Postitused

Ajajuhtimise hea tava aitab aega ja raha oluliselt säästa

/0 Comments/in , ,

Kui ettevõte jõuab kokkuleppele ajajuhtimise heas tavas, siis see muudab organisatsiooni efektiivsemaks, äriprotsessi sujuvamaks ning võtab pingeid maha.

Kas kujutad ette organisatsiooni, kus enne nõupidamisi on osalejad alati teinud eeltöö, nõupidamised lepitakse kokku tavaliselt nädalajagu ette, koosolekul pühendatakse suurem osa ajast asjakohasele arutelule päevateemadest kõrvale kaldumata ning viis minutit pärast nõupidamise lõppu saavad osalejad selle memo, milles kirjas, mida iga osaleja peab järgmiseks tegema, et protsess edasi liiguks? Kui sageli juhtub nii sinu meeskonnas?

Nõupidamine on väga kallis töövahend. Kümne osalejaga tunnine koosolek maksab sõltuvalt osalejate palgatasemest 1500-5000 krooni, kui arvestada ainult otsest palgakulu. Juhul, kui tegemist on inimestega, kelle töö eest esitame kliendile arve, näiteks 700 krooni tunnist, siis on tegelik kulu suurem, 7000 krooni ringis. Järelikult oleks igati arukas koosolekuid läbi viia nii tõhusalt kui võimalik, aga selleks tuleb teha eeltööd, olla nõupidamisel efektiivne ning tagada nõupidamisele järgnev sujuv kommunikatsioon.

Mis juhtuks, kui meil oleks ühine kokkulepe, mis paneks selle kõik paika? Lepime kokku, et koosoleku kutses on selgelt kirjas nõupidamise eesmärk ning eeltöö, mida osaleja peab enne kohtumist tegema. Samuti on kutsele lisatud kõik dokumendid, mida on vaja nõupidamise ettevalmistuseks. Ja paar päeva enne nõupidamist annavad inimesed kiirelt teada, kuidas läheb kohtumiseks ettevalmistus.

Koosolekule saabuvad kõik osalejad täpselt ning me ei pea ootama hilinejate järel ega kulutama aega nende briifimiseks. Osalejad lülitavad nõupidamise ajaks telefonid välja ning keskenduvad arutlusele kogu tähelepanuga. Päevakorrast peame kinni minuti-paari täpsusega, juht innustab osalejaid ning hoiab koosolekut selle raamides ning koosoleku lõpuks vormub protokoll, mis paneb paika, mida ja kuidas teeme edasi.

Pärast koosolekut on osalejatel nende edasised ülesanded selged, nagu on klaar ka see, millal ja millistel teemadel toimub järgmine koosolek. Oleks ju mõnus?

Või võtame meeskonna töötajate aja ühise planeerimise. Kujuta hetkeks ette, mis saaks, kui kõik su meeskonna liikmed jagaksid oma kalendrit teistega. Kogu tiim planeeriks oma kalendri kaks nädalat ette nii, et igasse päeva jääb paar-kolm tundi erakorralisteks ja ootamatuteks töödeks. Ning kogu meeskonnal on kokku lepitud, et nõupidamised toimuvad näiteks teisipäeva ja neljapäeva pärastlõunasel ajal. Saaksime ju lihtsamalt hakkama?

Seejärel paneksime paika reageerimiskiiruse nii sise- kui ka välissuhtluses. Lepime kokku, et kui helistatakse mobiiltelefonile hetkel, kui me ei saa vastata, siis helistame tagasi. E-kirjadel hoiame pilku peal kord tunnis, kuid neile vastame kord või paar päevas, et säästa tegevusi rühmitades aega. Ning kõik inimesed teavad, et kui saame e-kirja, siis vastame sellele hiljemalt ühe tööpäeva jooksul.

Teeme ühe sammu veel edasi: kui palju see annaks juurde, kui teaksime, millised tööd kedagi ees ootavad? Igaühe tööde nimestikku saavad vaadata kõik meeskonna liikmed, et saaksime vajadusel küsida hetkel vähem koormatud inimestelt abi. Samuti koguksime kõik üldisemad probleemid ja arendusideed ühisesse virtuaalsesse salve… Ning kord kuus vaataksime ideed üle, et neist parimad kiirelt ja otsusekindlalt ellu viia.

Kui töökoorem muutub liiga rängaks ja teame, et me ei suuda parimagi tahtmise korral tööd tähtajaks lõpetada, siis anname sellest teistele nii ruttu teada kui võimalik. Ja seejärel otsustame, kas skoopi kärpida, jagada tööd kolleegidega või tähtaega edasi lükata, et saaksime aru, millal ja millises mahus tegelikult saame tööga ühele poole.

Ja kui veel paneks e-kirjadele korrektsed pealkirjad, näiteks „Infoks: klient meie tööga rahul“ või „Tegemiseks: Koosta ja saada kliendile pakkumine“ või „Vajan otsust: kui suure krediidi kehtestame kuldklientidele?“ Kui palju see kiirendaks meie tööd?

Näib idealistlikuna ning liiga ilusana, et olla tõsi? Mitme ettevõtte ja organisatsiooniga oleme ajurünnaku käigus pannud kõik sellised omavahelised kokkulepped paika leheküljelises dokumendis, millel nimeks „Ajajuhtimise hea tava“. Ülaltoodud mõtted on pärit erinevatelt ettevõtetelt, kuid neid kõiki ühendavad paar joont: pärast seda, kui inimesed ise on moderaatori kaasabil tuvastanud oma meeskonna ajajuhtimisprobleemid ning leidnud ühised lahendused nende ületamiseks, on meeskond muutunud kuni viiendiku efektiivsemaks ning äriprotsess oluliselt sujuvamaks, sest inimesed saavad asjadest sama moodi aru ning ootamatuste ja „äkkrünnakute“ hulk on vähenenud. Ning sellises meeskonnas inimestel ka rahulikum, pingevabam ja meeldivam töötada ning see suurendab töötajate motivatsiooni.

Seega, kui tahad protsessi kiirendada, kaasa inimesi ja loo kokkulepe. Ning hakka selle loomist planeerima juba täna.

2 suurepärast aja- ja enesejuhtimise videot

/0 Comments/in , , ,

Kui tahad teada, kuidas ennast juhtida ning saada innustust lapsepõlve unistuste elluviimisel, vaata professor Randy Pauschi kaht suurepärast videot:

3 nippi meilisõltuvusest vabanemiseks

/5 kommentaari/in , , ,

Kas sinagi kuulud inimeste hulka, kes tahaksid vahel astuda tundmatute inimeste ringi ning alustada oma juttu: “Tere, minu nimi on … ning olen meilihoolik.”

Tunnistan ausalt – mina langen aeg-ajalt tagasi meilisõltlase hoogudesse, et sealt end paari päeva pärast taas lahti rebida.

Millest tunned meilisõltlast?

  1. Ta alustab päeva meilide lugemisega. Võimalikult vara.
  2. Ta checkib meili kohe, kui need saabuvad. Ja vastab ka.
  3. Viimane meililugemissessioon toimub öösel enne magamaminekut. Võimalikult hilja.
  4. Telefonil on push-email sisse lülitatud. Ja ta näperdab telefoni pidevalt, kui võimalik.
  5. Ta vastab meilile kiiremini, kui sina jõuad talle helistada.

Kuidas end lahti rebida:

  1. Alusta päeva ükskõik millise olulise tegevusega, aga mitte meilide lugemisega.
  2. Lülita telefonil ja arvutil automaatne kirjade tõmbamine välja.
  3. Vaata e-kirju iga tunni-paari tagant, aga vasta neile kord päevas, soovitatavalt pärastlõunal.

Ja imetabasel moel tekitad endale päeva tunni-paar viljakat aega juurde.

Nipid ja trikid: intuitiivne ja tõhus Autofookus Outlooki kasutajale

/1 Comment/in ,

Olen praeguseks kasutanud veidi üle nädala Mark Forsteri ajakorraldussüsteemi Autofocus või maakeeli Autofookus täiendatud versiooni ning see toimib endiselt suurepäraselt. Olen küll enda jaoks tekitanud süsteemi, milles on mitmeid David Alleni Getting Things Done’i elemente, kuid põhiolemus pärineb siiski Autofookuselt.

Olen peamiselt Outlooki kasutaja, seega esmalt mõned nipid ja trikid, mida olen avastanud. Enne nende nippide ja trikkide juurde asumist palun proovi Autofookust kasutada paberi ja pliiatsiga või lihtsalt tekstifaili tegevusi kirjutades – see annab süsteemi tunnetuse kätte. Juhendit saad lugeda siit.

Outlookis toimin nii:

Häälestus:

  • Tekitasin mõned uued kategooriad:
    • :Autofookus kodu – koduste tööde nimestik
    • :Autofookus kodu tulevik – koduste tööde nimestik, milleni on veel üle kuu aega
    • :Autofookus töö – töiste tegemiste nimestik
    • :Autofookus töö tulevik – töiste tegevuste nimestik, mida pole mõtet enne kuud aega ette võtta
    • Koolonit kasutan sõna ees, sest projektide jaoks on mul kategooria .Projektid ning näiteks delegeeritud tegevuste jaoks @ootel. Sel juhul kuvab Outlook kõige üleval projektide kategooria, siis autofookuse ning siis GTD @-märgiga kategooriad
  • Ülesanded on sorteeritud Create date’i järgi kasvavas järjestuses. Ülesanded on filtreeritud nii, et näen Date Completed = today, Date Completed = yesterday ning Date Completed = doesn’t exist. Sel juhul on mu nimestikus nii lõpetamata kui ka täna-eile lõpetud tööd.

Töö Outlookis

  • Ülesanded lisan sama moodi nagu ennegi, kategooriata task’ina.
  • Alustan koduse või töise Autofookuse nimestiku lõpust. Kui jõuan tegevuseni, mille elluviimiseks on õige aeg, teen asja ära ning märgin täidetuks. Kui lõpuni ei jõudnud, kopeerin enne task’i mahakriipsutamist selle samasse nimekirja. Kui valmis, siis küsin endalt, mis on järgmine samm, et jõuda eduka tulemuseni, lisan ülesande nimestiku lõppu ning otsin järgmise ülesande nimestiku lõpust.
  • Kui nii enam ei taha tööd teha, leian järgmise töö Autofookuse nimekirja algusest. Nimekirja algust vaatan lehekülgede ehk ekraanitäite kaupa – enne ma järgmisele ekraanitäiele ei liigu, kui ükski ülesanne hetkel kuvatavast nimestikust mind ei kõneta. Järgmisele ekraanitäiele liigun pärast seda, kui ükski ekraanil olev ülesande ei sobi teostamiseks.
  • Kui sel viisil töötamisest saab kõrini, lülitun taas tagurpidi-režiimi ja otsin järgmist tööd nimekirja lõpust. Sel moel lülitun edasi-tagasi mitu korda päevas.
  • Kord päevas ülevaatuse käigus lisan kõik kategooriata ülesanded õigesse kategooriasse ning märgin osa töid analüüsiks. Analüüsimisele kuuluvad need tegevused, mis jäävad viimasest täidetud ülesandest ülespoole. Märgin need kõrgema prioriteediga. Selliste töödega on mitu varianti:
    • Kas seda ülesannet on üldse vaja? Kui ei, siis kustutan.
    • Kas mõistan, mis mind takistab seda ülesannet täitmast? Vajadusel jagan ülesande väiksemateks tükkideks, lisan need tükid nimestiku lõppu ning kustutan algse ülesande.
    • Kolmas variant: otsustan selle ülesande homme esimese asjana ära teha. Sel juhul alustan järgmist päeva edaspidi-, mitte tagurpidi-režiimil.
  • Mobiiliga on lood täbarad, sest mu Windows Mobile’i AgendaOne ei suuda kuvada task’e create date’i järgi. Kui oleks printer käepärast, siis prindiks lihtsalt autofookuse nimestikud välja laua tagant lahkudes. Paremaid ideid?

Täiendused algupärasele Autofookusele

Kui mul on mitu suurt projekti pooleli, siis kaaluksin tõsiselt neist igaühe jaoks eraldi Autofookuse-nimestiku koostamist. Ning töötaksin iga projektiga iga päev just nii kaua, kui vaja.

Kasutan endiselt mõnda täiendavat kategooriat. Nendeks on:

  • @Ootel – delegeeritud ülesannetele
  • @Askeldused [asukoht], nt “@Askeldused kesklinn” – tegevustele, millega pole suurt kiiret ja mille teen ära siis, kui juhtun järgmine kord kesklinna
  • @[Koosoleku nimi] nõupidamine, nt @Müüginõupidamine – teemad, mida tuleb vastaval nõupidamisel arutada
  • 1:1 [Nimi], nt “1:1 Jaan” – teemad, mida peame järgmisel kohtumisel Jaaniga arutama
  • @Rutiin – rutiinsed tegevused, mida tuleb teha kindlal päeval. Siin esineb erandeid, näiteks loen kord nädalas uut ajahaldusalast infot – selle ülesande sisestan käsitsi iga kord uuesti ja hoolitsen selle eest, et ma ei teeks seda sagedamini kui kord nädalas.
  • Igasugused kontrollnimestikud ehk checklistid. Näiteks kategooria raamatute jaoks, mida tahan tulevikus lugeda.

Kasutan mõõdukalt ka kuupäeva ehk due date’i ülesannetel – sinna märgin ülesande täitmise hiliseima aja. Aga väga sageli teen ülesanded teoks enne seda kuupäeva.

Google Tasksi omapärad

Kui kasutaksin Google Tasksi, siis paar täiendavat nippi:

  • Uued ülesanded lisan alati nimestiku lõppu.
  • Iga päeva lõpus leian analüüsitavad ülesanded (nimekirjas kõige ülemise täidetud ülesande peal asuvad täitmata ülesanded) ning analüüsin neid. Nende kohale tekitan esimesel korra ülesande “Olulised tööd:” ning nihutan kõiki ülevaatusel olevaid ülesandeid sammu võrra paremale. Nendega tegelen homme esimesena.
  • Pärast seda koristan nimestikust juba täidetud ülesanded.

Täiendavad ettepanekud ja küsimused tavapäraselt teretulnud 🙂

Reblog this post [with Zemanta]

3 põhimõtet kindlaks edasiliikumiseks

/5 kommentaari/in , ,

Kuulasin paari päeva eest intervjuud raamatu “The Monk Who Sold His Ferrari” autori Robin Sharmaga. Tal on kolm imehead põhimõtet sihikindlalt elus edasi liikumiseks, mis kõlavad küll veidi kulunult, kuid peavad igati paika:

  • Ole heatujuline, rõõmus ja positiivne – sellest sõltub eelkõige see, mida saavutad. Kui tuju on hea, laabuvad asjad oluliselt paremini.
  • Otsusta julgelt – kui sead endale sihi, visualiseeri tulemust ning mine kindlalt sihi poole.
  • Kuula oma sisemist häält – meie intuitsioon annab sageli väga häid nõuandeid tee leidmisel sihi poole. Ära aja sisemist häält segi nn “destruktiivse häälega”, mis annab endast parima, et leida põhjuseid, miks me üht või teist asja teha ei saa. Kuula ikka seda häält, mis juhatab meid edasi.

Üht Sharma soovitust tahan veel jagada, mida olen ise alateadlikult kasutanud: võta päevas aega selleks, et jalutada, ja ära mõtle sel ajal töö- ja peremõtteid. Jälgi lihtsalt toimuvat ning tunne elust mõnu. Kui aju saab korra puhata, siis pärast toimib ta seda paremini.

Olen tänulik, kui jagad kommentaariumis mõtteid ja soovitusi, kuidas sa hoiad oma tuju hea. Pärast esimese kommentaari ilmumist kirjutan, kuidas ma ise seda teen.

6 sammu selge sihi seadmiseks

/0 Comments/in , , , , ,

Suvi on ideaalilähedane aeg selleks, et paika panna selge siht, mille poole teed jätkata pärast puhkust. Sihi seadmiseks pakun välja järgmise lahenduse:

Joonista visioon

Joonista või kirjelda piltlikult, kuhu sa tahad välja jõuda. Sule kasvõi silmad ning hakka silme ette maalima olukorda, milles sulle meeldiks elada. Mida sa näed? Milliseid värve? Milliseid inimesi? Millist kohta? Millist keskkonda? Kuidas see lõhnab? Millist heli teeb? Kuidas maitseb?

Joonista see visioon või pane kirja – rasketel hetkedel pakub see pilt tuge. Sest kui sa täpselt ei tea, kuhu sa lähed, siis pole ju vahet, millises suunas liikuda. Sellisel juhul on oht ekselda ja eksida üsna suur… Selleks, et elada mõtestatud elu, on hea liikuda sihipäraselt edasi. Loomulikult on teekond vahel olulisem kui siht, aga sihipärane liikumine muudab teekonna veelgi ahvatlevamaks. Mis sellest, et siht võib muutuda, kaugeneda või läheneda. Selles mängu ilu peitubki.

Selgita välja Ülesanne

Mõtle selle peale, mis on su Ülesanne siin maailmas.

Kujuta ette järgmist pilti (soovitus pärineb Michael Gerberilt) : imekaunis saalis on küünlalühtritega pidulik laud, selle ümber maitsekad ja mugavad toolid. Sa oled kutsunud üritusele kõik oma lähedased, sõbrad, töökaaslased, äripartnerid. Kohe-kohe on algamas pidulik üritus, kuid enne seda peavad kõik osalejad ütlema midagi päeva kõige olulisema teema kohta, mis lebab smaragdidega kaunistatud väärispuust karbikeses keset lauda. Selles karbis… lebad sina kogu oma elutööga. Mida inimesed ütlevad su kohta?

Pane kirja oma Ülesanne: mida ainulaadset sa oled andnud maailmale ja mida kasutoovat kavatsed pakkuda maailmale oma ülejäänud elu jooksul.

Sõnasta missioon

Ülesandest ja visioonist tuleneb sinu missioon: mis on kolm kõige tähtsamat asja, mida sa oma elu jooksul kavatsed teha. See ei tähenda, et pärast nende asjade elluviimist võid rahus puhata – alati võid ju leida uue missiooni. Aga praegu mõtle sellele, mis on kolm kõige olulisemat asja, mille sa viid pühendunult lõpule, mille teostamise nimel sa elad, oled ja töötad.

Pane paika väärtused

Millised on su väärtushinnangud, milliseid reegleid sa mängu käigus kindlasti ei riku, juhtugu mis iganes? Minul on olulisteks väärtusteks

  • ausus
  • avatus
  • sõbralikkus
  • abivalmidus
  • koostoime
  • rõõm tehtavatest asjadest

Millised on sinu omad?

Kirjelda eesmärgid

Nüüd saad kirja panna ja uuendada oma eesmärke. Hea eesmärk:

  • tekitab kirge,
  • on mõõdetav,
  • on täpne,
  • sisaldab ajalist mõõdet,
  • on sõnastatud nii nagu see oleks juba toimunud.

Olen märganud, et aastaste eesmärkide puhul tuleb kasuks, kui neid on nii era- kui ka tööelu kummagi jaoks 2-5. Kui eesmärke on rohkem, siis ohustab nende saavutamist killustumine erinevate asjade vahel.

Üks kiire märkus veel: eraelulisi eesmärke sean endale kõrgemaks kui tööelulisi – seda kahel põhjusel. Kuna oleme eestlased, kes usuvad pimesi, et töö teeb õndsaks, siis alateadlikult kipume tööelulisi eesmärke ületähtsustama ning teadlikult tähelepanu juhtimine eraelule aitab hoida paremini tasakaalu. Ja teine põhjus: ma ei mäleta, kes seda ütles, aga mõtle selle peale, mitu töökaaslast tulevad su matustele ja mitu pereliiget või sõpra. Ning kummad neist mäletavad sind olulisemana.

Mis on sinu järgmine tegevus?

Kui eesmärgid paigas, siis tee kiire plaan: pane iga eesmärgi puhul kirja, millised on vahesammud nende eesmärkide saavutamiseks ning mis on sinu järgmine tegevus iga eesmärgi järgmise vahesammuni jõudmiseks. Need tegevused pane endale kirja ning leia aeg nende elluviimiseks.

Seatud plaanist aitab kinni pidada päevikuharjumus: hoia eesmärke igal õhtul silme ees ning küsi endalt, mida tegid päeva jooksul selle eesmärgi saavutamiseks. Pane see kirja nagu ka see, mis sel päeval head juhtus.

Hommikul viska kiire pilk päevikusse ning asu sihipäraselt tegutsema: tegele vähemalt ühe eesmärgipärase tegevusega iga päev niipea kui võimalik kasvõi natuke ning juba nädala pärast ilmselt märkad, et elu on märksa mõnusam ja pakub enam rahuldust.

12 nõuannet, kuidas veeta puhkus hästi

/0 Comments/in , , , ,

Enne puhkust

  • 2 nädalat enne puhkust vaata ajakriitilised tööd üle ning tee konkreetne ja realistlik plaan, kuidas saad asjad enne puhkust valmis. Otsusta, kellele milliseid asju saad delegeerida ning delegeeri olulised tegevused, et need puhkuse ajaks ei peatuks. Pea enda tehtud plaanist kinni. Vajadusel tee veidi ületunde, aga ära sõida töödega puhkuse aega sisse.
  • Aruta lähedastega, mida puhkuse ajal ette võtate. Vajadusel ajage reisiasjad korda, et sellega ei peaks tüli tegema puhkuse ajal. Või kui kavatsed remontida-ehitada puhkuse ajal, siis valmista plaan enne puhkust. Kui kavatsed raamatuid lugeda, hangi need. Eesmärk: suurem osa vajaminevatest asjadest ja ettevalmistusist on tehtud enne puhkust.
  • Viimasel tööpäeval seadista meilitarkvaraga kontorist-väljas teade. Kui võimalik, lisa automaatvastusesse tekst puhkuse kuupäevadega ning palu saata olulised töökirjad pärast puhkuse lõppu uuesti, sest vahepeal saabunud kirju sa ei loe. Kui nii rangelt ei saa käituda, siis ütle, et vastad kirjadele nädala jooksul pärast puhkuse lõppu.
  • Loe kõneposti uus teade, mis ütleb, et oled puhkusel kuni selle-ja-selle päevani ega võta vastu töökõnesid. Vajadusel osta telefoni puhkuse ajaks kõnekaart. Nii automaatvastajas kui ka e-kirjade automaatvastuses maini ära, kes sind puhkuse ajal asendab.
  • Puhkuselt naasmiseks planeeri nn järgitõmbamisaeg vastavalt valemile: 1 päev puhkust = 1 tund järeletõmbamist. Kui puhkad kaks nädalat, siis sul kulub umbes kaks tööpäeva, et puhkuse ajal toimunud muudatustest aru saada.

Puhkuse ajal

  • Ära loe töömeile ja ära vasta töökõnedele. Kui sa ei puhka korralikult, siis sa pole pärast puhkuse lõppu nii efektiivne kui korraliku puhkuse puhul. Esimestel päevadel on see keeruline, pärast läheb lihtsamaks.
  • Kirjuta kõik saabuvad ideed väikesesse märkmikusse – puhkusel naastes saad need märkused läbi vaadata. Parimad ideed tulevad tavaliselt puhkuse ajal.
  • Kui tunned, et selleks on õige hetk, sõnasta ümber, täpsusta ja uuenda oma eesmärke ja visiooni.
  • Lõõgastu: veeda aega lähedastega, tegele hobidega, ole aktiivne. Kui ilma on, mõnule mere ääres ning loe raamatuid, mille lugemiseks tavaliselt aega napib.
  • Kui keegi peaks töise telefonikõnega sinuni läbi murdma, sea endale eesmärgiks lõpetada see kõne viisakalt 30 sekundiga. Tee pärast telefonikõnet tagasihelistamise märge oma ideede vihikusse.

Pärast puhkust

  • Töötle vahepeal saabunud ideed, puhkuse ajal sõnastatud eesmärgid, automaatvastajasse jäetud teated, saabunud e-kirjad. Just selles järjekorras. Iga asja puhul küsi endalt: “Mis on minu järgmine tegevus, et soovitud tulemuseni jõuda?”
  • Ära võta enne uusi töid kaela, kui oled puhkuse ajal kogunenud materjali läbi töötanud.

GXJNQFRH

Mitut olulist tööd saad teha samal ajal?

/0 Comments/in , , , ,

Olen vaadanud, et planeeri, kuidas tahad, aga korraga jõuab keskenduda 3-6 olulisele ülesandele. Ikka ja jälle avastan, et isegi siis, kui tahan rohkem asju ette võtta, suudan reaalselt kiirelt edasi liigutada kuni kuut projekti. Tõeline reality check: edaspidi on mõistlik hoida aktiivseid projekte just nii palju.

Kuulasin just raamatu “One Minute Manager” audioversiooni ning selles peitub sügav tõde, mis lähtub vanast heast Pareto printsiibist: iga projekti puhul kaalu hoolikalt läbi, millised on 20% tegevustest, mis annavad 80% tulemustest ning keskendu neile. Sel juhul kulutad planeerimiseks küll veidi enam aega, aga see aeg tuleb tegutsemisel kuhjaga tagasi.

Selline lähenemine aitab projektideks kuluvat aega oluliselt lühendada. Meenub 37signalsis kasutatavad kolm projekti lõpetamise reeglit, mille kohaselt on projekt lõppenud, kui

  1. Projekti eesmärgiks seatud tulemus on saavutatud või
  2. projektiks kavandatud aeg on läbi või
  3. projekti eelarve on ära kulutatud.

Sellise teguviisi tulemusena on neli viiendikku 37signalsi toodetega ülimalt rahul ning viiendik nende peale paduvihased. Vastasel juhul oleks tulemuseks neli viiendikku kuidagiviisi rahulolevaid kliente ja viiendik fänne, kuid see tulemus poleks pooltki nii tulus.

Hoia inimesed tegemistega kursis

/4 kommentaari/in , , , ,

Osalen praegu ühes projektis, kus ettevõtte juht käitub eestvedamise musternäidisena. Ta saadab kaks korda nädalas kiire, paari-kolmelauselise ülevaate projekti käigust ja hetkeseisust: mis on äsja olulist juhtunud ning millal võiks kätte jõuda minu osa selles projektis. Selle tulemusena on mu meel selle projekti arengu suhtes rahulik: tean täpselt, mis toimub, ega pea tema päevi katkestama info pärimisega. Lõpptulemusena võidame mõlemad – temal võtab uuenduse saatmine võib-olla paar minutit ning mul pole vaja küsida, kaugele asjad on jõudnud. Peale ajasäästu suureneb ka minu usaldus tema vastu.

Ma pole küsinud, kas ta kasutab sama meetodit ka teiste inimeste ja projektidega, kuid kahtlustan aastatepikkust harjumust, mis väärib ülevõtmist. Kavatsen selle nipi kasutusele võtta.

Prii veebivara aitab elu planeerida

/3 kommentaari/in , , , ,

Tasuta veebiteenused – Google’i e-mail ja kalender ning Toodledo tegevusnimestikud – aitavad oma elu ja tööd juhtida imetabasel moel ilma, et maksaksid selle eest sentigi. Või äärmisel juhul tasud paarsada krooni aastas.

Mais kirjutasin sellest, kuidas sisse seada maailma parim kalendermärkmik. Sama hästi ajab asja ära ka tasuta veebiteenustel põhinev ajajuhtimissüsteem.

Soovitan ajajuhtimissüsteemi kokku panna kolmest moodulist: Gmaili veebimeil, Google Calendar ning Toodledo tegevusnimestikud. Miks just need kolm?

Gmail on kõige kiirema ja lihtsaima liidesega veebimeil, milles postkastiruumi seitsme gigabaidi kandis. Kasutajaliides on intuitiivne, soovi korral saad kirjadega tööd teha ka netiühenduseta (hiljem, kui jõuad levisse, sünkroniseerid) ning manused võivad olla hiiglaslikud. Peale kõige muu suudab Gmail nutikalt suhelda mitmete teiste veebiteenustega.

Google Calendar pakub võimalust lihtsaimal viisil pidada kalendrit – kui soov on, siis isegi mitut. Samuti saad paari hiireklõpsuga jagada oma kalendreid tuttavate ja kolleegidega. Ning kui keegi saadab Microsoft Outlookist koosolekukutse, siis Google Calendar saab sellest aru. Pealegi pakub nii Google tarkvara, mille abil saad kalendri ja kontaktid automaatselt mobiilse andmeside kaudu oma taskutelefoni tõmmata. Ning Google’i kalendritki saad arvutist vaadata siis, kui netti pole.

Siin märkus ärikasutajatele: Google tekitas äsja väga mõistliku hinnaga (50$ aastas kasutaja kohta) konkurendi Microsoft Exchange’ile. Google Apps võimaldab nüüd sünkroniseerida meilindust-kalendrimajandust ning jagada tõhusalt dokumente, videojuppe ja Google Sitesi kaudu ka muud teadmist töötajate vahel. Enne, kui ostad kalli Exchange’i litsentsi, katseta Google Appsi – võib-olla selle võimalustest piisab Su ettevõttele.

Toodledo pakub kõige intuitiivsemat ja paindlikumat tegevusnimestike koostamise ja haldamise võimalust. Kasutajaliides on lihtne ning Toodledo funktsionaalsus konkurentidest oluliselt laiem, kattes suurema osa ajajuhtimise vajadustest – olgu neiks tegevusnimestike loomine, tegevuste prioritiseerimine ja liigitamine, ajamonitooring, tööülesannete jagamine teiste kasutajatega, eesmärgihaldus, ülesannete väljatrükk või meeldetuletajate kasutamine.

Kui maksad 15 dollarit aastas, siis saad kasutada ka alamülesandeid ehk sisuliselt lihtsat projektijuhtimist, jagada oma ülesandeid teiste tasulise teenuse kasutajatega, mudida ülesannete väljatrükivihikut oma maitsele vastavaks ning hoida lõpetatud ülesannete arhiivi kuni kaks aastat. Muide, Toodledo tööülesandeid saad kuvada ka oma Google’i kalendris.

Toodledo usaldusväärsus küll langes mõni aeg tagasi, kui tornaado pühkis osa nende andmekeskusest minema ning teenus polnud mitu päeva kättesaadav. Ma ei tea, kuidas läks andmetega… Minu omad jäid alles.

Nüüd paneme selle süsteemi käima.

Visioon ja eesmärgid silme ette

Ühendkuningriigis on Sussexi kiriku seinal 1720. aastast pärit silt „Visioon ülesandeta pole midagi muud kui unistus. Ülesanne visioonita on mõttetu rabelemine. Ülesanne ja visioon koos on maailma lootus.“

Toodledo’sse sisestad oma elu eesmärgid nagu ka elu eesmärkidega seotud pika- ja lühiajalised eesmärgid. Eesmärgid sõnasta nii nagu need oleks juba saavutatud. Ja loomulikult peaksid eesmärgid olema konkreetsed ja mõõdetavad.
Eesmärkide sõnastamisel hoolitse selle eest, et elu eesmärgiga oleksid seotud pikaajalised eesmärgid ning nendega omakorda lühiajalised eesmärgid. Lühiajaliste eesmärkidega seod konkreetsed tegevused, mis on vajalikud nende elluviimiseks. Sel juhul võid olla kindel: su elu mõte peegeldub sinu igapäevastes tegevustes.

Talleta ja sorteeri ideed hoolikalt

Oleks ju hea, kui me ei kaotaks enam ühtki ideed – selleks võiksime kõik tegemist vajavad asjad kirja panna. Selleks on mitu lihtsat võimalust: kas kribid mõtted ja tegemist vajavad asjad lihtsalt paberile ning otsustad kord päevas, mida nendega pihta hakkad ja sisestad tööülesanded Toodledosse või tekitad tööülesande Toodledosse saates selle e-kirjaga või sisestades selle otse veebikeskkonda soovi korral Firefoxi brauseri lisamoodulit kasutades.

Korra päevas võtad 30-60 minutit selleks, et otsustada, mida peaksid tegema iga Gmaili kirjakasti saabunud kirjaga. Kahjuks ei ole Toodledo suutnud oma teenust Gmailiga siduda, kuid sellest saab lihtsa nipiga üle: Toodledos häälestad tööülesannete impordi e-maili teel, saad ainult sulle teadaoleva meiliaadressi ning saadad tegevust nõudvad kirjad sellele aadressile edasi. Selle tulemusena lisanduvad need su tegevuste nimestikku.

Lisavõimalusena võid tööülesanded Toodledos sorteerida tegevuskeskkondi kirjeldavate kategooriate kaupa nagu näiteks @kontor, @kodu, @arvuti, @telefon, @müüginõupidamine, @toidupood… Nende keskkondade loomise põhimõte on lihtne: kategooriasse @kontor paigutad ainult need ülesanded, mille täitmiseks pead olema kontoris, kategooriasse @arvuti need tööd, mille tegemiseks on vaja arvutit, @telefon on telefonikõnede nimekiri. Sel juhul saad hiljem tegutsemisel vaadata ainult neid kategooriaid, milles olevaid tegevusi sa saad teha: pole mõtet kontoris mõelda asjade peale, mille tegemiseks peaksid olema kodus.

Ühe keskkonnana soovitan kasutada nimekirja @ootel. Sellesse lisa kõik delegeeritud ülesanded. Korra päevas vaatad nimekirja üle ning vajadusel saad uurida, millises seisus delegeeritud tööd hetkel on.

Hea süsteem paneb tegutsema

Kalendrisse pane kirja nii vähe kui võimalik – seal on peamiselt kokkulepitud kohtumised ning kogupäevasündmustena ka asjad, mida tuleb tingimata konkreetsel päeval teha.

Igasse päeva lepi endaga üks nõupidamine. Selle käigus tegeled hetkel kõige olulisema asjaga ega lase end segada ei e-kirjadel ega telefonikõnedel. Sarnaselt „päris“-nõupidamisega.

Igapäevasel tegutsemisel vaatad esmalt kalendrisse – kas seal on nõupidamisi teiste või sinu endaga. Seejärel vaatad tööde nimekirja, mis tuleks täna ära teha ning saad nendega ühele poole. Järgmiseks võtad ette Toodledo nimestiku ja valid järgmise tegevuse vastavalt keskkonnale, milles viibid, ning vastavalt järgmise oodatava katkestuseni jäänud ajale.

Paari kuu pärast kirjutan samas seerias sellest, kuidas juhin end mobiiltelefoni ja MS Outlooki abil. Selle juhise olen nii mõnelegi inimesele võlgu juba paar aastat. Luban suve lõpuks selle võla lõpuks kõrvaldada.

Reblog this post [with Zemanta]