Postitused

5 ideed tarbimisbuumi lõksust hoidumiseks

Viimaste nädalate uudised näitavad, et masu on taas pöördunud tõusuks ning tarbimine kasvab taas. Mida saame teha, et vältida minevikus tehtud vigade kordamist ja ohjeldamatu tarbimisorgia ohvriks langemist?

1. Sea sisse tulevikuostude nimekiri

Valdav osa reklaamist rõhub hetkeemotsioonidele. Sul on seda sajatollise ekraanidiagonaaliga telerit vaja kohe, ole naabrist parem! Osta endale kohe lumesahk-köögikombain-autosoojendaja, sest see on olemas igas korralikus Eesti peres! Ära viivita hetkegi mahukama mobiilipaketi soetamisega, sest kuidas sa muidu saad rääkida ööd ja päevad mobiiliga ning loomulikult osta endale uus ja äge mobiil, sest siis näevad kõik, et oled tegija! Su nelja-aastane auto on ajast ja arust – osta ruttu uus ja ägedam, sest auto on su visiitkaart! Just nüüd on hea aeg võtta laenu ja kulutada see nädalasele reisile kaheldava mainega poollagunenud, kuid kenasti üles pildistatud kuurortis veetmiseks! Ära ole loll ja osta ruttu endale kaks korda suurem elamine kui tegelikult vajad, sest hinnad on praegu nii-iii head! Ainult lollid ja vaesed ei šoppa väsimuseni!

Kas sa tegelikult vajad ka kõike, mida hetkeemotsiooni ajel ostad? Vaevalt.

Siin aitab üks lihtne võte: sea sisse ostetavate asjade nimekiri. Kui ihaldad mõnda suuremat ostu, lisa see nimekirja ning oota kuu. Kui kuu pärast näib endiselt ost vajalik, tee see ära. Ma ei väida, et poleks vaja osta eluks hädavajalikke esemeid ja teenuseid. Suuremate väljaminekute puhul jäta need lihtsalt mõneks ajaks laagerduma.

Kui iha on möödunud, on päris hea meel, et nõme ost jäi tegemata. Ja kui otsus säilib ja iha kasvab, siis pärast on rõõm seda suurem.

2. Uus asi sisse, vana välja

Kui hangid uue asja, loobu ühest vanast. Kui soetad uue pintsaku, anna üks vana ära. Kui uue kostüümi, vii üks vana uuskasutuskeskusse või anneta heategevuseks. Kui ihaldad uut meelelahutusvidinat a la Apple’i iPad, leia mõni vidin, mida sa enam ei vaja.

Kui asjad kipuvad juba praegu kontrolli üle võtma ega mahu kuskile, loobu kahest esemest iga uue asja soetamisel. Ning peagi on olukord taas kontrolli all.

3. Lase endale küsimusi esitada

Kui soovid teha mõnda suuremat ostu, palu mõnel heal tuttaval – loomulikult sellisel, keda see ost ei mõjuta – küsida endalt vähemalt seitse küsimust selle kohta, miks seda asja vajad, mis on just nimelt see sulle sobivaim ning millised võiksid olla asendusvariandid.

Teine inimene pärib meilt sageli sellliseid küsimusi, mille peale me ise ei tule või mida me ise ei julge endalt küsida. Kui kaaslane pärib meilt erinevaid küsimusi, aitab see leida meie seest vastuseid, mida milleni me iseseisvalt ei jõua.

Kui kontrollime sel moel ostuvajaduse üle, võib selguda, et tuleme toime ka oluliselt odavama ja võib-olla ka funktsionaalsema ja kvaliteetsema asjaga. Või ost hoopis püüab kompenseerida mõnda meie rahuldamata vajadust ja probleemi lahendamiseks peaksime hoopis midagi muud ette võtma.

4. Vaigista teler reklaamipausi ajaks

Tee täna õhtul väike katse: kui vaatad telerit, siis keera reklaamipausi ajaks heli maha. Ja maailm muutub hetkega oluliselt paremaks kohaks, sest meie ajusid pestakse oluliselt vähem. Tarbimise eelistuseks võiks ju siiski olla tuttavate-sõprade soovitused, enda kogemused ning võrdlustestid tarbijaajakirjanduses, mitte värviliselt vilkuvad reklaamid.

Samal põhjusel loobu veebilehtedel plinkivatest reklaamidest. Firefoxi kasutajaid aitab selles lisand Adblock Plus ja Chrome’i kasutajaid Adblock.

Kui pelgad osast infost ilma jääda, siis oota reklaami vaigistamise ja bänneritest loobumsiega kuu aega ning pane kirja, millist otsest kasu oled reklaamidest saanud. Kui sa kasu ei saa, siis milleks lasta infomüral võimust võtta?

5. Ära mine tühja kõhuga toidupoodi

Viimane, ent vajalik soovitus: palun vaigista enne toidupoodi minekut esimene nälg ning koosta ostunimekiri asjadest, mida vajad. Tulemusena toitud oluliselt tervislikumalt, toit ei lähe pahaks ning stress on tublisti madalam.

Kui jälgime neid reegleid, siis ehk ei lähe sel korral nii nagu eelmisel. Üks maailma tippcoache Marshall Goldsmith sõnastas tabavalt eelmise surutise põhjuse: „Inimesed ostsid asju, mida nad ei vajanud, rahaga, mida neil polnud, et avaldada muljet inimestele, keda nad ei tundnud.“ Ehk oleme sel korral arukamad.

3 Robin Sharma võtet asjade ära tegemiseks

Mida aeg edasi, seda rohkem hakkab mulle meeldima Kanada eneseabiguru Robin Sharma „Juht ilma ametinimetuseta“ mõtteviis. Viimaseil nädalail olen leidnud palju abi tema kolmest oma aja parema juhtimise nipist.

1. Sea viis eesmärki igaks päevaks.
Mõtle eelmisel õhtul või sama päeva hommikul läbi viis väikest eesmärki, mille saavutad päeva jooksul. Need ei ole mitte midagi hiiglaslikku – pigem tavalised väikesed asjad. Esmaspäeval võtsin aega lapsega mängimiseks, käisime sõpradel külas, osalesin märtsis toimuva meeskondadega oluliste asjade ära tegemise koolituse „Uus kurss“ ajurünnakul, tegin käesoleva ja järgmise nädala plaani ning ajasin korda eelmise nädala jooksul paar ripakile jäänud tegevust. Eile käisin trennis, andsin endast parima ühe konflikti lahendamiseks, kirjutasin selle artikli, valmistasin ette ühe koolituse ning läksin üle Microsoft Office 2010le. Täna valmistun järgmisel nädalal toimuvaks avalikuks projektijuhtimise koolituseks, viin läbi ühe rühmacoachingu, intervjueerin kahe lähinädalail toimuva sisekoolitusel osalejaid, et need võimalikult hästi ette valmistada ning kohtun ühe järgmise aastakümnendi koolitusstaariga, kes praegu käib veel ülikoolis.

Kui sel moel teed iga päev ära viis kõige olulisemat väikest eesmärki, jõuad igal kuul 150 eesmärgini ning aastas teed teoks 1825 eesmärki. See juba on midagi!

Loomulikult hoolitsen selle eest, et need pisikesed eesmärgid kajastaksid mu väärtuseid ja tõekspidamisi ning oleksid kooskõlas mu aastaste eesmärkidega.

2. Tee iga päev trenni
Võta iga päev kasvõi paarkümmend minutit, et teha trenni: mine jooksma, võimle, tee aeroobikat, tantsi, mängi palli, tee mõnuga füüsilist tööd. Füüsiline koormus vallandab endorfiinide voo ning aitab meil märksa mõnusamalt end tunda, parandab tervist ja annab energiat, et olulisi asju ära teha.

3. Võta molutamiseks aega
Fred Jüssi kirjutab oma raamatus „Minu Fred“, et vajame aega molutamiseks. Sharma küll seda, eesti keelele ainuomast sõna ei kasuta, kuid edastab sama sõnumi: võta aeg-ajalt üks töine päev vabaks, et olla iseendaga. Mine muuseumisse, vaata kunstinäitust, kuula väärt kontserti või naudi väärt filmi või head teatrietendust. Lõunata koos mõne sõbraga, keda ammu pole näinud või tutvu võhivõõraste inimestega. Mõtle rahulikult oma mõtteid ja kogu ideid.

Sellised molutamispäevad aitavad meil oma asju läbi mõelda ning edaspidi efektiivsemalt tegutseda. Kauba peale saad hulga häid mõtteid ja ideid, et tulevikus veelgi paremini end teostada.

Harjuta neid kolme võtet järgmise kolme kuu jooksul, et võtaksid need omaks. Nüüd kohe võta hetk ja otsusta ära kolm asja: millised on sinu homsed viis väikest eesmärki, milleni jõuad, millal ja millist trenni homme veidi teed ning millal pead oma järgmise molutamispäeva (märgi see päev oma kalendrisse ning ära loobu sellest).

Vabastavad piirangud

Olen viimase aasta jooksul hakanud enda juhtimisel üha enam kasutama kunstlikult loodud piiranguid, mis aitavad mul aega varasemast oluliselt paremini kasutada ning pöörata enam tähelepanu tegevustele ja suhetele, mis on eluliselt olulised.

Leo Babauta soovitab just sellist lähenemist oma suurepärases raamatus „Power of Less“. Kui kehtestad ise endale piirangud, siis kõrvaldad sellega vähem olulised tegevused, sest aeg on ju piiratud ning vähem tähtsate asjadega pole sel juhul aega tegeleda. Kui sulle on ette antud kindel aeg, siis iseenesest valid välja ainult need tegevused, mis on hädavajalikud.

Veebitarkvara loov ettevõte 37signals kirjutas mõne aasta eest suurepärase projektijuhtimise õpiku „Getting Real“, milles nad kirjeldavad, kuidas valmib tarkvara. Pea legendaarse projektijuhtimistarkvara Basecamp.com autoritel on kolm lihtsat projekti lõppu määratlevat reeglit: projekt lõpeb juhul, kui tulemus on saavutatud, eelarve on täis saanud või projekti lõpptähtaeg on kätte jõudnud. Seda hoolimata saavutatud tulemusest. Tänu sellele pole neil mitte ühtki täiesti valmis toodet, kuid kõik olulised toimingud töötavad neis. Neli viiendikku 37signalsi klientidest armastavad neid siiralt ning ülejäänud viiendik vihkab neid sama kirglikult. Vastasel juhul oleks neil ilmselt pool klientuuri, kes oleksid pigem rahul, ja teine pool, kes pigem ei ole rahul.

Toon näited mõnest piirangust, mida ise kasutan, et saaksid nende põhjal proovida ka ise endale mõne kehtestada.

1. Loe e-kirju kord päevas

Minu töö lubab mul kirju lugeda ja neile vastata kord päevas. Kui kord päevas keskendud meilidele vastamisele, siis kulutad selleks märksa vähem aega. Pealekauba olen seadnud endale ajalise piirangu: pean päevase meiliportsuga toime tulema 45 minutiga – seepärast vastan kõige olulisemad kirjad esimesena ning vähem olulised jäävad vastuseta.

2. Lõpeta tööpäev kell viis

Juba teist nädalat annan endast kõik, et lõpetada tööpäev kell viis ning naasta siis pere juurde. Vastasel juhul kipub töö muutuma pereelust tähtsamaks, kuid tegelikult pole see ju õige. Selleks, et elada võimalikult täiuslikult, peaks valitsema meie töö, pereelu ja isikliku arengu vahel harmoonia ja tasakaal. Robin Sharma soovitas kunagi endalt küsida: keda soovid näha oma viimasel elupäeval oma surivoodi ümber, kas kolleege või oma peret ja sõpru?

Kui soovid keskenduda perele ja sõpradele, siis võta nende jaoks aega, sest muidu kipub töö haarama ebaproportsionaalselt suure osa sinu elust.

3. Võta tööks või koosolekuks täpselt 45 minutit

Miks planeeritakse koosolekuteks tund? Või olulisteks töödeks? Tegelikult oleks vaja ju kahe koosoleku või ülesande vahel ka puhata.

Palju arukam oleks võtta neiks 45 minutit ning ülejäänud 15 minutit vahepeal puhata, et jõudsamalt edasi liikuda. Mõned mu kliendid on läinud üle 45minutilistele nõupidamistele ning tulemused on suurepärased: nad suudavad kolmveerand tunniga arutada teemasid sama põhjalikult ja tulemuslikult kui tunniga – lihtsalt tühja-tähjale kulutavad nad vähem aega.

4. Tee vähemalt üks oluline tegevus päevas

Olen sõlminud endaga kokkuleppe, et iga päev teen ära vähemalt ühe olulise asja, mille lõpetamise üle mul on õhtul hea meel. Siis saan õhtul päevale tänulikult tagasi vaadata ning mõelda, milline on homne kõige olulisem tegevus, mille viin kindlasti enne teisi asju ellu.

Kui mu siht on kindel ja peas valitseb selgus, mida homme kindlasti ära teen, on mul lihtsam püsida valitud rajal.

5. Üks eesmärk 26 asemel

Tean paari ettevõtet, mille töötajatel on üle 20 eesmärgi. Pole üllatus, et nad ei suuda ühtki täita.

Tean mõnda ettevõtet, mille töötajad pühenduvad ühele eesmärgile korraga. Kui üks eesmärk on saavutatud, liiguvad nad sihikindlalt järgmise poole. Pole ime, et need ettevõtted on märksa edukamad kui need, kellel kümneid eesmärke.

Fookus on oluline: kui fookus on paigast ära, tuleb pilt udune.

Olen avastanud, et ajalised piirangud sobivad isegi loominguliseks tegevuseks, sest mõtted koguvad end tasapisi ning loomingule „võetud“ tund kulub peamiselt ideede vormistamisele. Pärast seda jääb hinge väike okas kriipima, mis ärgitab üha uusi ideid. Need pakitsevad seni, kuni päästan nad järgmise sessiooni ajal valla. Tulemus on oluliselt parem kui lõpmatuseni täiusliku tulemuse kallal nokitsedes.

Piirangute seadmine on võimas, kuid esimese hooga ei pruugi mäng välja tulla. Vali endale homseks üks piirang ning kasuta seda paari-kolme nädala jooksul. Pärast seda prooviaega saad valida, kas piirangut lõdvendada või tõmmata veel koomale. Olen tänulik kui jagad kommentaarides oma ideid ja kogemusi, kuidas sul enda piiramisega läheb.

Piirangud on võimsad – selle kolumni kirjutamiseks võtsin 20 minutit ning 19 minutiga oli tekst valmis.

4 võtet horisontaalpindade seaduse seljatamiseks

Kas oled märganud, et asjad kipuvad kogunema kõikjale, kuhu neid vähegi saab asetada? Lauaservale, riiulinurgale, kapi äärele, põrandale… Nuhtlus ei piirdu ainult sellega – esemed horisontaalpindadel paljunevad sama kiiresti kui äädikakärbsed.

Kaug-Idas valitseva arusaama kohaselt peegeldab su sisemaailm välismaailma ja vastupidi. Kui meie ümbruskonnas valitseb segadus, on märksa keerulisem luua korda ka meie endi sees. Selleks, et elada tasakaalus elu ja rahustada meelt, oleks arukas luua veidi korda ka meist väljapoole jäävas maailmas. Kas tunned end pärast toa või laua koristamist paremini? Minu enesetunne paraneb märgatavalt.

Pakun välja neli kiiret lahendust, et olukord uuesti kontrolli alla võtta ning tulevikus elada veidi korrastatumas maailmas.

1. Vabasta rõhtpinnad esemetest

Järgmise koristusaktsiooni käigus hoolitse selle eest, et riiuliservadele ega lauanurkadele ei jääks enam ühtegi eset, mis sinna ei kuulu – iga asi jõuab selle käigus oma kohale.

Kui praegu on tasapindadel vedelevaid asju ja pabereid tohutult palju, siis võib kasu olla sellest, kui tõstad nad kõik põrandale ühte kuhja. Seejärel vaatad ese eseme haaval läbi ning otsustad, kas sa veel vajad seda, ning kui vajad, siis kus on selle õige koht. Tarbetud asjad saab ära anda, osta.ee-s ühe krooniga müüki panna või lihtsalt ära visata, kui need enam ei kõlba kasutada.

2. Hoia rõhtpinnad puhtad

Tee endaga kokkulepe, et sa ei aseta edaspidi asju lauanurkadele ja riiuliservadele, vaid pärast kasutamist paned need tagasi oma kohale. Kui töömees jätaks garaažis tööriistad laokile, siis juba paari päeva pärast oleks suurem osa neist kadunud. Iga tööriist käib sellele ette nähtud kohal.

Pea seda kokkulepet endaga vähemalt paari nädala vältel, et see muutuks harjumuseks. Vajadusel võid endale kehtestada mõne sanktsiooni: näiteks iga vedelema jäetud asi toob endaga kaasa kümnekroonise annetuse heategevuseks. Või hoopis premeeri end: kui õhtul ei vedele ühtegi asja, võid tegeleda oma lemmikajaviitega, muidu mitte.

3. Loo igale esemele koht

Kui avastad, et mõni asi vedeleb lihtsalt sel põhjusel, et tal puudub parem koht, siis nuputa välja, kus sellised esemed võiksid olla. Loo oma süsteem, mille ülesehituse loogika aitab asju paigutada sinna, kuhu need kuuluvad. Kui koristasime suve hakul kuuri, siis lõime sellesse tsoonid hobide, aianduse, motosõidu ja tööriistade tarbeks – igasse tsooni kuuluvad sellega seotud esemed. Kuur püsib siiani üllatavalt hästi korras; ma ei väsi selle üle imestamast. Tegelikult ka.

4. Korista iga päev 5 minutit

Loo üks harjumus veel: igal õhtul korista viis minutit. See aeg pole pikk ning mõni minut veidi kraamida ei tekita mingit vastumeelt. Kuid selle põgusa koristustuuriga säästad oluliselt aega, sest laupäevane kraamimine lüheneb vähemalt poole võrra ega tekita nii palju stressi.

Nagu igal asjal, on ka rõhtpindade asjadest vabastamisel oma varjukülg. Kui sa ise küll täidad neid nelja reeglit, aga ligimesed mitte, siis varem või hiljem avastad end hullumise servalt, sest teised inimesed jätavad oma asju endiselt vedelema ja see häirib. Teisest küljest: sinu käitumise võrra on segadus väiksem ja meel rahulikum ning kui näitame ka teistele, millist kasu saame mõnest väikesest muudatusest oma käitumises, siis ehk võtavad nemadki tulevikus mõne kasuliku harjumuse omaks.

Nädala juhtlause

“Ma ei eksi mitte kunagi ära, aga vahel olen ajutiselt vales kohas.” – Vares Nick Parki animasarjas “Loomasuu ei valeta”

Tegutsemise võti: 3 kuud ja 2 nädalat

Kasutan juba paar kuud uut tegevuste juhtimise süsteemi, mida võiks nimetada kolme kuu ja kahe nädala süsteemiks. Mul toimib väga hästi ning need paarsada inimest, kellega olen seda prooviks jaganud, kiidavad samuti.

Süsteemi kasutamise eelduseks on sihikindel töö ühe eesmärgi elluviimiseks. Me ei suuda korraga joosta kahele poole. Kui hoiame fookust, oleme märksa edukamad ning liigume jõudsalt edasi. Seepärast – kui vähegi võimalik – keskendu korraga ühele eesmärgile ning tegutse selle elluviimise nimel iga päev kasvõi natuke niipea kui võimalik.

Kui liigud eesmärgi poole iga päev, siis muutub selle saavutamine harjumuseks ning iga päev teed kasvõi väikese sammu edasi.

Eesmärki ellu viia iga päev kasvõi natuke on hea, sest mõne minuti ju ikka leiad, et sihipäraselt tegutseda. Pealegi vähendab asjade „kasvõi natuke“ tegemine edasilükkamist, sest eesootav ülesanne pole nii hirmuäratav. Kui juba hakkad tegutsema ja saad hoo sisse, siis töö lausa lendab käes ning sageli saab „kasvõi natukesest“ tund või paar.

Kui tegeled olulisima eesmärgi ellu viimisega esimesena ehk enne kõiki teisi tegevusi (e-kirjade lugemine nende seas), võid olla kindel, et sa ei lase end valitud kursilt kõrvale kallutada.

Võta süsteem kasutusele

Sõnasta eesmärk, mida soovid ellu viia, ning kaardista järgmiseks kolmeks kuuks olukord, milles oled iga kuu lõpus.

Selleks, et see ei jääks pelgalt plaaniks, sõnasta kuu eesmärgist tulenevalt oma järgmise ja ülejärgmise nädala eesmärgid. Kuu ja nädala eesmärkide sõnastamisel hoolitseme selle eest, et kasutame olevikku ja kirjeldame neid põneva, hinnatava ja pingutust nõudvana.

Viimase planeerimise sammuna pane kirja järgmise paari nädala igasse päeva ühe, kõige olulisema tegevuse, mis viib sind oma nädala eesmärgi täitmisele lähemale. Ja vii see tegevus ellu iga päev teeb esimesena, kohe hommikul.

Nädala pärast vaatame koos möödunud nädalale tagasi ja planeerime järgmise kahe nädala tegevused.

Selline nädala kaupa jooksev planeerimine aitab meil hoida plaani piisavalt paindliku, et ootamatustega toime tulla ning ühist liikumissuunda vajadusel korrigeerida.

Just sellist planeerimisviisi kavandan meeskondadega oluliste asjade ära tegemise koolituse „Uus kurss“ planeerimisel ning viimase kahe kuu jooksul pole kogenud ühtki tagasilööki.

Palun proovi ka ja kommenteeri, kuidas sul välja tuli. Olen igasuguse tagasiside nagu ka süsteemi nõrkadele kohtadele tähelepanu juhtimise eest väga tänulik.

Video: kuidas öelda aeglasemalt “jah”

Rääkisin EMSLi suvekoolis sellest, kuidas öelda aeglasemalt “jah”, et keskenduda meie jaoks olulistele tegevustele.

Kuidas öelda ei? EMSL suvekool 2010 from Unemasin on Vimeo.

Suur tänu EMSLi tiimile videovõtte, idee ja teostuse eest!

Ole Juht Ilma Ametinimetuseta

Kuidas saaksime olla Tõelised Liidrid, sõltumata sellest, millist tööd teeme? Mil viisil võiksime olla eeskujud, mitte hoiatused? Robin Sharma uusim raamat „The Leader Who Had No Title“ paneb selle üle mõtlema, ja mis veel olulisem, tegutsema.

Kes üldse on Juht Ilma Ametinimetuseta? Oleme ju harjunud, et tiitel või ametikoha nimetus lisab osa auhiilgusest: divisjoni peadirektor kõlab uhkemalt kui osakonnajuhataja. Pealegi eesliite „pea-„ lisamisel ametinimetusele muutub enesetunne palju mõnusamaks: peadirektor, peasekretär, peainsener, peakokk, peaõpetaja, peafinantsist…

Sharma meenutab meile, et see on tühine hiilgus, inimeste puhul on sisu vormist tähtsam. Millal viimati otsustasid inimese üle tema välimuse või sotsiaalse staatuse põhjal? Ja kas tol korral vaevusid uurima, kellega on tegelikult tegemist?

Ühel mu koolitustest rääkis üks osaleja loo oma ettevõtte koristajast, kes tegi oma tööd pühendumusega: igal hommikul kontor säras, kuid oma asjad leidsid töölaualt üles nagu oleksid sa ise need sellel korrastanud, koristaja paigutas need sulle ainuloomulikul viisil. Kord-paar nädalas küpsetas koristaja imemaitsvaid lihapirukaid ja pakkus neid kõigile. Kui kellelgi oli mure, siis ta arutas seda eelkõige koristajaga, kes kuulas hoolsalt ja vahetevahel küsis mõne asjatundliku küsimuse. See koristaja oli Tõeline Liider Ilma Ametinimetuseta, tema teod rääkisid tema eest ning ta sotsiaalne positsioon ettevõttes oli peadirektori omast kõrgem. Ta juhtis seda ettevõtet.

Aastaid tagasi töötasime koos ühe sekretäriga, kes tagantjärele mõeldes oli samuti Juht Ilma Ametinimetuseta. Vähe sellest, et ta tegi oma tööd laitmatult – ma pole kunagi kohtunud parema assistendiga. Ta otsustas, et iga tema päev on parem kui eelmine. Seetõttu ta säras igal hommikul üha enam ning nakatas oma positiivsusega nii ettevõtte töötajaid kui ka külalisi. Ta ei avaldanud oma arvamust eriti sageli, kuid neil puhkudel, kui tal oli mõni mõtte ettevõtte töö parandamise võimaluste kohta, andis ta sellest teada. Kõik juhid käisid tema käest esimesena uurimas, mida ta ühest või teisest uuendusest arvab. Kahtlustan, et tegelikult juhtis hoopis tema ettevõtet, kuigi see polnud tema siht. Ta lihtsalt tegi oma tööd siiralt ja suurepäraselt ning oli harukordselt meeldiv ja intelligentne inimene.

Ühe mu klientettevõtte juht on samuti Juht Ilma Ametinimetuseta. Kui ta on kontoris, on ta inimeste jaoks olemas – tema uks on igale töötajale valla. Muide, ta tunneb kõiki poolt tuhandet töötajat nimepidi! Tõsi küll, selleks, et vahepeal ka ise „päristööd“ teha, käib ta majast paariks tunniks väljas, et mõnes lähikonna kohviku nurgas veidi mõelda ja planeerida. Kui vähegi võimalik, räägib ta innustavalt ja emotsionaalselt laetud sõnadega. Ma pole kunagi kuulnud, et ta oleks tujust ära või kellelegi halvasti öelnud. See ei tähenda, et ta ei kritiseeriks – ta teeb seda vajadusel, kuid alati silmast silma ning lõpetades vestluse aruteluga, mida saaks tulevikus tulemuste parandamiseks teha. Nii nagu jutu alguses kirjeldatud koristaja, küsib ja kuulab temagi rohkem kui räägib. Isegi ettevõtte staažikaimad töötajad ei mäleta, et neil oleks olnud paremat juhti.

Kui tahad samuti olla Juht Ilma Ametinimetuseta, siis tee oma tööd oodatust paremini, suhtle inimestega ausalt ja siiralt, ole neile tänulik ja näita seda ka välja. Kuula rohkem kui räägid, ole sina ise, aita ja mõista inimesi ning anna endast kõik, et teised inimesed saaksid kasvada. Need on vaid mõned Ametinimetuseta Juhi omadused. Kui oleme Juhid Ilma Ametinimetuseta, siis saame rohkem olulisi asju tehtud ning sama juhtub ka me ümbruskonnas, sest kõik, mida puudutame, muutub paremaks.

Kuidas on lugu sinu ettevõtte koristajaga? Kas tead, mis ta nimi on? Ja kuidas tal läheb? Mida ta teeb väljaspool tööd?  Ning millal tänasid teda viimati suurepärase töö eest? Küsi temalt homme hommikul ja ütle talle suurepärase töö eest aitäh ning vaata, mis juhtub.

Aga juba täna võta kasvõi tund aega ning ole selle jooksul Juht Ilma Ametinimetuseta. Kui see tunne meeldib sulle, siis jätka Ametinimetuseta Juhtimist. Õhtul vaata päevale tagasi ning avasta, mida su uuenenud suhtumine sulle ja sind ümbritsevale maailmale andis

7 sammu ühise tegutsemiseni

Inimesed liiguvad ühiselt jõudsamalt edasi kui igaüks eraldi. Mida teha, et ületada individualismi tõkked ning teha koos kõige olulisem asi teoks?

Ametivend ja suurepärane DISCi koolitaja Indrek Rahi rääkis mõne kuu eest loo: ta koolitas üht keskmise suurusega Tallinna ettevõtet, koolitus toimus maal, ning 20 koolitusel osalejat saabusid Tallinnast kohale 19 autoga. Nii Indreku kui ka minu jaoks on see eestlaste koostöövõimetuse musternäide. Selleks, et olla näiliselt iseseisev, kulutad nii aega kui ka raha üksinda autos sõitmiseks! Võib-olla oli oma osa ka selles, et teistele tuli näidata, millise autoga keegi sõidab, aga võib-olla ka mitte.

Eestlane hoiab omaette – me juba oleme sellised. Vaata kasvõi eestlase elupaika, üldjuhul rida- või hajaküla. Majad asuvad üksteisest võimalikult kaugel ning alati, kui süütad toas tule, tõmbad ette kardina, et naaber ei näeks tuppa. Ainsaks erandiks on kalurikülad, milles majad tihedamalt koos ja ka inimeste omavaheline koostöö oluliselt parem. Kuid kalurid teevad koostööd olude sunnil, üksi on merel väga keeruline toime tulla.

Nüüd, pärast masu, on kalurite kombel ühine tegutsemine väga tähtis. Me ju tahame kehvad ajad võimalikult ruttu tasa teha ning edasi liikuda! Koos tuleme oluliselt paremini toime kui üksi – inimene on endiselt karjaloom, isegi siis, kui ta on eestlane.

Kuidas jõuda ühise tegutsemiseni?

1. Igaüks teeb seda, mida tahab ja oskab

Kuidas sa saad teada, mis paneb teist inimest liikuma? Ei mingil muul moel kui temalt küsides. Kuulsin lugu, mille kohaselt Virgini juht Richard Branson olla istunud kord baaris ning vestelnud ta naaberpukil tasapisi napsu võtnud mehega, kes äsja ühest töökohast ära tulnud ja järgmist tööd polnud veel hakanud otsima. Vestluse käigus selgus, et mehe silmaring oli harukordselt avar, mõttekäigud köitvad ning suhtlusviis innustav.

Branson olla temalt pärinud: „Kui te tahaksite minu juurde tööle tulla, siis millist tööd te sooviksite teha?“ Mees vastanud, et kõige põnevam oleks praegu tegeleda pikaajalise strateegilise finantsplaneerimisega.

„Aga kuidas võiks kõlada teie ametinimetus?“ Mees mõtles veidi ning lausus: „Strateegilise finantsplaneerimise osakonna, ei, hoopis divisjoni, juht, või veel parem: peadirektor.“

„Ja kui palju te palka sooviksite?“ jätkas Branson asjast üha enam huvitudes. Mees pidas pika pausi ning lausus: „Kui saaksin teha täpselt seda tööd, mida tahaksin, ning mu visiitkaardil ilutseks mainekas ametikoha nimetus – see on mulle oluline –, siis see rahaline pool polegi nii oluline. Eelmises kohas sain 60 000 dollarit aastas, no nüüd võiks 70 000 ära tulla. Või 75 000 – see oleks veel parem.“

Mida selle peale vastas Branson? „Tere tulemast meeskonda, strateegilise finantsplaneerimise divisjoni peadirektor!“ Väidetavalt töötavat see mees endiselt Virginis.

Teeme 6.-8. oktoobrini coach Raimo Ülavere, psühholoogiatreener Kristel Rannamehe ja ametivend Rahiga Stockholmi laeval poolesajale meeskonnale ühiselt oluliste asjade elluviimise koolituse „Uus kurss“. Selle koolituse meeskonna koostasime täpselt sama põhimõttega: iga koolitaja ja tugimeeskonna liige teeb täpselt neid töid, mis talle endale meeldib. Tulemuseks on kõrgeima motivatsiooniga tiim, milles kunagi olen osalenud. Ja selle tiimiga loome Eestis ainulaadse koolituse, millel inimesed suudavad teha oma kõige olulisema projekti või protsessi ühised plaanid, mida nad saavad ja tahavad edukalt ka ellu viia.

2. Miks on ühist projekti vaja?

Esmalt oleme omavahel projekti osalistega selgeks vaielnud, miks seda projekti on üldse vaja. Kui vaidleme omavahel selgeks, miks on seda konkreetset projekti vaja, siis jõuame lõpuks koosmeelele ning saavutame ühise sihi, mille suunas koos edasi liikuda.

Pealegi aitab selline lähenemine vältida üht olulist projektide elluviimise kitsaskohta: mõni projektiga tegeleja võtab muidu kõige kiiremal ajal vinguva häälega küsida: „Aga miks seda projekti üldse vaja on?!“ Kui projekti vajadus selgeks vaielda, siis vahel juhtub ka nii, et projekti polegi vaja ning selle võib tegemata jätta.

3. Lepi kokku mängureeglid

Seejärel lepime kokku projekti elluviimise reeglites, näiteks selles, millist eelarvet me ei ületa, kui kiiresti käib kommunikatsioon, mida teeme tõrgete ilmnemise korral, kuidas omavahel suhtleme… Tean mitmeid ettevõtteid, mis täiustavad iga projekti alguses neid reegleid ning on loonud sel moel endale projektijuhtimise hea tava, millest juhinduvad pidevalt oma töös.

4. Sõnasta metsikult edukas tulemus

Kolmanda sammuna oleme sõnastanud projekti metsikult eduka tulemuse. Just nimelt metsikult eduka, mitte reaalse. Kui sõnastame eesmärgi nii nagu see oleks juba sündinud, siis näeme ja tunneme seda oma vaimusilmas juba praegu ning meil on lihtsam selle suunas edasi liikuda.

Me sõidame täpselt sinna, kuhu vaatame. Kui kujutame ette põldude vahel sirgelt jooksvat teed, mille ääres kasvab üksik puu, siis kuhu autod ja traktorid ühtelugu sõidavad, kui juht kaotab masina üle kontrolli? Loomulikult vastu puud, sest me sõidame sinna, kuhu me vaatame. Kui proovime kõigest hingest mingit probleemi vältida, siis kiiremini kui arvatagi põrkume just nimelt selle probleemiga.

Seega kui vaatame sarnaselt vormelisõitja või mootorratturiga, kes silmitseb kurvi võimalikult kiireks läbimiseks sellest väljumise punkti, edukat tulemust, siis tõenäoliselt ka jõuame selleni.

Eestlase jaoks on lugu küll natuke teine. Mida ütled, kui mõni asi on välja kukkunud parimal võimalikul moel? „Pole paha“, „Üsna normaalne“ või jõmised lihtsalt tunnustavalt „Käib kah“. Mitu aastat tagasi kirjutas majandusajakiri „The Economist“, kui eestlane ütleb mingi asja kohta „üsna normaalne“, siis paremini teha ei saa! Seega, kui oled läbi ja lõhki eestlane, sõnasta „üsna normaalne“ projekti tulemus, millega nii enam-vähem jääd pärast rahule. Muu maailma jaoks ongi see tulemus „metsikult edukas“.

5. Pane olulisemad tegevused kirja

Nüüd oleme visandanud olulisemad tegevused, mis viivad meid soovitava lõpptulemuseni. Esimese hooga me ei lisa kuupäevi ega tegevuste elluviijate nimesid, lihtsalt paneme koos kirja, mida meil on vaja koos teha. Seejärel paneme tegevused ajateljele ning iga osaleja võtab endale talle sobivaimad ülesanded. Kui inimene võtab ise endale kohustused, viib ta need ellu palju tõhusamalt ja edukamalt.

6. Loo järgmise kolme kuu plaan

Seejärel kaardistame järgmiseks kolmeks kuuks olukorra, milles oleme iga kuu lõpuks. Samuti paneb iga osaleja endale kirja oma järgmise kolme kuu eesmärgid.

Selleks, et see ei jääks pelgalt plaaniks, vaatame koos järgmise kuu eesmärki ning leiame ühiselt, mis on toimunud järgmise ja ülejärgmise nädala lõpuks. Iga osaleja sõnastab ka isikliku järgmise ja ülejärgmise nädala eesmärgid.

Kõik eesmärgid paneme kirja nii nagu need oleksid juba sündinud, siis tunnetad, tunned, kuuled ja näed saavutatud olukorda.

Viimase planeerimise sammuna paneb iga osaline kirja järgmise paari nädala igasse päeva ühe, kõige olulisema tegevuse, mis viib teda oma nädala eesmärgi täitmisele lähemale.

Nädala pärast vaatame koos möödunud nädalale tagasi ja planeerime järgmise kahe nädala tegevused.

Selline nädala kaupa jooksev planeerimine aitab meil hoida plaani piisavalt paindliku, et ootamatustega toime tulla ning ühist liikumissuunda vajadusel korrigeerida.

7. Hoia inimesed kursis

Võta kord nädalas aega, et parimal juhul korra oma meeskonnaga kohtuda, et koos vaadata ja arutada, kuidas kõige olulisem tegevus edeneb.

Sageli anname paar korda nädalas kõigile meilitsi teada, milliseid edusamme oleme teinud. Kui näeme, kui hästi tiimikaaslastel läheb, siis see annab ka endale jõudu ja energiat iga päev kõige olulisema projekti tegeleda kasvõi natuke niipea kui võimalik, sest ega me ole tiimikaaslastest halvemad.

10 võimalust motivatsiooni leidmiseks

Uurisin just oma ajaveebis selgepilt.ee, millest inimesed tahaksid lugeda. Hetke kõige popimad soovid käisid motivatsiooni leidmise kohta – käes on puhkuste lõpp ja tööhooaja algus. Nii nad küsivadki: mida teha siis, kui tunned, et lihtsalt ei jaksa enam tegutseda? Kuidas leida see salapärane hoob, mis paneks meid uuesti käima ning laseks meil lustiga edasi liikuda?

Uurisin ennast ja teisi ning leidsin kümme enamlevinud motivatsiooni leidmise võtet.

1. Küsi endalt, mis muutub maailmas paremaks

Millised on su tegevuse või tegutsemata jätmise tulemused ja tagajärjed? Millise muutuse maailmas – kasvõi sinu väikeses maailmas – toob tegutsemine kaasa?

Need on küsimused, mida enda käest pärin järelejätmatult päevast päeva. Just selline pärimine aitab selgeks teha, mis on oluline ja mis mitte. Koolitan ja coach’in inimesi, sest tahan, et võimalikult paljud neist suudaksid end paremini teostada. Seda muidugi eeldusel, et neil on head kavatsused. Mida rohkem inimesi viib oma unistusi ellu, seda mõnusam on neil endil ja neid ümbritsevatel inimestel elada, meie ühisest kasust rääkimata.

Tahte taga teha oma tööd hästi peitub lõpuni aus olles ka kübeke mugavust, hea elu ihalust ja egoismigi. Mida paremini tunnevad end inimesed meie ühiskonnas, seda mugavam ja mõnusam on minu elu.

Pealegi mu töö elatab mind ja osaliselt ka mu peret – teen meeldivat tööd, mida oskan iga päevaga üha enam, ning teenin sellega mõistlikul määral raha, et toime tulla. Loomulikult hoidume arulagedast kulutamisest – ega seda saakski lubada –, aga sissetulekute vähenemisel tuleks loobuda nii mõnestki tervisele kasulikust hüvest alates toorroosuhkru tarbimisest lõpetades oma tulevase keskkonnasõbraliku kodu loomisega keset loodust.

Mis juhtub sinu töö tulemusena? Loetle kolm põhjust, miks on su tegevus tähtis. Milline on su järgmine tegevus, et see oluline muudatus ellu viia?

2. Ole juht ilma ametinimetuseta

Olen just lõpetamas Robin Sharma uusima raamatu „The Leader Who Had No Title“ lugemist. Hoolimata sellest, et kohati lääge- või naiivsevõitu raamat on suunatud Ühendriikide lugejale, soovitan seda lugeda, sest Sharma sõnum on edasiviiv: sõltumata sellest, millist tööd teed, ole juht ilma ametinimetuseta, ole tõeline liider.

Me ei vaja juhtimiseks tiitlit. Ainsana loeb meie endi suhtumine, mille aluseks on tahe olla tõeline juht, kes näitab teistele oma eluviisi ja käitumisega teed.

Mõtle hetk sellele, millise juhi käe all sa tahaksid töötada ja millise inimesega kõige rohkem koos elada. Pane kirja sellise inimese viis väärtust. Nüüd hakka ise selliseks, võttes kasutusele ühe tõelise juhi omaduse korraga. Kui üheks neist omadustest on näiteks positiivsus, siis järgmiste nädalate jooksul väldi negatiivsust nii teistele räägitavas jutus kui ka enda sisekõnes. Kui selleks on julgus teha uusi asju, siis vali välja esimene uus asi ning asu seda ellu viima. Kui teiste tunnustamine, siis tunnusta end ümbritsevaid inimesi. Kui ränu, siis täna teisi.

3. Mida sa tegelikult tahad?

Vana hea reegel ütleb, et tõeline põhjus peitub kuni seitsme miks-küsimuse taga. Kui tahad midagi, siis päri endalt, miks sa seda tegelikult tahad. Ja kui oled leidnud selle põhjuse, uuri, miks omakorda seda tahad. Selle tulemusena võib juhtuda ,et mõistad, mida tegelikult soovid, ning suudad leida parima tee selleni, elimineerides ebavajaliku. Võid ka avastada, et ihaldatud asja või eesootavaid tegevusi polegi tegelikult vaja.

Kui tundub, et sa ei tahagi mitte midagi ja mitte millelgi pole mõtet, siis palu endale keegi appi sulle sinu tegemistega seonduvaid küsimusi esitama või lihtsalt kuulama, mida tahad oma elust rääkida. Samuti keskendu sellisel juhul tegevustele, mida suudad endiselt nautida, millega sulle meeldib aega veeta. Miks teed just neid asju? Millist kasu sellest saad? Mida tahaksid tegelikult teha?

Igaühel meist on mõni asi rohkem ja mõni vähem olulisem. Tunnen inimest, kelle jaoks on raha teenimine tõeline kirg – see kujutab endast nende jaoks kõikehaaravat mängu. Teise jaoks on oluline anda kõik pere heaks. Kolmas tegutseb ennast unustavalt oma ande teostamise nimel. Neljas ihkab rahulikku elu, mis võimaldaks lihtsalt hetkes olla. Igaühel meist on oma siht, millel liigume mõnuga. Milline neist on sinu oma ja miks oled selle tee valinud?

4. Kuidas saad muuta tegevuse huvitavamaks?

Me ei pea tegelikult tegema mitte midagi, kuid vahel on meil arukas teha igavaid asju, sest nende tegematajätmine tooks kaasa liiga suure kahju.

Mõtle selliste tegevuste puhul, mida saad teha igava tegevuse huvitavamaks muutmiseks. Lapsed suudavad leida peaaegu igalt poolt mängu – võiksime ju püüda neile selle poolest sarnaneda.

Võta hetk ja nuputa, mil viisil saad oma kõige tüütuma tegevuse muuta mänguliseks või õpetavaks.

5. Mida võidad igal juhul?

Selle küsimuse õppisin koolitaja Peep Vainult. Vaatle oma tegevust ning pane kirja, kuidas võidad sellest igal juhul, isegi ebaõnnestumise korral.

Rääkisin hiljuti inimesega, kes kirjutab õpikut. Tema jaoks oli keeruline leida selleks motivatsiooni, sest pole kindel, kas õpik üldse ilmub. Kui uurisin, mida ta igal juhul võidab, vastas ta, et on juba võitnud: ta on õpiku kirjutamise käigus mõnest asjast paremini aru saanud, õpiku kirjutamine võimaldab tal endal paremini õpetada ning pealegi talle meeldib kirjutamine kui protsess – see on lihtsalt mõnus. Seega pane kirja, kuidas ja mida võidad tegevusest igal juhul.

6. Üks asi korraga

Uusaastalubadused nurjuvad mitmel põhjusel: püüame sõdida mitmel rindel, pealegi seame lati ületamatusse kõrgusse. Raamatu „The Power of Less“ autor Leo Babauta soovitab viia ellu üks muudatus korraga, et saaksid sellele keskenduda. Avardame oma mugavustsooni järk-järgult. Kui katsetame seda plahvatusega kahekordistada, siis sellele järgneb tagasilöök.

Kui otsustad näiteks hommikuti jooksmas käia, siis ära võta endale ühtegi teist uut harjumust. Homme hommikul tõuse veerand tundi varem ja jookse paarsada meetrit. Kui oled seda teinud, on põhjust end õlale patsutada ja rahul olla. Kui paarisaja meetri jooks tuleb hästi välja, tõuse veel mõni minut varem ja jookse pool kilomeetrit.

Tegutse tasapisi ning sa jõuad märksa kaugemale. Paha lugu on selles, et säärane keskendumine nõuab kannatust, aga meie ihkame kiireid tulemusi. Paraku puudub nende saamiseks võimalus: olümpiavõitja teeb suursaavutuse nimel aastaid töid, superstaar on harjutanud tuhandeid tunde ning geniaalne ärimees vastu näppe saanud kümneid kordi. Meil on valida kahe variandi vahel: kas sihikindlalt tasapisi edasi liikuda või tormata ja siblida ühe koha peal. Teisel juhul jääb endale liikumise illusioon, kuid laiemalt võttes ei muutu midagi peale energia raiskamise.

7. Muuda rutiini

Kui mingist asjast on kõrini, siis uuri, mida saad muuta. Tee väike proov: pane käed rinnale risti ja seejärel rista käed teist pidi – nii, et teine käsi on peal. On ju ebamugav tunne? Harjumuse muutmine on alati ebamugav, kuid loob hädavajalikku vaheldust. Kui treenime ainult üht kätt või jalga, siis teine jääb nõrgaks ning meie tegutsemisvõime väheneb.

Kui muudad mõnda harjumuspärast tegevust, oled sunnitud asju taas avastama ja uuesti õppima ning see aitab vahel leida uut hingamist. Proovi teha vahel mõnda asja nii nagu tegutseksid esimest korda, vaadates seda uustulnuka silme läbi. Selle tulemusena võid avastada mõne viisi või tunde, mis aitab edaspidi olla efektiivsem ja nautida tegevust rohkem.

8. Puhka aktiivselt ja tee sporti

Kui liigud piisavalt ja vahel võtad mõnikümmend minutit, et panna pulss kiiremini lööma ja veidi higistada, siis jõuad märksa rohkem. Mida paremas vormis on meie füüsis, seda virgem on vaim. Kui sa praegu ei tegele spordiga ega liigu piisavalt, siis võta täna õhtul või homme hommikul veerand tundi, et hoogsalt käia, veidi sörkida, metsas või pargis jalutada või minna lihtsalt trenni. Esimesi tulemusi näed juba nädala-paari pärast ning nende hulgast leiad kindlasti paranenud enesetunde ja suurenenud töövõime.

Oluline on ka see, kuidas sisustad vaba aega. Kui palju energiat annab sulle teleri ees vedelemine või sihitu netis surfamine? Mida võiksid teha nende tegevuste asemel, mis sulle tegelikult mitte midagi kasulikku ei paku? Kellega võiksid suhelda, mida teha, millist raamatut lugeda?

9. Maga

Täiskasvanu organism vajab 7-8 tundi und ööpäevas. Kui pead varem ärkama, mine ka varem magama. Unepuudus annab tunda paari ööga ja nn järgi- või ettemagamisest pole suurt kasu. Säti oma tegemised nii, et vajalik arv unetunde saab täis.

Kui uneaega jääb väheks, siis uuri, kas sul on võimalik teha kuskil rahulikus kohas väike lõunauinak. Hoolitse selle eest, et pikutada oleks mugav, peale võiks võtta kerge teki ning vajadusel panna pähe silmaklapid. Äratuskell pane helisema 30-45 minuti pärast, et vältida sügava une faasi sisenemist, sest muidu oled pärast veel tund-paar uimane.

10. Ela vahelduvas rütmis

Ükski loom ei jookse kogu aeg kõigest jõust, inimene ka mitte. Loodusel on oma rütm: öö vaheldub päevaga, valgus pimedusega, kasv kahanemisega. Nii võiksime ka meie vahelduva rütmi eest hoolitseda. Kui puhkus vaheldub tööga, lähedased töökaaslastega, töömõtted eraelulistega, pingelised ajad rahulikumatega, siis toimime paremini. Harjuta seda: võta ette homne päevakava ja planeeri see nii, et selles oleks kindel rütm, mis aitaks sul panustada võimalikult palju ning samas mõnusalt puhata.

Kuidas sa leiad jõudu, et edasi minna? Palun kirjuta sellest artikli kommentaarides.

Üks asi veel: olen sulle väga tänulik, kui  kirjutad paremasse veergu, millest soovid edaspidi lugeda. Kui annad teada, siis saan kirjutada sellest, mis tegelikult ka huvi pakub ning sel juhul saad mu kirjatükkidest rohkem kasu.