Kulgev meeskond

Huvitav, kas pühendunult kulgev meeskond on võimalik? Mil moel võiks eesmärkide ja range tegevuskavata tiim jõuda kvaliteedistandarditel ja mõõdikutel ratsutavas maailmas teistest kaugemale?

Kas ta üldse jõuaks kaugemale? Sügavamale võib-olla küll. Ning töömõnu oleks igal juhul parem. Nagu ka pühendumine, sest survet on vähem ja naudingut rohkem.

Kus leiaksime sarnaseid meeskondi, mis nii käituvad? Esimesena meenub mulle muusika. Jättes pop- ja taustamuusikatooted kõrvale, on suurem osa muusikute kooslusi väljas loominguvabaduse ja parema tulemuse, mitte standarditele vastavuse eest. Ka loometööstuses võime näha sama. Miks siis näeme äris kulgevaid ettevõtteid nii vähe?

Põhjus on tõenäoliselt usalduse puudumises. Oleme harjunud nõudma tooteid ja teenuseid kindlaks ajaks, kuigi sageli ei oska isegi öelda, miks on tähtaeg just nimelt see, mitte teine või kolmas.

Tähtaeg aitab tõmmata piiri loomisprotsessi ja selle vahele, kui võime öelda, et mingi asi on “valmis”. Meis pesitseb hirm, et tähtaja puudumisel jäämegi lihvima, viimistlema ja nokitsema pisiasjade kallal. Teisest küljest, tähtaega võib ju asendada lihtsalt meeskondlik kokkulepe – peaksime enne kokku leppima, milline näeb toode, teenus või mõni protsess välja, kui see on “valmis”. Kas seegi on vajalik?

Ühine kulgev tegutsemine eeldab mitut asja, mis pole eesmärgistatud tegutsemisel nii olulised. Eesmärgistatud tegutsemine pole inimeste suhtes nii nõudlik kui kulgemine.

Esimene: kõigil tiimi liikmetel on selge arusaam sellest, miks ja mida kavatseme koos teha, milline on meie suund. Samuti puudub meis hirm selle ees, mis saab siis, kui keegi peaks otsustama me rühmast lahkuda, et oma teed minna. Ega seda saa vältida ka eesmärgistatud tegutsemise puhul.

Teine: meil on kokku lepitud igaühe roll ja vastutusala – igaüks meist on omas valdkonnas pädev ning me usaldame tema otsuseid. Samas söandab tiimi iga liige teistelt kahtluste ja kõhkluste korral abi ja nõu küsida. Siin on suur vahe ühise vastutuse ja tiimikaaslaste tegevuste vastu ükskõiksuse vahel.

Kolmas: me suhtleme omavahel. Saame kord päevas, iga paari päeva tagant või korra nädalas kokku, et koos tunda, kus oleme ja kuidas edasi läheme. Ettepoole lipanud liikmed annavad teada, mis meid ees ootab, ning ootame järgi neid, kelle samm pole sama kiire kui teistel. Kui nad lõpuks kohale jõuavad, siis saame meiegi osa nende põhjalikkuse viljadest.

Neljas ja kõige olulisem: meie meeskonna iga liige on motiveeritud. Teisisõnu, iga liige tunneb teekonnast mõnu, tajub oma osa selles ning tunnetab oma tegude mõju kogu tiimi liikumisele. Me jagame tasu vastavalt panusele. Kuidas see võiks välja näha nii, et igaüks on rahul? Mul puudub hea lahendus, kuid meenub paar kollektiivset otsustamist kasutavat kollektiivi, mil tuleb see enam-vähem välja.

Miks ikkagi liigub kõik eesmärgistamise, planeerimise, mõõdikute ja standardiseerimise suunas nagu märkis üks mu blogi kommenteerijaid? Miks tahame üha enam mõõta, kontrollida ja tüürida?

Jah, nii jõuab rohkem. Jah, nii on tulemused ühtlasemad. Jah, sel moel on kontroll suurem. Aga kas need kõik asjad on inimese ja meeskonna vabaduse loovutamise hinda väärt?

Ühiselt kulgemine on keeruline, sest see eeldab usaldust enda, üksteise ja maailma vastu.

Mõistan, et tegemist on idealistliku uitmõttega aidata maailma luua üha enam kulgevaid inimkooslusi, mis panustavad võimalikult palju maailma parendamisse, kuid las see mõte olla ja kulgeda. Palun anna oma panus: paku kommentaarides välja ideid, mil moel saaks meeskond mõnusamalt ja vabamalt kulgeda, tehes samal ajal olulised asjad teoks. Siin, Facebookis ja Sekretar.ee-s kommenteerijate vahel loosin 1. veebruaril välja Peter Milleri raamatu “Tark parv“.

31 nippi sisukamaks eluks

Kirjutasin enda jaoks üles mõned uitmõtted. Võib-olla on kellelgi teisel ka neist kasu.

1. Sinu elu on sama hea kui su mõtted.
2. Pea lubadusi, mille oled andnud endale ja teistele.
3. Võta iga päev esimesena ette tegevus, mis annab maailmale kõige rohkem – isegi siis, kui sa ei julge selle kallale asuda.
4. Mõtle eelmisel õhtul läbi, millised on homsed 3 kõige olulisemat tegevust.
5. Meenuta ka seda, mis muutis mööduva päeva unustamatult suurepäraseks ning mis tunne on olla elus.
6. Ole olemas. Endale ja teistele.
7. Nõustu vähemalt kord kuus mõne naeruväärselt hullumeelse ideega.
8. Loobu tegevustest ja kohtumistest, millele sa ei lisa midagi enda ega teiste jaoks. Mõtet on tegeleda ainult nende asjadega, mis pakkuvad midagi nii sulle kui ka ülejäänud inimkonnale.
9. Loe iga kuu vähemalt üks hea juturaamat läbi.
10. Lülita internet ja teler vähemalt ühel päeval nädalas oma elust välja.
11. Kanna talvel sooje sokke ning hoia jalad kuivas.
12. Tegele ühe asjaga korraga. Kasvõi pool minutit järjest. Või pool päeva kui vaja.
13. Kirjuta oma suurepärased ideed üles. Tee neist ära ainult parimad, ikka üks korraga.
14. Ole inimlik ning oma tutvusringkonna sõbralikuim ja viisakaim inimene.
15. Võta kord nädalas tunniks aeg maha ning pane kirja, millised on järgmise nädala 3 kõige olulisemat tulemust. Nädala tegevused planeeri sellest lähtuvalt.
16. Vaatle vahel pilvi.
17. Ära mõtle liiga kaugele ette – me oleme harukordselt kehvad ennustajad.
18. Igale e-kirjale pole mõtet vastata. Igale telefonikõnele ka mitte.
19. Kui tahad keskenduda, ära lase end segada ligiastujatel ega telefonikõnedel, e-kirjadest rääkimata. Tagasihelistamine on loomulik tegevus ja meilidele ei pea vastama minuti-paariga. Ja igale kõnele pole vaja tagasi helistada.
20. Tee kord päevas trenni. Kasvõi natuke. Või käi hoogsalt mõni kilomeeter, asi seegi.
21. Söö kolmandiku võrra vähem.
22. Joo rohkem vett.
23. Kingi inimestele oma täielik tähelepanu kui nendega suhtled.
24. Ära tegele oma kõige eredamatel tundidel pisiasjadega – tee ainult olulisi asju neil hetkedel, kui oled kõige taibukam. Minu puhul siis hommikul esimesena.
25. Tõuse hommikul tavapärasest pool tundi või tund varem, et veidi trenni teha.
26. Kui panustad mõnda projekti, anna endast parim. Kasvõi ühe hetke jooksul, et seejärel lasta projektil omaette olla.
27. Lase oma talendil särada iga päev nii kodus kui ka tööl.
28. Meid piiravad ainult meie hirmud. Suurem osa neist tegelikult ei vääri tähelepanu.
29. Tegutse ligimeste huvides ennast unustavalt.
30. Ela nüüd, siin ja praegu. Iga hetk loeb.
31. Naerata.

Ole muutus

Mahatma Gandhi kutsus inimesi üles olema muutus, mida nad maailmas näha soovivad. See on ilmselt ainus viis maailma muutmiseks.

Kui tunned, et maailm ei hooli sinust piisavalt, siis hooli esmalt ise teistest inimestest: kuula kaasvestlejat hoolega, tee rohkem kui sinult oodatakse, aita inimesi. Kui tajud, et maailm on liiga morn, siis rõõmusta sind ümbritsevaid inimesi, ole heatujuline ja naerata. Kui sinu maailmas valitseb otsustamatus ja minnalaskmine, siis esmalt langeta ise teistega läbi räägitud konkreetseid otsuseid ja tegutse iga päev sihipäraselt kasvõi natuke.

Milline on üks muutus, mida sa tahad maailmas näha? Millest tunned maailmas kõige rohkem puudust? Kirjuta see üles ning ole käesoleva nädala ülejäänud päevadel see muutus.

Igal õhtul vaata päevale tagasi ning kirjuta lause või paariga, mida tegid, et muutus olla, ning kuidas end tunned. Samuti mõtle hetk homsele ning sellele, kuidas viid seda muutust järgmisel päeval ellu.

Kui aega saad ja tahad, siis palun postita oma muutus kolumni kommentaaridesse.

Rongistatistika: Morn maailm

Ühel hommikul rongiga tööle sõites jäin kaasreisijaid silmitsema. Lõbustasin oma meelt kiire statistikaga. Kui eeldada, et linnalähirongis sõidab meie elanikkonna läbilõige, siis see hommikune vaatlus ütleb nii mõndagi.

Vagunis sõitis 66 inimest. Neist morni ja mõtliku näoga (kauem kui paar minutit) oli 54 ehk 82% reisijatest. Mida sa ikka rõõmustad… Õues on sügis, hinges kaamos, meid tõenäoliselt ootab peatselt ees järgmine ja palju tõsisem majanduskriis, ilm on sombune, lund ka pole… No mida, sa, hing, ikka rõõmustad?

12 inimest ehk 18% reisijatest olid rõõmsama näoga või kogunisti naeratasid. Neist kaks läbi une, neli raamatut lugedes, kolm omavahel vesteldes, ning kolm – mina nende seas – omaette mõtiskledes.

Valdavalt morn ja mõtlik vagunitäis inimesi. Kui palju see peegeldab meie ühiskonda?

Ja mis oleks juhtunud, kui mul jätkunuks jultumust hakata naeratades inimene inimese haaval nendega silmsidet otsima? Osa neist ilmselt pidanuks mind hulluks ja osa naeratanud vastu.

Kui naeratame, muutub maailm paremaks. Kaamosest hoolimata.

Minimalismi võlu

Jutud sellest, et me ei tegutse piisavalt, on leebelt väljendudes liialdatud. Vastupidi: me teeme liiga palju. Ja püüame liiga palju omada – nii esemeid kui ka kohustusi.

Kaasaegse juhtimisteooria üks loojaid Peter Drucker soovitab oma 1966. aastal ilmunud raamatus “Tõhus tegevjuht” (“The Effective Executive”): enne tegutsema hakkamist küsi endalt, mis tegevuse tulemusena maailmas juhtub. Kui ei juhtu midagi, jäta parem tegutsemata.

Mäletad, kui einestasid esimest korda Rootsi lauas? Kuhjasid taldrikule ikka head ja paremat ning järgi ei raatsinud jätta isegi siis, kui kõht oli juba kuhjaga täis? Aga võib-olla olen selle mälestusega erand.

Kui tõstame endale kuhjade kaupa toitu ette, siis varem või hiljem järgneb seederike ning tunneme end halvasti. Sama lugu on siis, kui kuhjame oma aja üle erinevate tegevustega, kaalumata, miks me just nimelt neid vajame. Sel moel käitudes tegeleme üha enam asjadega, millega meil tegelikult puudub emotsionaalne side, sageli pole ratsionaalsetki seost. Need tegevused on vastumeelt, kuid sellest hoolimata teeme neid üha enam.

Meie eesmärk ei peaks olema kohustuste kuhja mitte suurendada, vaid vähendada. Mida vähem sõltume maailmast, seda vabamad oleme. Seega on viimane aeg vaadata oma kohustused üle ning vabaneda neist, mida ma tegelikult ei vaja.

Ma ei kutsu üles barrikaadidele revolutsiooni tegema. Revolutsiooni tulemus ei kesta kunagi kaua (bürokraatide keeles: tulemused pole jätkusuutlikud). Evolutsioon viib märksa tõhusamalt sihile. Põhimõte on lihtne: kui võtad uue kohustuse, loobu kahest varasemast. Kui hangid uue eseme, loobu kahest varasemast.

Selline käitumisviis nõuab nii mõnelegi asjale ja kohustusele “ei” ütlemist, kuid laiemat mõju silmas pidades on see lihtne ja arukas ning tasu saabub peatselt. Kaalumata nõustumisel on kaugeltki kurvemad tagajärjed kui kohe alguses “ei” ütlemisel. Ning vastumeelse tegevuse lõpuleviimisel veelgi suuremad. Mõlemal juhul on tulemuseks usaldusväärsuse vähenemine ja stressi kiire kasv – me kaotame midagi, mille taastamine on väga vaevaline. Seega tasub meeles pidada vana head taoistlikku ütlemist: “Kui oled valel teel, pole kunagi liiga hilja tagasi pöörata.”

Ma ei pea loobumise jutuga silmas Tõeliselt Olulisi Suhteid: perekonda, sõpru, lähedasi. Just neile peaksime oma pühendumist suurendama, sest need määravad meie elu kvaliteedi. Kanada eneseabimeister Robin Sharma on küsinud ühes oma raamatuist: “Mõtle hetkele, mil hakkad siit ilmast lahkuma. Keda sa oma voodi ümber tahad näha? Kas töökaaslasi ja kliente? Või oma lähedasi?”

Võta täna väike hetk ning pane kirja kolm inimest või tegevust, millele tahad oluliselt rohkem aega ja tähelepanu pühendada. Samuti pane kirja kuus asja, millest soovid loobuda. Nüüd vali välja kaks asja, millest on kõige lihtsam loobuda ja juba homme astu konkreetseid samme neist lahti saamiseks. Samuti vali kõige olulisem inimene või tegevus, millele tahad rohkem aega pühendada ning hakka sellega kohe peale. Edasilükkamine pole lahendus.

Mida me ikkagi öelda tahtsime?

Eesti keeles on hulk väljendeid, mida kasutame vähimalgi määral neile mõtlemata. Nende seast leiame kolm head soovi: “Tervist!”, “Head aega!” ja “Hüvasti!”

Plartsatame neid välja nagu tühiseid sõnakõlkse, kuid tegelikult on nende taga sügavam sisu, mis võiks väljendada meie siirast soovi.

Kreeklastel on tavaks soovida kohtumisel peale ilusa päeva esmaspäeviti ilusat nädalat, kuu esimesel päeval ilusat eesootavat kuud või 1. juunil ilusat suve. Või tervitamisel öelda “Tervist sulle!” Ja lahkumisel soovide sama või hoopis mõnusat pärastlõunat või kena õhtut. Tavaliselt pole need lihtsalt kulunud väljendid, vaid siirad soovid.

Mida meie mõtleme, kui ütleme kellelegi “Tervist!” või lihtsalt “Tere!”? Ega vist suurt midagi. Aga kui oleme mõttega selle soovi juures, siis soovime ju inimesele rohkelt tervist, et tal oleks hea elada ning ta suudaks endast anda inimkonnale parima, mis tal on.

Või mida mõtleme soovides “head aega”? Sageli mitte midagi, kuigi see väljend väärib mõtestamist, sest soovime sellega ju kõike head – seda, et inimest ootaks ees hea ja muredest prii aeg.

Või väljend “hüvasti”, millele kipub manu tulema kergelt letaalne varjund. Rääkimata Jumalaga jätmisest, mis näib viitavat sellele, et ega me seda inimest enam näe. Kuid ka nende puhul loodame, et inimesel läheb kõik hästi, kõik sujub hüvasti, et Jumal on temaga ja aitab teda.

Seega järgmine kord, kui soovid kellelegi head aega või ütled “hüvasti”, siis mõtle, mida sa tegelikult soovid. Need väljendid on nagu väikesed heateod, mis annavad teisele inimesele hüva soovi teele kaasa.

Head aega. Hüvasti.

PS. Vaata ka seda, mida Elina Kivinukk rääkis TEDxil tere-ütlemise heast kombest.

Järgmised 4 aastat panevad paika järgmised 1000

Oluline algatus: osale samuti, levita sõnumit ning aita maailma säilitada inimväärsena:

Kas oled rikas?

Hommikune vestlus laitmatu viietärnihotelli hommikusöögilauas:

“Vabandust, võin teilt midagi küsida?”

“Otse loomulikult, palun.”

“Kas te olete rikas?”

Mõttepaus. “Jah, kindlasti. Mul on abikaasa, keda armastan südamest ja kes mind armastab, mitu last, kelle üle heameelt tunda, mitu usaldusväärset sõpra, keda armastan siiralt, töö, mis mulle meeldib… Jah, olen küll.”

Polnud vist see vastus, mida oodati. Aga võib-olla ka oli, ei tulnud pähe küsida.

Hoia oma füüsiline ja vaimne tervis korras

Üks asi, mida sel aastal on hea teha: pööra rohkem tähelepanu oma tervisele, et elust rohkem rõõmu tunda. Kui hoiad korras oma keha, siis töötab ka vaim paremini. Otsi sobivat trenni seni, kuni leiad. Ja ära lükka seda edasi, vaid tegutse kohe – praegu on suurepärane aeg sportimisega (uuesti) alustada.

Mina käin paar korda nädalas Mart Parmase juures Kuhlbarsi tänaval hiina tervisevõimlemist qigongi õppimas, nii juba vist viiendat aastat. Kui huvi pakub, tule vaatama – sellega ei kaasne kohustust jääda trenni käima. Mart Parmase trennid toimuvad esmas-, teisi- ja kolmapäeviti kell 17.30-20, ühe trenni hind on sada krooni ning kuutasu 500 krooni. Esimene trenn on loomulikult tasuta. Peale qigongi teeme vahel veidi taiji’d ning õpime shindo, shiatsu, tui na või mõnda muud ida massaaži.

Palun jaga kommentaarides soovitusi, milline trenn sulle sobib ning kuhu kutsud inimesi ennast füüsiliselt ja vaimselt korrastama.

Ajajuhtimisnipp meile, Google Wave’i kutse teile!

Mul on üle 20 Google Wave‘i kutset. Kui tahad mõnda neist endale, siis palun postita oma parim ajajuhtimisnipp (või mitu nippi) kommentaaridesse ning hiljemalt homme õhtuks oledki Google Wave’i testkasutaja saadan Google’ile Su meiliaadressi, et nad lisaksid Sind testkasutajate hulka (tänane kogemus näitab, et nende reageerimine võtab aega). Kui postitajaid tuleb üle 20, siis saavad Wave’i kutse parima, huvitavaima ja kasulikuima sisuga kommentaaride autorid.