Väikeste sammudega edasi

Täna hommikul enne ujumist kaalule astudes tabas mind rõõmus üllatus: kaalun üle aastate veidi alla 75 kilo. Seega olen viimase nelja kuuga (vaata ka vaheraportit) kaotanud 5 kilo. Tulemused:

  • Aasta tagasi ostetud teksad lähevad jalga nööpi avamata. Lõdvalt.
  • Ujumispüksid on suured…
  • …nagu ka osa T-särke.

Kuu aega veel ja võin ilmselt süümepiinadeta kanda T-särki pükstes.

Kuidas selleni jõudsin? Peamiselt kolme asja reguleerides:

Toitumine:

  • Ma ei söö ennast üle. Kui kõht on täis, siis mõnu pärast juurde ei söö. Kui, siis haruharva.
  • Väldin õhtust söömist – kui võimalik, siis paar-kolm tundi enne uinumist ei söö üldse. Õhtueined on üldse muutunud väiksemaks ja kergemaks.
  • Eelistan endiselt veise-, lamba- ja linnuliha ning loomulikult kala. Siga söön nii harva kui võimalik, aga vahel siiski – ta ju maitseb mulle.
  • Õlut joon väga vähe, võib-olla paar pudelit kuus.
  • Üha vähem söön toidu kõrvale leiba ning üha enam väldin valkude ja süsivesikute koos söömist. Aga mõistlikkuse piires, reegliks pole seda endale teinud.

Liikumine:

  • 1-2 qi gongi trenni päevas ja nii 4-6 päeval nädalas.
  • Vähemalt kahel hommikul jooksen paar-kolm kilomeetrit. Või viskan maja eest lund. Ja naabritädi aia eest ka.
  • Vähemalt kahel hommikul käin ujumas ja saunas.

Ja kõige olulisem: mõtlemine. Elu on täpselt nii keeruline kui keeruliseks sa ta mõtled. Pole mõtet põdeda asjade pärast, mida hetkel ei saa paremuse poole liigutada. Kui juurde lisada korralik aja juhtimine, siis on võimalik distressi vähendada oluliselt.

Kõike seda suudad ka sina ise teha – mõtle välja tegevuskava ning vii seda ellu kasvõi natuke, aga iga päev ja kui võimalik, siis esimese asjana. Juba Konfutsius ütles, et tuhandekilomeetrine teekond algab esimesest sammust. Kui sa seda ei tee, siis puudub vähimgi lootus kohale jõuda. Kui astud esimese sammu, siis toob teekond mitmeid meeldivaid üllatusi ning sa jõuad ka kohale, kuigi sihtpunkt võib teekonna jooksul muutuda.