Halb, hea ja suurepärane töö

Raamatu Do More Great Work ja blogi Box of Crayons autor Michael Bungay Stanier jagab töö kolmeks: halb töö, mis nõuab ainult aega ja energiat midagi vastu pakkumata, hea töö, mis hoiab asju käigus, aga ei lõpe kunagi, ning suurepärane töö, mis loob muudatusi ning aitab meil ennast ja teisi arendada. Kuidas leida rohkem aega suurepärase töö jaoks?

Ta väidab, et inimesed teevad kuni 40% ajast nn halba tööd – kirjutavad aruandeid, millest pole kellelegi kasu, löövad aega koosolekutel surnuks, tegelevad asjadega, mille tegelikult võiks vabalt jätta tegemata, sest neil lihtsalt pole sisulist mõtet.

40-80% ajast veedavad inimesed nn hea tööga – see on just see, milleks sind palgati ning mida sa teed hästi. Meie eesmärk on ju pakkuda häid tooteid või teenuseid ning teha seda efektiivselt. Paha lugu on see, et meil maal (või linnas) ei lõpe töö kunagi. Pealekauba teeme head tööd oma mugavustsoonis – ega selleks suurt pingutama pea. Aga seni, kuni teed tavapäraseid tegusid, jõuad tavapäraste tulemusteni. Ühel hetkel avastad, et teedki tööd lihtsalt päeva- või nädalakaupa, et õhtule ära saada ning kord kuus palka saada.

Kõigest kuni veerandi teeme nn suurepärast tööd, mida sa lootsid tegema hakata, kui asusid praegusele ametikohale. See on töö, mis paneb inimestel silmad särama, viib asju edasi, aitab meil elus edasi liikuda. See on töö, mis loob aluse helgele tulevikule. See on töö, mis on sinise ookeani strateegia, innovatsiooni, eristumise, evolutsiooni ja muutumise süda.

Miks me sellele siis nii vähe tähelepanu pöörame? Küsimus on ju valikutes: millele ütleme „jah“ ja millele „ei“. Aga see pole ju tegelikult nii lihtne! Jube lihtne on öelda alati „jah“ ning lõpptulemusena end üle koormata. „Ei“ ei meeldi eriti kellelegi öelda…

Kuidas öelda „ei“ kui sa ei saa/taha öelda „ei“. „Ei“ me ei ütle kahele sihtrühmale: inimestele, kes on meile tõesti tähtsad, ning müügimeestele, kellega vestluse katkestame enne kui eini jõuame.

Küsimus on tegelikult selles, kuidas öelda „jah“ aeglasemalt. Seega: enne kui järgmine kord „jah“ ütled, nooguta pead ning lausu: „Loomulikult, aga ma enne täpsustaksin siiski paari asja.“ Seejärel vali mõned järgmistest küsimustest:

  • Miks sa palud just mul seda teha?
  • Kelle käest sa veel oled küsinud?
  • Kui ütled, et sellega on kiire, siis mida sa selle all täpsemalt silmas pead?
  • Kui ma saaksin teha ainult osa sellest ülesandest, siis millise osa tegemisel ma olen asendamatu?
  • Milline on oodatav tulemus? Kui hästi see asi peab olema tehtud?
  • Kas see on olulisem kui see või teine tegevus, mis mind ees ootab? Mille poolest?
  • Kas sa oled juba rääkinud mõne teise inimesega sellest, kuidas me seda tööd koos saaksime teha?
  • Milline on selle ülesande mõju Kõige Tähtsamale Eesmärgile?

Kui hakkad ütlema „jah“ aeglasemalt, märkad nelja asja. Esimene: töö andja põhjendab seda sulle paremini ning mõistad paremini, miks öelda „jah“. Teine: nad paluvad sul pärimise lõpetada ja lihtsalt tööle hakata. Kolmas: nad võtavad vastuste leidmiseks aja maha ning sa saad samal ajal olulisi asju teha. Neljandaks: ühel hetkel eelistavad nad hõivetöö jaoks leida kellegi teise vähem tülika.

Palun leia rohkem aega, et teha Tõeliselt Olulisi Asju. Pane vähemalt üks selline ülesanne kirja ning tegele sellega iga päev kasvõi natuke niipea kui võimalik.