimikuna ning ahmida tulevastesse päevadesse kaugeltki rohkem tegevusi, kui neisse mahub. Aga süsteem peab olema ses suhtes range: kui tahad lisada mõne uue tegevuse päeva, mille tegevuste limiit on juba täis, pead mõnest asjast loobuma.

Esmamuljena muutume selle süsteemi tulemusena talumatult aeglaseks. Tegelikkuses hakkad keskenduma varasemast enam väga olulistele asjadele ning suudad vähemolulised tegevused elimineerida. Eelduseks on muidugi teistele aeglasemalt „jah“ ütlemine.

Proovi järgi. Võta ette homne päev ning pane kirja 3-5 olulist asja, mille teed teoks. Ning homme õhtul pane kirja ülehomsed tegevused. Katseta uut süsteemi mõned päevad ja seejärel kommenteeri, kuidas Sul läheb.

Halb, hea ja suurepärane töö

Raamatu Do More Great Work ja blogi Box of Crayons autor Michael Bungay Stanier jagab töö kolmeks: halb töö, mis nõuab ainult aega ja energiat midagi vastu pakkumata, hea töö, mis hoiab asju käigus, aga ei lõpe kunagi, ning suurepärane töö, mis loob muudatusi ning aitab meil ennast ja teisi arendada. Kuidas leida rohkem aega suurepärase töö jaoks?

Ta väidab, et inimesed teevad kuni 40% ajast nn halba tööd – kirjutavad aruandeid, millest pole kellelegi kasu, löövad aega koosolekutel surnuks, tegelevad asjadega, mille tegelikult võiks vabalt jätta tegemata, sest neil lihtsalt pole sisulist mõtet.

40-80% ajast veedavad inimesed nn hea tööga – see on just see, milleks sind palgati ning mida sa teed hästi. Meie eesmärk on ju pakkuda häid tooteid või teenuseid ning teha seda efektiivselt. Paha lugu on see, et meil maal (või linnas) ei lõpe töö kunagi. Pealekauba teeme head tööd oma mugavustsoonis – ega selleks suurt pingutama pea. Aga seni, kuni teed tavapäraseid tegusid, jõuad tavapäraste tulemusteni. Ühel hetkel avastad, et teedki tööd lihtsalt päeva- või nädalakaupa, et õhtule ära saada ning kord kuus palka saada.

Kõigest kuni veerandi teeme nn suurepärast tööd, mida sa lootsid tegema hakata, kui asusid praegusele ametikohale. See on töö, mis paneb inimestel silmad särama, viib asju edasi, aitab meil elus edasi liikuda. See on töö, mis loob aluse helgele tulevikule. See on töö, mis on sinise ookeani strateegia, innovatsiooni, eristumise, evolutsiooni ja muutumise süda.

Miks me sellele siis nii vähe tähelepanu pöörame? Küsimus on ju valikutes: millele ütleme „jah“ ja millele „ei“. Aga see pole ju tegelikult nii lihtne! Jube lihtne on öelda alati „jah“ ning lõpptulemusena end üle koormata. „Ei“ ei meeldi eriti kellelegi öelda…

Kuidas öelda „ei“ kui sa ei saa/taha öelda „ei“. „Ei“ me ei ütle kahele sihtrühmale: inimestele, kes on meile tõesti tähtsad, ning müügimeestele, kellega vestluse katkestame enne kui eini jõuame.

Küsimus on tegelikult selles, kuidas öelda „jah“ aeglasemalt. Seega: enne kui järgmine kord „jah“ ütled, nooguta pead ning lausu: „Loomulikult, aga ma enne täpsustaksin siiski paari asja.“ Seejärel vali mõned järgmistest küsimustest:

  • Miks sa palud just mul seda teha?
  • Kelle käest sa veel oled küsinud?
  • Kui ütled, et sellega on kiire, siis mida sa selle all täpsemalt silmas pead?
  • Kui ma saaksin teha ainult osa sellest ülesandest, siis millise osa tegemisel ma olen asendamatu?
  • Milline on oodatav tulemus? Kui hästi see asi peab olema tehtud?
  • Kas see on olulisem kui see või teine tegevus, mis mind ees ootab? Mille poolest?
  • Kas sa oled juba rääkinud mõne teise inimesega sellest, kuidas me seda tööd koos saaksime teha?
  • Milline on selle ülesande mõju Kõige Tähtsamale Eesmärgile?

Kui hakkad ütlema „jah“ aeglasemalt, märkad nelja asja. Esimene: töö andja põhjendab seda sulle paremini ning mõistad paremini, miks öelda „jah“. Teine: nad paluvad sul pärimise lõpetada ja lihtsalt tööle hakata. Kolmas: nad võtavad vastuste leidmiseks aja maha ning sa saad samal ajal olulisi asju teha. Neljandaks: ühel hetkel eelistavad nad hõivetöö jaoks leida kellegi teise vähem tülika.

Palun leia rohkem aega, et teha Tõeliselt Olulisi Asju. Pane vähemalt üks selline ülesanne kirja ning tegele sellega iga päev kasvõi natuke niipea kui võimalik.

25 moodust parema päeva loomiseks

Oled vahel ärganud ja mõelnud, et see päev läheb ikka täiega aia taha? Õues sajab, enesetunne on kehv, tegemisi üha kuhjub… Sellest hoolimata on mitu asja, mida saad endaga ette võtta, et oma päeva paremaks muuta.

Jagan e-raamatu „Üliedukate inimeste 77 harjumust“ autori Mark Foo soovitusi:

1. Mõtle enne uinumist positiivseid mõtteid
Kui magad hästi, tuleb järgmine päev parem. Seega saad luua parema päeva kui mõtled enne uinumist positiivseid mõtteid. Ära mõtiskle laenuprobleemide üle ega meenuta päeva jooksul juhtunud halbu asju. Otsi möödunud päevast häid sündmusi ning unista sellest, kuhu kavatsed ühel ilusal päeval välja jõuda. Enne uinumist sea valmis asjad, mida tahad homme kaasa võtta.
Hoolitse selle eest, et saaksid magada 7-8 tundi – seega, mine vajadusel veidi varem magama.

2. Ütle endale, et täna tuleb parem päev
Esimese asjana pärast ärkamist kinnita endale, et tänasest tuleb suurepärane ning imetabane päev. Olukord pole küll täiesti sinu kontrolli all, kuid oma suhtumisega saad päeva muuta. Ütle endale, et sind ootab ees positiivne ja mõnus päev.

3. Ärka mõni minut varem
Kui ärkad tavaliselt kell kuus, pane äratuskell helisema kell 5:45 ning luba oma kehal veerand tundi tasapisi virguda. Kell kuus hüppa voodist välja ning siruta end. Sissemagamine ja sellest tingitud kiirustamine muudab meid ainult närviliseks, kiirendab südame tööd ja väsitab meid liialt. Pealegi kaldub inimene kiirustades unustama ja see põhjustab lisastressi.

4. Võta rahulikult
Võta asju rahulikult. Hinga sügavalt ja aeglaselt. Kui kipud kiirustama, hinga sügavalt sisse ja välja ning vaata oma tegevustele veidi kõrgemalt, et aru saada, kuhu lähed. Minut ees või taga pole oluline, sest sul on oluline elu ees.

5. Pea oluliste tegevuste nimekirja
Koosta nimekiri 5-10 asjast, mida täna tahad tehtud saada. Kui kaldud unustama, pane need tegevused kirja. Hoolitse selle eest, et nimekirjas kajastuksid kõik su rollid: pane kirja nii töised kui ka kodused tegevused.

6. Hangi inspiratsiooni
Üldjuhul mannat taevast ei saja. Parema päeva loomiseks sea selge siht, kuhu tahad välja jõuda. Hangi inspiratsiooni kõikjalt, kust võimalik: loe raamatuid, vaata häid filme, kuula mõnusat muusikat, naudi kunsti. Vahel vaata end kõrvalt ning muiga sõbralikult – ennast pole mõtet võtta liiga tõsiselt.

7. Söö tervislikult hommikust
Sa oled see, mida sa sööd. Sinu tuju mõjutab sinu toitumine. Hea päeva loomiseks vajad korralikku ja tervislikku hommikusööki: täisteratooted, valgud ja puuviljad annavad sulle toitaineid, mida vajad suurepärase päeva alguseks.

8. Siruta end
Võimle igal hommikul: siruta end ning treeni veidi ka lihaseid. Kui ärkad uimasena, siis väike sirutus ja kerge trenn päästab päeva. Pealekauba aitab see ära hoida lihaskrampe ning teisi valusid, mis ähvardavad su päeva rikkuda.

9. Pööra tähelepanu hügieenile ja välimusele
Inimesed muretsevad alailma oma välimuse pärast, kuigi – kui lõpuni aus olla – muretseb enamik inimestest oma välimuse pärast nii palju, mõeldes kramplikult, kuidas teised inimesed neid näevad ja mida neist mõtlevad, et neil ei jää aega teisi vaadata. Sellest hoolimata suurenda oma enesekindlust: käi hommikul duši all, kanna puhtaid riideid ning hoolitse selle eest, et näed hea välja. Kui tead, et su väljanägemisel pole täna väga vigagi, suurendab see enesekindlust.

10. Tee endale komplimente
Ütle endale häid asju. Ära karda endale aeg-ajalt komplimente teha. Aga ära sellega mine nartsissistlikult üle piiri.

11. Hoia positiivset suhtumist
Enne kodust välja astumist tee otsus olla positiivne, mis iganes ka ei juhtuks või mida iganes sa ka ei teeks. Hoia end positiivsena läbi päeva.

12. Naerata
Uuringud näitavad, et naeratamine – isegi siis, kui selleks põhjust pole – tõstab su tuju. Pealekauba: kui naeratad, näed sa parem välja.

13. Hoidu ülereageerimisest
See on peamiselt meeste probleem, kuigi vahel on ka naised sellega hädas. Oled märganud autoroolis olles, et kipud kaasliiklejatele vahel kätte maksma. Kui keegi keerab sulle ette, lase tal minna: võib-olla on tal lihtsalt halb päev. Ole parem ja lahkem kui tema – sa ei kaota sellega midagi.

14. Loe enne plahvatust kümneni
Kui arvad, et nüüd kohe-kohe vihastad, loe kümneni oma närvide rahustamiseks. See laseb veidi auru välja.

15. Mõtle enne tegutsemist
Millal viimati juhtus, et tegutsesid tehtud-mõeldud põhimõttel. Süü ja kahetsuse vältimiseks mõtle enne kui tegutsed.

16. Ära võta elu liiga tõsiselt
Ära võta kõike, mida inimesed ütlevad, liiga tõsiselt. Mõned inimesed lihtsalt ütlevad halvasti ning seda pole mõtet enda ellu lasta sisse sõita. Las nad olla sellised, kui sa neid muuta ei suuda. Võimalusel väldi negatiivseid inimesi, sest nii nagu positiivsus, on ka negatiivsus nakkav.

17. Ole tähelepanelikum
Vääriti mõistmise ja sõneluste vähendamiseks kuula tähelepanelikult, mida teised ütlevad. Tähelepanu aitab olla sul siiram, hoolitsevam ning meeldivam suhtluspartner. Kui käitud nii, suhtlevad ka teised sinuga ausamalt ja avalamalt. Kui teised soovitavad sulle midagi või annavad nõu, kuula neid tähelepanelikult ning kaalu tõsiselt, kas võiksid oma käitumises midagi muuta.

18. Vaata päikesepoolset külge
Sa ei suuda alati vältida halbu asju. Ikka juhtub, et asjad kukuvad nigelalt välja. Ära lase neil asjadel oma päeva rikkuda: otsi igas halvas, miks see asi võiks olla kasulik ning mis on selle juures head. Kasvõi natuke.

19. Ütle teistele hästi
Kui näed põhjust teiste tunnustamiseks, tee seda. Sel moel lood paremaid suhteid ning muudad ka oma enesetunnet paremaks. Aga tunnusta siis, kui selleks on tõesti põhjust.

20. Kasuta aega arukalt
Hea päev võib muutuda halvaks, kui oled väsinud. Seepärast juhi end ajas arukalt, et olla kindel: teed olulisi asju siis, kui oled virge, ning ebaolulisemaid siis, kui sul on igapäevased madalseisu ajad. Samuti väldi üleplaneerimist: planeeri igasse päeva 1-3 asja, mille kindlasti ära teed.

21. Võta aeg maha
Läbipõlemise vältimiseks tee aeg-ajalt pause. Kui töötad arvuti taga ja unustad pause pidada, kasuta tasuta tarkvara Workrave, mis meenutab sulle pausi vajalikkust. Pausi ajal jaluta, vestle inimestega, siruta end. Paar korda päevas võta aeg maha ning naudi sind ümbritsevat. Kuidas lõhnavad lilled? Kuidas näevad välja inimesed tänaval? Millise puu otsas laulab lind? Vaatle ja jälgi, see annab edasiseks tegevuseks hoogu.

22. Joo piisavalt vett
Dehüdratsioon võib põhjustada letargiat. Väldi seda iga hinna eest. Seega: palun joo vett vähemalt iga tunni või paari tagant.

23. Ära kahetse
Kahetsus ei muuda midagi, sest möödunut ei saa muuta. Kui keerad midagi vussi, anna endast parim tagajärgede leevendamiseks, palu vabandust ning õpi edaspidiseks. Sellest piisab.

24. Planeeri õhtul järgmine päev
Enne kui lõpetad töö, vaata üle oma kirjakast ning koosta homsete oluliste tegevuste nimekiri. Sel juhul võtad koju vähem töömõtteid kaasa.

25. Veeda iga päev aega inimestega, keda armastad
Hoia oma suhteid ning inimesi, keda armastad. Veeda nendega iga päev aega. Ole lihtsalt kohal. Mõtle selle peale, et kui su elu hakkab lõppema, keda tahad näha oma surivoodi ümber – kolleege või lähedasi? Seega: pööra tähelepanu lähedastele inimestele.