Postitused

25 moodust parema päeva loomiseks

/0 Comments/in , , ,

Oled vahel ärganud ja mõelnud, et see päev läheb ikka täiega aia taha? Õues sajab, enesetunne on kehv, tegemisi üha kuhjub… Sellest hoolimata on mitu asja, mida saad endaga ette võtta, et oma päeva paremaks muuta.

Jagan e-raamatu „Üliedukate inimeste 77 harjumust“ autori Mark Foo soovitusi:

1. Mõtle enne uinumist positiivseid mõtteid
Kui magad hästi, tuleb järgmine päev parem. Seega saad luua parema päeva kui mõtled enne uinumist positiivseid mõtteid. Ära mõtiskle laenuprobleemide üle ega meenuta päeva jooksul juhtunud halbu asju. Otsi möödunud päevast häid sündmusi ning unista sellest, kuhu kavatsed ühel ilusal päeval välja jõuda. Enne uinumist sea valmis asjad, mida tahad homme kaasa võtta.
Hoolitse selle eest, et saaksid magada 7-8 tundi – seega, mine vajadusel veidi varem magama.

2. Ütle endale, et täna tuleb parem päev
Esimese asjana pärast ärkamist kinnita endale, et tänasest tuleb suurepärane ning imetabane päev. Olukord pole küll täiesti sinu kontrolli all, kuid oma suhtumisega saad päeva muuta. Ütle endale, et sind ootab ees positiivne ja mõnus päev.

3. Ärka mõni minut varem
Kui ärkad tavaliselt kell kuus, pane äratuskell helisema kell 5:45 ning luba oma kehal veerand tundi tasapisi virguda. Kell kuus hüppa voodist välja ning siruta end. Sissemagamine ja sellest tingitud kiirustamine muudab meid ainult närviliseks, kiirendab südame tööd ja väsitab meid liialt. Pealegi kaldub inimene kiirustades unustama ja see põhjustab lisastressi.

4. Võta rahulikult
Võta asju rahulikult. Hinga sügavalt ja aeglaselt. Kui kipud kiirustama, hinga sügavalt sisse ja välja ning vaata oma tegevustele veidi kõrgemalt, et aru saada, kuhu lähed. Minut ees või taga pole oluline, sest sul on oluline elu ees.

5. Pea oluliste tegevuste nimekirja
Koosta nimekiri 5-10 asjast, mida täna tahad tehtud saada. Kui kaldud unustama, pane need tegevused kirja. Hoolitse selle eest, et nimekirjas kajastuksid kõik su rollid: pane kirja nii töised kui ka kodused tegevused.

6. Hangi inspiratsiooni
Üldjuhul mannat taevast ei saja. Parema päeva loomiseks sea selge siht, kuhu tahad välja jõuda. Hangi inspiratsiooni kõikjalt, kust võimalik: loe raamatuid, vaata häid filme, kuula mõnusat muusikat, naudi kunsti. Vahel vaata end kõrvalt ning muiga sõbralikult – ennast pole mõtet võtta liiga tõsiselt.

7. Söö tervislikult hommikust
Sa oled see, mida sa sööd. Sinu tuju mõjutab sinu toitumine. Hea päeva loomiseks vajad korralikku ja tervislikku hommikusööki: täisteratooted, valgud ja puuviljad annavad sulle toitaineid, mida vajad suurepärase päeva alguseks.

8. Siruta end
Võimle igal hommikul: siruta end ning treeni veidi ka lihaseid. Kui ärkad uimasena, siis väike sirutus ja kerge trenn päästab päeva. Pealekauba aitab see ära hoida lihaskrampe ning teisi valusid, mis ähvardavad su päeva rikkuda.

9. Pööra tähelepanu hügieenile ja välimusele
Inimesed muretsevad alailma oma välimuse pärast, kuigi – kui lõpuni aus olla – muretseb enamik inimestest oma välimuse pärast nii palju, mõeldes kramplikult, kuidas teised inimesed neid näevad ja mida neist mõtlevad, et neil ei jää aega teisi vaadata. Sellest hoolimata suurenda oma enesekindlust: käi hommikul duši all, kanna puhtaid riideid ning hoolitse selle eest, et näed hea välja. Kui tead, et su väljanägemisel pole täna väga vigagi, suurendab see enesekindlust.

10. Tee endale komplimente
Ütle endale häid asju. Ära karda endale aeg-ajalt komplimente teha. Aga ära sellega mine nartsissistlikult üle piiri.

11. Hoia positiivset suhtumist
Enne kodust välja astumist tee otsus olla positiivne, mis iganes ka ei juhtuks või mida iganes sa ka ei teeks. Hoia end positiivsena läbi päeva.

12. Naerata
Uuringud näitavad, et naeratamine – isegi siis, kui selleks põhjust pole – tõstab su tuju. Pealekauba: kui naeratad, näed sa parem välja.

13. Hoidu ülereageerimisest
See on peamiselt meeste probleem, kuigi vahel on ka naised sellega hädas. Oled märganud autoroolis olles, et kipud kaasliiklejatele vahel kätte maksma. Kui keegi keerab sulle ette, lase tal minna: võib-olla on tal lihtsalt halb päev. Ole parem ja lahkem kui tema – sa ei kaota sellega midagi.

14. Loe enne plahvatust kümneni
Kui arvad, et nüüd kohe-kohe vihastad, loe kümneni oma närvide rahustamiseks. See laseb veidi auru välja.

15. Mõtle enne tegutsemist
Millal viimati juhtus, et tegutsesid tehtud-mõeldud põhimõttel. Süü ja kahetsuse vältimiseks mõtle enne kui tegutsed.

16. Ära võta elu liiga tõsiselt
Ära võta kõike, mida inimesed ütlevad, liiga tõsiselt. Mõned inimesed lihtsalt ütlevad halvasti ning seda pole mõtet enda ellu lasta sisse sõita. Las nad olla sellised, kui sa neid muuta ei suuda. Võimalusel väldi negatiivseid inimesi, sest nii nagu positiivsus, on ka negatiivsus nakkav.

17. Ole tähelepanelikum
Vääriti mõistmise ja sõneluste vähendamiseks kuula tähelepanelikult, mida teised ütlevad. Tähelepanu aitab olla sul siiram, hoolitsevam ning meeldivam suhtluspartner. Kui käitud nii, suhtlevad ka teised sinuga ausamalt ja avalamalt. Kui teised soovitavad sulle midagi või annavad nõu, kuula neid tähelepanelikult ning kaalu tõsiselt, kas võiksid oma käitumises midagi muuta.

18. Vaata päikesepoolset külge
Sa ei suuda alati vältida halbu asju. Ikka juhtub, et asjad kukuvad nigelalt välja. Ära lase neil asjadel oma päeva rikkuda: otsi igas halvas, miks see asi võiks olla kasulik ning mis on selle juures head. Kasvõi natuke.

19. Ütle teistele hästi
Kui näed põhjust teiste tunnustamiseks, tee seda. Sel moel lood paremaid suhteid ning muudad ka oma enesetunnet paremaks. Aga tunnusta siis, kui selleks on tõesti põhjust.

20. Kasuta aega arukalt
Hea päev võib muutuda halvaks, kui oled väsinud. Seepärast juhi end ajas arukalt, et olla kindel: teed olulisi asju siis, kui oled virge, ning ebaolulisemaid siis, kui sul on igapäevased madalseisu ajad. Samuti väldi üleplaneerimist: planeeri igasse päeva 1-3 asja, mille kindlasti ära teed.

21. Võta aeg maha
Läbipõlemise vältimiseks tee aeg-ajalt pause. Kui töötad arvuti taga ja unustad pause pidada, kasuta tasuta tarkvara Workrave, mis meenutab sulle pausi vajalikkust. Pausi ajal jaluta, vestle inimestega, siruta end. Paar korda päevas võta aeg maha ning naudi sind ümbritsevat. Kuidas lõhnavad lilled? Kuidas näevad välja inimesed tänaval? Millise puu otsas laulab lind? Vaatle ja jälgi, see annab edasiseks tegevuseks hoogu.

22. Joo piisavalt vett
Dehüdratsioon võib põhjustada letargiat. Väldi seda iga hinna eest. Seega: palun joo vett vähemalt iga tunni või paari tagant.

23. Ära kahetse
Kahetsus ei muuda midagi, sest möödunut ei saa muuta. Kui keerad midagi vussi, anna endast parim tagajärgede leevendamiseks, palu vabandust ning õpi edaspidiseks. Sellest piisab.

24. Planeeri õhtul järgmine päev
Enne kui lõpetad töö, vaata üle oma kirjakast ning koosta homsete oluliste tegevuste nimekiri. Sel juhul võtad koju vähem töömõtteid kaasa.

25. Veeda iga päev aega inimestega, keda armastad
Hoia oma suhteid ning inimesi, keda armastad. Veeda nendega iga päev aega. Ole lihtsalt kohal. Mõtle selle peale, et kui su elu hakkab lõppema, keda tahad näha oma surivoodi ümber – kolleege või lähedasi? Seega: pööra tähelepanu lähedastele inimestele.

Rõõmu jagades oled efektiivsem

/0 Comments/in , , ,

Dalai-laama on öelnud, et 90% sellest, kuidas me maailma vastu võtame, sõltub eelkõige meist endist ning vaid kümnendik välismaailmast. Inimene tegutseb palju efektiivsemalt, kui ta teeb seda lustiga. Kuidas seda rõõmu luua?

Mind on aidanud kõige paremini edasi viia lihtne mudel: planeerin igasse päeva vähemalt ühe asja, mille lõpetamise üle on mul õhtul hea meel. Tegelen selle asjaga iga päev kasvõi natuke niipea kui võimalik.

Igal õhtul vaatan oma päeva üle, patsutan end õlale ja rõõmustan. Seejärel panen paika homsed plaanid, kavandades sinnagi ühe tegevuse, mille üle on hea meel.

Mnjah, tore on, aga mida teha siis, kui päev on täitsa pekkis?

Kas oled kunagi kohtunud ebameeldiva inimesega, kellega kohe kuidagi asi ei klapi? Ikka. Nii minagi. Kuid sel juhul hakkan otsima temast meeldivaid külgi – no midagi peab temas ju ometi ka positiivset olema, kasvõi midagi väikest… Kui selle leian, siis keskendun ta meeldivatele pisiasjadele. Sama lugu on päevadega: kui tundub, et päev oli täitsa tuksis, siis otsi hoolega ning avastad, et kasvõi mingi meeldiv pisiasi leidis aset – järelikult oli ju hea päev.

Kord nädalas vaatan möödunud seitsmele päevale tagasi – ning kuna kavandan igasse päeva vähemalt ühe rõõmustava teo – ja alati on põhjust endaga rahul olla. Seejärel vaatan järgmist nädalat ja mõtlen, millise suure ja olulise sammuga tulen siis toime.

Teise asjana aitab mul rõõmu tunda lihtne jälgimine. Võtan vahel aja maha ning lihtsalt jalutan, jälgides ümbruskonda ning tundes sellest naudingut. Või soojemal ajal istun hetkeks tänavakohvikusse ning jälgin mööduvat saginat seda nautides. Sarnasel moel aitab rahuneda see, kui vahel vaatad oma elu virr-varri veidi eemalt – kaugelt saad oluliselt parema ülevaate nii sellest, mis tähtis, kui ka sellest, mis tegelikult pole eriti oluline.

Kolmandana teen vahel zen-budistlikku hingamisharjutust: alguses otsid sisimast üles headuse ning seejärel hingad seda välja kümmekond korda. Kuna meie ümbruses on samuti headust, siis edaspidi hingad headust sisse ja headust välja. Kui seda harjutust teha kümmekond minutit, muutub olemine oluliselt paremaks.

Kui suudad naeratades edasi liikuda, kuigi see on vahel väga keeruline, oled oluliselt efektiivsem ning maailm meeletult parem koht elamiseks kui enne.

Millega lood sina oma päevadesse rõõmu? Mis tekitab sinus hea enesetunde? Mida saad teha, et neid mõnusat olemist loovaid hetki oma päevadesse rohkem tekitada? Palun jaga oma kogemusi ja nippe kommentaarides. Aitäh!

Loe neljapäeva õhtuks kolm korda kiiremini

/0 Comments/in , ,

Kui palju pead lugema? Kui suure mahu see moodustab su ajast? Kui märkimisväärse, siis aitan sul tõsta lugemistempot nelja päevaga kolm korda.

Täpselt nii: elustiili disaineri ja raamatu „Neljatunnine töönädal“ autori Timothy Ferrissi võte, mida kirjeldan, aitab sul kokku hoida kiirlugemiskoolituse raha ning tempoka lugemise vilju nautida juba neljapäeva hommikul. Ferriss küll lubab tulemust 20 minutiga, ma nii optimistlik pole. Oled valmis muutuseks?

Meie lugemise kiirust tõmbab maha kaks asja. Silm hüppab vahel tekstis tagasi, et uurida, millest äsja ikkagi juttu oli. Samal ajal töötavad meie häälepaelad – meil on väga keeruline lugeda kiireimast rääkimise tempost nobedamalt. Järgnevate harjutustega tegeleme mõlema takistuse kõrvaldamisega.

Alustame nüüd.

Loe täna teksti nii, et vead pliiatsiga järge ja tõstad tasapisi tempot. Oluline on see, et saaksid tekstist endiselt aru – seega keskendu tekstile kui loed. Sellega väldid pilguhüppeid juba loetud teksti osadele. Loe sellisel moel vähemalt kümmekond minutit.

Homme loe teksti vähemalt kümmekond minutit sama moodi pliiatsiga järge vedades. Tõenäoliselt sa selleks pliiatsit enam ei vaja, vaid suudad pilku kontrolli all hoida. Lisaks sellele vaatad lugemisel rea alguses ühte sõna korraga ja rea lõpus ühte sõna korraga.

Ülehomme vaatad rea alguses kaht sõna korraga ja rea lõpus kaht sõna korraga. Ülejäänud osa loed sama moodi nagu eelmisel kahel päeval. Loe sellisel moel tekstile keskendudes vähemalt 10 minutit.

Üleülehomme vaatad rea alguses kolme sõna korraga ja rea lõpus kolme sõna korraga. Ülejäänud osa loed sama moodi nagu eelmisel kolmel päeval.

Neljapäeva õhtuks loed umbes kolm korda kiiremini eeldusel, et keskendud tekstile. Ja kummalisel moel saad tekstist endiselt aru.

Kohta oma hirmu!

/5 kommentaari/in ,

Parim viis hirmust jagu saamisest on sellele julgelt vastu astuda, taasavastasin täna.

Käisin tsikliga õppeplatsil harjutamas, sest vahepeal ei ole poolteist aastat sõitnud. Tark on ju endale enne sõiduvõtted platsil meelde tuletada.

Ja siis see juhtus.

Hakkasin keerama väikesel maa-alal ümber (mitte kummuli, vaid sinna, kust tulin), tasakaal läks käest ära ning selle asemel, et jalg maha panna, rabasid parema käe sõrmed piduriheeblit. Midagi hullu ei juhtunud, parem esimene suunakas sai pihta ja paar pisikest kriimu ka rattal, aga jala võttis värisema küll.

Õppisin ära, kuidas pikali kukkunud ratast püsti saada (mine sellele poolele, kuhu ratas kukkus, haara mõlema käega lenksust, keera lenks tõstmise suunas välja ning tõsta) ning kuidas teda pärast kukkumist käivitada (keera gaas täiega peale).

Ja läksin järgmisele katsele. Arvasid ära, hetk hiljem olin külili maas. Ajalugu kordub. Kui kordad oma tegevusi, saad ikka sama tulemuse. Taas ratas püsti ning tõmbasin hinge.

Õppisin omal ajal sõitma, sõrmed heeblitel. Nüüd tuli mõte: aga parema käe sõrmi piduriheeblile lihtsalt ei pane. Läksin taas kukutud kohta harjutama – alguses suuremate kaartega, siis väiksemaga ning siis pidurdusega enne ja pärast minu jaoks keerulist pööret. Kümnendal korral tuli välja. (Hiljem sain teada, et arukam ongi sõita lenks kindlalt peos, mitte näpud heeblitel).

Need ikka ja jälle uuesti proovimised nõudsid meelekindlust. Särk, kampsun, kiivrisukk ja kiiver olid koju jõudes läbimärjad. Aga seda pööret ma enam ei karda.

Mõtle selle peale, mida kardad, ning mine ja harjuta seda tegevust, kasvõi hambad ristis (juhul, kui see just eluohtlik pole). Proovi järgi ja kirjuta kommentaaridesse, mis juhtus.

6 nippi sihipäraseks tegutsemiseks

/2 kommentaari/in , ,

Kui võtad kasutusele kõik järgmised kuus enda ajas juhtimise võtet, võid oodata, et juba järgmisel nädalal saad tehtud viiendiku rohkem kui sel nädalal.

Minul see õnnestub ja ma ei näe vähimatki põhjust, miks mitte ka sinul.

Suurem osa neist pärineb populaarse enesejuhtimisblogi Zen Habits looja Leo Babauta raamatust „Zen to Done“.

1. Hoia selget sihti
Sea endale üks eesmärk ning tegutse pühendunult selle saavutamise nimel iga päev kasvõi natuke niipea kui võimalik.

Juba kuulen protestihääli: „Oot-oot, aga ma pean ju saavutama 26 erinevat eesmärki!“ Ega ikka ei pea küll – praegu ei õnnestu see sul ju nii ehk naa. Kui sul on mitu eesmärki, siis pane need tähtsuse järjekorda ja leia eesmärk, millest sõltuvad ka teised eesmärgid või mis aitab teiste eesmärkide saavutamisele kõige rohkem kaasa. Hüva, maksimum on 3 eesmärki tööl ja sama palju kodus. Aga kui eesmärke on rohkem, siis jääb neist enamik tavaliselt tegemata.

2. Vaata kord päevas tegevused üle
Kord päevas vaata päevale tagasi ja hoolimata sellest, kui kehv päev oli, leia kasvõi üks hea asi, mille tegemise üle tunned heameelt. Kiida end selle eest.
Nüüd vaata üle homne päev ja pane paika homne kõige olulisem tegevus ning vajadusel veel paar olulist asja lisaks, millega tegeled pärast seda, kui oled kõige olulisemaga tegelenud.

Kord nädalas võta hetkeks aeg maha ja pane paika järgmise nädala eesmärk, mille saavutamise nimel tegutsed iga päev.

3. Kõige olulisem asi esimesena
Tee iga päev kõige olulisemat asja kohe hommikul esimesena. Ma kirjutan oma raamatut igal hommikul pärast ärkamist. Seejärel käin sörkimas ja võimlen ning valmistan perele hommikusöögi. Pärast hommikusööki teen ära olulisuselt teisel kohal asuva tegevuse. Alles seejärel loen oma e-kirju. Pärastlõunal teen teoks kolmanda olulise tegevuse, kui aega jääb. Õhtul loen veel korra e-kirju.

Sea igapäevase ülevaatuse käigus oma tegevused tähtsuse järjekorda ning proovi võimalusel teha sarnaseid töid teineteise järel – siis säästad lühemate ümberlülituste arvelt aega.

4. Kogu mõtteid
Palun pane kõik tegemist vajavad asjad väikesesse märkmikusse kirja ning kord päevas otsusta kiirelt, mida neist teed ja mida mitte. Ning nende puhul, mille oled otsustanud ellu viia, leia, millal sa need teoks teed.

Ma ise omaaegse tehnoloogiafriigina toksin kõik uued tegevused telefoni, kust need jõuavad mu Outlooki. Aga rutiin on sama: kõik tegevused kirja ning kord päevas otsustan.

5. Tee olulised pisiasjad kohe ära
Tegevused, mis võtavad alla kahe minuti, tee ära niipea kui võimalik. Tegevuste vahel heida pilk kirjakasti ja vasta kiirelt ära need kirjad, mille puhul see on võimalik. Tõsta juba vastatud kirjad Inboxi alamkausta, et saaksid selgelt aru, millega juba oled tegelenud või vähemalt otsustanud, mida sellega teha, ja millega mitte.

6. Tõrju ootamatusi
Kui vähegi võimalik, siis lükka „sissesõitvate“ asjadega tegelemine aega, kui oled ühe tegevuse lõpetanud ja teist pole veel alustanud. Keset koosolekut sa ei hakka ju enamike ootamatustega tegelema. Aga kui teed omaette tööd, siis see on ju nagu nõupidamine – ainult et kohal on üks inimene, kõige tähtsam, nutikam ja targem: sina ise.

Aga praegu võta kasutusele ükskõik milline neist kuuest nipist. Kui selle kasutamine tuleb välja, vali järgmine ja vii ellu, kuni kõik kuus nõksu kasutusel ning saad varasemast hulga enam tehtud.

Muide, milline on sinu parim nipp enda ajas juhtimiseks? Tahan seda väga teada, et ka end veelgi osavamaks muuta ajas liikumisel.

Me ju tegelikult suudame multitaskida!

/4 kommentaari/in ,

…aga teatud piirini. Avastasin just täna hommikul, et tegin mitut asja korraga: juhtisin autot Tartusse ning samal ajal kuulasin audioraamatut sellega kaasa mõeldes. Kaks tegevust samal ajal ja kõik on korras.

Aga proovi vaid samal ajal luua audioraamatut aktiivselt kuulates vaagida oma probleeme. Ei õnnestu.

Suudame paraku multitaskida vaid kaht-kolme erinevat tegevust samal ajal, sarnaste tegevustega suudab samal ajal tegeleda alla protsendi inimkonnast.

Eks erinevate tööde samal ajal tegemisega juhtub apsakaid. Võtame näiteks autoroolis (loomulikult hands-free’d kasutades) telefoniga rääkimise. Kui sageli on juhtunud, et sisse lülitub “autopiloot” ning pärast nuputad jupp aega, et kuhu siis sõitsid? Ning loomulikult oled sel ajal liikluses ohtlikum, sest tähelepanu hajub. Aga inimesega kõrvalistmel võib vabalt juttu vesta. Mingit ideed vaagida samal ajal mitte, sest ilmneb taas eksimise oht.

Huvitav: kas multitaskinguvõimet saab harjutamisega suurendada?

Terves kehas terve vaim

/7 kommentaari/in , ,

Olin eelmisel nädalal laisk ega suutnud end hommikuti võimlema sundida. Tulemus: väsisin oluliselt kiiremini kui tavaliselt. Nädalavahetusel otsustasin, et aitab logelemisest ning sel nädalal võimlen viiel hommikul.

Hommikul kirjutasin raamatut tunnikese ning seejärel võimlesin tunni. Tulemus: täna on suurepärane tööpäev, eelmise esmaspäevaga ei saa isegi võrrelda.

Võta hetk ja mõtle:

  1. Kui palju Sa pühendad aega oma füüsise korrashoiule ja arendamisele?
  2. Miks on Sul kasulik peale mõttetegevuse end ka füüsiliselt liigutada?
  3. Milline on Sinu jaoks mõnusaim viis füüsise korrashoiuks, millist sporti või “sporti” (a la puudelõhkumine, kiire jalutuskäik, aias nokitsemine) Sulle meeldib teha?
  4. Millal homme Sa võtad selleks aega?

Mark Forsteri uue ajajuhtimissüsteemi 6 sammu

/1 Comment/in , , , ,

Kas mäletate Onu Tik-Taki laulu: „Sekund, minut, tund; päev, nädal, kuu – need liiguvad ka siis kui paigal on kõik muu.“?

Briti ajajuhtimisguru Mark Forster tuli välja uue ajajuhtimissüsteemiga, mis meenutab seda laulu ja peale kõige muu aitab oma tegemisi  paremini planeerida ja vältida tegevuste lohisema jäämist.

Lihtne süsteem koosneb kuuest põhimõttest:

1. Kui sinu ajakavasse lisandub uus tegevus, siis märgi see oma kalendrisse järgmise kuu tänasele kuupäevale. Näiteks kui võtad täna (31. märtsil) mõne uue tegevuse päevakorda, märgi see kalendrisse 30. aprillile.

2. Kui tegutsed ja sul pole võimalik tegevust ühe korraga lõpuni teha, märgi pooleli  jääb tegevus järgmise nädala tänasele nädalapäevale.
Näiteks kui sa ei saa täna mõne tegevusega ühele poole, siis kirjuta see ümber järgmise nädala kolmapäevale.

3. Vali välja kõige olulisem tegevus, mis sul on ning kirjuta see tänasele päevale suurte tähtedega.
Tegele selle tegevusega enne teisi asju ning kui see asi jääb pooleli, kirjuta see homsele suurte tähtedega, et seda teha homme hommikul nii pea kui võimalik kasvõi natuke. Kui jõuad selle tegevusega lõpule, vali uus kõige olulisem tegevus, millega tegeled iga päev.

4. Tegutsemisel alusta tegevuse otsimist tänasest tegevusnimestikust.
Iga tegevusega on sul kaks võimalust: kas sellega tööd teha kasvõi natuke või jätta tegevus vahele. Kui tegeled ülesandega ja see jääb pooleli, siis kirjutad selle ümber järgmise nädala samale nädalapäevale. Kui jätad ülesande vahele, siis joonista selle ette punkt. Reegel: punktiga tähistatud asjad tuleb tänase jooksul ära teha või nende tegemisest lõplikult loobuda.

5. Uusi tegevusi võid otsida nii tänasest kui ka järgmise 30 päeva tegevuste nimestikust vastavalt sellele, mida hetkel tahad ja mida on vaja teha.

6. Iga päeva lõpus kuuluvad sellele päevale märgitud tegemata tööd kõrvalejätmisele ning kustutamisele – need asjad jäävad lihtsalt tegemata.

Esmapilgul tundus Forsteri uus süsteem monstrumlik, aga proovisin seda nädala vältel järgi – toimib. Mulle küll meeldib endiselt tema eelmine süsteem, Autofookus oluliselt rohkem just selle paindlikkuse tõttu.

Peatselt kirjutan süsteemist, mida ise kasutan juba paar nädalat ja mille juures pole siiani puudusi leidnud: Leo Babauta loodud Zen To Done’ist. Veidi kannatust veel, sest pean veel veidi mõtlema, et ise aru saada, kuidas ma just seda kasutan ning mil moel oleks seda kõige parem selgitada.

5 kanaarilindu kaevanduses

/4 kommentaari/in , , , ,

Kuidas saada aru piisavalt varakult, et asjad hakkavad kontrolli alt väljuma? Mind on aidanud viis „kanaarilindu kaevanduses“ ehk viis tunnust, mis hakkavad ammu enne silma, kui olukord halveneb märkimisväärselt.

Miks kasutati vanasti kaevandustes kanaarilinde? Nad haistsid esimesena plahvatusohtlikku kaevandusgaasi ning andsid sellest oma lauluga märku. Meid ümbritsevad samuti sarnased nõrgad signaalid, mis annavad märku sellest, et varsti halveneb olukord oluliselt.

Olen märganud vahetevahel säutsumas selliseid „kanaarilinde“:

Isetäituv meilikast. Kui mõni e-kiri jääb kirjakasti kauemaks kui päev-paar, siis on see märk sellest, et kirjad hakkavad kuhjuma. Tavaliselt saan päevas poolsada kirja ning kui kirjakastist vaatab vastu juba sadakond kirja, mis on lugemata või mille puhul ma pole otsustanud, mida nendes peituvate tegevustega täpselt peale hakata, on kanaarilinnu laul kuulda.

Segi laud. Proovin oma asjad enam-vähem korras hoida, kuigi ma pole loomu poolest suurem asi korraarmastaja. Kui lauale hakkavad kuhjuma paberid, siis see on märk sellest, et peatselt võib mõni tegevus jääda vajaliku tähelepanuta.

Üleliigsed paberid taskus ja kotis. Annan endast parima, et mitte kaasas tassida üleliigseid pabereid rahakotis, taskutes ega kotis. Sellest hoolimata avastan aeg-ajalt, et rahakott on kviitungeid pungil või mõni visiitkaart reisib pintsaku rinnataskus mitu nädalat. Seegi on märk sellest, et mõnes taskus või kotinurgas võib peituda mingi tegevus, mis tegelikult tahaks juba tegemist.

Unustad pisiasju tavapärasest rohkem. Kui juhtub mõne päeva jooksul paar korda, et mõni asi läheb meelest või kipun olema tavapärasest hajameelsem, unustades maha mütsi või kindad ehk mõne teise asja, siis see annab märku sellest, et ajul on liiga palju tegemist asjade meelespidamisega. Unustamine on üks esimesi saabuva distressi tunnuseid vähemalt minu puhul.

Kõnetad inimesi vale nimega või lähed valesse kohta valel ajal. Sellised apsakad annavad samuti märku peatselt võimust võtvast korralagedusest ning sellest, et tähelepanu pole päris nende asjade juures, kus peaks olema.
Mida teha kui kuuled kanaarilinde laulmas?

Mind on siiani aidanud kolm sammu.

1. Pane kirja tegemist vajavad asjad. Lihtsalt paberile. Nii kiiresti kui võimalik ja nii palju kui meenub. Ühtegi asja ma selle nn mõttepuhastuse käigus ma ära ei tee – lihtsalt kirjutan tegevused üles. Samuti käin läbi kõik kuhjunud paberid ja e-kirjad ning nokin neist tegevused välja. Läbikäidud paberid tõstan eraldi kuhja ning e-kirjad eraldi kausta, et saaksin aru, mille puhul olen juba tegevuse välja sõelunud ja mille puhul mitte.

2. Otsusta, mis on tähtis ja mis mitte. Nüüd vaatan järgmist nädalat-paari, täiendan veel veidi nimekirja ja seejärel valin välja kümme kõige olulisemat (mitte kiiremat!) tegevust ning märgin need ära. Siis valin välja kõik tegevused, millega praegu pole oluline tegeleda ning lisan nad tulevikutegevuste nimestikku, mida vaatan mõne aja pärast üle, kui kiired ja olulised asjad tehtud.

See etapp on kõige ebameeldivam, sest see toob sageli kaasa juba võetud kohustustest lahtiütlemise.

3. Leian 10 tegevuseks reaalse aja, millal ma need tegelikult ka ära teen.

Millised on Sinu “kanaarilinnud”?
Mida teed siis, kui kuuled neid siristamas, et asjad taas joonde saada?

7 nippi, kuidas koju minna töömõteteta

/0 Comments/in , , ,

Sageli küsivad inimesed, mida teha, et vältida töömõtete või töö koju võtmist. Üks lihtsamaid viise on luua töö juures viimaseks või esimeseks asjaks igapäevase ülevaatuse rutiin. See koosneb mitmest lihtsast nipist.

1. Kogu ideid
Võta õhuke pakk märkmepaberit ning pane need kirjaklambriga ühte. Kui sul tuleb uus tegutsemist nõudev mõte, siis pane see lehekesele kirja. Sel juhul ei jää need piinama.

2. Kiida end
Vaata möödunud tööpäevale tagasi (või hommikuse ülevaatuse puhul eelmisele tööpäevale) ning kiida end nende oluliste asjade eest, mida oled ära teinud.

3. Puhasta sisendsahtlid
Võta ette meilikast ning otsusta iga meiliga, mida sa temaga teed (kui tegevus on tähtis, siis kaheminutiasjad tee kohe ära, võimalusel delegeeri või lükka sihipäraselt edasi, leides aja, mille sa võtad selle kirjaga tegelemiseks; ebaolulised asjad kustuta, arhiveeri või lisa need tegevused nn inkubaatorisse ehk nimekirja, mille päises kiri „Tulevikus võib-olla ühel ilusal päeval“ – pikemalt loe tegutsemismudelist mu eelmisest kolumnist). Otsustatud kirjad tõsta teise ümbrikusse, et saaksid lõpuks inboxi tühjaks.

Sama moodi otsusta iga päeva jooksul lipikutele kirjutatud tegevusega, mida ja millal sa sellega pihta hakkad.

4. Pane kirja delegeeritud tegevused
Kui oled päeva jooksul delegeerinud mingeid tegevusi, lisa need delegeeritud tegevuste nimekirja. Siis on hiljem lihtne vaadata, millised toimetamised ootavad teiste inimeste taga.

5. Lõika sabad
Uuri, millised tegevused jäid täna tegemata. Kui on tegemist pisiasjaga, tee need kohe ära. Kui suurema tööga, leia kalendrist reaalne aeg, millal sa need asjad teoks teed (ära lükka neid automaatselt homsele, sest muidu võid endale anda katteta lubadusi).

6. Planeeri homne päev
Vaata, mida toob homne. Vajadusel tee mõned ettevalmistused. Planeeri homseks kindlasti üks tegevus, mille lõpetamise üle sul on hea meel ning mis annab põhjust end ka homme õhtul kiita.

Valmis! Nüüd võid rahulikult koju minna, sest tööasjad on kontrolli all.

7. Pane töised mõtted kirja
Kui kodus tuleb mõni töömõte, siis pane see lipikutele kirja ning vaata see üle järgmisel hommikul tööl või – kui aitab oodata – siis homsel igapäevasel ülevaatusel.