Heal juhil on aega

Mul on hea meel esitleda Selge Pildi järjekordset külalisblogijat, head kolleegi Raimo Ülaveret, kes on üks Eesti parimaid juhtide coach’e. Raimo aitab juhtidel jõuda selgusele olulistes asjades, mida on vaja teha, ning pakub tuge nende oluliste asjade ärategemisel. Muide – väike vihje – tal on kaks uut väga põnevat ja kasulikku väärtuspõhise coachingu toodet.

Kirjutades raamatut coachingust ja otsides kliente coachingu teenusele olen viimase kuu jooksul kohtunud kümnekonna Eesti tippjuhiga, kelle juhitavad ettevõtted kuuluvad nii käibe kui kasuminäitajatelt Eesti TOPi eesotsa. Inimestena väga erinevad, ka juhtimisstiililt ja arusaamiselt, mis on hea juhtimine – väga erinevad. Ent ühes tunduvad nad olevat üsna sarnased – neil on aega. Mida? Praeguses kriisis ja masus? Selgitan.

Selleks, et praegu ära elada, tuleb kolm korda kiiremini liigutada. Selleks, et praegu ellu jääda, tuleb neli korda rohkem tööd teha. Ja nii edasi. Erinevates vormingutes, kus muutujaks kordade arv, on sarnaseid lauseid pillatud meediasse ja omavahel hulganisti. Ja kindlasti on nendes lausetes kaalukas tõetera sees. Ent sageli jäetakse välja ütlemata kiiremini töötamise teine pool – kiirustada tasub targalt. Huupi ja kiirustades kirvega vehkides võib endale jala pihta lüüa.

Mida siis tippjuhid teevad? Kiirustavad. See on selge. Ent samas võtavad nad endale ja annavad ka oma alluvatele aega mõtlemiseks. Ja mõnedel puhkudel isegi mitte ainult mõtlemiseks, vaid niisama olemiseks, kolleegidega loba ajamiseks, kohtumisteks otseselt igapäeva äriga mitteseotud inimestega (nagu mina :)).

On selge, et praegu koguneb lauale oluliselt enam operatiivset reageerimist nõudvaid tegevusi, kui varem. Ning tsiteerides Swedbanki värsket finantsjuhti Erkki Raasukest: Praegu on peamine laud puhas hoida.

Kuid selge on ka see, et mida enam nõuavad tähelepanu kiiret reageerimist nõudvad tegevused, seda enam on vaja enne jooksma hakkamist veidi mõelda, a) kas ma pean tingimata ära tegema kõik need asjad. Mul on tunne, et mõnikord on juhid endale haaranud tööülesanded, mida suudaks korralikult ära teha heal juhul kolme järeltuleva põlve jooksul. Teisisõnu, võib-olla tasub alustuseks mõelda hoopis sedapidi – mis on need asjad, mida ma EI pea ära tegema? ja b) mis on need asjad, mida ma pean ära tegema kohe, mis kannatavad homseni, järgmise nädalani. Sõnaga, panna tegevused ajateljele (see on see, mida valdab imehästi Kristjan).

Läbi mõtlemine enne jooksma hakkamist on üks koht, kuhu tippjuhid endale aega tekitavad. Ning teine koht on aeg iseendale. Sinna mahuvad ka eelpool nimetatud kolleegidega lobisemine ja kohtumised otseselt mitte äriga seotud inimestega. Kuid sinna mahuvad ka kohtumised iseendaga – toimugu see töökabinetis, metsas jooksurajal või raamatut lugedes. See on koht, kust leitakse suur osa ideid, lahendusi. Lugesin hiljuti uuringust, mis väitis, et üks tulemuslikumaid probleemilahendusi viise on laskuda poolunne ning lasta ajul ise lahendus leida. Ma ei tea, kas see on kõigi jaoks parim, ent selge on see, et lahendus ei pruugi tulla koosolekult koosolekule tormates.

Seega – vaja on kiirustada ja rohkem tööd teha – kahtlemata. Ent samas on vaja seda teha ka targemalt kui kunagi varem. Sõelaga vett tassides pole vahet, kas sa jooksed või kõnnid, vesi läheb kaduma niikuinii. Võib-olla oleks mõistlik oleks enne mõelda, siis võtta ämber ja seejärel üritada sammu kiirendada.

1 reply

Trackbacks & Pingbacks

  1. […] Edasi loe Selge Pilt blogist. […]

Leave a Reply

Want to join the discussion?
Feel free to contribute!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

five × 1 =

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.