5 ajakorralduse vormi iidsest Hiinast

/0 Comments/in , ,

Hiina kultuuri mitmeis valdkondades – nende seas ka terviseteaduses ja võitluskunstis – leiame viiel elemendil põhinevaid vorme. Sageli on nendeks elu jälgimisest pärit kasvamine ja kahanemine, paisumine ja kokkutõmbumine ning vaikelu. Meie aja korraldamisel võiksime samuti lähtuda neist viiest nähtusest.

Kui me ei leia aega ülespoole sirgumiseks ning uutele, veel avastamata aladele ulatumiseks, jääme kängu. Kui võtame iga päev aega, et sirutada end uutesse kõrgustesse, siis meie meel avardub. Pealegi on veidi kõrgemalt hea heita pilk oma igapäevasele sagimisele – kõrgemalt näeb nii mõndagi asja üldisemas plaanis selgemalt, kasvõi seda, kuhu oled parasjagu teel ning millises suunas edasi liikuda.

Kui me ei leia aega kahanemiseks, muutume suureliseks ja meie kokkupuude reaalsusega kaob. Pealegi ei suuda ükski elusolend kogu aja kasvada – kasv vaheldub ikka kahanemisega. Kahanemise käigus uurime, mida oleme teinud, ning valmistume puhkuseks, millele järgneb uus kasvuaeg.

Kui me ei leia aega enda ja oma maailma avardamiseks, ei suuda me pakkuda inimkonnale suurt midagi. Vahel on aeg haarata endale üha uusi tegevusi, huvisid ja kohustusi, laiendada sõprade ja ärikaaslaste ringi, hankida uusi teadmisi, kogeda üha uut ning astuda julgelt oma mugavustsoonist välja, lastes elul särada kõigis selle vikerkaarevärvides.

Kui me ei leia aega enda ja oma maailma kokku tõmbamiseks, lõhkeb see varem või hiljem. Nii nagu on aeg laienemiseks, on ka aeg tarbetutest, kasututest ja  igavatest tegevustest  ning end ammendanud huvidest ja kohustustest loobumiseks, mõne inimesega suhtlemise vähendamiseks või lõpetamiseks ning õpitu unustamiseks, et teha järgmise avardumise ajajärguks ruumi taas uutele asjadele.

Kui me ei leia aega olla vahel tegevusetult ning elada vaikelu, rahulikult molutada, siis tegutseme valel ajal. Selleks, et elada normaalsete inimestena, vajame vahel aja maha võtmist, et lihtsalt olla või rahulikult oodata õiget hetke. Vanad kreeklased kasutasid kairose mõistet tähistamaks ülimalt õiget hetke, mil mingi asi toimub. Taolased tavatsesid öelda, et jõud ei loe, kaalukus ei loe, isegi õiglus ei loe; ainsana loeb õige ajastus. Kui me ei suuda valida õiget ajastust oma tegevustele, puuduvad neil tulemused.

Kui saabub õige hetk, võta kümmekond minutit ja mõtle selle üle, kuidas saaksid oma elu juhtimisel teadlikumalt kasutada kasvamist ja kahanemist, paisumist ja kokkutõmbumist ning vaikelu.

Vabastavad piirangud

/0 Comments/in , , ,

Olen viimase aasta jooksul hakanud enda juhtimisel üha enam kasutama kunstlikult loodud piiranguid, mis aitavad mul aega varasemast oluliselt paremini kasutada ning pöörata enam tähelepanu tegevustele ja suhetele, mis on eluliselt olulised.

Leo Babauta soovitab just sellist lähenemist oma suurepärases raamatus „Power of Less“. Kui kehtestad ise endale piirangud, siis kõrvaldad sellega vähem olulised tegevused, sest aeg on ju piiratud ning vähem tähtsate asjadega pole sel juhul aega tegeleda. Kui sulle on ette antud kindel aeg, siis iseenesest valid välja ainult need tegevused, mis on hädavajalikud.

Veebitarkvara loov ettevõte 37signals kirjutas mõne aasta eest suurepärase projektijuhtimise õpiku „Getting Real“, milles nad kirjeldavad, kuidas valmib tarkvara. Pea legendaarse projektijuhtimistarkvara Basecamp.com autoritel on kolm lihtsat projekti lõppu määratlevat reeglit: projekt lõpeb juhul, kui tulemus on saavutatud, eelarve on täis saanud või projekti lõpptähtaeg on kätte jõudnud. Seda hoolimata saavutatud tulemusest. Tänu sellele pole neil mitte ühtki täiesti valmis toodet, kuid kõik olulised toimingud töötavad neis. Neli viiendikku 37signalsi klientidest armastavad neid siiralt ning ülejäänud viiendik vihkab neid sama kirglikult. Vastasel juhul oleks neil ilmselt pool klientuuri, kes oleksid pigem rahul, ja teine pool, kes pigem ei ole rahul.

Toon näited mõnest piirangust, mida ise kasutan, et saaksid nende põhjal proovida ka ise endale mõne kehtestada.

1. Loe e-kirju kord päevas

Minu töö lubab mul kirju lugeda ja neile vastata kord päevas. Kui kord päevas keskendud meilidele vastamisele, siis kulutad selleks märksa vähem aega. Pealekauba olen seadnud endale ajalise piirangu: pean päevase meiliportsuga toime tulema 45 minutiga – seepärast vastan kõige olulisemad kirjad esimesena ning vähem olulised jäävad vastuseta.

2. Lõpeta tööpäev kell viis

Juba teist nädalat annan endast kõik, et lõpetada tööpäev kell viis ning naasta siis pere juurde. Vastasel juhul kipub töö muutuma pereelust tähtsamaks, kuid tegelikult pole see ju õige. Selleks, et elada võimalikult täiuslikult, peaks valitsema meie töö, pereelu ja isikliku arengu vahel harmoonia ja tasakaal. Robin Sharma soovitas kunagi endalt küsida: keda soovid näha oma viimasel elupäeval oma surivoodi ümber, kas kolleege või oma peret ja sõpru?

Kui soovid keskenduda perele ja sõpradele, siis võta nende jaoks aega, sest muidu kipub töö haarama ebaproportsionaalselt suure osa sinu elust.

3. Võta tööks või koosolekuks täpselt 45 minutit

Miks planeeritakse koosolekuteks tund? Või olulisteks töödeks? Tegelikult oleks vaja ju kahe koosoleku või ülesande vahel ka puhata.

Palju arukam oleks võtta neiks 45 minutit ning ülejäänud 15 minutit vahepeal puhata, et jõudsamalt edasi liikuda. Mõned mu kliendid on läinud üle 45minutilistele nõupidamistele ning tulemused on suurepärased: nad suudavad kolmveerand tunniga arutada teemasid sama põhjalikult ja tulemuslikult kui tunniga – lihtsalt tühja-tähjale kulutavad nad vähem aega.

4. Tee vähemalt üks oluline tegevus päevas

Olen sõlminud endaga kokkuleppe, et iga päev teen ära vähemalt ühe olulise asja, mille lõpetamise üle mul on õhtul hea meel. Siis saan õhtul päevale tänulikult tagasi vaadata ning mõelda, milline on homne kõige olulisem tegevus, mille viin kindlasti enne teisi asju ellu.

Kui mu siht on kindel ja peas valitseb selgus, mida homme kindlasti ära teen, on mul lihtsam püsida valitud rajal.

5. Üks eesmärk 26 asemel

Tean paari ettevõtet, mille töötajatel on üle 20 eesmärgi. Pole üllatus, et nad ei suuda ühtki täita.

Tean mõnda ettevõtet, mille töötajad pühenduvad ühele eesmärgile korraga. Kui üks eesmärk on saavutatud, liiguvad nad sihikindlalt järgmise poole. Pole ime, et need ettevõtted on märksa edukamad kui need, kellel kümneid eesmärke.

Fookus on oluline: kui fookus on paigast ära, tuleb pilt udune.

Olen avastanud, et ajalised piirangud sobivad isegi loominguliseks tegevuseks, sest mõtted koguvad end tasapisi ning loomingule „võetud“ tund kulub peamiselt ideede vormistamisele. Pärast seda jääb hinge väike okas kriipima, mis ärgitab üha uusi ideid. Need pakitsevad seni, kuni päästan nad järgmise sessiooni ajal valla. Tulemus on oluliselt parem kui lõpmatuseni täiusliku tulemuse kallal nokitsedes.

Piirangute seadmine on võimas, kuid esimese hooga ei pruugi mäng välja tulla. Vali endale homseks üks piirang ning kasuta seda paari-kolme nädala jooksul. Pärast seda prooviaega saad valida, kas piirangut lõdvendada või tõmmata veel koomale. Olen tänulik kui jagad kommentaarides oma ideid ja kogemusi, kuidas sul enda piiramisega läheb.

Piirangud on võimsad – selle kolumni kirjutamiseks võtsin 20 minutit ning 19 minutiga oli tekst valmis.

4 võtet horisontaalpindade seaduse seljatamiseks

/1 Comment/in , , ,

Kas oled märganud, et asjad kipuvad kogunema kõikjale, kuhu neid vähegi saab asetada? Lauaservale, riiulinurgale, kapi äärele, põrandale… Nuhtlus ei piirdu ainult sellega – esemed horisontaalpindadel paljunevad sama kiiresti kui äädikakärbsed.

Kaug-Idas valitseva arusaama kohaselt peegeldab su sisemaailm välismaailma ja vastupidi. Kui meie ümbruskonnas valitseb segadus, on märksa keerulisem luua korda ka meie endi sees. Selleks, et elada tasakaalus elu ja rahustada meelt, oleks arukas luua veidi korda ka meist väljapoole jäävas maailmas. Kas tunned end pärast toa või laua koristamist paremini? Minu enesetunne paraneb märgatavalt.

Pakun välja neli kiiret lahendust, et olukord uuesti kontrolli alla võtta ning tulevikus elada veidi korrastatumas maailmas.

1. Vabasta rõhtpinnad esemetest

Järgmise koristusaktsiooni käigus hoolitse selle eest, et riiuliservadele ega lauanurkadele ei jääks enam ühtegi eset, mis sinna ei kuulu – iga asi jõuab selle käigus oma kohale.

Kui praegu on tasapindadel vedelevaid asju ja pabereid tohutult palju, siis võib kasu olla sellest, kui tõstad nad kõik põrandale ühte kuhja. Seejärel vaatad ese eseme haaval läbi ning otsustad, kas sa veel vajad seda, ning kui vajad, siis kus on selle õige koht. Tarbetud asjad saab ära anda, osta.ee-s ühe krooniga müüki panna või lihtsalt ära visata, kui need enam ei kõlba kasutada.

2. Hoia rõhtpinnad puhtad

Tee endaga kokkulepe, et sa ei aseta edaspidi asju lauanurkadele ja riiuliservadele, vaid pärast kasutamist paned need tagasi oma kohale. Kui töömees jätaks garaažis tööriistad laokile, siis juba paari päeva pärast oleks suurem osa neist kadunud. Iga tööriist käib sellele ette nähtud kohal.

Pea seda kokkulepet endaga vähemalt paari nädala vältel, et see muutuks harjumuseks. Vajadusel võid endale kehtestada mõne sanktsiooni: näiteks iga vedelema jäetud asi toob endaga kaasa kümnekroonise annetuse heategevuseks. Või hoopis premeeri end: kui õhtul ei vedele ühtegi asja, võid tegeleda oma lemmikajaviitega, muidu mitte.

3. Loo igale esemele koht

Kui avastad, et mõni asi vedeleb lihtsalt sel põhjusel, et tal puudub parem koht, siis nuputa välja, kus sellised esemed võiksid olla. Loo oma süsteem, mille ülesehituse loogika aitab asju paigutada sinna, kuhu need kuuluvad. Kui koristasime suve hakul kuuri, siis lõime sellesse tsoonid hobide, aianduse, motosõidu ja tööriistade tarbeks – igasse tsooni kuuluvad sellega seotud esemed. Kuur püsib siiani üllatavalt hästi korras; ma ei väsi selle üle imestamast. Tegelikult ka.

4. Korista iga päev 5 minutit

Loo üks harjumus veel: igal õhtul korista viis minutit. See aeg pole pikk ning mõni minut veidi kraamida ei tekita mingit vastumeelt. Kuid selle põgusa koristustuuriga säästad oluliselt aega, sest laupäevane kraamimine lüheneb vähemalt poole võrra ega tekita nii palju stressi.

Nagu igal asjal, on ka rõhtpindade asjadest vabastamisel oma varjukülg. Kui sa ise küll täidad neid nelja reeglit, aga ligimesed mitte, siis varem või hiljem avastad end hullumise servalt, sest teised inimesed jätavad oma asju endiselt vedelema ja see häirib. Teisest küljest: sinu käitumise võrra on segadus väiksem ja meel rahulikum ning kui näitame ka teistele, millist kasu saame mõnest väikesest muudatusest oma käitumises, siis ehk võtavad nemadki tulevikus mõne kasuliku harjumuse omaks.

Tegutsemise võti: 3 kuud ja 2 nädalat

/0 Comments/in , , ,

Kasutan juba paar kuud uut tegevuste juhtimise süsteemi, mida võiks nimetada kolme kuu ja kahe nädala süsteemiks. Mul toimib väga hästi ning need paarsada inimest, kellega olen seda prooviks jaganud, kiidavad samuti.

Süsteemi kasutamise eelduseks on sihikindel töö ühe eesmärgi elluviimiseks. Me ei suuda korraga joosta kahele poole. Kui hoiame fookust, oleme märksa edukamad ning liigume jõudsalt edasi. Seepärast – kui vähegi võimalik – keskendu korraga ühele eesmärgile ning tegutse selle elluviimise nimel iga päev kasvõi natuke niipea kui võimalik.

Kui liigud eesmärgi poole iga päev, siis muutub selle saavutamine harjumuseks ning iga päev teed kasvõi väikese sammu edasi.

Eesmärki ellu viia iga päev kasvõi natuke on hea, sest mõne minuti ju ikka leiad, et sihipäraselt tegutseda. Pealegi vähendab asjade „kasvõi natuke“ tegemine edasilükkamist, sest eesootav ülesanne pole nii hirmuäratav. Kui juba hakkad tegutsema ja saad hoo sisse, siis töö lausa lendab käes ning sageli saab „kasvõi natukesest“ tund või paar.

Kui tegeled olulisima eesmärgi ellu viimisega esimesena ehk enne kõiki teisi tegevusi (e-kirjade lugemine nende seas), võid olla kindel, et sa ei lase end valitud kursilt kõrvale kallutada.

Võta süsteem kasutusele

Sõnasta eesmärk, mida soovid ellu viia, ning kaardista järgmiseks kolmeks kuuks olukord, milles oled iga kuu lõpus.

Selleks, et see ei jääks pelgalt plaaniks, sõnasta kuu eesmärgist tulenevalt oma järgmise ja ülejärgmise nädala eesmärgid. Kuu ja nädala eesmärkide sõnastamisel hoolitseme selle eest, et kasutame olevikku ja kirjeldame neid põneva, hinnatava ja pingutust nõudvana.

Viimase planeerimise sammuna pane kirja järgmise paari nädala igasse päeva ühe, kõige olulisema tegevuse, mis viib sind oma nädala eesmärgi täitmisele lähemale. Ja vii see tegevus ellu iga päev teeb esimesena, kohe hommikul.

Nädala pärast vaatame koos möödunud nädalale tagasi ja planeerime järgmise kahe nädala tegevused.

Selline nädala kaupa jooksev planeerimine aitab meil hoida plaani piisavalt paindliku, et ootamatustega toime tulla ning ühist liikumissuunda vajadusel korrigeerida.

Just sellist planeerimisviisi kavandan meeskondadega oluliste asjade ära tegemise koolituse „Uus kurss“ planeerimisel ning viimase kahe kuu jooksul pole kogenud ühtki tagasilööki.

Palun proovi ka ja kommenteeri, kuidas sul välja tuli. Olen igasuguse tagasiside nagu ka süsteemi nõrkadele kohtadele tähelepanu juhtimise eest väga tänulik.

Ole Juht Ilma Ametinimetuseta

/0 Comments/in , , , ,

Kuidas saaksime olla Tõelised Liidrid, sõltumata sellest, millist tööd teeme? Mil viisil võiksime olla eeskujud, mitte hoiatused? Robin Sharma uusim raamat „The Leader Who Had No Title“ paneb selle üle mõtlema, ja mis veel olulisem, tegutsema.

Kes üldse on Juht Ilma Ametinimetuseta? Oleme ju harjunud, et tiitel või ametikoha nimetus lisab osa auhiilgusest: divisjoni peadirektor kõlab uhkemalt kui osakonnajuhataja. Pealegi eesliite „pea-„ lisamisel ametinimetusele muutub enesetunne palju mõnusamaks: peadirektor, peasekretär, peainsener, peakokk, peaõpetaja, peafinantsist…

Sharma meenutab meile, et see on tühine hiilgus, inimeste puhul on sisu vormist tähtsam. Millal viimati otsustasid inimese üle tema välimuse või sotsiaalse staatuse põhjal? Ja kas tol korral vaevusid uurima, kellega on tegelikult tegemist?

Ühel mu koolitustest rääkis üks osaleja loo oma ettevõtte koristajast, kes tegi oma tööd pühendumusega: igal hommikul kontor säras, kuid oma asjad leidsid töölaualt üles nagu oleksid sa ise need sellel korrastanud, koristaja paigutas need sulle ainuloomulikul viisil. Kord-paar nädalas küpsetas koristaja imemaitsvaid lihapirukaid ja pakkus neid kõigile. Kui kellelgi oli mure, siis ta arutas seda eelkõige koristajaga, kes kuulas hoolsalt ja vahetevahel küsis mõne asjatundliku küsimuse. See koristaja oli Tõeline Liider Ilma Ametinimetuseta, tema teod rääkisid tema eest ning ta sotsiaalne positsioon ettevõttes oli peadirektori omast kõrgem. Ta juhtis seda ettevõtet.

Aastaid tagasi töötasime koos ühe sekretäriga, kes tagantjärele mõeldes oli samuti Juht Ilma Ametinimetuseta. Vähe sellest, et ta tegi oma tööd laitmatult – ma pole kunagi kohtunud parema assistendiga. Ta otsustas, et iga tema päev on parem kui eelmine. Seetõttu ta säras igal hommikul üha enam ning nakatas oma positiivsusega nii ettevõtte töötajaid kui ka külalisi. Ta ei avaldanud oma arvamust eriti sageli, kuid neil puhkudel, kui tal oli mõni mõtte ettevõtte töö parandamise võimaluste kohta, andis ta sellest teada. Kõik juhid käisid tema käest esimesena uurimas, mida ta ühest või teisest uuendusest arvab. Kahtlustan, et tegelikult juhtis hoopis tema ettevõtet, kuigi see polnud tema siht. Ta lihtsalt tegi oma tööd siiralt ja suurepäraselt ning oli harukordselt meeldiv ja intelligentne inimene.

Ühe mu klientettevõtte juht on samuti Juht Ilma Ametinimetuseta. Kui ta on kontoris, on ta inimeste jaoks olemas – tema uks on igale töötajale valla. Muide, ta tunneb kõiki poolt tuhandet töötajat nimepidi! Tõsi küll, selleks, et vahepeal ka ise „päristööd“ teha, käib ta majast paariks tunniks väljas, et mõnes lähikonna kohviku nurgas veidi mõelda ja planeerida. Kui vähegi võimalik, räägib ta innustavalt ja emotsionaalselt laetud sõnadega. Ma pole kunagi kuulnud, et ta oleks tujust ära või kellelegi halvasti öelnud. See ei tähenda, et ta ei kritiseeriks – ta teeb seda vajadusel, kuid alati silmast silma ning lõpetades vestluse aruteluga, mida saaks tulevikus tulemuste parandamiseks teha. Nii nagu jutu alguses kirjeldatud koristaja, küsib ja kuulab temagi rohkem kui räägib. Isegi ettevõtte staažikaimad töötajad ei mäleta, et neil oleks olnud paremat juhti.

Kui tahad samuti olla Juht Ilma Ametinimetuseta, siis tee oma tööd oodatust paremini, suhtle inimestega ausalt ja siiralt, ole neile tänulik ja näita seda ka välja. Kuula rohkem kui räägid, ole sina ise, aita ja mõista inimesi ning anna endast kõik, et teised inimesed saaksid kasvada. Need on vaid mõned Ametinimetuseta Juhi omadused. Kui oleme Juhid Ilma Ametinimetuseta, siis saame rohkem olulisi asju tehtud ning sama juhtub ka me ümbruskonnas, sest kõik, mida puudutame, muutub paremaks.

Kuidas on lugu sinu ettevõtte koristajaga? Kas tead, mis ta nimi on? Ja kuidas tal läheb? Mida ta teeb väljaspool tööd?  Ning millal tänasid teda viimati suurepärase töö eest? Küsi temalt homme hommikul ja ütle talle suurepärase töö eest aitäh ning vaata, mis juhtub.

Aga juba täna võta kasvõi tund aega ning ole selle jooksul Juht Ilma Ametinimetuseta. Kui see tunne meeldib sulle, siis jätka Ametinimetuseta Juhtimist. Õhtul vaata päevale tagasi ning avasta, mida su uuenenud suhtumine sulle ja sind ümbritsevale maailmale andis

7 sammu ühise tegutsemiseni

/0 Comments/in , , , , ,

Inimesed liiguvad ühiselt jõudsamalt edasi kui igaüks eraldi. Mida teha, et ületada individualismi tõkked ning teha koos kõige olulisem asi teoks?

Ametivend ja suurepärane DISCi koolitaja Indrek Rahi rääkis mõne kuu eest loo: ta koolitas üht keskmise suurusega Tallinna ettevõtet, koolitus toimus maal, ning 20 koolitusel osalejat saabusid Tallinnast kohale 19 autoga. Nii Indreku kui ka minu jaoks on see eestlaste koostöövõimetuse musternäide. Selleks, et olla näiliselt iseseisev, kulutad nii aega kui ka raha üksinda autos sõitmiseks! Võib-olla oli oma osa ka selles, et teistele tuli näidata, millise autoga keegi sõidab, aga võib-olla ka mitte.

Eestlane hoiab omaette – me juba oleme sellised. Vaata kasvõi eestlase elupaika, üldjuhul rida- või hajaküla. Majad asuvad üksteisest võimalikult kaugel ning alati, kui süütad toas tule, tõmbad ette kardina, et naaber ei näeks tuppa. Ainsaks erandiks on kalurikülad, milles majad tihedamalt koos ja ka inimeste omavaheline koostöö oluliselt parem. Kuid kalurid teevad koostööd olude sunnil, üksi on merel väga keeruline toime tulla.

Nüüd, pärast masu, on kalurite kombel ühine tegutsemine väga tähtis. Me ju tahame kehvad ajad võimalikult ruttu tasa teha ning edasi liikuda! Koos tuleme oluliselt paremini toime kui üksi – inimene on endiselt karjaloom, isegi siis, kui ta on eestlane.

Kuidas jõuda ühise tegutsemiseni?

1. Igaüks teeb seda, mida tahab ja oskab

Kuidas sa saad teada, mis paneb teist inimest liikuma? Ei mingil muul moel kui temalt küsides. Kuulsin lugu, mille kohaselt Virgini juht Richard Branson olla istunud kord baaris ning vestelnud ta naaberpukil tasapisi napsu võtnud mehega, kes äsja ühest töökohast ära tulnud ja järgmist tööd polnud veel hakanud otsima. Vestluse käigus selgus, et mehe silmaring oli harukordselt avar, mõttekäigud köitvad ning suhtlusviis innustav.

Branson olla temalt pärinud: „Kui te tahaksite minu juurde tööle tulla, siis millist tööd te sooviksite teha?“ Mees vastanud, et kõige põnevam oleks praegu tegeleda pikaajalise strateegilise finantsplaneerimisega.

„Aga kuidas võiks kõlada teie ametinimetus?“ Mees mõtles veidi ning lausus: „Strateegilise finantsplaneerimise osakonna, ei, hoopis divisjoni, juht, või veel parem: peadirektor.“

„Ja kui palju te palka sooviksite?“ jätkas Branson asjast üha enam huvitudes. Mees pidas pika pausi ning lausus: „Kui saaksin teha täpselt seda tööd, mida tahaksin, ning mu visiitkaardil ilutseks mainekas ametikoha nimetus – see on mulle oluline –, siis see rahaline pool polegi nii oluline. Eelmises kohas sain 60 000 dollarit aastas, no nüüd võiks 70 000 ära tulla. Või 75 000 – see oleks veel parem.“

Mida selle peale vastas Branson? „Tere tulemast meeskonda, strateegilise finantsplaneerimise divisjoni peadirektor!“ Väidetavalt töötavat see mees endiselt Virginis.

Teeme 6.-8. oktoobrini coach Raimo Ülavere, psühholoogiatreener Kristel Rannamehe ja ametivend Rahiga Stockholmi laeval poolesajale meeskonnale ühiselt oluliste asjade elluviimise koolituse „Uus kurss“. Selle koolituse meeskonna koostasime täpselt sama põhimõttega: iga koolitaja ja tugimeeskonna liige teeb täpselt neid töid, mis talle endale meeldib. Tulemuseks on kõrgeima motivatsiooniga tiim, milles kunagi olen osalenud. Ja selle tiimiga loome Eestis ainulaadse koolituse, millel inimesed suudavad teha oma kõige olulisema projekti või protsessi ühised plaanid, mida nad saavad ja tahavad edukalt ka ellu viia.

2. Miks on ühist projekti vaja?

Esmalt oleme omavahel projekti osalistega selgeks vaielnud, miks seda projekti on üldse vaja. Kui vaidleme omavahel selgeks, miks on seda konkreetset projekti vaja, siis jõuame lõpuks koosmeelele ning saavutame ühise sihi, mille suunas koos edasi liikuda.

Pealegi aitab selline lähenemine vältida üht olulist projektide elluviimise kitsaskohta: mõni projektiga tegeleja võtab muidu kõige kiiremal ajal vinguva häälega küsida: „Aga miks seda projekti üldse vaja on?!“ Kui projekti vajadus selgeks vaielda, siis vahel juhtub ka nii, et projekti polegi vaja ning selle võib tegemata jätta.

3. Lepi kokku mängureeglid

Seejärel lepime kokku projekti elluviimise reeglites, näiteks selles, millist eelarvet me ei ületa, kui kiiresti käib kommunikatsioon, mida teeme tõrgete ilmnemise korral, kuidas omavahel suhtleme… Tean mitmeid ettevõtteid, mis täiustavad iga projekti alguses neid reegleid ning on loonud sel moel endale projektijuhtimise hea tava, millest juhinduvad pidevalt oma töös.

4. Sõnasta metsikult edukas tulemus

Kolmanda sammuna oleme sõnastanud projekti metsikult eduka tulemuse. Just nimelt metsikult eduka, mitte reaalse. Kui sõnastame eesmärgi nii nagu see oleks juba sündinud, siis näeme ja tunneme seda oma vaimusilmas juba praegu ning meil on lihtsam selle suunas edasi liikuda.

Me sõidame täpselt sinna, kuhu vaatame. Kui kujutame ette põldude vahel sirgelt jooksvat teed, mille ääres kasvab üksik puu, siis kuhu autod ja traktorid ühtelugu sõidavad, kui juht kaotab masina üle kontrolli? Loomulikult vastu puud, sest me sõidame sinna, kuhu me vaatame. Kui proovime kõigest hingest mingit probleemi vältida, siis kiiremini kui arvatagi põrkume just nimelt selle probleemiga.

Seega kui vaatame sarnaselt vormelisõitja või mootorratturiga, kes silmitseb kurvi võimalikult kiireks läbimiseks sellest väljumise punkti, edukat tulemust, siis tõenäoliselt ka jõuame selleni.

Eestlase jaoks on lugu küll natuke teine. Mida ütled, kui mõni asi on välja kukkunud parimal võimalikul moel? „Pole paha“, „Üsna normaalne“ või jõmised lihtsalt tunnustavalt „Käib kah“. Mitu aastat tagasi kirjutas majandusajakiri „The Economist“, kui eestlane ütleb mingi asja kohta „üsna normaalne“, siis paremini teha ei saa! Seega, kui oled läbi ja lõhki eestlane, sõnasta „üsna normaalne“ projekti tulemus, millega nii enam-vähem jääd pärast rahule. Muu maailma jaoks ongi see tulemus „metsikult edukas“.

5. Pane olulisemad tegevused kirja

Nüüd oleme visandanud olulisemad tegevused, mis viivad meid soovitava lõpptulemuseni. Esimese hooga me ei lisa kuupäevi ega tegevuste elluviijate nimesid, lihtsalt paneme koos kirja, mida meil on vaja koos teha. Seejärel paneme tegevused ajateljele ning iga osaleja võtab endale talle sobivaimad ülesanded. Kui inimene võtab ise endale kohustused, viib ta need ellu palju tõhusamalt ja edukamalt.

6. Loo järgmise kolme kuu plaan

Seejärel kaardistame järgmiseks kolmeks kuuks olukorra, milles oleme iga kuu lõpuks. Samuti paneb iga osaleja endale kirja oma järgmise kolme kuu eesmärgid.

Selleks, et see ei jääks pelgalt plaaniks, vaatame koos järgmise kuu eesmärki ning leiame ühiselt, mis on toimunud järgmise ja ülejärgmise nädala lõpuks. Iga osaleja sõnastab ka isikliku järgmise ja ülejärgmise nädala eesmärgid.

Kõik eesmärgid paneme kirja nii nagu need oleksid juba sündinud, siis tunnetad, tunned, kuuled ja näed saavutatud olukorda.

Viimase planeerimise sammuna paneb iga osaline kirja järgmise paari nädala igasse päeva ühe, kõige olulisema tegevuse, mis viib teda oma nädala eesmärgi täitmisele lähemale.

Nädala pärast vaatame koos möödunud nädalale tagasi ja planeerime järgmise kahe nädala tegevused.

Selline nädala kaupa jooksev planeerimine aitab meil hoida plaani piisavalt paindliku, et ootamatustega toime tulla ning ühist liikumissuunda vajadusel korrigeerida.

7. Hoia inimesed kursis

Võta kord nädalas aega, et parimal juhul korra oma meeskonnaga kohtuda, et koos vaadata ja arutada, kuidas kõige olulisem tegevus edeneb.

Sageli anname paar korda nädalas kõigile meilitsi teada, milliseid edusamme oleme teinud. Kui näeme, kui hästi tiimikaaslastel läheb, siis see annab ka endale jõudu ja energiat iga päev kõige olulisema projekti tegeleda kasvõi natuke niipea kui võimalik, sest ega me ole tiimikaaslastest halvemad.

10 võimalust motivatsiooni leidmiseks

/2 kommentaari/in , ,

Uurisin just oma ajaveebis selgepilt.ee, millest inimesed tahaksid lugeda. Hetke kõige popimad soovid käisid motivatsiooni leidmise kohta – käes on puhkuste lõpp ja tööhooaja algus. Nii nad küsivadki: mida teha siis, kui tunned, et lihtsalt ei jaksa enam tegutseda? Kuidas leida see salapärane hoob, mis paneks meid uuesti käima ning laseks meil lustiga edasi liikuda?

Uurisin ennast ja teisi ning leidsin kümme enamlevinud motivatsiooni leidmise võtet.

1. Küsi endalt, mis muutub maailmas paremaks

Millised on su tegevuse või tegutsemata jätmise tulemused ja tagajärjed? Millise muutuse maailmas – kasvõi sinu väikeses maailmas – toob tegutsemine kaasa?

Need on küsimused, mida enda käest pärin järelejätmatult päevast päeva. Just selline pärimine aitab selgeks teha, mis on oluline ja mis mitte. Koolitan ja coach’in inimesi, sest tahan, et võimalikult paljud neist suudaksid end paremini teostada. Seda muidugi eeldusel, et neil on head kavatsused. Mida rohkem inimesi viib oma unistusi ellu, seda mõnusam on neil endil ja neid ümbritsevatel inimestel elada, meie ühisest kasust rääkimata.

Tahte taga teha oma tööd hästi peitub lõpuni aus olles ka kübeke mugavust, hea elu ihalust ja egoismigi. Mida paremini tunnevad end inimesed meie ühiskonnas, seda mugavam ja mõnusam on minu elu.

Pealegi mu töö elatab mind ja osaliselt ka mu peret – teen meeldivat tööd, mida oskan iga päevaga üha enam, ning teenin sellega mõistlikul määral raha, et toime tulla. Loomulikult hoidume arulagedast kulutamisest – ega seda saakski lubada –, aga sissetulekute vähenemisel tuleks loobuda nii mõnestki tervisele kasulikust hüvest alates toorroosuhkru tarbimisest lõpetades oma tulevase keskkonnasõbraliku kodu loomisega keset loodust.

Mis juhtub sinu töö tulemusena? Loetle kolm põhjust, miks on su tegevus tähtis. Milline on su järgmine tegevus, et see oluline muudatus ellu viia?

2. Ole juht ilma ametinimetuseta

Olen just lõpetamas Robin Sharma uusima raamatu „The Leader Who Had No Title“ lugemist. Hoolimata sellest, et kohati lääge- või naiivsevõitu raamat on suunatud Ühendriikide lugejale, soovitan seda lugeda, sest Sharma sõnum on edasiviiv: sõltumata sellest, millist tööd teed, ole juht ilma ametinimetuseta, ole tõeline liider.

Me ei vaja juhtimiseks tiitlit. Ainsana loeb meie endi suhtumine, mille aluseks on tahe olla tõeline juht, kes näitab teistele oma eluviisi ja käitumisega teed.

Mõtle hetk sellele, millise juhi käe all sa tahaksid töötada ja millise inimesega kõige rohkem koos elada. Pane kirja sellise inimese viis väärtust. Nüüd hakka ise selliseks, võttes kasutusele ühe tõelise juhi omaduse korraga. Kui üheks neist omadustest on näiteks positiivsus, siis järgmiste nädalate jooksul väldi negatiivsust nii teistele räägitavas jutus kui ka enda sisekõnes. Kui selleks on julgus teha uusi asju, siis vali välja esimene uus asi ning asu seda ellu viima. Kui teiste tunnustamine, siis tunnusta end ümbritsevaid inimesi. Kui ränu, siis täna teisi.

3. Mida sa tegelikult tahad?

Vana hea reegel ütleb, et tõeline põhjus peitub kuni seitsme miks-küsimuse taga. Kui tahad midagi, siis päri endalt, miks sa seda tegelikult tahad. Ja kui oled leidnud selle põhjuse, uuri, miks omakorda seda tahad. Selle tulemusena võib juhtuda ,et mõistad, mida tegelikult soovid, ning suudad leida parima tee selleni, elimineerides ebavajaliku. Võid ka avastada, et ihaldatud asja või eesootavaid tegevusi polegi tegelikult vaja.

Kui tundub, et sa ei tahagi mitte midagi ja mitte millelgi pole mõtet, siis palu endale keegi appi sulle sinu tegemistega seonduvaid küsimusi esitama või lihtsalt kuulama, mida tahad oma elust rääkida. Samuti keskendu sellisel juhul tegevustele, mida suudad endiselt nautida, millega sulle meeldib aega veeta. Miks teed just neid asju? Millist kasu sellest saad? Mida tahaksid tegelikult teha?

Igaühel meist on mõni asi rohkem ja mõni vähem olulisem. Tunnen inimest, kelle jaoks on raha teenimine tõeline kirg – see kujutab endast nende jaoks kõikehaaravat mängu. Teise jaoks on oluline anda kõik pere heaks. Kolmas tegutseb ennast unustavalt oma ande teostamise nimel. Neljas ihkab rahulikku elu, mis võimaldaks lihtsalt hetkes olla. Igaühel meist on oma siht, millel liigume mõnuga. Milline neist on sinu oma ja miks oled selle tee valinud?

4. Kuidas saad muuta tegevuse huvitavamaks?

Me ei pea tegelikult tegema mitte midagi, kuid vahel on meil arukas teha igavaid asju, sest nende tegematajätmine tooks kaasa liiga suure kahju.

Mõtle selliste tegevuste puhul, mida saad teha igava tegevuse huvitavamaks muutmiseks. Lapsed suudavad leida peaaegu igalt poolt mängu – võiksime ju püüda neile selle poolest sarnaneda.

Võta hetk ja nuputa, mil viisil saad oma kõige tüütuma tegevuse muuta mänguliseks või õpetavaks.

5. Mida võidad igal juhul?

Selle küsimuse õppisin koolitaja Peep Vainult. Vaatle oma tegevust ning pane kirja, kuidas võidad sellest igal juhul, isegi ebaõnnestumise korral.

Rääkisin hiljuti inimesega, kes kirjutab õpikut. Tema jaoks oli keeruline leida selleks motivatsiooni, sest pole kindel, kas õpik üldse ilmub. Kui uurisin, mida ta igal juhul võidab, vastas ta, et on juba võitnud: ta on õpiku kirjutamise käigus mõnest asjast paremini aru saanud, õpiku kirjutamine võimaldab tal endal paremini õpetada ning pealegi talle meeldib kirjutamine kui protsess – see on lihtsalt mõnus. Seega pane kirja, kuidas ja mida võidad tegevusest igal juhul.

6. Üks asi korraga

Uusaastalubadused nurjuvad mitmel põhjusel: püüame sõdida mitmel rindel, pealegi seame lati ületamatusse kõrgusse. Raamatu „The Power of Less“ autor Leo Babauta soovitab viia ellu üks muudatus korraga, et saaksid sellele keskenduda. Avardame oma mugavustsooni järk-järgult. Kui katsetame seda plahvatusega kahekordistada, siis sellele järgneb tagasilöök.

Kui otsustad näiteks hommikuti jooksmas käia, siis ära võta endale ühtegi teist uut harjumust. Homme hommikul tõuse veerand tundi varem ja jookse paarsada meetrit. Kui oled seda teinud, on põhjust end õlale patsutada ja rahul olla. Kui paarisaja meetri jooks tuleb hästi välja, tõuse veel mõni minut varem ja jookse pool kilomeetrit.

Tegutse tasapisi ning sa jõuad märksa kaugemale. Paha lugu on selles, et säärane keskendumine nõuab kannatust, aga meie ihkame kiireid tulemusi. Paraku puudub nende saamiseks võimalus: olümpiavõitja teeb suursaavutuse nimel aastaid töid, superstaar on harjutanud tuhandeid tunde ning geniaalne ärimees vastu näppe saanud kümneid kordi. Meil on valida kahe variandi vahel: kas sihikindlalt tasapisi edasi liikuda või tormata ja siblida ühe koha peal. Teisel juhul jääb endale liikumise illusioon, kuid laiemalt võttes ei muutu midagi peale energia raiskamise.

7. Muuda rutiini

Kui mingist asjast on kõrini, siis uuri, mida saad muuta. Tee väike proov: pane käed rinnale risti ja seejärel rista käed teist pidi – nii, et teine käsi on peal. On ju ebamugav tunne? Harjumuse muutmine on alati ebamugav, kuid loob hädavajalikku vaheldust. Kui treenime ainult üht kätt või jalga, siis teine jääb nõrgaks ning meie tegutsemisvõime väheneb.

Kui muudad mõnda harjumuspärast tegevust, oled sunnitud asju taas avastama ja uuesti õppima ning see aitab vahel leida uut hingamist. Proovi teha vahel mõnda asja nii nagu tegutseksid esimest korda, vaadates seda uustulnuka silme läbi. Selle tulemusena võid avastada mõne viisi või tunde, mis aitab edaspidi olla efektiivsem ja nautida tegevust rohkem.

8. Puhka aktiivselt ja tee sporti

Kui liigud piisavalt ja vahel võtad mõnikümmend minutit, et panna pulss kiiremini lööma ja veidi higistada, siis jõuad märksa rohkem. Mida paremas vormis on meie füüsis, seda virgem on vaim. Kui sa praegu ei tegele spordiga ega liigu piisavalt, siis võta täna õhtul või homme hommikul veerand tundi, et hoogsalt käia, veidi sörkida, metsas või pargis jalutada või minna lihtsalt trenni. Esimesi tulemusi näed juba nädala-paari pärast ning nende hulgast leiad kindlasti paranenud enesetunde ja suurenenud töövõime.

Oluline on ka see, kuidas sisustad vaba aega. Kui palju energiat annab sulle teleri ees vedelemine või sihitu netis surfamine? Mida võiksid teha nende tegevuste asemel, mis sulle tegelikult mitte midagi kasulikku ei paku? Kellega võiksid suhelda, mida teha, millist raamatut lugeda?

9. Maga

Täiskasvanu organism vajab 7-8 tundi und ööpäevas. Kui pead varem ärkama, mine ka varem magama. Unepuudus annab tunda paari ööga ja nn järgi- või ettemagamisest pole suurt kasu. Säti oma tegemised nii, et vajalik arv unetunde saab täis.

Kui uneaega jääb väheks, siis uuri, kas sul on võimalik teha kuskil rahulikus kohas väike lõunauinak. Hoolitse selle eest, et pikutada oleks mugav, peale võiks võtta kerge teki ning vajadusel panna pähe silmaklapid. Äratuskell pane helisema 30-45 minuti pärast, et vältida sügava une faasi sisenemist, sest muidu oled pärast veel tund-paar uimane.

10. Ela vahelduvas rütmis

Ükski loom ei jookse kogu aeg kõigest jõust, inimene ka mitte. Loodusel on oma rütm: öö vaheldub päevaga, valgus pimedusega, kasv kahanemisega. Nii võiksime ka meie vahelduva rütmi eest hoolitseda. Kui puhkus vaheldub tööga, lähedased töökaaslastega, töömõtted eraelulistega, pingelised ajad rahulikumatega, siis toimime paremini. Harjuta seda: võta ette homne päevakava ja planeeri see nii, et selles oleks kindel rütm, mis aitaks sul panustada võimalikult palju ning samas mõnusalt puhata.

Kuidas sa leiad jõudu, et edasi minna? Palun kirjuta sellest artikli kommentaarides.

Üks asi veel: olen sulle väga tänulik, kui  kirjutad paremasse veergu, millest soovid edaspidi lugeda. Kui annad teada, siis saan kirjutada sellest, mis tegelikult ka huvi pakub ning sel juhul saad mu kirjatükkidest rohkem kasu.

6 viisi, kuidas võtta end kätte kui oled tegevused lohakile jätnud

/3 kommentaari/in , , , , , ,

Kas oled vahel tundnud, et mingi oluline tegemata asi kripeldab, aga sellega alustada või ammu pooleli jäänud tegevust ei suuda kuidagi jätkata? Või mida teha siis, kui peal on lihtsalt pikemat aega kestev laiskuselaine, mis sunnib päevast päeva molutama?

1. Uuri, kuhu tahad välja jõuda, ja miks sa seda tegelikult tahad.

Mõtle veidi selle peale, miks sa elad, milline on su elu mõte. Mille poolest oled jäänud inimestele meelde? Kui peaksid surema viie minuti pärast, siis mille tegematajätmise pärast sul on kahju? Milline on kõige olulisem asi, mis jäi tegemata?

Kirjuta see kõige olulisem asi üles. Sõnasta see nii nagu sa lõikaksid selle tegevuse vilju just praegu. Kui tahad lähedase inimesega ära leppida, kirjuta: „Saan oma sõbraga suurepäraselt läbi ning me vestleme sõbralikult ja avatult.“ Kui soovid ehitada maja, pane kirja: „Elame oma (kus?) asuvas (millises?) majas ning hetkel me (pane kirja, mida teile kõige rohkem meeldib teha)“. Kui soovid midagi õppida, lausu: „Oskan (mida ja millisel tasemel?) ja kasutan oma teadmisi (milleks?).“

Kui tahad edasi liikuda, tuleb vaadata sihti. Meenub zen-budistlik legend sõrmest, mis osutab kuule. Kui vaatad sõrme, siis sa kuud ei näe. Võid teha lihtsa katse. Võta üks kirjaklamber ning seo selle külge niit. Nüüd haara niit pöidla ja nimetissõrme vahele ja tõsta kirjaklamber üles. Vaata oma sõrmi ja mõtle selle peale, et kirjaklamber kõigub, aga sõrmi või kätt ära liiguta. Veidi aja pärast vaata kirjaklambrit ja mõtle taas selle peale, et klamber kõigub edasi-tagasi. Kummal juhul hakkas klamber kõikuma?

Ainus võimalus meelekindlalt unistuste täitumise suunas liikumiseks on hoida neid unistusi silme ees. „Kui suudad millestki unistada, suudad selle ka ellu viia,“ ütles Walt Disney.

Kui sinu siht näib sama kõrge ja kättesaamatu kui kuu, leia endale esimene vahepeatus, milleni jõuad jõuludeks. Sõnasta seegi olukord nii nagu see oleks äsja kätte jõudnud.

Üks olulisimaid põhjuseid, miks me ei suuda uusaastalubadusi täita, on see, et seame ületamatult kõrged sihid ning esimese luhtamineku peale lööme käega. Kui jagad pika teekonna etappideks, jõuad kaugemale. Mõtle sellele, milline piin on käia mööda sirget maanteed kümmekond kilomeetrit – tee ei lõpe ega lõpe. Kuidas möödub sama vahemaa metsas või linnadžunglis? Oluliselt kiiremini, sest vahepeal muudad veidi suunda ja sellega jagad teekonna juppideks.

Kui oled vahe-eesmärgi sõnastanud, leia esimene väike samm, mille pead tegema sihile jõudmiseks. Ja astu see. Ning siis järgmine. Ja järgmine. Kuni oled kohal.

2. Keskendu järgmisele tegevusele

Kui märkan, et asjad jäävad soiku, küsin endalt peaaegu alati kolm küsimust.

Esimene: kas see asi on üldse tähtis? Võib-olla polegi tegemist olulise teemaga ning sel juhul võib selle kõrvale tõsta ja rahulikult tegemata jätta. Aga kui asi tundub tähtis, siis tuleb asuda järgmise küsimuse juurde.

Teine: kuidas muudab see tegevus maailma, kasvõi minu väikest maailma? Mis selle tegevuse tulemusena juhtub head? Kui mõistame selgelt, miks on mingit asja vaja, siis on lihtsam tegutseda.

Kolmas: milline on minu järgmine samm? Keskendun alati järgmisele tegevusele, muretsemata liigselt sellele järgnevate tegevuste pärast. Kui ees on mitu sihti, siis valin neist olulisima ja viin ellu selle eesmärgi saavutamiseks vajaliku järgmise tegevuse. Seega mõtle, milline on kasvõi imeväike samm, mis viib sind tulemusele lähemale. Ja tee see ära. Seejärel küsi endalt, mida võiksid järgmisena teha, et edasi liikuda. Ikka üks samm korraga.

3. Tegutse iga päev kasvõi natuke niipea kui võimalik

Liigu kõige olulisema unistuse täitmise nimel iga päev kasvõi natuke. Üks väike samm iga päev. Ja kui lusti on, siis mõnel päeval ka mitu sammu.

Tegele tähtsaima unistuse täitmisega iga päev võimalikult vara, sest vastasel juhul võtavad igapäevased näiliselt kiired asjatoimetused kogu aja. Kui sa tõeliselt oluliste asjade tegemiseks ei võta aega, siis sa ei leia seda kunagi.

Proovi hakatuseks ärgata tund aega varem ja vajadusel ka tund varem magama minna. Proovi seda nädala vältel. Kui see harjumus sobib, jätka. Kui ei, siis proovi nädala jooksul tõusta pool või poolteist tundi varem. Leia oma ideaalne ärkamise aeg, mil suudad kasvõi veidi tegutseda kõige olulisema asjaga – isegi enne hommikusööki.

Kui hommikurutiin sulle ei sobi, siis leia oma päevas kõige produktiivsem aeg ning tegele tähtsaima unistuse elluviimisega siis. Tee endale sellest rutiin, mida järgid 5-7 päeval nädalas.

Kui sul on raskusi rutiini järgimisega, siis võta tavaline tabelkalender ning tõmba iga päev, kui oled kasvõi natuke unistuse teostamisega nokitsenud, päevale rist peale. Ära lase ristide ahelat katkeda. Ja kui tõesti üks päev jääb vahele, lepi sellega, ja alusta ahelat uuesti. Peaaegu miski ei õigusta kahe- või kolmepäevast pausi. Aga kui see tuleb, siis alusta uuesti niipea kui võimalik.

4. Venitamine on samuti otsus

Vahel kinnitame endale, et me lihtsalt ei viitsi mingit asja teha. Ja mida kauem me venitame, seda hullemaks olukord läheb.

Otsus mitte viitsida on samuti otsus nagu ka otsus tegutseda. Meil on alati valida tegutsemise ja mittetegutsemise vahel. Igal otsusel on tagajärjed. Kui otsustad tegutsemata jätta, siis mõtle enda jaoks läbi ja vajadusel pane kirja, millised on selle tulemused. Kas need tulemused meeldivad sulle või annaks mõni teine teguviis parema tulemuse? Vahel on arukas jätta tegutsemata ja vahel tegutseda. Ajastus on tähtis, leiavad taolased.

5. Leia kaaslane

Inimene on karjaloom. Selleks, et end kätte võtta, võid vajada teiste abi. Teine inimene saab aidata mitmel moel.

Lepi kokku mõne hea sõbra või tuttavaga selles, et ta kohtub sinuga iga päev, üle päeva või vähemalt iga nädal kindlal ajal ja küsib sinu käest küsimusi selle kohta, kuhu sa tahad jõuda, mida oled selleks ära teinud ja mida kavatsed järgmisena teha. Sellisel coach’il on luba ainult küsida – nõu anda, hinnanguist rääkimata, ei tohi. Vastutasuks saad teda aidata sama moodi. Kummalisel moel aitavad teise inimese esitatud küsimused meil enda seest üles leida vastuseid, milleni me iseseisvalt ei jõua.

Alternatiivina leia keegi, kel sinu omaga sarnane või seda täiendav eesmärk. Erinevad uuringud näitavad, et viime olulisi muudatusi koostöös märksa edukamalt ellu kui üksinda. Kui su tuttavad loobuvad suitsetamisest, siis üsna tõenäoliselt teed ka sina vähem suitsu. Kui su elukaaslane hakkab tervislikumalt toituma, teed seda ilmselt ka sina. Koos liigume jõudsamalt ja kindlamalt edasi.

6. Kuuluta avalikult, et teed olulise asja mingiks ajaks ära

Mitmetest katsetest on selgunud, et kui inimese tegevusi mõõdukalt kontrollida ehk kui ta teab, et keegi jälgib teda, siis ta tegutseb 3-5 korda hoolsamalt ja kohusetundlikumalt. Üheks võimaluseks olulist asja ära teha on see avalikult välja lubada. Seejuures on kasulik seada endale tähtaeg, mille samuti avalikustad.

Räägi oma ideest sõpradele-tuttavatele ja töökaaslastele, kirjuta sellest Facebookis ja säutsu Twitteris. Palu tuttavatel kohtumisel küsida enda käest, kuidas sul läheb selle olulise asjaga. Ühel hetkel märkad, et liigutad end märksa nobedamalt, sest mõnus on ju rääkida sellest, kui hästi parajasti läheb ning milline mõnu on olulisi asju ära teha.

9 viisi, kuidas edasilükkamist vähendada

/7 kommentaari/in , ,

Kui mu koolitusel osaleb vähegi noorem seltskond, siis mainivad nad olulisima ajajuhtimisprobleemina tegevuste ohjeldamatut edasilükkamist. Sama lugu on vanemate osalejatega, aga nad on ilmselt elu jooksul kogenud, et pole mõtet end avalikult venitajaks nimetada. Näitan üheksat viivitamist vähendada aitavat võtet, millest võib abi olla.

Visanda. Tee ülesandest kasvõi väike jupp, naeruväärselt väike osa. Kui läheb hästi, siis suudad sellega end käima tõmmata ja töövoogu viskuda. Kui ei, siis oled vähemalt midagigi teinud ja endast parima andnud.

Vastik konn ja meeldiv komm. Mõne inimese puhul aitab see, kui ta teeb kõige ebameeldivama ülesande esimesena. Selle kohta tavatsetakse öelda: „Kõige rõvedam konn süüakse esimesena.“ Kui oled kõige hullema ülesande pintslisse pistnud, siis ülejäänud asju teha on lausa lust ning tegemata ebameeldiv töö ei paina enam.

Teist tüüpi inimestele sobib risti vastupidine lahendus: tegele hakatuseks mõne meeldiva ülesandega ning siis, kasutades loodud inertsi, veereta end rahulikult läbi ka ebameeldivast ülesandest. Seejärel teed taas meeldivaid asju ning vahepeal, justkui muuseas, ka mõne ebameeldiva.

Keskendu eesmärgile. Sageli märkan, et kipume tegevusi edasi lükkama siis, kui keskendume liialt takistusele, mitte eesmärgile. Kas mäletad veel lugu puust keset põldu, mille otsa autod ja traktorid kipuvad sõitma, kui siht kaob silme eest? Sageli kaotame ebameeldiva tegevuse tõttu silmist eesmärgi ning keskendume kõikvõimalikele takistustele selle asemel, et eesmärki silmas pidada. Kui suudad takistusest mööda, eesmärgi suunas vaadata, siis leiad sageli üsna pea viisi, kuidas ebameeldivust vältida ja jätkata eesmärgi suunas liikumist.

Kui kavandasime oma maja, siis käisime alumise korruse põhiplaani arutades nagu kassid ümber kuuma pudru – vaata, millise nurga alt tahes, ikka pole maja ruumide jaotus selline nagu vaja. Jätsime mõneks päevaks need mõtted ootele ning keskendusime sellele, kuidas käib päikesevalgus ümber maja ning mis kell peaks millistesse ruumidesse päike paistma. Oluline on ju see, et majas oleks mõnus ja valgusküllane elada. Hetk hiljem oli meil ruumide põhijaotus paigas.

Vähenda eesmärki. Vahel on eesmärk hirmuäratavalt suur ning see takistab meid edasi minemast. Jaga sel juhul eesmärk väiksemateks lõikudeks: nuputa välja, mida tahad aastasest eesmärgist sel kuul ellu viia, kui kaugele jõuda nädala lõpuks ning milline on olukord täna õhtul. Vii ellu tänaõhtune eesmärk ning oledki edasi liikunud.

Kaardista päästikud. Me ei lükka tegevusi ilmaasjata edasi. Igal sündmusel on põhjus. Kaardista „päästikuid“, mis kallutavad sind vajalikke tegevusi edasi lükkama ning loo neile tegevustele asendajad. Jälgi end kõrvalt ning analüüsi.

Näiteks kavatsed küll õhtuti raamatuid lugeda, aga enne kui märkadki, avastad end taas teleri ees diivanil vedelemast. Mis sind sinna ajab? Päästikuks on telekava või teleri pult, mis ootavalt käepärast. Aga kui paneks õige enne sööki diivanilauale raamatu, muusikakeskusse juba valmis lemmikmuusika ning tõstaks telekava ja teleri puldi sahtli kõige tagumisse nurka? Sel juhul on sul pärast sööki palju lihtsam teha oma plaan teoks ja lugeda mõnusa muusika saatel head raamatut selle asemel, et telekast mõttetult aega raiskavaid seebiseriaale vaadata.

Astu kõrvale ja uuri, miks lükkad tegevust edasi. Kui põhjuseks on info puudus, hangi seda juurde ning pane kirja tegevus, mis aitab infot saada. Kui sul napib oskuseid, leia keegi, kes oskab ja saab sind õpetada või aidata. Kui sa ei tunne kedagi sellist, siis uuri, kas mõni su tuttav teab sobivat inimest. Kui ülesanne on lihtsalt ebameeldiv, leia selles meeldivaid jooni. Kui vaatad probleemi piisavalt kaugelt, siis näed justkui mäe tipus seistes laiemat pilti, mis aitab mõista, kuidas sihini jõuda.

Kiusatus. Oluliste tegevuste edasilükkamist põhjustab sageli mõni kiusatus. Olgu selleks e-kirjade lugemine, Facebookis sihitu surfamine või kaaslastega lobisemine. Kui kiusatus tuleb, siis hinga rahulikult paarkümmend korda sisse ja välja ning jälgi oma hingamist. Tõenäoliselt on pärast seda harjutust kiusatus möödunud ja saad taas edasi tegutseda.

Irvhambad lausuvad, et kõige parem on kiusatusele järgi anda. Seegi peab paika, aga sea endale piirang: näiteks surfad Facebookis täpselt viis minutit ning seejärel lepid endaga kokku, millal saad järgmised viis minutit Facebooki-aega preemiana kätte.

Ootamine toimib samuti. Vahel on kõige targem probleemi lahendamisega veidi oodata, kui see on vähegi võimalik. Aga sel juhul sea endale tähtaeg, mida sa mingil juhul ei ületa – lepid endaga kokku, et näiteks ülehomme teed edasilükatud asja kindlasti teoks. Vahel veab ning paari päevaga selgub, et ebameeldivat ülesannet polegi vaja teha.

Üks mu koolitusel osaleja ei vaevunud kalendrisse sündmusi kirja panema. Ta kirjutas märkmed kleeplipikutele ning siis liimis need märkmikku. Kui mõni asi jäi tegemata, liimis ta selle järgmisele päevale. Tema süsteemi muutis vastupandamatuks kokkulepe, mille ta oli endaga teinud: kui lipiku tagaküljel liim enam ei võtnud, tuli tegevus kas kohe ära teha või sellest loobuda ja lipik lõplikult prügikasti visata.

Järgi Goldmani viite reeglit. Mediteerimisõpetaja ja elustiili treener Burt Goldman soovitab viit lihtsat reeglit:

1. Kui sulle mingi asi meeldib, naudi seda.

2. Kui sulle mingi asi ei meeldi, väldi seda.

3. Kui sulle mingi asi ei meeldi ning seda pole võimalik vältida, muuda seda asja.

4. Kui sulle mingi asi ei meeldi ning seda pole võimalik vältida ega muuta, aktsepteeri seda.

5. Sa aktsepteerid asju muutes oma suhtumist neisse.

Seega: võimalusel väldi ebameeldivaid asju, võimalusel muuda neid ning kui muud ei jää üle, muuda oma suhtumist. Meenuta, millal viimati kohtusid läbi ja lõhki ebameeldiva inimesega. Jube tüüp, eks? Ometigi oli temas ilmselt ka midagi meeldivat. Mis see oli? Sama lugu on tegevustega: ka kõige ebameeldivama tegevuse juures on midagi meeldivat.

Allikas: oktoobri lõpus ilmuv raamat „Hetk“.

4 õppetundi pisipojalt

/2 kommentaari/in , ,

Meil on oma lastelt õppida kaugeltki rohkem kui oskaksime oodata. Olen oma kahekuuselt pojalt õppinud nelja asja, mis aitab mul end ajas paremini juhtida.

1. Keskendumine

Imik on keskendumise maailmameister. Kui ta magab, siis ta magab täiega ja miski ei sega tema und. Kui ta sööb, siis ta keskendub söömisele. Kui mängib, siis mängule. Kui punnitab, siis punnitamisele. Ja kui karjub, siis karjumisele.

Kas olete kunagi näinud multitask’ivat imikut? Mina siiani pole ja kahtlustan, et ei näe ka tulevikus. Kuna titt pühendub käsilolevale tegevusele täielikult, jõuab ta tulemuseni kiiremini.

Üks asi on alles arenemisjärgus: laps ei saa aru sellest, kui ta väsib, ning märkab väsimust siis, kui see on ületanud igasugused piirid. Ja siis ta on väsinud täiega, sest ta pühendub ju tegevustele. Täiskasvanutena saame õppida ka sellest – ka täie tähelepanuga tegutsemisel on mõistlik end jälgida, et osata õigel ajal hoog maha võtta ja puhata.

2. Edasilükkamise puudumine

Kas olete kunagi märganud, et äsjasündinu lükkab mõnda tegevust edasi? „Hakkaks õige kakama, ah? Äh, ei viitsi, hiljem kunagi kakan…“ Unustage ära, sellist asja pole olemas. Kui piss tuleb, siis see tuleb kohe, mitte kunagi hiljem. Ja kui kõht on tühi, siis tuleb kohe süüa, muidu tuleb üks suur jama.

Mida aeg edasi, seda rohkem õpib me poeg tegevusi edasi lükkama. „Jääks õige magama… Ei, praegu ei viitsi, parem möllan veel veidi!“ Selle tulemuseks on üleväsimus ning hiljem on uinumine märksa raskem.

Meiega on sama lugu. Mida rohkem lükkad tegevust edasi, seda enam muutub see ebameeldivaks ja seda keerulisem on sellega alustada. Kui teed asja kohe teoks, muutub elu palju lihtsamaks.

3. Prioriteedid paigas

Imiku prioriteedid on paigas ning kõige tähtsamaid tegevusi on igas hetkes ainult üks – muidu ta ei saaks ju keskenduda. Ma ei ole märganud, et ta kunagi kõhkleks, mida teha järgmisena: kas süüa, magada või karjuda. „Oot, magaks õige veidi… Ei-ei, tahan hoopis süüa… Mkmm, tahan hoopis mängida!“ Ei mingit kõhklemist.

Sama selge arusaam on tal tema enda rollist ja tähtsusest. On täiesti iseenesest mõistetav, et kui laps vajab äiutamist, siis jätad kõik teised tegevused kõrvale ning kussutad ta magama. Laps on ju kodustest toimetustest olulisem, tööst rääkimata.

Kui suudad oma tegude ja elu mõtte teostamisega muuta end kaasinimeste jaoks sama asendamatuks kui pisike ilmakodanik, siis muutuvad ka sinu teod ja soovid teiste jaoks väga olulisteks ning nad pööravad neile varasemast rohkem tähelepanu. Ma ei mõtle seda, et peaksime igast oma soovist teada andma vehkimise, siputamise ja meeleheitliku kisaga, pigem oma olemuse ja olemise ning sellega, mida omalt poolt maailmale anname.

Lapsel on selge siht: tunda end hästi ning kasvada ja areneda. Ta panustab kõigest hingest sellesse. Ja see muudab tema soovid ja tegevused oluliseks.

4. Vahetu ja kiire suhtlemine

Kui sageli märkad, et beebi viivitab mõnest oma soovist teada andmisega? „Kõht on pagana tühi, nälg võtab lausa silmanägemise, aga hüva, ma veel ei karju, veel ei anna sellest teada, ootan veel veidi aega, küll ma välja kannatan…“ Võin kihla vedada, et imiku peas pole ühtegi sellist mõttepoega.

Kui kõht on tühi, tuleb sellest teada anda. Algul viisakalt, nämmutades suud ja ajades aeg-ajalt keelt suust välja. Siis veidi vaiksema koogamisega. Kui seda ka ei võeta kuulda, siis valju kisaga.

Selle, vahetu kommunikatsioonipõhimõtte võiksime tittedelt üle võtta. Anna rahulikult ja kõigile arusaadaval viisil probleemist teada kohe, kui see tekib. Kui sellest pole kasu, tõsta veidi häält ja selgita asja veel klaarimalt. Ning kui muud üle ei jää, pasunda tõsisest takistusest nii, et kõik, kel vaja kuulda, seda kuulevad ning nad on sunnitud tegutsema.