Minimalismi võlu

Jutud sellest, et me ei tegutse piisavalt, on leebelt väljendudes liialdatud. Vastupidi: me teeme liiga palju. Ja püüame liiga palju omada – nii esemeid kui ka kohustusi.

Kaasaegse juhtimisteooria üks loojaid Peter Drucker soovitab oma 1966. aastal ilmunud raamatus “Tõhus tegevjuht” (“The Effective Executive”): enne tegutsema hakkamist küsi endalt, mis tegevuse tulemusena maailmas juhtub. Kui ei juhtu midagi, jäta parem tegutsemata.

Mäletad, kui einestasid esimest korda Rootsi lauas? Kuhjasid taldrikule ikka head ja paremat ning järgi ei raatsinud jätta isegi siis, kui kõht oli juba kuhjaga täis? Aga võib-olla olen selle mälestusega erand.

Kui tõstame endale kuhjade kaupa toitu ette, siis varem või hiljem järgneb seederike ning tunneme end halvasti. Sama lugu on siis, kui kuhjame oma aja üle erinevate tegevustega, kaalumata, miks me just nimelt neid vajame. Sel moel käitudes tegeleme üha enam asjadega, millega meil tegelikult puudub emotsionaalne side, sageli pole ratsionaalsetki seost. Need tegevused on vastumeelt, kuid sellest hoolimata teeme neid üha enam.

Meie eesmärk ei peaks olema kohustuste kuhja mitte suurendada, vaid vähendada. Mida vähem sõltume maailmast, seda vabamad oleme. Seega on viimane aeg vaadata oma kohustused üle ning vabaneda neist, mida ma tegelikult ei vaja.

Ma ei kutsu üles barrikaadidele revolutsiooni tegema. Revolutsiooni tulemus ei kesta kunagi kaua (bürokraatide keeles: tulemused pole jätkusuutlikud). Evolutsioon viib märksa tõhusamalt sihile. Põhimõte on lihtne: kui võtad uue kohustuse, loobu kahest varasemast. Kui hangid uue eseme, loobu kahest varasemast.

Selline käitumisviis nõuab nii mõnelegi asjale ja kohustusele “ei” ütlemist, kuid laiemat mõju silmas pidades on see lihtne ja arukas ning tasu saabub peatselt. Kaalumata nõustumisel on kaugeltki kurvemad tagajärjed kui kohe alguses “ei” ütlemisel. Ning vastumeelse tegevuse lõpuleviimisel veelgi suuremad. Mõlemal juhul on tulemuseks usaldusväärsuse vähenemine ja stressi kiire kasv – me kaotame midagi, mille taastamine on väga vaevaline. Seega tasub meeles pidada vana head taoistlikku ütlemist: “Kui oled valel teel, pole kunagi liiga hilja tagasi pöörata.”

Ma ei pea loobumise jutuga silmas Tõeliselt Olulisi Suhteid: perekonda, sõpru, lähedasi. Just neile peaksime oma pühendumist suurendama, sest need määravad meie elu kvaliteedi. Kanada eneseabimeister Robin Sharma on küsinud ühes oma raamatuist: “Mõtle hetkele, mil hakkad siit ilmast lahkuma. Keda sa oma voodi ümber tahad näha? Kas töökaaslasi ja kliente? Või oma lähedasi?”

Võta täna väike hetk ning pane kirja kolm inimest või tegevust, millele tahad oluliselt rohkem aega ja tähelepanu pühendada. Samuti pane kirja kuus asja, millest soovid loobuda. Nüüd vali välja kaks asja, millest on kõige lihtsam loobuda ja juba homme astu konkreetseid samme neist lahti saamiseks. Samuti vali kõige olulisem inimene või tegevus, millele tahad rohkem aega pühendada ning hakka sellega kohe peale. Edasilükkamine pole lahendus.

Mida me ikkagi öelda tahtsime?

Eesti keeles on hulk väljendeid, mida kasutame vähimalgi määral neile mõtlemata. Nende seast leiame kolm head soovi: “Tervist!”, “Head aega!” ja “Hüvasti!”

Plartsatame neid välja nagu tühiseid sõnakõlkse, kuid tegelikult on nende taga sügavam sisu, mis võiks väljendada meie siirast soovi.

Kreeklastel on tavaks soovida kohtumisel peale ilusa päeva esmaspäeviti ilusat nädalat, kuu esimesel päeval ilusat eesootavat kuud või 1. juunil ilusat suve. Või tervitamisel öelda “Tervist sulle!” Ja lahkumisel soovide sama või hoopis mõnusat pärastlõunat või kena õhtut. Tavaliselt pole need lihtsalt kulunud väljendid, vaid siirad soovid.

Mida meie mõtleme, kui ütleme kellelegi “Tervist!” või lihtsalt “Tere!”? Ega vist suurt midagi. Aga kui oleme mõttega selle soovi juures, siis soovime ju inimesele rohkelt tervist, et tal oleks hea elada ning ta suudaks endast anda inimkonnale parima, mis tal on.

Või mida mõtleme soovides “head aega”? Sageli mitte midagi, kuigi see väljend väärib mõtestamist, sest soovime sellega ju kõike head – seda, et inimest ootaks ees hea ja muredest prii aeg.

Või väljend “hüvasti”, millele kipub manu tulema kergelt letaalne varjund. Rääkimata Jumalaga jätmisest, mis näib viitavat sellele, et ega me seda inimest enam näe. Kuid ka nende puhul loodame, et inimesel läheb kõik hästi, kõik sujub hüvasti, et Jumal on temaga ja aitab teda.

Seega järgmine kord, kui soovid kellelegi head aega või ütled “hüvasti”, siis mõtle, mida sa tegelikult soovid. Need väljendid on nagu väikesed heateod, mis annavad teisele inimesele hüva soovi teele kaasa.

Head aega. Hüvasti.

PS. Vaata ka seda, mida Elina Kivinukk rääkis TEDxil tere-ütlemise heast kombest.

Järgmised 4 aastat panevad paika järgmised 1000

Oluline algatus: osale samuti, levita sõnumit ning aita maailma säilitada inimväärsena:

Kas oled rikas?

Hommikune vestlus laitmatu viietärnihotelli hommikusöögilauas:

“Vabandust, võin teilt midagi küsida?”

“Otse loomulikult, palun.”

“Kas te olete rikas?”

Mõttepaus. “Jah, kindlasti. Mul on abikaasa, keda armastan südamest ja kes mind armastab, mitu last, kelle üle heameelt tunda, mitu usaldusväärset sõpra, keda armastan siiralt, töö, mis mulle meeldib… Jah, olen küll.”

Polnud vist see vastus, mida oodati. Aga võib-olla ka oli, ei tulnud pähe küsida.

Hoia oma füüsiline ja vaimne tervis korras

Üks asi, mida sel aastal on hea teha: pööra rohkem tähelepanu oma tervisele, et elust rohkem rõõmu tunda. Kui hoiad korras oma keha, siis töötab ka vaim paremini. Otsi sobivat trenni seni, kuni leiad. Ja ära lükka seda edasi, vaid tegutse kohe – praegu on suurepärane aeg sportimisega (uuesti) alustada.

Mina käin paar korda nädalas Mart Parmase juures Kuhlbarsi tänaval hiina tervisevõimlemist qigongi õppimas, nii juba vist viiendat aastat. Kui huvi pakub, tule vaatama – sellega ei kaasne kohustust jääda trenni käima. Mart Parmase trennid toimuvad esmas-, teisi- ja kolmapäeviti kell 17.30-20, ühe trenni hind on sada krooni ning kuutasu 500 krooni. Esimene trenn on loomulikult tasuta. Peale qigongi teeme vahel veidi taiji’d ning õpime shindo, shiatsu, tui na või mõnda muud ida massaaži.

Palun jaga kommentaarides soovitusi, milline trenn sulle sobib ning kuhu kutsud inimesi ennast füüsiliselt ja vaimselt korrastama.

Ajajuhtimisnipp meile, Google Wave’i kutse teile!

Mul on üle 20 Google Wave’i kutset. Kui tahad mõnda neist endale, siis palun postita oma parim ajajuhtimisnipp (või mitu nippi) kommentaaridesse ning hiljemalt homme õhtuks oledki Google Wave’i testkasutaja saadan Google’ile Su meiliaadressi, et nad lisaksid Sind testkasutajate hulka (tänane kogemus näitab, et nende reageerimine võtab aega). Kui postitajaid tuleb üle 20, siis saavad Wave’i kutse parima, huvitavaima ja kasulikuima sisuga kommentaaride autorid.

Tagasi kooli: kuidas anda hea tund?

Mida tegin täna Keila Koolis 10. klassile aja lugu õpetades paremini kui eelmisel aastal:

  1. Vähem on rohkem: tundi ette valmistades keskendu max 3 teemale.
  2. Alusta tundi õpilaste aktiveerimisega, anna neile näiteks mõni lühike rühmatöö teha.
  3. Ütle tunni alguses, millest räägid, ning tunni lõpus võta räägitu kokku.

Mida õppisin täna ja mida teen järgmisel aastal teisiti:

  1. Suhtle enne tundi kooliga ja uuri järgi, millises klassis tund toimub. Täna selgus üllatusena, et tund oli arvutiklassis – kui oleksin seda varem teadnud, oleks teinud hoopis teistsuguse sisuga tunni. Uuri samuti, kas on olemas projektor – tänases klassis see ei töötanud, seega seina poleks ma saanud web2.0 asju näidata.
  2. Kaasa õpilasi kogu tunni jooksul, mitte ainult alguses.
  3. Kontrolli kogu tunni vältel, kas õpilased ikka saavad aru, millest räägid.
  4. Kasuta head eesti keelt ja väldi slängi. Tänapäeva õpilaste arusaam erineb kardinaalselt meie põlvkonna omast ja sellest, mida meie peame noortepäraseks kõnepruugiks. Räägi tavalises eesti keeles ja kõik saavad aru, millest jutt käib.

Järgmisel aastal annan kindlasti veel parema tunni ning soovin kõigile, kes veel sel nädalal teel “Tagasi kooli” edukat tundi!

Kui Outlook vaid oskaks aega arvata…

Avastasin, et Toodledo tegevushalduris on igavesti vahva võimalus: prognoosid ülesande kestvust ning hiljem, tegutsema asudes saad Toodledolt küsida, et milline tegevus võiks järgmisena aja poolest kõne alla tulla. Võiks ju Outlookis ka nii olla…

Nädala tsitaat Marko Mägilt

Marko Mägi saab Eesti Ekspressis olulistele asjadele väga hästi pihta:

“Inimene ei jaksa olla järjepanu, ­kakskümmend neli tundi ööpäevas ja seitse päeva nädalas kangelane. Näha ­inimeses üksnes kangelast ja temalt ainult kangelastegusid oodata on ropult ühekülgne. Inimest tuleb osata võtta tervikuna – kindlasti koos nõrgemate külgedega. Inimene lihtsalt tahab mõnikord magama jääda, kuhu juhtub ja kuidas juhtub. Oleks karjuvalt ebaõiglane seda talle keelata.”