Postitused

Hunnik kohustusi ja suitsev üheraudne

Kui palju on meil mõttetuid kohustusi, millest loobumisel ületavad plusspooled varjukülgi? Mida nendega peale hakata?

Septembris käisin Hiinas Wudangi mäel kolmeks nädalaks hiina joogat ehk qigongi õppimas ning ennast taastamas. Muu hulgas juhtus, et loobusin igasuguse pingutuseta suitsetamisest (staaži väikeste pausidega ligi 24 aastat). Oli selles süüdi mäestikuõhk, tervisele kasulikud harjutused või tihe treeningplaan – võta nüüd tagantjärele kinni. Praegu tunnen tollase loobumise üle ainult heameelt.

Suitsetamine oli kujunenud mulle häirivaks kohustuseks: enne kohtumist või koolitust tuli kärmelt suits ära teha, vahel riskisin kohtumisele hilinemisega, et ikka saaks enne suitsetada, lennujaamades tormasin vahel hoonest välja, et kiirelt rebida kaks sigaretti ja kohe seejärel uuesti seista hiigelpikkades järjekordades ning läbida mitmekordset turvakontrolli, pabistades, et kas ikka jõuan lennukile. Praegu on see minevik, mis tekitab endaski kummastust.

Ma ei ole suitsetamise vastane. Igal inimesel on õigus ise otsustada, kuidas ta käitub (seaduste ja terve mõistuse piires). Pigem kehastab suitsetamine minu jaoks tüütut kohustust, millest pole eriti kasu ega sageli ka mõnu.

Pakun välja suitsetamisest loobumise käigus tulnud mõtted selle kohta, kuidas tüütust kohustusest vabaneda.

  1. Pane kirja kõik kohustused ning märgi nende seast need, mis sind häirivad. Vali häirivate kohustuste hulgast see, mille kahju on kõige suurem ja kasu kõige väiksem. Tõenäoliselt saad just sellest kohustusest loobumisest kõige rohkem kasu.
  2. Loo eeldused loobumiseks. Nuputa enda jaoks välja, kuidas asendad tulevikus seda tegevust. Kuidas täidad näiteks suitsupause? Millist kasu sellest saad? Või mis asendaks stressisöömist? Tagarääkimist? Torisemist? Hommikul esimese asjana meilikasti või Facebooki kallale tormamist? Helisemisvalmis telefon kõrva ääres magamist?
  3. Leia asendustegevus, mida on lihtne teha ja milleks vajaminev on sageli käepärast.
  4. Kaardista nõrgad küljed. Millised on harjumusest loobumise tagajärjed? Kui jääd mingist infost ilma, siis kuidas saad seda tulevikus kätte? Esimesed paar-kolm kuud hängisin koos suitsetajatega suitsunurgas, viimasel ajal selle järgi enam vajadust ei tunne. Kui jääd mingist emotsioonist ilma, siis millised on teised, positiivsed viisid seda emotsiooni endas tekitada?
  5. Leia päästikud. Mis sunnib sind ebameeldiva harjumuse kütke? Kas teatud inimeste seltskond? Ärritus? Ülim heameel? Seosta selle päästikuga mõni teine, kasulikum tegevus ja harjuta seda järjekindlalt. Minu puhul toimus see, et suitsuisu puhul tüütasin ma sellest rääkimisega lähedasi, hingasin sügavalt mõne korra sisse-välja ning meenutasin oma hommikuseid köhahoogusid ja tragikoomilisi sprinte lennujaamade turvaväravate vahel. Aga ma ei tea siiani, mis juhtub siis, kui peaksin autoga väiksemat sorti liiklusõnnetusse sattuma… Vanasti oli esimene reaktsioon suits ette panna.
  6. Leia kaaslane. Uuringud näitavad, et ühiselt teeme muudatusi varmamalt kui üksinda. Kui sul on sõber, kolleeg või hea tuttav, kes soovib sama muudatust ellu viia, lööge käed ja toetage teineteist. Kui kaaslane puudub, leia tugiisik, kes aitab sul muudatust ellu viia.
  7. Üks harjumus korraga. Tegele korraga vaid ühe harjumuse muutmisega, pühendades sellele kogu tähelepanu. Kui harjumus on muutunud 1-3 kuuga, võib järgmise võtta. Pärast mõõdukat puhkepausi harjumuste muutmises.
  8. Kõige tähtsam: kasuta juhust. Olin nagu Mark Twain, kes on lausunud, et pole midagi lihtsamat suitsetamise lõpetamisest, sest olen proovinud suitsetamisest loobuda kümneid ja sadu kordi. Ja siis tuli juhus, mil ma lihtsalt ei tahtnud enam suitsetada. Sellist juhust ei saa ju kasutamata jätta! Kasuta sama moodi neid juhuseid, kui sul pole tuju pühendada aega ega tähelepanu ebameeldivale harjumusele. Kui elame hetk korraga, on see veidi lihtsam.

PS Suitsetajad, ärge nüüd ennast puudutatuna tundke. Tõin selle näite lihtsalt seepärast, et see on mu viimase aasta elus kõige eredam ebameeldivast kohustusest loobumine. Ja ega ma välista, et ühel ilusal päeval… Lause lõpu võite ise välja mõelda 🙂

Kevadine suurpuhastus

Näitan lihtsat kevadise suurpuhastuse viisi nii töö ja kodu pärismaailma asjade kui ka virtuaalmaailma kiireks ja tõhusaks koristamiseks.

Kõige olulisem on suurpuhastuse juures vältida hirmu. Ainuüksi suurpuhastusee mõte lubab meeletut töökuhja, millest ei suuda pea ükski lihtsurelik end läbi närida.

Mulle meeldib teha ühe suurpuhastuse asemel mitu väikest, sest sel juhul on pingutus väiksem ning ülesanne ei tundu enam nii hirmuäratav. Seepärast soovitangi jagada suurpuhastuse väikesteks juppideks: ühel päeval koristad ühe sahtli, teisel päeval teise, siis poole kapist, seejärel üleriiete kapi. Sel moel sammhaaval edasi liikudes läheb kraamimine kiiremini.

Suurpuhastuse iga etapi järel mõtle, mille teed korda järgmise sammuna – sel juhul on järgmisel päeval lihtsam alustada. Ja kui vajad rohkem tunnustust ja tagantutsitamist, siis võid ju postitada pärast järjekordset kraamimisspurti oma saavutuse Facebooki või Twitterisse koos infoga oma järgmise sammu kohta.

Üks soovitus veel: võta endale keegi kevadisele koristusaktsioonile appi, sest koos on oluliselt lihtsam tegutseda.

Oluline on lõpetada koristusspurt õigel ajal – enne, kui sellest saab kõrini. Koristamine annab palju paremaid tulemusi kui kraamid seni, kuni see pakub lõbu.

 

Viis kuhja

Minimalistliku eluviisi mõtteliidri Leo Babauta eeskujul tasub kasutada suurpuhastusel viit kuhja. Tõsta ühe sahtli või kapivahe sisu põrandale ja asu sorteerima.

Esimesse kuhja kuuluvad esemed, mida kasutad. Selle loomisel mõtle ka selle peale, kus võiksid need ideaaljuhul tulevikus paikneda.

Teise kuhja kuuluvad talveriided ja -jalanõud. Need paiguta karpidesse ja seejärel jalust ära kõrgele kappi või kuskile panipaika.

Kolmandasse kuuluvad esemed, mida sa ise ei vaja, aga mis on piisavalt heas korras, et neid saaks keegi teine kasutada. Osa neist lähevad ärajagamisele ja mõni osta.ee oksjonile 10 sendiga müüki.

Neljandasse kuhja lähevad äravisatavad asjad. Kui vähegi võimalik, sorteeri prügi, et eraldi ära anda pakendid, riided, katkine mööbel ja mittetöötav kodutehnika, mida pole mõtet ka parandada.

Viienda kuhjaga on lugu kõige keerulsiem – sellesse kuuluvad esemed, mida sa pole aasta jooksul kasutanud. Need paki karpi ja kirjuta peale tänane kuupäev. Kui sa pole selles karbis olevaid esemeid aasta jooksul vajanud, siis kuuluvad need äraandmisele või osta.ee’s müümisele.

Samasugust koristamist saab soovi korral teha ka digimaterjalidega, olgu neiks failid või meilid: käi jupp jupihaaval meilikast ja kataloogid alates töölauast läbi ning otsusta iga asjaga, kas vajad seda (sel juhul paiguta see omale kohale) või mitte (kustuta). Kui sa pole kindel, siis tee nende asjade jaoks üks eraldi kaust.

Mõlemas maailmas – nii digi kui ka päris – koristamisel pane kirja tegevused, mida koristatavad asjad sulle meelde tuletavad. Korra nädalas vaata see nimestik läbi ning otsustan iga tegevusega, mida temaga teen (või veel parem – ei tee).

Ise käitun suurpuhastust tehes laias laastus just kirjeldatud viisil ning see toimib hästi.

 

Säilita heakorda

Füüsikast teame: entroopia kaldub kasvama ning selle vähendamiseks on vaja kasutada energiat. Selleks, et segadust kontrolli all hoida, korista edaspidi iga päev kasvõi natuke. See polegi nii keeruline.

Esimene reegel: aseta pärast kasutamist iga ese oma kohale.

Teine reegel: kui koht puudub, loo nendele asjadele koht.

Kolmas reegel: võta iga päev viis minutit, et vedelevad asjad oma kohale asetada.

Neljas reegel: kui ostad uue eseme, anna üks vana ese ära; kui võtad uue kohustuse, loobu ühest varem võetud kohustusest.

Nende nelja reegli kasutamisel võtab järgmine suurpuhastus juba oluliselt vähem aega ning iganädalased koristustööd vähenevad samuti.

 

PS Kui lihtsam ja minimalistlikum elu hakkas sulle huvi pakkuma, siis lehitse järgmine kord poes Leo Babauta raamatut “Pingevaba elu” – ehk saad sealt mõne idee veel lihtsamaks eluks.

Kui tänavuse kevadpuhastuse mõte hakkas meeldima, siis anna oma saavutustest teada Facebookis või Twitteris hashtag’iga kevadkoristus.

Neljapäevane töönädal

Kas sooviksid teha tööd ainult neljal päeval nädalas? Viies tööpäev oleks selline rahulikum või – juhul, kui kõik tööd tehtud – hoopis vaba.

Töötan neljal päeval nädalas sügistalvest. Esmapilgul tundus soov teha vähem tööd oluliselt sissetulekuid kaotamata ulmeline. Aga proovimine tasus end ära. Praeguseks on mu sissetulekud langenud ligi viiendiku, kuid see-eest saan veeta perega kolmandiku kauem ning elu on oluliselt rahulikum ja nauditavam. Kuna stress on madalam, on tervis parem ning mine tea, võib-olla mul on isegi lootust seetõttu pikemalt elada. Sellise naudingu eest olen nõus maksma viiendiku sissetulekutest iga kell.

Sellise elu on teinud võimalikuks neli põhimõtet.

Esimene: tee endale selgeks, miks soovid töötada neljal päeval nädalas. Minu jaoks oli see eelkõige võimalus veeta perega rohkem aega. See on minu jaoks nauding ning oluline osa minu elu mõttest. Ma olen oluliselt rohkem isa ja abikaasa kui koolitaja ja pisiettevõtte omanik.

Teine: sea prioriteedid paika. Vajadusel pane oma kohustused ja ettevõtmised kirja ning säti need pingeritta. Kuna töötad edaspidi viiendiku vähem, siis kõiki asju enam teha ei jõua. Järelikult tuleb üles leida ebavajalikud ülesanded ning neist loobuda. Ebaolulisemate tegemiste puhul tuleb neile kulutada vähem aega ja teha neid pealiskaudsemalt või lihtsalt vähem. Kõige olulisemate tegemiste tase ei tohi kannatada – pigem peab nende tase tõusma ja neile tuleb pühendada kogu tähelepanu.

Kolmas: ära jää mõne tegevuse juurde jobutama. Kui tegevus on läbi, siis ta on läbi. Pole mõtet jääda mõttetute pisiasjadega päevi ja nädalaid kulutama. Kui töötad, siis tuleb aeg-ajalt endalt küsida: kas see asi on nüüd piisavalt valmis. Kui on, siis asu järgmise ülesande kallale.

Neljas on eelmisega seotud: tegevuste lõpetamise kultuur. Kui vähegi võimalik, lõpeta üks tegevuste ahel enne järgmise juurde asumist. Kui hüpleme vähem erinevate tegevuste vahel, säästame aega ning tulemused on paremad.

Mõistan, et osal inimestest puudub võimalus seda viiendat päeva täiesti vabaks võtta. Siin on kaks lahendust.

Tean käputäit ettevõtteid, milles kehtib kokkulepe: kui nädala tegemised on tehtud, võib reedel varem ära minna. See lisab töötajatele motivatsiooni tegutseda efektiivselt.

Teine võimalus on võtta igapäevaseid mikropuhkuseid. Kui tervet päeva pole võimalik vabaks võtta, siis võib-olla on vastuvõetav teha lühemaid tööpäevi hilisema saabumise, pikema lõunapausi või varasema lahkumise arvelt. Kui ka see ei ole variant, siis kas töökohal saab osal päevast teha arvuti taga oma asju, näiteks ennast harida? Mõtle selle peale.

Kõigi nende variantide eelduseks on siiski see, et töötad varasemast efektiivsemalt ning töö on tehtud sama hästi kui varem. Auhinnaks on hindamatu väärtus: aeg, millega võid teha, mida tahad.

Kulgev meeskond

Huvitav, kas pühendunult kulgev meeskond on võimalik? Mil moel võiks eesmärkide ja range tegevuskavata tiim jõuda kvaliteedistandarditel ja mõõdikutel ratsutavas maailmas teistest kaugemale?

Kas ta üldse jõuaks kaugemale? Sügavamale võib-olla küll. Ning töömõnu oleks igal juhul parem. Nagu ka pühendumine, sest survet on vähem ja naudingut rohkem.

Kus leiaksime sarnaseid meeskondi, mis nii käituvad? Esimesena meenub mulle muusika. Jättes pop- ja taustamuusikatooted kõrvale, on suurem osa muusikute kooslusi väljas loominguvabaduse ja parema tulemuse, mitte standarditele vastavuse eest. Ka loometööstuses võime näha sama. Miks siis näeme äris kulgevaid ettevõtteid nii vähe?

Põhjus on tõenäoliselt usalduse puudumises. Oleme harjunud nõudma tooteid ja teenuseid kindlaks ajaks, kuigi sageli ei oska isegi öelda, miks on tähtaeg just nimelt see, mitte teine või kolmas.

Tähtaeg aitab tõmmata piiri loomisprotsessi ja selle vahele, kui võime öelda, et mingi asi on “valmis”. Meis pesitseb hirm, et tähtaja puudumisel jäämegi lihvima, viimistlema ja nokitsema pisiasjade kallal. Teisest küljest, tähtaega võib ju asendada lihtsalt meeskondlik kokkulepe – peaksime enne kokku leppima, milline näeb toode, teenus või mõni protsess välja, kui see on “valmis”. Kas seegi on vajalik?

Ühine kulgev tegutsemine eeldab mitut asja, mis pole eesmärgistatud tegutsemisel nii olulised. Eesmärgistatud tegutsemine pole inimeste suhtes nii nõudlik kui kulgemine.

Esimene: kõigil tiimi liikmetel on selge arusaam sellest, miks ja mida kavatseme koos teha, milline on meie suund. Samuti puudub meis hirm selle ees, mis saab siis, kui keegi peaks otsustama me rühmast lahkuda, et oma teed minna. Ega seda saa vältida ka eesmärgistatud tegutsemise puhul.

Teine: meil on kokku lepitud igaühe roll ja vastutusala – igaüks meist on omas valdkonnas pädev ning me usaldame tema otsuseid. Samas söandab tiimi iga liige teistelt kahtluste ja kõhkluste korral abi ja nõu küsida. Siin on suur vahe ühise vastutuse ja tiimikaaslaste tegevuste vastu ükskõiksuse vahel.

Kolmas: me suhtleme omavahel. Saame kord päevas, iga paari päeva tagant või korra nädalas kokku, et koos tunda, kus oleme ja kuidas edasi läheme. Ettepoole lipanud liikmed annavad teada, mis meid ees ootab, ning ootame järgi neid, kelle samm pole sama kiire kui teistel. Kui nad lõpuks kohale jõuavad, siis saame meiegi osa nende põhjalikkuse viljadest.

Neljas ja kõige olulisem: meie meeskonna iga liige on motiveeritud. Teisisõnu, iga liige tunneb teekonnast mõnu, tajub oma osa selles ning tunnetab oma tegude mõju kogu tiimi liikumisele. Me jagame tasu vastavalt panusele. Kuidas see võiks välja näha nii, et igaüks on rahul? Mul puudub hea lahendus, kuid meenub paar kollektiivset otsustamist kasutavat kollektiivi, mil tuleb see enam-vähem välja.

Miks ikkagi liigub kõik eesmärgistamise, planeerimise, mõõdikute ja standardiseerimise suunas nagu märkis üks mu blogi kommenteerijaid? Miks tahame üha enam mõõta, kontrollida ja tüürida?

Jah, nii jõuab rohkem. Jah, nii on tulemused ühtlasemad. Jah, sel moel on kontroll suurem. Aga kas need kõik asjad on inimese ja meeskonna vabaduse loovutamise hinda väärt?

Ühiselt kulgemine on keeruline, sest see eeldab usaldust enda, üksteise ja maailma vastu.

Mõistan, et tegemist on idealistliku uitmõttega aidata maailma luua üha enam kulgevaid inimkooslusi, mis panustavad võimalikult palju maailma parendamisse, kuid las see mõte olla ja kulgeda. Palun anna oma panus: paku kommentaarides välja ideid, mil moel saaks meeskond mõnusamalt ja vabamalt kulgeda, tehes samal ajal olulised asjad teoks. Siin, Facebookis ja Sekretar.ee-s kommenteerijate vahel loosin 1. veebruaril välja Peter Milleri raamatu “Tark parv“.

31 nippi sisukamaks eluks

Kirjutasin enda jaoks üles mõned uitmõtted. Võib-olla on kellelgi teisel ka neist kasu.

  1. Sinu elu on sama hea kui su mõtted.
  2. Pea lubadusi, mille oled andnud endale ja teistele.
  3. Võta iga päev esimesena ette tegevus, mis annab maailmale kõige rohkem – isegi siis, kui sa ei julge selle kallale asuda.
  4. Mõtle eelmisel õhtul läbi, millised on homsed 3 kõige olulisemat tegevust.
  5. Meenuta ka seda, mis muutis mööduva päeva unustamatult suurepäraseks ning mis tunne on olla elus.
  6. Ole olemas. Endale ja teistele.
  7. Nõustu vähemalt kord kuus mõne naeruväärselt hullumeelse ideega.
  8. Loobu tegevustest ja kohtumistest, millele sa ei lisa midagi enda ega teiste jaoks. Mõtet on tegeleda ainult nende asjadega, mis pakkuvad midagi nii sulle kui ka ülejäänud inimkonnale.
  9. Loe iga kuu vähemalt üks hea juturaamat läbi.
  10. Lülita internet ja teler vähemalt ühel päeval nädalas oma elust välja.
  11. Kanna talvel sooje sokke ning hoia jalad kuivas.
  12. Tegele ühe asjaga korraga. Kasvõi pool minutit järjest. Või pool päeva kui vaja.
  13. Kirjuta oma suurepärased ideed üles. Tee neist ära ainult parimad, ikka üks korraga.
  14. Ole inimlik ning oma tutvusringkonna sõbralikuim ja viisakaim inimene.
  15. Võta kord nädalas tunniks aeg maha ning pane kirja, millised on järgmise nädala 3 kõige olulisemat tulemust. Nädala tegevused planeeri sellest lähtuvalt.
  16. Vaatle vahel pilvi.
  17. Ära mõtle liiga kaugele ette – me oleme harukordselt kehvad ennustajad.
  18. Igale e-kirjale pole mõtet vastata. Igale telefonikõnele ka mitte.
  19. Kui tahad keskenduda, ära lase end segada ligiastujatel ega telefonikõnedel, e-kirjadest rääkimata. Tagasihelistamine on loomulik tegevus ja meilidele ei pea vastama minuti-paariga. Ja igale kõnele pole vaja tagasi helistada.
  20. Tee kord päevas trenni. Kasvõi natuke. Või käi hoogsalt mõni kilomeeter, asi seegi.
  21. Söö kolmandiku võrra vähem.
  22. Joo rohkem vett.
  23. Kingi inimestele oma täielik tähelepanu kui nendega suhtled.
  24. Ära tegele oma kõige eredamatel tundidel pisiasjadega – tee ainult olulisi asju neil hetkedel, kui oled kõige taibukam. Minu puhul siis hommikul esimesena.
  25. Tõuse hommikul tavapärasest pool tundi või tund varem, et veidi trenni teha.
  26. Kui panustad mõnda projekti, anna endast parim. Kasvõi ühe hetke jooksul, et seejärel lasta projektil omaette olla.
  27. Lase oma talendil särada iga päev nii kodus kui ka tööl.
  28. Meid piiravad ainult meie hirmud. Suurem osa neist tegelikult ei vääri tähelepanu.
  29. Tegutse ligimeste huvides ennast unustavalt.
  30. Ela nüüd, siin ja praegu. Iga hetk loeb.
  31. Naerata.

Ilus eesmärkideta elu

Eesmärkidel puudub pikaajaline kasu – me jõuame küll tulemusteni, kuid selle hinnaks on pidevalt kasvav distress. Kui elada selge sihiga, kuid eesmärke seadmata, tuleme tegelikult palju enamaga toime ning enesetunnegi on oluliselt parem.

Kuulasin mõne nädala eest taas loodusmees Fred Jüssit. Olen seda teinud viimase viie aasta jooksul üha suurema naudinguga, sest ta jutt on selge. Jüssi nimetab end eesmärkide ja põhimõteteta meheks, kellel on olemas kindel suund ja siht. Eesmärgid pole vajalikud, kui su jalge all on tee ning peas selge mõte, kuhu poole tahad minna. Jüssi aitas langetada mul otsuse loobuda eesmärkidest.

Mõte hakkas idanema veidi enam kui aasta eest, kui lugesin Ameerika minimalistliku eluviisi ja rahuliku tõhususe arvamusliidri Leo Babauta postitust sellest, et eesmärkidel puudub sisu ning need ainult takistavad edasi liikumist.

Esmalt ehmatasin: noorema põlvkonna efektiivsusguru heidab eesmärgid prügikasti ning tõmbab oma eelmiste aastate jutule vee peale! Nüüd olen ise tegemas täpselt sedasama.

Veel kuu tagasi pesitses mu hinges endiselt kahtlus: kas eesmärkidest on ikka mõistlik loobuda?

Mis mind sel juhul ohustab? Saan vähem tehtud ning mu tegevustel on napimalt tulemusi. Võib-olla pean oma lubadusi vähem. Mine tea, ehk kaotan usaldust. Või raha. Või – mis veel hullem – turvalisust või isegi aega.

Oot, aga selge suund on mul ju endiselt olemas. Ma lihtsalt ei pea iga hinna eest jõudma kindlaks ajaks järgmise tee veeres asuva verstapostini. Kui tahan, siis jalutan selles suunas teekonda nautides. Kui soovin, võin mõne postivahe ka lipata, hing paelaga kaelas. Täpselt nii, kuis hetkel ihkan. Selle tunde nimi on vabadus.

Eesmärgid või siht?

Eesmärgid on mõõdetavad, sihi seadmisel on teada liikumise suund. Eesmärk seab näiliselt realistliku tulemuse, kindlas suunas tegutsemisel on protsess vähemalt sama tähtis kui tulemus. Eesmärgid tekitavad stressi, sest peame neid iga hinna eest täitma või soovitatavalt isegi ületama. Kindlas suunas toimimine hoiab meist eemal asjasse puutumatud tegevused, kuid distressi ei tekita.

Pealegi oleme harukordselt kehvad ennustajad: kõigest kaks projekti kolmesajast lõppevad täpselt nii nagu alguses kavandatud. Mis mõtet on prognoosida tulemusi ja pungestada nende nimel kui teekonnal võiksime kasutada tekkinud võimalusi ning toimida ülejäänud maailmaga täiuslikumas kooskõlas?

Just sellised olid mõtted, mis panid mind katsetama eesmärkideta elu. Hakatuseks otsustasin elada kuu eesmärke seadmata. Nüüd on see kuu läbi.

Kindel meel ja nauditav teekond

Millised on tulemused?

Suurem osa tõeliselt olulisi asju liigub veidi kiiremini edasi ja pikas perspektiivis ebaolulised asjad jäävad sageli tegemata. Samal ajal naudin tegutsemist rohkem ning tulemused on varasemast paremad. Mis kõige olulisem: tunnetan üha enam kulgemist ja see nauding on kirjeldamatu.

Lasen end vähem kõrvalistest asjadest segada, see tähendab, olen sihikindlam. Aga kui hetkel on tuju, siis võtan ka hoopis teisest ooperist tegevusi vahele. Elu on palju mängulisem kui varem ning ma tunnen end hästi. Süümepiinad on kadunud pea täiesti. Nagu juba aru saite, on ka distress oluliselt madalam.

Elu ei saa ju nii ilus olla! Midagi peab valesti olema! Uurime, millised on eesmärkideta elu ohud ja vastuväited. Neid on kaks.

Esimene: midagi ei saa ju valmis, kui eesmärke pole! Kuidas me teame, et oleme jõudnud tulemuseni, kui me ei sea tulemust???

Toon näite. Kavatseme lähiaastail ehitada maale maja ning Tallinnast ära kolida. See, et eesmärke pole, ei tähenda, et me kunagi uude kohta ei koliks (aga samas ka ei taga seda, kuid seda ei tahaks ka eesmärk). Kui võtan sihikindlalt aega endale ja oma perele elamisväärsema keskkonna loomiseks (siht), siis tegutsen selle nimel. Maja eskiis on sama hästi kui valmis ning üht-teist muudki ettevalmistuses tehtud. Olukord on kontrolli all. Kui tegutsed kindlas suunas, on tähtis olla hetkes ning keskenduda käsilolevale sammule, hoides terves mõistuses ka järgmist.

Teine: aga kuidas saab meeskonnaga töötada planeerimata? Kuidas me siis koos edasi liigume?

Meeskondlik eesmärkideta liikumine on võimalik, kui selle liikmed on motiveeritud ning ühine suund kokku lepitud. Veelgi enam: kahtlustan, et kui eesmärkideta elu tõstab üksikisiku efektiivsust, siis motiveeritud meeskonna produktiivsus kasvab hüppeliselt. Meeskond otsustab sel juhul tervikuna pühenduda ühele kindlale valdkonnale ja ühtses suunas liikumisele. Sel juhul küsivad liikmed iga otsuse juures, kas sellest tulenevad tegevused viivad tiimi edasi õiges suunas. Kui nii teha, kasvab nii tulemusteni jõudmise kiirus kui ka nende tase.

Nüüd on pall sinu käes. Mõtle, kas vajad uueks aastaks sihte või eesmärke. Kas vajad rohkem otsuseid või lubadusi? Valik on sinu.

Järgmisel nädalal kirjutan sellest, kuidas kavandada eesmärkideta uut aastat, millest tuleb sinu senise elu parim.

4 võtet välismaal suheldes raha säästmiseks

Puhkuste aeg on käes ning nii mitmedki meist võtavad ette reisi piiri taha. Näitan mõnda töövahendit, millega saad nädala või kauem välismaal olles hoida kokku nii mõnegi euro.

Tasuta WiFi
Leia Internetis suhtlemiseks kohalik avalik WiFi-ala. Näiteks mitmetes linnades Vahemere ääres ja mujalgi on linna keskväljakul tasuta linna-WiFi. Internetti pääsed ka mitmetes kohvikutes, kui ostad tassi kohvi või muu joogi – seega uuri alati, kas kohvikul on Interneti leviala ning kas saad selle kasutamiseks salasõna.

Skype
Skype on välismaalt asja ajades pea asendamatu. Eesti mobiilidele saad Skype’iga helistada 2-4 korda odavamalt kui mobiiliga. Kui oled veidigi kauem välismaal ning tead, kus pääsed tasuta Internetti, osta Skype’i mobiilikõnede pakett. 60minutiline kuuajaline pakett maksab 9,99 eurot ning 120minutiline pakett 18,99 eurot, millele lisandub käibemaks. Arvestada tuleb sellega, et kui oled oma 60 minutit ära rääkinud, siis sama paketti käesolevaks kuuks enam osta ei saa. Ja ära unusta naastes paketti tühistamast.

Kohalik kõnekaart
Kui oled paar nädalat või kauem välismaal, osta kohaliku mobiilioperaatori kõnekaart. Kõnekaartidega saate omavahel odavamalt helistada ning ka Eestisse helistamine on oluliselt odavam kui Eesti mobiilioperaatori SIM-kaardiga.

Variante on kaks: kas võtad kaasa sahtlinurgast mõne vana telefoni, millesse paned välismaa SIM-kaardi (ja käid ringi, kaks telefoni taskus – üks Eesti kõnedele vastamiseks ja teine välja helistamiseks ning kohalikele kõnedele vastamiseks) või palud mõnel sihtkohariigis elaval tuttaval SIM-kaart ära osta ning ise veel Eestis olles suunad kõned sellele kaardile. Kui suunad kõned välismaa SIM-kaardile ise välismaal olles, maksad kõnede eest ca 4 korda rohkem.

Kuuajalisel viibimisel võib end ära tasuda kohaliku operaatoriga lepingu sõlmimine. Näiteks Vodafone pakub mitmel pool võimalust kasutada ühe euro eest päevas piiramatult mobiilset internetti.

Internetikõned
EMTl on olemas Internetikõnede teenus, mille puhul saad WiFi-alades helistada telefonis või arvutis oleva VoIP-telefoni programmiga tavatelefonidele ja mobiilidele Eesti-siseste hindadega.
Ära sellele teenusele liiga palju looda: kuuajalise Kreekas töötamise jooksul ei õnnestunud mul leida tasuta leviala, mille internetikõned oleksid lubatud. Seega minu jaoks oli tegemist mahavisatud rahaga. Aga Internetikõnede eurone liitumistasu ja kolmeeurone kuutasu pole nüüd nii suur raha, mille kaotamist oluliselt kahetseda.

4 suurepärase päeva alustamise võtet

Suurepärane päev algab mõnusalt ja lustiga. Päeva algus paneb sageli paika kogu ülejäänud päeva meeleolu. Näitan nelja viisi, mida kasutan päeva hoogsaks alustamiseks.

1. Hemingway strateegia

Kirjanik Ernest Hemingway ei alustanud kunagi hommikul kirjutamist tühjalt lehelt. Ta kirjutas uue peatüki esimese lõigu tavaliselt õhtuti. Pärast selle kirjutamist ta mõtiskles, mis selles peatükis edasi juhtub. Hommikul oli ta valmis selle kirja panema.

Sama lugu on meie tegevustega. Kui soovid hommikul jooksma minna, sea õhtul dressid valmis ning käi mõttes oma jooksutee läbi. Kui tahad hommikul kirjutada artikli, pane õhtul peamised pidepunktid kirja. Kui ees ootab plaani loomine, visanda olulisemad kontrollpunktid teel tulemuse poole.

2. Kirjuta üles

Kui sageli mõtled mingi olulisele teemal ega suuda uinuda, sest püüad kramplikult lahendust leida? Sellisel juhul kirjuta teema paberilehele ning lase sel seista vähemalt mõni tund. Iga kord, kui avastad end taas tulutult probleemi kallal juurdlemiselt, anna endale sellest aru ning lase teemal minna. Õige ja parim vastus tuleb vahel ise, tagant sundimata.

3. Tegevuste loetelu

Vahel aitab järgmist päeva lihtsamalt alustada see, kui juba õhtul paned kirja, mida järgmisel päeval vaja teha. Kasutan seda võtet peaaegu igal õhtul.

Ma mitte ainult ei pane tegevusi kirja, vaid lisan esimesele kolmele tegevusele ka prioriteedid. Kui järgmisel päeval need on tehtud, siis panen paika järgmised kolm tegevused, mille ära teen.

4. Hommikune kiirkohtumine

Kasuta hommikust kohvipausi hea tuttava, sõbra või ametivennaga jutuajamiseks. Arutage lühidalt läbi, mida päev teile mõlemale toob.

Samasugune viieminutiline püstijalunõupidamine aitab kiirelt käima tõmmata ka osakonna päeva – igaüks räägib selle käigus lause-paariga sellest, milliste oluliste asjadega tuleks täna ühele poole saada. Sellisel põgusal välkkoosolekul on mitu head mõju: inimesed teavad paremini üksteise tegemisi, päeva jooksul tülitavad nad teineteist asjatult vähem ning endal on ka selge pilt, mida tuleb teha.

Millised on sinu parimad nipid päeva mõnusaks ja ärksaks alustamiseks?

Lihtne päevik aitab luua paremaid päevi

Tundide kaupa pühendunud töö tegemise asemele saab pooleldi alateadvuse enda paremate päevade kujundamisse abiks võtta.

Minevik määrab tuleviku. Vahel tasub piinlikult põhjaliku planeerimise asemel või vähemalt selle täienduseks lasta end juhtida alateadvusel, sest tegelikult me ju teame, milliseid olulisi asju teha.

Raamatu „The Happiness Advantage“ autor Shawn Achor soovitab pidada päevikut. Ei-ei, mitte midagi sügavamõttelist, mille täitmine nõuab iga päev tundide kaupa pühendunud tööd.

Lahendus on hoopis lihtsam. Võta kaustik ja tee igal õhtul järgmist:

  1. Kirjuta lause-paariga, milliste asjade eest möödunud päevas oled tänulik endale, teistele ja maailmale.
  2. Pane kirja, kui palju ning millist trenni tegid. Teisisõnu: milles seisnes täna sinu füüsiline aktiivsus?
  3. Kirjuta, mitu minutit mediteerisid (siia alla kuuluvad nii kujutlus kui ka mõtisklus), palvetasid või lihtsalt molutasid või tegid mitte midagi.
  4. Kirjuta lause-paariga, milliseid heategusid tegid nii endale kui ka teistele.
  5. Hinda päeva viiepalliskaalal: 1 – väga kehv päev, 5 – suurepärane päev.

Esimene mõju peaks avalduma nädala-paariga, sest järsku avastad, milliseid asju peaksid tegema, aga ei tee. Oma südameis tahame ju head ja tublid olla. Seega kui mõni päev jätad olulisele inimesele tähelepanu pööramata või muud olulist tegemata, siis järgmisel päeval tahad seda teha. Ja mõnus oleks ju homme õhtul kirjutada ka mõni heategu päevikusse… Nagu ka ajada end sirgu ning kirjutada, kui kaua tegid trenni või mediteerisid.

Sellisel moel loome poolenisti alateadlikult üha paremaid homseid päevi.

Nüüd on käes proovimise aeg. Võta paberileht, märkmik, kaustik või ava hoopis tekstifail ning pane tänase päeva kohta kirja ülal kirjeldatud viis punkti.

5 ideed tarbimisbuumi lõksust hoidumiseks

Viimaste nädalate uudised näitavad, et masu on taas pöördunud tõusuks ning tarbimine kasvab taas. Mida saame teha, et vältida minevikus tehtud vigade kordamist ja ohjeldamatu tarbimisorgia ohvriks langemist?

1. Sea sisse tulevikuostude nimekiri

Valdav osa reklaamist rõhub hetkeemotsioonidele. Sul on seda sajatollise ekraanidiagonaaliga telerit vaja kohe, ole naabrist parem! Osta endale kohe lumesahk-köögikombain-autosoojendaja, sest see on olemas igas korralikus Eesti peres! Ära viivita hetkegi mahukama mobiilipaketi soetamisega, sest kuidas sa muidu saad rääkida ööd ja päevad mobiiliga ning loomulikult osta endale uus ja äge mobiil, sest siis näevad kõik, et oled tegija! Su nelja-aastane auto on ajast ja arust – osta ruttu uus ja ägedam, sest auto on su visiitkaart! Just nüüd on hea aeg võtta laenu ja kulutada see nädalasele reisile kaheldava mainega poollagunenud, kuid kenasti üles pildistatud kuurortis veetmiseks! Ära ole loll ja osta ruttu endale kaks korda suurem elamine kui tegelikult vajad, sest hinnad on praegu nii-iii head! Ainult lollid ja vaesed ei šoppa väsimuseni!

Kas sa tegelikult vajad ka kõike, mida hetkeemotsiooni ajel ostad? Vaevalt.

Siin aitab üks lihtne võte: sea sisse ostetavate asjade nimekiri. Kui ihaldad mõnda suuremat ostu, lisa see nimekirja ning oota kuu. Kui kuu pärast näib endiselt ost vajalik, tee see ära. Ma ei väida, et poleks vaja osta eluks hädavajalikke esemeid ja teenuseid. Suuremate väljaminekute puhul jäta need lihtsalt mõneks ajaks laagerduma.

Kui iha on möödunud, on päris hea meel, et nõme ost jäi tegemata. Ja kui otsus säilib ja iha kasvab, siis pärast on rõõm seda suurem.

2. Uus asi sisse, vana välja

Kui hangid uue asja, loobu ühest vanast. Kui soetad uue pintsaku, anna üks vana ära. Kui uue kostüümi, vii üks vana uuskasutuskeskusse või anneta heategevuseks. Kui ihaldad uut meelelahutusvidinat a la Apple’i iPad, leia mõni vidin, mida sa enam ei vaja.

Kui asjad kipuvad juba praegu kontrolli üle võtma ega mahu kuskile, loobu kahest esemest iga uue asja soetamisel. Ning peagi on olukord taas kontrolli all.

3. Lase endale küsimusi esitada

Kui soovid teha mõnda suuremat ostu, palu mõnel heal tuttaval – loomulikult sellisel, keda see ost ei mõjuta – küsida endalt vähemalt seitse küsimust selle kohta, miks seda asja vajad, mis on just nimelt see sulle sobivaim ning millised võiksid olla asendusvariandid.

Teine inimene pärib meilt sageli sellliseid küsimusi, mille peale me ise ei tule või mida me ise ei julge endalt küsida. Kui kaaslane pärib meilt erinevaid küsimusi, aitab see leida meie seest vastuseid, mida milleni me iseseisvalt ei jõua.

Kui kontrollime sel moel ostuvajaduse üle, võib selguda, et tuleme toime ka oluliselt odavama ja võib-olla ka funktsionaalsema ja kvaliteetsema asjaga. Või ost hoopis püüab kompenseerida mõnda meie rahuldamata vajadust ja probleemi lahendamiseks peaksime hoopis midagi muud ette võtma.

4. Vaigista teler reklaamipausi ajaks

Tee täna õhtul väike katse: kui vaatad telerit, siis keera reklaamipausi ajaks heli maha. Ja maailm muutub hetkega oluliselt paremaks kohaks, sest meie ajusid pestakse oluliselt vähem. Tarbimise eelistuseks võiks ju siiski olla tuttavate-sõprade soovitused, enda kogemused ning võrdlustestid tarbijaajakirjanduses, mitte värviliselt vilkuvad reklaamid.

Samal põhjusel loobu veebilehtedel plinkivatest reklaamidest. Firefoxi kasutajaid aitab selles lisand Adblock Plus ja Chrome’i kasutajaid Adblock.

Kui pelgad osast infost ilma jääda, siis oota reklaami vaigistamise ja bänneritest loobumsiega kuu aega ning pane kirja, millist otsest kasu oled reklaamidest saanud. Kui sa kasu ei saa, siis milleks lasta infomüral võimust võtta?

5. Ära mine tühja kõhuga toidupoodi

Viimane, ent vajalik soovitus: palun vaigista enne toidupoodi minekut esimene nälg ning koosta ostunimekiri asjadest, mida vajad. Tulemusena toitud oluliselt tervislikumalt, toit ei lähe pahaks ning stress on tublisti madalam.

Kui jälgime neid reegleid, siis ehk ei lähe sel korral nii nagu eelmisel. Üks maailma tippcoache Marshall Goldsmith sõnastas tabavalt eelmise surutise põhjuse: „Inimesed ostsid asju, mida nad ei vajanud, rahaga, mida neil polnud, et avaldada muljet inimestele, keda nad ei tundnud.“ Ehk oleme sel korral arukamad.