Koosolekute 9 kokkulepet

Kogusin kokku mõne oma kliendi koosolekute hea tava ning ühendasin nende kokkulepped ühte loetellu.

  1. Koosolek on väga kallis juhtimisvahend, sest sellel olevatel inimestel on tõenäoliselt teisi olulisi tegevusi samuti. Kas koosolekule on alternatiiv nagu näiteks e-kiri, Skype’is vestlus või ühiselt muudetav dokument? Kui ei, siis on arukas korraldada koosolek.
  2. Saada korrektne kutse vajalike osalejatele. Miks koosolek tuleb? Mis on selle eesmärk? Kirjuta eesmärk koosolekukutse teemareale. Mida koosolekul arutame? Kirjuta päevakorrapunktid kutse sisusse. Keda on koosolekule tingimata vaja? Saada ainult neile kutse. Millist eeltööd nad peaksid tegema? Lisa see info koosoleku kutsesesse nagu ka taustamaterjalid. Kui need asjad peaksid olema koosoleku kutsest puudu, on kutsutul õigus otsust põhjendamata koosolekust keelduda.
  3. Koosoleku kokkukutsuja ei ajasta koosolekut selleks ajaks kui osalejatel on kalendris kirjas mõni teine sündmus, st osalejate kalendrisse ei tekitata topeltbroneeringuid. Kui osaleja saab kutse ajaks, mil tal on teine sündmus kavas, võib kutsele saata äraütleva vastuse otsust põhjendamata. Kui kutsuja näeb, et osaleja on hõivatud koosolekuks kavandataval ajal, siis võib temaga silmast silma või telefonis läbi rääkida ja uurida, kas ta saab ja tahab oma plaane muuta.
  4. Koosolekuks valmistuvad ette nii selle juht kui ka osalejad. Kui kellelgi on ettevalmistus tegemata, siis ta annab sellest teistele piisavalt vara teada ning võimalusel jäetakse koosolek ära või lükatakse edasi. Ettevalmistamata koosolekul pole mõtet enda ja teiste aega raisata.
  5. Koosolek algab täpselt. Hilinemine on hilineja mure. Koosolek lõpeb täpselt. Veel parem, kui koosolek lõpeb 5–15 minutit kokkulepitust varem, sest siis jõuavad osalejad õigeks ajaks uuele koosolekule. Koosoleku lõpus korrastavad osalejad ruumi.
  6. Koosolekute vahele jääb piisav aeg selleks valmistumiseks, vajadusel koosolekule sõitmise aeg ning koosoleku kokkuvõtte laialisaatmiseks. Kui see aeg puudub, võib kutse põhjendamata tagasi lükata.
  7. Koosolekul räägib korraga üks inimene. Räägib lühidalt ja konkreetselt. Koosolekul saavad sõna kõik, kel midagi sisukat öelda.
  8. Osalejad keskenduvad koosolekule. Sülearvutid ja päädid on lahti neil, kellel on seda vaja seoses koosolekuga. Kui keegi peab telefoniga rääkima keset koosolekut, siis ta lahkub telefonikõneks ruumist. Kui keegi peab arvutis midagi muud tegema koosoleku ajal, siis ta lahkub selleks ruumist.
  9. Koosolek lõpeb kokkuvõttega, mis sisaldab järgmisi tegevusi, nende eest vastutajaid ja tähtaegu. Kui kokkuvõtet pole võimalik teha, siis edaspidi selliseid koosolekuid ei korraldata.

Kuidas võtta aega enda arendamiseks?

Jagasin Hariduse Infotehnoloogia SA seminaril mõtteid selle kohta, kuidas õpetajad saaksid enda arendamiseks võtta sihipäraselt aega. Kui tahad teemat põhjalikumalt uurida, tule 18. oktoobril ajajuhtimise koolitusele – sinna on saadaval veel 6 viimast kohta.

7 sammu töö alustamiseks pärast puhkust

Igavene jant on pärast puhkust tööhoo sisse saamisega. Vahepeal on kerkinud töiste tegevuste kuhi, organismi rütm tiksub endiselt samas taktis puhkuse omaga ning meeleolu kõigub maniakaalse paanika ja depressiivse vaikolu vahel. Asjalikuks saab hakata järgmise seitsme sammuga.

  1. Uuri uudiseid. Esimese asjana küsi lähematelt kolleegidelt, millised olid olulised vahepealsed sündmused ja arengud. Nad suudavad kiiresti filtreerida olulise ebaolulisest ja anda kiire ülevaate neist asjust, mida tegelikult peaksid teadma.
  2. Skänni e-kirjad. Käi hoogsalt läbi puhkuse ajal saabunud e-kirjad. Tähista lipukese või tärniga need, mis nõuavad tegutsemist või põhjalikumat lugemist, ja kustuta tarbetud. Eesmärk on skännida kirjade pealkirju ja alguslõike, mitte hakata kohe tegutsema ja kirjadele vastama.
  3. Tee paus. Vajadusel eraldu inimestest ja võimalikest häirijatest, sule silmad ja lihtsalt ole mõni minut rahulikult. Hinga nina kaudu rahulikult sisse. Ja siis välja. Lihtsalt keskendu rahulikule hingamisele. Kui mõni mõte tuulab peas ringi, siis märka seda ja keskendu hingamisele – küll see oluline mõte naaseb vajadusel hiljem. Pärast paari-kolmekümmet hingamist ava rahulikult silmad ning naase tavakeskkonda. Kui sulle ei meeldi niisama rahulikult istuda, siis võid ka õue minna ja pargis või looduses veidi jalutada tavapärasest paar korda aeglasemas tempos. Kui rabelemise vahele teha paus, toimib aju pärast tulemuslikumalt ning suudame langetada paremaid otsuseid.
  4. Pane olulised asjad kirja. Võta paberileht ning kirjuta peast sellele 3–7 kõige olulisemat tegevust või lahendamist vajavat teemat. Võid kasutada ka märkmepabereid: üks teema või tegevus ühele paberile. Soovi korral võid teemad-tegevused ka hoopis joonistada. Kui tõesti muidu ei saa, siis kirjuta need arvuti abil. Sea tegevused tähtsuse järjekorda.
  5. Lahenda pisiasjad. Ava uuesti kirjakast ning lahenda ära kõik teemad, mis võtavad aega paar minutit või vähem.
  6. Tee paus. Sama moodi nagu punktis 3 kirjeldatud.
  7. Tee plaan. Võta punktis 4 kirja pandud oluliste tegevuste nimestik ja otsusta, millal sa mingi asjaga tegeled järgmise paari nädala jooksul. Märgi tegevused kalendrisse või tegevusnimestikku. Võta veel kord ette kirjakast ning käi hoolikalt läbi varem tegutsemiseks lipukese või tärniga tähistatud kirjad. Otsusta iga kirjaga, mida sa sellega ette võtad. Lisa need tegevused oma järgmise paari nädala tegevusplaani ning vajadusel anna kirja saatjale teada, millal ja kuidas tema teemaga tegeled. Viimase asjana viska pilk peale järgmise päeva plaanile ja uuri, millised on su homsed kõige olulisemad tegevused.

Kui need asjad tehtud, on esimene tööpäev läinud täiega asja ette. Ülejäänud päev võta rahulikult, sest ega sa midagi asjalikku täna nii ehk naa enam ei tee.

3 põhjust, miks aega on vähe

Ajapuudus on sümptom, mitte diagnoos. Ajapuuduse põhjustavad kolm haigust: tähelepanu, rahu ja prioriteetide puudus.

Kui tihti märkad äris täielikku keskendumist ja pühendumist? Sellist nagu jalgpallimeeskonna treeneril ja jalgpalluritel? Jalgpalli pole keskendumiseta võimalik hästi mängida. Treener keskendub mängule ja võistlustele kui tervikule, jalgpallurid püsivad hetkes ja annavad endast parima mängu võitmiseks. Tähelepanuta ettevõttel läheb sama kehvasti kui Eesti meeskonnal Eesti-Portugali mängus (seis jäi 0:7, millest ühe värava lõime endale ise).

Kui me ei pööra piisavalt tähelepanu sellele, mis me ümber toimub, mida kuuleme ja kuulame, näeme ja vaatame, haistame, tunneme ja tunnetame ning maitseme, siis tormab elu mööda ja meie suhe ümbritsevaga jääb ebaadekvaatseks. Rattas tormates pole võimalik analüüsida, kuidas olukorda parandada. Töötavat mootorit ei saa remontida.

Esimene aega loov võte on pöörata rohkem tähelepanu endale ja oma ettevõttele ning samut ümbritsevale keskkonnale ja inimestele kui meid ümbritseva tervikliku ökosüsteemi olulisele osale. See toob kaasa täpsema ja adekvaatsema reageerimise, mis viib parema tulemuseni.

Teine tegur, rahu. Kui keegi pärib, et kuidas sul läheb, on tavaks vastata: “Oh, ära märgi, nii kiire-kiire kogu aeg, pole isegi aega hingata.” Hõivatus on endiselt moes.

Aga kui vastaks ühel ilusal päeval: “Aega on küll ja veel, sest meil on tavaks tegutseda mõtestatult, mitte tühja rabeleda.” Kumb vastus jätab targema inimese mulje? Loomulikult teine. Aga ainult sel juhul, kui see on tõsi.

Kui ettevõtte kultuur väärtustab rahulikku tarka tegutsemist, on ettevõtte meeskond motiveeritum ja viib ellu olulisemaid asju paremini, jõudes suuremate tulemusteni.

Kolmas põhjus, prioriteedid, lähtub eelmisest kahest. Kui meis on tähelepanu ja rahulikkust, siis saame seada põhjendatud ja läbi kaalutud suuna ning selle saavutamise nimel järjekindlalt liikuda, kaotamata kontakti ümbritsevast elust tulenevate muutustega. Rohkem ei ole rohkem. Kiiremini ei ole rohkem. Paremini on rohkem. See lihtne tõde võiks kehtida nii inimeste, ettevõtete kui ka meie riigi puhul.

Kõik need asjad mahuvad mõiste meelevirgus ehk mindfulness alla. Maailmas on praeguseks juba kümneid, kui mitte sadu ettevõtteid, mis soodustavad töötajaid harjutama meelevirgust. Tarkvarahiid Google. Toidutootja General Mills. Protsessorivalmistaja Intel. Meditsiinikindlustus Aetna. Investeerimispank Goldman Sachs. Need on vaid mõned näited.

Põhjus meelevirge mõttelaadi juurutamiseks ja kultiveerimiseks ärimaailmas on lihtne: rahulikud ja tähelepanelikud töötajad võimaldavad paremaid majandustulemusi ning nende tööga rahulolu on oluliselt suurem.

Mida selle teadmisega peale hakata? Alusta endast. Võta nüüd pool minutit või minut ja lihtsalt vaatle ümbritsevat. Või tunneta ennast, tunne, kuidas õhk liigub rahulikult ninast sisse ja välja. Uuri ja vaatle oma ettevõtet, kuidas see toimib, milliseid väikeseid kohendusi see vajaks, et ettevõte hingaks vabamalt. Vaata hetkeks Eestit: mida peaksime muutma, et elu läheks kindlamalt edasi. Lihtsad asjad.

3 soovitust puhkuse pikendamiseks

Puhkus kaob käest kiirelt kui tuul. Vaevalt jõuad hingata sisse ja välja ning ta ongi läbi. Jagan mõne nipi, mis aitavad puhkust pikendada. Enamus neist pärineb Claudia Hammondi raamatust “Moonutatud aeg”.

  1. Planeeri mõistlik hulk tegevusi. Kui jobutad puhkuse maha, siis see venib nagu näts, aga pärast puhkust tundub, et polnud teist ollagi. Kui planeerid puhkusesse mõistliku hulga tegevusi ning teed need ära ka, siis puhkus möödub kiiresti, kuid sellele tagasi vaadates näib see palju pikema ja sisukamana. Ajul on lihtsalt töötlemiseks rohkem infot.
  2. Ole erinev. Tee uusi asju: õpi midagi uut, külasta varem käimata kohti, võta midagi hulljulget või suisa pöörast ette. Eredad mälestused pikendavad taas puhkusetaju.
  3. Pea paus. Loobu puhkuse ajal e-postist, sotsiaalmeediast ning piira telefoni kasutamist. Sellega muudad oma tavapärast töörütmi ja aju suudab 5-7 päeva pärast hakata veidi rahulikumalt toimima ning saab ka puhata. Enne puhkust suuna e-kirjad kolleegile ning seadista kirjade automaatvastus, pärast puhkust võta päev-paar vahepeal saabunud kirjade läbivaatuseks. Eriti kaval on automaatvastuses paluda inimesel uuesti kirjutada paar päeva pärast puhkuselt naasmist.

Paus kannab

Salvestasin meelevirguse konverentsi esinemise “kõrvaltootena” ühe videoloengu, milles juttu sellest, kuidas hoida tasakaalus paus ja tegutsemine.

Paus kannab from Kristjan Otsmann on Vimeo.

Kuidas muuta või luua harjumust?

Lihtsaim viis on uusi harjumusi ankurdada olemasolevate külge neid täiendades või asendades.

Üks mu arengutoe klient harjus sel moel kavandama eesootavat päeva ning mööduvat päeva kokku võtma. Tema jaoks oli ankur tema kodumaja ukse link. Hommikul võttis ta lingi pihku ning mõtles läbi, mida ta eesootaval päeval tahab ära teha. Tööle jalutades mõtiskles ta, kuidas neid asju teha parimal võimalikul moel. Õhtuti võttis ta kodu ukse lingi pihku ning lasi päeva silme eest läbi, et mõista, millised olid kõige olulisemad asjad, mis juhtusid.

Mõnel puhul võib häiriva, mõttetu tegevuse või lihtsalt halva harjumuse asendada paremaga. Näiteks kui oled harjunud telefoni näppima – üks uuring väitis, et umbes kolmandik meist alustab päeva valgel fajansstroonil istudes meile lugedes ja neile vastates – siis järgmisel korral tee telefoni näppimise asemel paus ning kombi kõikide meeltega sise- ja välisilma, et avastada kasvõi üks huvitav detail. Ühel hetkel märkad, et harjumus on vahetunud.

Või siis võte, mida soovitab Vietnami päritolu Prantsusmaal kloostris elav zen-budist Thich Nhat Hanh: enne telefonile vastamist saabu mõttega kohale. Lase sellel heliseda paar-kolm korda, pane tähelepanu valmis viljakaks vestluseks ja alles siis vasta. Sama soovitab inimeste häälestaja Eda Zahharova: enne telefonile vastamist tule mõttega kohale, tõsta suulagi ja nina veidi kõrgemalse otsekui meeldivat roosi nuusutades, hinga sisse ja siis vasta kõnele.

See on üks asi, millest räägin põgusalt 26. mail Konfera korraldaval mindfulnessi ehk meelevirguse konverentsil.  

Kuidas võtta pausiks aega?

Kuidas võtta pausiks aega? Niigi on kiire.

Erinevaid viise on mitu. Näiteks Francesco Cirillo loodud Pomodoro tehnika, millest olen kirjutanud ka varem. Selle puhul sead meeldetuletuse 25 minuti peale ning otsustad, kui kaugele selle ajaga jõuad – mis on selleks ajaks tehtud. Nüüd keskendud sellele tegevusele. Kui miski tuleb poole pealt vahele ning saad segaja lükata ‘tomati’ lõpuni edasi, läheb ‘tomat’ kirja. Kui ei, siis on paha lugu küll, ‘tomat’ ei loe. Aga pole hullu, iga järgmine tomat tuleb veidi parem kui eelmine.

Kui ‘tomat’ jõuab lõpule, siis pead lühikese pausi – kasvõi sirutad end korra. Lased hetkeks meelel puhata. Proovi praegu järgi: lõdvesta hetkeks ratsionaalne mõtlemine. Taju oma keha alates pealaest ja lõpetades varbaotstega: kus on pinged, kui leiad mõne, siis mõtle, et see piirkond on lõdvestunud. Ja siis ringuta veidi. 30 sekundit ja oled puhanud. Nüüd alustad järgmist ‘tomatit’.

Kui nii pikka pausi pole võimalik pidada, siis käitud nagu snaiper neil hetkedel, kui varitsuses hakkab tähelepanu hajuma: nuusutad, mis on õhus, tunned, mis maitse on suus, kuulad, milliseid helisid kõrv tabab, vaatad, mida näed, kombid, mida aistid ja tunned. See võtab vaid mõne sekundi.

Pärast nelja ‘tomatit’ pead pikema pausi: 15…45 minutit, et juua, süüa, jalutada või käia tualettruumis. Ja siis lähed taas tomatirežiimile üle.

Kui teed esimesel päeval ühe ‘tomati’ eksitamata ja ekslemata, on see päris hea tulemus. Kümme ‘tomatit’ on väga viljakas tööpäev.

Paus on sageli tegevusest olulisem. Lõdvestus on pingutusest tähtsam. Ei, nad on sama vajalikud, ent kuna pöörame rohkem tähelepanu pingutusele, jääb paus vajaliku tähelepanuta ning tasakaal hälbib.

See on üks asi, millest räägin põgusalt 26. mail Konfera korraldaval mindfulnessi ehk meelevirguse konverentsil.  

Mõttepuhastus ja usaldus

Meie peas on sageli korraga mitu mõtet. Uitlev meel on inimlik. Jama lugu on see, et kui me tähelepanu eksleb ja hüpleb. Siis langeb nii tulemuslikkus kui ka tegevusest saadav mõnu.

Keskendumiseks on lihtsaim viis eksitavad uitmõtted üles märkida. See rahustab meelt ja suurendab keskendumist. Sama teeb ju zen-budistliku mõtluse käigus kasutatav viis heita uitmõtted tühjale seinale.

Ega ma kõike üles kirjuta ega tee kõike kirjutatut teoks. Tegelikkuses jääb vist suurem osa tegemata… Pigem keskendun järgmisele käputäiele tegevustele. Lühikesed nimekirjad toimivad, pikad mitte. Veel enam: tegutsemisel püüan keskenduda käsil olevale asjale. Olla meelevirgelt selle tegevuse juures.

Tegelikult on küsimus usalduses. Kas universum toimib minu sekkumiseta? Toimib küll. Järelikult ma ei pea muretsema, et kas kõik sai kirja ning kõik sai tehtud. Alati juhtuvad õiged asjad. Õigel ajal.

Meenub üks lugu, mida rääkis ühel oma esinemisel rokkmuusik Tom Waits. Ta sõitis kodu poole ning järsku hakkas hullult hea lugu peas ringi käima. Salvestada pole kuskile. Ta tundis, et hetk hiljem on see lugu läinud. Igaveseks. Waits vaatas läbi auto esiklaasi üles ning ütles: “Kuule, Sina seal! Näed, ma sõidan praegu, mul on praegu tegemist. Tule paari tunni pärast tagasi, siis, kui olen stuudiosse jõudnud, eks ju?” Ma ei tea, kas lugu tuli tagasi. Ju ta tuli, kus ta pääses.

Õigel ajal juhtuvad õigete inimestega õiged asjad. Nii lihtne see ongi.

See on üks asi, millest räägin põgusalt 26. mail Konfera korraldaval mindfulnessi ehk meelevirguse konverentsil.  

3 tõhusat Outlooki nippi

Mulle meeldib hoida oma e-kirjade sisendkausta ehk inbox’i võimalikult tühjana. Tutvustan kolme lihtsat võtet, mis aitavad hoida meie teel saabunud tegevused kontrolli all.

Esimese sammuna tasub teha “töödeldud” e-kirjade jaoks kaust “Töödeldud kirjad”. Hoian sisendkaustas ainult neid kirju, millega ma pole otsustanud, mida teha. Kui loen kirja läbi ning otsustan, mida sellega teha, siis loon kirjast tööülesande või kalendrisündmuse või lipustan kirja ning seejärel lohistan meili kausta “Töödeldud kirjad”.

Ülesanded asendavad lipukesi

Õppisin Outlooki “gurult” Michael Linenbergerilt hea nõksu. Kui kirjas sisaldub tööülesanne, mille kavatsen ära teha mõne päeva või mõne nädala pärast, siis kirja lipuga märgistamise asemel lohistan kirja Outlooki alumisel ribal olevale kirjale Tasks. Outlook avab uue tööülesande, mille sisus on lohistatava kirja sisu. Kirjutan tööülesande teemareale, mida tahan sellega teha, vajadusel lisan ülesande algus ja lõpuaja ning salvestan ülesande. E-kirjale lisan vajadusel kategooria ning lohistan meili “Töödeldud kirjade” kausta.

Kui tahad sellises tööülesandes olevat asja ära teha ja muuhulgas ka algsele kirjale vastata, siis ülesande lohistamisel ülesanderibalt Outlooki alumisel ribal olevale tekstile Mail luuakse sellest e-kiri.

Kui kirjale oli lisatud mingi fail, mida hiljem vajan, siis lohistan kirja Tasks’i peale parema hiirenupuga. Outlook avab hüpikmenüü ning sellest valin ’Copy Here as a Task with Attachment’. Kui vabastan parema hiirenupu, siis Outlook loob uue tööülesande, milles on kirjale lisatud failide koopiad. Sel juhul ei pea ma hiljem enam algupärast kirja hakkama otsima, vaid kõik vajalikud failid on tööülesande küljes.

Ajalised ülesanded kalendris

Hoian tavaliselt lahti kaht Outlooki akent: ühes on kirjad ning teises kalender. Kalendri saad avada uues aknas nii, et klõpsad Outlooki akna allosas olevale tekstile Calendar parema hiirenupuga ning valid ’Open in a New Window’.

Kui tean, et kirjale vastamine või selles sisalduva ülesandega tegelemine võtab üle poole tunni ning soovin selleks broneerida oma kalendris aja, siis lohistan e-kirja Outlooki Windowsi tegumiribal Outlooki ikoonile (hoian nuppu all), valin kalendri akna (ikka hoian nuppu all) ning nüüd liigun hiirega kalendris sellele ajale, mil soovin kirjaga tegeleda. Nüüd vabastan hiire nupu. Outlook loob valitud ajale uue kalendrisündmuse, mille sisus on e-kirja tekst. Kirjutan sündmuse pealkirjaks, mida tahan kirjaga teha, ning salvestan ja sulgen akna.

Aga lipukesed?

Lipuga tähistan ainult need kirjad, millega kavatsen tegeleda täna-homme, sest siis on mul veel värskelt meeles, mida tahan nendega teha. Pärast lipuga tähistamist lohistan algse kirja loomulikult töödeldud meilide kausta.

Ega need nipid tegelikult aega hallata aita, ent annavad parema ülevaate kõigist meili teel saabunud asjadest, mida on vaja ära teha.