9 viisi, kuidas edasilükkamist vähendada

Kui mu koolitusel osaleb vähegi noorem seltskond, siis mainivad nad olulisima ajajuhtimisprobleemina tegevuste ohjeldamatut edasilükkamist. Sama lugu on vanemate osalejatega, aga nad on ilmselt elu jooksul kogenud, et pole mõtet end avalikult venitajaks nimetada. Näitan üheksat viivitamist vähendada aitavat võtet, millest võib abi olla.

Visanda. Tee ülesandest kasvõi väike jupp, naeruväärselt väike osa. Kui läheb hästi, siis suudad sellega end käima tõmmata ja töövoogu viskuda. Kui ei, siis oled vähemalt midagigi teinud ja endast parima andnud.

Vastik konn ja meeldiv komm. Mõne inimese puhul aitab see, kui ta teeb kõige ebameeldivama ülesande esimesena. Selle kohta tavatsetakse öelda: „Kõige rõvedam konn süüakse esimesena.“ Kui oled kõige hullema ülesande pintslisse pistnud, siis ülejäänud asju teha on lausa lust ning tegemata ebameeldiv töö ei paina enam.

Teist tüüpi inimestele sobib risti vastupidine lahendus: tegele hakatuseks mõne meeldiva ülesandega ning siis, kasutades loodud inertsi, veereta end rahulikult läbi ka ebameeldivast ülesandest. Seejärel teed taas meeldivaid asju ning vahepeal, justkui muuseas, ka mõne ebameeldiva.

Keskendu eesmärgile. Sageli märkan, et kipume tegevusi edasi lükkama siis, kui keskendume liialt takistusele, mitte eesmärgile. Kas mäletad veel lugu puust keset põldu, mille otsa autod ja traktorid kipuvad sõitma, kui siht kaob silme eest? Sageli kaotame ebameeldiva tegevuse tõttu silmist eesmärgi ning keskendume kõikvõimalikele takistustele selle asemel, et eesmärki silmas pidada. Kui suudad takistusest mööda, eesmärgi suunas vaadata, siis leiad sageli üsna pea viisi, kuidas ebameeldivust vältida ja jätkata eesmärgi suunas liikumist.

Kui kavandasime oma maja, siis käisime alumise korruse põhiplaani arutades nagu kassid ümber kuuma pudru – vaata, millise nurga alt tahes, ikka pole maja ruumide jaotus selline nagu vaja. Jätsime mõneks päevaks need mõtted ootele ning keskendusime sellele, kuidas käib päikesevalgus ümber maja ning mis kell peaks millistesse ruumidesse päike paistma. Oluline on ju see, et majas oleks mõnus ja valgusküllane elada. Hetk hiljem oli meil ruumide põhijaotus paigas.

Vähenda eesmärki. Vahel on eesmärk hirmuäratavalt suur ning see takistab meid edasi minemast. Jaga sel juhul eesmärk väiksemateks lõikudeks: nuputa välja, mida tahad aastasest eesmärgist sel kuul ellu viia, kui kaugele jõuda nädala lõpuks ning milline on olukord täna õhtul. Vii ellu tänaõhtune eesmärk ning oledki edasi liikunud.

Kaardista päästikud. Me ei lükka tegevusi ilmaasjata edasi. Igal sündmusel on põhjus. Kaardista „päästikuid“, mis kallutavad sind vajalikke tegevusi edasi lükkama ning loo neile tegevustele asendajad. Jälgi end kõrvalt ning analüüsi.

Näiteks kavatsed küll õhtuti raamatuid lugeda, aga enne kui märkadki, avastad end taas teleri ees diivanil vedelemast. Mis sind sinna ajab? Päästikuks on telekava või teleri pult, mis ootavalt käepärast. Aga kui paneks õige enne sööki diivanilauale raamatu, muusikakeskusse juba valmis lemmikmuusika ning tõstaks telekava ja teleri puldi sahtli kõige tagumisse nurka? Sel juhul on sul pärast sööki palju lihtsam teha oma plaan teoks ja lugeda mõnusa muusika saatel head raamatut selle asemel, et telekast mõttetult aega raiskavaid seebiseriaale vaadata.

Astu kõrvale ja uuri, miks lükkad tegevust edasi. Kui põhjuseks on info puudus, hangi seda juurde ning pane kirja tegevus, mis aitab infot saada. Kui sul napib oskuseid, leia keegi, kes oskab ja saab sind õpetada või aidata. Kui sa ei tunne kedagi sellist, siis uuri, kas mõni su tuttav teab sobivat inimest. Kui ülesanne on lihtsalt ebameeldiv, leia selles meeldivaid jooni. Kui vaatad probleemi piisavalt kaugelt, siis näed justkui mäe tipus seistes laiemat pilti, mis aitab mõista, kuidas sihini jõuda.

Kiusatus. Oluliste tegevuste edasilükkamist põhjustab sageli mõni kiusatus. Olgu selleks e-kirjade lugemine, Facebookis sihitu surfamine või kaaslastega lobisemine. Kui kiusatus tuleb, siis hinga rahulikult paarkümmend korda sisse ja välja ning jälgi oma hingamist. Tõenäoliselt on pärast seda harjutust kiusatus möödunud ja saad taas edasi tegutseda.

Irvhambad lausuvad, et kõige parem on kiusatusele järgi anda. Seegi peab paika, aga sea endale piirang: näiteks surfad Facebookis täpselt viis minutit ning seejärel lepid endaga kokku, millal saad järgmised viis minutit Facebooki-aega preemiana kätte.

Ootamine toimib samuti. Vahel on kõige targem probleemi lahendamisega veidi oodata, kui see on vähegi võimalik. Aga sel juhul sea endale tähtaeg, mida sa mingil juhul ei ületa – lepid endaga kokku, et näiteks ülehomme teed edasilükatud asja kindlasti teoks. Vahel veab ning paari päevaga selgub, et ebameeldivat ülesannet polegi vaja teha.

Üks mu koolitusel osaleja ei vaevunud kalendrisse sündmusi kirja panema. Ta kirjutas märkmed kleeplipikutele ning siis liimis need märkmikku. Kui mõni asi jäi tegemata, liimis ta selle järgmisele päevale. Tema süsteemi muutis vastupandamatuks kokkulepe, mille ta oli endaga teinud: kui lipiku tagaküljel liim enam ei võtnud, tuli tegevus kas kohe ära teha või sellest loobuda ja lipik lõplikult prügikasti visata.

Järgi Goldmani viite reeglit. Mediteerimisõpetaja ja elustiili treener Burt Goldman soovitab viit lihtsat reeglit:

1. Kui sulle mingi asi meeldib, naudi seda.

2. Kui sulle mingi asi ei meeldi, väldi seda.

3. Kui sulle mingi asi ei meeldi ning seda pole võimalik vältida, muuda seda asja.

4. Kui sulle mingi asi ei meeldi ning seda pole võimalik vältida ega muuta, aktsepteeri seda.

5. Sa aktsepteerid asju muutes oma suhtumist neisse.

Seega: võimalusel väldi ebameeldivaid asju, võimalusel muuda neid ning kui muud ei jää üle, muuda oma suhtumist. Meenuta, millal viimati kohtusid läbi ja lõhki ebameeldiva inimesega. Jube tüüp, eks? Ometigi oli temas ilmselt ka midagi meeldivat. Mis see oli? Sama lugu on tegevustega: ka kõige ebameeldivama tegevuse juures on midagi meeldivat.

Allikas: oktoobri lõpus ilmuv raamat „Hetk“.

  • Päris hea! Seda kirjatükki lugedes tekkist tunne, et Kristjan on end “tavalistest” ajajuhtimise koolitajatest oluliselt lahti rebinud ning julgeb pakkuda uut kvaliteeti, ehk seda, mida klient tegelikult ootab. Edu Sulle, Kristjan, selles!

  • Indrek, aitäh!

  • Hea tõesti, aeg-ajalt on kasulik neile nippidele jälle mõelda. Lisaks arvan, et vahel tuleks analüüsida ka, kas ülesanne (-ded), mille oleme enesele võtnud või on meile antud, ikka sobib meile, on kooskõlas meie võimete ja tugevustega.

  • salaja

    Oot, kelle raamat see oktoobri lõpus siis õieti ilmub, võiksid seda ka mainida ja millest seal õigupoolest juttut tuleb .

  • Minu raamat 🙂 Juttu enda juhtimisest ajas ja oluliste asjade ärategemisest. Esitlused 2. novembril Tallinnas ja 3. novembril Tartus.

  • Piret Peensoo

    Ootan juba huviga raamatut!

  • Pingback: 9 viisi, kuidas asjade edasilükkamist vähendada - Hariv.ee()